Teksti suurus:

Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord

Väljaandja:Tallinna Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.02.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 23.02.2021, 5

Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord

Vastu võetud 11.02.2021 nr 2

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1 ja looduskaitseseaduse § 45 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Eesmärk

  Raie- ja hoolduslõikusloa andmise korra (edaspidi määrus) eesmärk on tagada puude soodsad kasvutingimused ja nende kaitse, säilitada looduse elurikkust ja kujundada linnaruumi.

§ 2.  Reguleerimisala

  (1) Määruses reguleeritakse Tallinna linna haldusterritooriumil kasvava puu raie- või hoolduslõikusloa taotlemist ja andmist ning loale kõrvaltingimuste, sh asendusistutuskohustuse määramist.

  (2) Määruses ei reguleerita kasvava metsa raiet metsaseaduse tähenduses ega põõsaste ja viljapuude raiet ja hoolduslõikust.

§ 3.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) asendusistutus – raiutud puu asendamine uue puu, põõsaga või püsilillega;
  2) avalik ala – Tallinna linna omandis olev igaühele vabalt ligipääsetav ja kasutatav maa-ala;
  3) haljastusprojekt – haljasala kujundamist kavandavad dokumendid, mis vastavad projekteerimisnormidele, standarditele ja muudele asjakohastele normdokumentidele;
  4) haljastusühik – asendusistutuskohustuse mahtu näitav ühik, mis arvutatakse määruse § 16 lõikes 1 esitatud valemi abil;
  5) hoolduslõikus – puu okste lõikamine, et tagada puu ohutus ja elujõulisus ning dekoratiivsus;
  6) istutusjoonis – mõõtkavas haljastuse asendiplaan koos maa-alale projekteeritud haljastuse üksiktaimedega;
  7) istutusskeem – istutusala plaan koos ehitiste ning olemasoleva ja kavandatava haljastusega;
  8) ohtlik puu või oks – puu või oks, mis on osaliselt või täielikult murdunud või mis murdub välise vaatluse järgi ilmselgelt lähiajal või ohustab liiklejaid ning mida on vaja kohe raiuda või eemaldada;
  9) puu – puuliigi pikaealine isend, millel on vähemalt üks püstine puitunud tüvi ning selgelt määratletav võra, mis kinnitub tüvele maapinnast kõrgemal;
  10) raie – puu langetamine;
  11) rinnasläbimõõt – puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrgusel juurekaelast;
  12) viljapuu – puu, mida kasvatatakse viljade saamise eesmärgil ja mille sort on kantud sordiregistrisse;
  13) väärtusklass – puu väärtust iseloomustav kategooria. 

§ 4.  Raieluba

  (1) Puu raie on lubatud raieloa alusel, mille annab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi amet).

  (2) Raieluba ei ole vaja taotleda:
  1) alla 8 cm rinnasläbimõõduga puu raieks (kui puu on istutatud asendusistutuse korras, tuleb selle raieks taotleda raieluba);
  2) ohtliku puu raieks (ametit tuleb teavitada ja saada raieks nõusolek määruse §-s 6 sätestatu kohaselt. Kui puu on raiutud ameti nõusolekuta ja pole tõendatud, et raiutud puu oli ohtlik, käsitatakse edastatud teadet kujundusraie loa taotlusena);
  3) ohtliku puu raieks Tallinna linna asutuse poolt avalikul alal (ametit tuleb teavitada määruse §-s 7 sätestatu kohaselt).

  (3) Raie põhjused jagunevad järgmiselt:
  1) ehitusraie – puu raiutakse ehitamise tõttu;
  2) hooldusraie – puu raiutakse, et parandada kõrval kasvavate puude seisundit ja kasvutingimusi;
  3) kujundusraie – puu raiutakse haljastusprojekti alusel, et kujundada kõrghaljastus ümber või seda uuendada, või käesoleva määruse § 6 lõikes 5 sätestatud juhul, kui raiutud puu ohtlikkus ei ole tõendatud;
  4) kahjustatud puu raie – raiutakse puu, mis on ülevaatusele eelneva viie aasta jooksul saanud inimtegevuse tõttu (näiteks ehitustegevuse käigus) kahjustada ja selle väärtusklass on vähenenud vähemalt kahe ühiku võrra (puu ladvaoksad või üle poole võrast on kuivanud või võra on hõrenenud või tüvel on puiduni ulatuvad koorevigastused (kuuse puhul vähemalt 10% ja muu puuliigi puhul vähemalt 30% tüve ümbermõõdust) või on juurestikust vähemalt 30% hävinenud);
  5) sanitaarraie – raiutakse puu, mis on kuivanud, kuivamas, ulatusliku tüve- või juuremädanikuga, tüvekahjurite kahjustatud, kasvuvigadega või muul põhjusel nõrga struktuuriga ja perspektiivitu;
  6) muu raie – puu raiutakse, sest see võib kahjustada ehitist, on kasvukohta liigilt sobimatu või kasvab tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndis.

§ 5.  Hoolduslõikusluba

  (1) Puu hoolduslõikus on lubatud hoolduslõikusloa alusel, mille annab amet.

  (2) Hoolduslõikusluba ei ole vaja taotleda:
  1) inimsekkumiseta osaliselt murdunud oksa koheseks lõikamiseks (ametit tuleb teavitada ja saada hoolduslõikuseks nõusolek);
  2) vesivõsude ja kuivanud okste lõikamiseks;
  3) Tallinna linna asutuste poolt avalikul alal tehtavaks hoolduslõikuseks (ametit tuleb teavitada).

§ 6.  Ohtliku puu raie või ohtliku oksa lõikamine

  (1) Määruse § 9 lõikes 1 nimetatud isik teavitab ametit viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vajadusest raiuda ohtlik puu või lõigata ohtlik oks. Teates tuleb nimetada raiutavate puude arv, puude kasvukoht, liik ja rinnasläbimõõt ja raie või lõikuse põhjendus. Teatele tuleb lisada ohtliku puu või oksa fotod, mis tõendavad ohtlikkust. Juhul, kui ohtliku puu raie või oksa lõikamise vajadus on tuvastatud vastavasisulise ettekirjutusega, võib eelnimetatud tingimuste täitmiseks edastada viivitamata teates vastavasisuline ettekirjutus koos vabas vormis sooviga ettekirjutust täitma asuda.

  (2) Amet registreerib Tallinna raielubade andmekogus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate ja vajaduse korral kontrollib selles esitatud asjaolude vastavust tegelikkusele.

  (3) Amet annab ühe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate saamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku ohtlik puu raiuda või ohtlik oks lõigata või põhjendatud juhul keeldub nõusoleku andmisest.

  (4) Ohtlik puu tuleb raiuda või ohtlik oks lõigata kümne päeva jooksul ametilt nõusoleku saamisest arvates. Pärast selle tähtaja möödumist tuleb taotleda raie- või hoolduslõikusluba.

  (5) Kui puu raiutakse enne ametilt nõusoleku saamist ja määruse § 9 lõikes 1 nimetatud isik ei tõenda, et raiutud puu oli ohtlik, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade käsitatav kujundusraie loa taotlusena.

§ 7.  Ohtliku puu raiumine ja hoolduslõikuse tegemine avalikul alal

  (1) Tallinna linna asutus teavitab ametit viivitamata avalikul alal kasvanud ohtliku puu raiest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teates tuleb nimetada puu kasvukoht, liik ja rinnasläbimõõt, puude arv ja raie põhjendus ning lisada foto.

  (2) Tallinna linna asutus on kohustatud teavitama ametit avalikul alal kavandatavast hoolduslõikusest vähemalt kaks tööpäeva enne hoolduslõikuse alustamist. Teade tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 

  (3) Avalikul alal kasvava puu hoolduslõikuse peab tegema kutsetunnistusega arborist.

  (4) Avalikul alal hoolduslõikust korraldav Tallinna linna asutus on kohustatud sisestama Tallinna linna hooldus-, heakorra- ja haljastustööde infosüsteemi iga puu hoolduslõikust puudutavad andmed.

§ 8.  Raie või hoolduslõikuse tegija kohustused

  (1) Raie või hoolduslõikuse ning selle käigus tekkivate jäätmete äraveo kulud kannab määruse § 9 lõikes 1 nimetatud isik.

  (2) Raie või hoolduslõikuse käigus tekkivad jäätmed tuleb avalikult alalt koristada raie või hoolduslõikuse päeval ja muult kinnistult mõistliku aja jooksul.

2. peatükk RAIE- JA HOOLDUSLÕIKUSLOA MENETLUS 

§ 9.  Raie- ja hoolduslõikusloa taotlemine

  (1)  Raie- ja hoolduslõikusluba võib taotleda:
  1)  puu kasvukoha kinnistu omanik;
  2)  Tallinna linna omandis oleva kinnistu valitseja või kinnistut valitsema volitatud asutus;
  3)  kinnistut koormava hoonestusõiguse omanik;
  4)  erastatava maa korral maa erastamise taotleja ja tagastatava maa korral õigustatud subjektiks tunnistatud isik;
  5)  maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa korral riik;
  6)  muu isik, kellel on selleks seadusest tulenev õigus. 

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) esitab ametile taotluse kirjalikult või elektrooniliselt Tallinna raielubade andmekogu avaliku vaate kaudu. Taotlus peab sisaldama:
  1) taotleja nime, elu- või asukoha aadressi, isiku- või registrikoodi, e-posti aadressi ja kontakttelefoni ning volitatud esindaja andmeid;
  2) puu kasvukoha aadressi;
  3) raiutavate või hoolduslõikust vajavate puude arvu;
  4) märkust selle kohta, kas taotleja soovib viibida puu ülevaatuse juures;
  5) märkust selle kohta, kas taotleja soovib luba elektrooniliselt või paberdokumendina;
  6) raie või hoolduslõikuse vajaduse põhjendust;
  7) ehitusraie vajaduse korral viidet ehitusloale või ehitusteatisele ning ehitusteatisega seotud haldusaktile (selle olemasolu korral), milles on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõuded. Viites esitatakse dokumendi number ja kuupäev;
  8) hoolduslõikusloa vajaduse korral lõikuse soovitavat ulatust ja võra soovitava kuju kirjeldust.

  (3) Raie- või hoolduslõikusloa taotlusele lisatakse:
  1) ehitusraie vajaduse korral nõuetekohaselt kooskõlastatud ehitusprojekti asendiplaani väljavõte ja haljastuse inventuuri aruanne;
  2) ehitusraie, kujundusraie ja kahjustatud puu raie vajaduse korral haljastusprojekt, istutusjoonis või -skeem, mis on kooskõlas kehtivate planeeringutega ja võimaldab tagada olemasolevate ja istutatavate puude, põõsaste ja püsilillede kasvutingimused ning millest saab lähtuda asendusistutuskohustuse määramisel;
  3) puu kasvukoha kinnistu kaasomaniku nõusolek;
  4) puu kasvukoha kinnistute omanike nõusolek, kui puu kasvab mitmel kinnistul;
  5) puu kasvukoha kinnistu või hoonestusõiguse omaniku kirjalik volitus, kui taotluse esitab volitatud isik.

  (4) Puu kasvukoha kinnistu kaasomaniku nõusolekuna käsitatakse järgmisi dokumente:
  1) korteriühistu üldkoosoleku otsus;
  2) ühis- või kaasomanike enamuse kirjalik nõusolek;
  3) kuivanud puu puhul korteriühistu juhatuse otsus.

  (5) Taotleja peab tagama ameti esindajale juurdepääsu puule, mille raieks või hoolduslõikuseks ta luba taotleb.

§ 10.  Taotluse menetlemine

  (1) Amet:
  1) kontrollib taotluses ja lisadokumentides esitatud andmete õigsust;
  2) kontrollib taotluse põhjendatust, kaasates vajaduse korral eksperte;
  3) küsib raie kohta seisukoha loodusobjekti valitsejalt, kui puu soovitakse raiuda kaitstavalt loodusobjektilt;
  4) küsib raie kohta seisukoha Keskkonnaametilt, kui puu soovitakse raiuda veekogu kalda või ranna erosiooni vältimiseks moodustatud veekaitsevööndist;
  5) vaatab puu üle ja märgistab raiutava puu märkimisnoaga;
  6) selgitab välja kõrvaltingimuse seadmise vajaduse ja kõrvaltingimuse seadmiseks vajalikud asjaolud;
  7) määrab ehitusraie, kujundusraie ja kahjustatud puu raie korral kindlaks asendusistutuskohustuse mahu § 16 kohaselt ning selgitab välja, kui suures osas on asendusistutus võimalik teha raiutava puu kasvukoha kinnistule ja kui suures osas määratakse asendusistutus avalikule alale.

  (2) Kui puu ülevaatusel selgub taotluses nimetamata puu raie või hoolduslõikuse vajadus, on taotlejal võimalik esitatud taotlust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendada.

  (3) Kui puu ülevaatusel selgub, et ehitus-, kujundus- ja kahjustunud puu raieks esitatud taotluses märgitud puu on juba raiutud, ei lõpeta amet taotluse menetlust, vaid annab raieloa, milles seatakse kõrvaltingimusena asendusistutuskohustus määruse 3. peatüki kohaselt.

§ 11.  Menetluse tähtaja pikendamine

  Kui amet peab vajalikuks tellida puu raie vajaduse kohta eksperdi hinnang, teavitatakse sellest raieloa taotlejat ja pikendatakse raieloa menetluse tähtaega kuni hinnangu saamiseni.

§ 12.  Raie- ja hoolduslõikusloa andmine ning kõrvaltingimuste seadmine

  (1) Amet väljastab raie- ja hoolduslõikusloa ameti kehtestatud vormil elektrooniliselt või paberdokumendina 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse saamisest.

  (2) Taotluse osalise rahuldamise korral märgitakse loale keeldumise põhjendus.

  (3) Amet võib raie- ja hoolduslõikusloa andmisel seada:
  1) kõrvaltingimuse, mis keelab puu raie ja hoolduslõikuse lindude pesitsusajal või nahkhiirte poegimisajal pesitsuspuudes ja nende vahetus läheduses;
  2) raieloa kõrvaltingimusena asendusistutuskohustuse määruse 3. peatüki kohaselt;
  3) hoolduslõikusloa kõrvaltingimuse, mis näeb ette, et puu hoolduslõikuse teeb arborist.

§ 13.  Raieõiguse tähtaeg ja loa kehtivus

  (1) Raieluba annab õiguse raiuda puu ühe aasta jooksul alates raieloa andmise kuupäevast.

  (2) Kui raieloa kõrvaltingimusena on määratud asendusistutuskohustus ja raieloale märgitud puu on raiutud, kehtib raieluba asendusistutuskohustuse täitmiseni.

  (3) Hoolduslõikusluba antakse puu ühekordseks lõikuseks. Loa kehtivuse tähtaja määrab amet.

§ 14.  Taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmine

  (1) Amet jätab taotluse läbi vaatamata ja lõpetab menetluse, kui:
  1) taotleja ei kõrvalda taotluses esinevaid puudusi kümne päeva jooksul ametilt vastava teate saamisest;
  2) taotleja ei taga ameti esindaja juurdepääsu puule;
  3) raieloa taotluses märgitud puu on juba raiutud, välja arvatud ehitus-, kujundus- ja kahjustunud puu raie korral määruse § 10 lõikes 3 sätestatud juhul.

  (2) Amet võib jätta raieloa taotluse rahuldamata, kui:
  1) puu on elujõuline ja terve või väheste kahjustuste või kasvuhäiretega, mis õige hoolduse korral ei vähenda puu ohutust, dekoratiivsust ega eluiga;
  2) puu ei ohusta inimesi ega kahjusta ehitise konstruktsiooni (vundamenti, seinu, katust vms);
  3) puu tuleb detailplaneeringu või ehitusprojekti kohaselt säilitada;
  4) puu on kas riikliku või kohaliku kaitse all, määratud I või II väärtusklassi, on haruldane liigi või suuruse poolest või on oluline Tallinna rohevõrgustiku seisukohalt; 
  5) puu on kaitsealuse liigi (lind, nahkhiir, samblik vms) elupaik või kasvukoht;
  6) raieloaga seotud kinnistu või suurema ala kohta on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile detailplaneeringu koostamise algatamise või projekteerimistingimuste väljastamise taotlus.

  (3) Amet võib jätta hoolduslõikusloa taotluse rahuldamata, kui:
  1) lõikuse tagajärjel väheneks puu elujõulisus, ohutus või dekoratiivsus;
  2) hoolduslõikusloa taotleja soovitud lõikusmeetod ei sobi taotluses nimetatud puule;
  3) bioloogiliselt ei ole puu hoolduslõikuseks sobiv aeg;
  4) puu on kas riikliku või kohaliku kaitse all või on oluline Tallinna linna rohevõrgustiku seisukohalt.

  (4) Raie- või hoolduslõikusloa taotluse rahuldamata jätmise põhjenduse esitab amet taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt.

3. peatükk ASENDUSISTUTUS 

§ 15.  Asendusistutuskohustuse määramine

  (1) Asendusistutuskohustus määratakse ehitusraieks, kujundusraieks ja kahjustatud puu raieks antud raieloa kõrvaltingimusena. Asendusistutuskohustus tekib raieloale märgitud puu raiumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

  (2) Asendusistutuskohustust ei määrata:
  1) Tallinna linna omandisse antava või Tallinna linna omandis oleva ehitise ehitamisega seotud ehitusraie korral;
  2) avalikul alal tehtava kujundusraie korral;
  3) kahjustatud puu raie korral, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel korraldab puude, põõsaste või püsilillede istutamise amet.

  (4) Asendusistutuskohustuse täidab ja sellega seotud kulud kannab isik, kellele raieluba on antud, või isik, kes on asendusistutuskohustuse üle võtnud (edaspidi mõlemad asendusistutuskohustuslane).

  (5) Kui raieloale märgitud puud ei raiuta, kuid see on raieloa andmisele järgneva viie aasta jooksul muutunud kahjustatud puuks, peab asendusistutuskohustuslane täitma selle puu osas asendusistutuskohustuse.

  (6) Kui avalikul alal kasvav puu on muutunud kahjustunud puuks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetamata ehitustegevuse tõttu, on ametil õigus viie aasta jooksul ehitustegevuse lõppemisest nõuda ehitustegevuse korraldajalt kahjustunud puu raiumist ja raieloa taotlemist. Raieloa kõrvaltingimusena määratakse asendusistutuskohustus, kui vastavale ehitusloale, ehitisteatisega seotud haldusaktile või kaevetööde loale on seatud selline kõrvaltingimus.

  (7) Asendusistutuskohustus tuleb täita:
  1) raiutud puu kasvukoha kinnistul või muul taotleja nimetatud Tallinna linnas asuval kinnistul (edaspidi puu kasvukoha kinnistu), kui taotleja on esitanud enne raieloa saamist ameti määratud tähtajaks nõuetekohase haljastusprojekti, istutusjoonise või –skeemi;
  2) avalikul alal, kui taotleja ei ole enne raieloa saamist esitanud ametile haljastusprojekti, istutusjoonist või –skeemi;
  3) avalikul alal, kui asendusistutuskohustust ei ole võimalik täies mahus täita puu kasvukoha kinnistul.

  (8) Asendusistutuse tegemisel tuleb lähtuda avalikule alale puude istutamise korrast, mille kehtestab Tallinna Linnavalitsus.

§ 16.  Haljastusühikud

  (1) Asendusistutuskohustuse maht arvutatakse järgmise valemi alusel: D1*(k1 + k+ k3)/ 3 =HÜ, kus:
  1) D1− raiutava puu rinnasläbimõõt sentimeetrites, mitme puu puhul läbimõõtude summa; 
  2) k1 − raiutava puuliigi koefitsient; 
  3) k2 − raiutava puu väärtuskoefitsient; 
  4) k3 − raiepõhjuse koefitsient; 
  5) HÜ – haljastusühikud.

  (2) Raiutava puuliigi koefitsient k1
  1) haruldast liiki puu − 5,0;
  2) väärtuslik lehtpuu (kõik tamme liigid, harilik pöök, künnapuu), väärtuslik okaspuu (kõik männi ja lehise liigid), leht- ja okaspuu vorm või teisend − 2,5;
  3) väärtuslik lehtpuu (kõik hobukastani, pärna ja pähklipuu liigid) või mujal nimetamata okaspuu – 2,0;
  4) enam kasutatav või dekoratiivne lehtpuu (saare, viirpuu, vahtra ja remmelga liigid, välja arvatud raagremmelgas; toominga võõrliigid, arukask, pooppuu, harilik jalakas, hõbehaab, sanglepp, must pappel ja sellega võrdsustatud liigid, hiina pappel ja kallaspappel) − 1,0;
  5) kiirekasvuline või lühiealine lehtpuu (saarvaher, hall-lepp ja värdlepp, harilik pihlakas, harilik toomingas, harilik haab, raagremmelgas, vesipaju, soo- ja kuldkask, berliini pappel ja palsampappel) − 0,5.

  (3) Raiutava puu väärtushinnangu koefitsient k2
  1) eriti väärtuslik puu (I väärtusklass) − 5,0;
  2) väärtuslik puu (II väärtusklass) − 2,0;
  3) oluline puu (III väärtusklass) − 1,0;
  4) väheväärtuslik puu (IV väärtusklass) – 0,2.

  (4) Raiepõhjuse koefitsient k3
  1) ehitusraie haljasalal, millele on Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud korras määratud I astme hooldusintensiivsus, kaitstaval loodusobjektil või puiesteel − 5,0;
  2) ehitusraie üldkasutatavas pargis ja haljasalal − 2,0;
  3) muu ehitusraie, kujundusraie ja kahjustatud puu raie − 0,5.

  (5) Amet arvutab haljastusühikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valemi abil enne raieloa väljastamist tehtava puu ülevaatuse järel. Haljastusühikute arv märgitakse raieloale.

§ 17.  Asendusistutuskohustuse rakendamise metoodika

  (1) Amet teisendab haljastusühikud istutatavate puude, põõsaste või püsilillede arvuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud koefitsientide alusel järgmise valemiga: HÜ/D2*K=I, kus:
  1) HÜ – haljastusühikud;
  2) D2 – istutatava lehtpuu läbimõõt 1 m kõrguselt või okaspuu juurekaela läbimõõt sentimeetrites; 
  3) K – koefitsientide korrutis, mis arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud koefitsientide alusel;
  4) I – istutatavate istikute arv.

  (2) Haljastusühikud teisendatakse istutatavate puude, põõsaste või püsilillede arvuks järgmiste koefitsientide alusel: 
  1) kaasnevad kulud (kopatöö, kasvumuld, toestamine, multšimine, kaheaastane hooldus jm) − koefitsient 0,8;
  2) tugevdatud kasvupinnase rajamine − koefitsient 0,5;
  3) istutatav puu (lehtpuu rinnasläbimõõt või okaspuu juurekaela läbimõõt 4 cm) − koefitsient 1,0;
  4) istutatav kõrgekasvuline põõsas (okaspõõsal liigi/sordiomane kasvukõrgus alates 2 m, lehtpõõsal alates 2,5 m): istiku kõrgus 60–99 cm − koefitsient 8,0; istiku kõrgus 100–149 cm − koefitsient 4,0; istiku kõrgus üle 150 cm − koefitsient 2,0;
  5) istutatav keskmisekasvuline põõsas (okaspõõsal liigi/sordiomane kasvukõrgus 1–2 m, lehtpõõsal 1–2,5 m): istiku kõrgus 40–79 cm – koefitsient 10,0; istiku kõrgus 80–124 cm – koefitsient 8,0; istiku kõrgus üle 125 cm – koefitsient 3,0;
  6) istutatav madalakasvuline põõsas (okas- või lehtpõõsa liigi/sordiomane kasvukõrgus kuni 1 m): istiku kõrgus 20–29 cm − koefitsient 20; istiku kõrgus 30–49 cm − koefitsient 10,0; istiku kõrgus üle 50 cm − koefitsient 5,0;
  7) istutatavad puitunud varrega pinnakattetaimed: istiku kõrgus kuni 30 cm − koefitsient 20,0;
  8) istutatavad puitunud varrega liaanid − koefitsient 8,0;
  9) istutatavad madalakasvulised püsililled − koefitsient 20,0; kõrgekasvulised püsililled − koefitsient 15,0;
  10) istutatav lehtpõõsahekk: istiku kõrgus 50–80 cm (pügatav hekk) − koefitsient 15,0; istiku kõrgus 50–80 cm (vabakujuline hekk) − koefitsient 10,0;
  11) istutatav okaspõõsahekk: istiku kõrgus üle 80 cm (elupuu) − koefitsient 20,0; istiku kõrgus 80–139 cm (kuusk, jugapuu, kadakas, lehis) – koefitsient 8,0; istiku kõrgus üle 140 cm (kuusk, jugapuu, kadakas, lehis) – koefitsient 5,0.

  (3) Asendusistutuse maksumus määratakse kindlaks järgmiselt:
  1) lähtudes avalikule alale puude istutamise korras töödele kehtestatud nõuetest, küsib amet viielt haljastusettevõttelt hinnapakkumise, mis hõlmab sadat läänepärna (Tilia × europaea) istikut (mullapalliga, tüveläbimõõt 4 cm), nende istutamist (transport 20 km, istutustöö ettevalmistatud kasvupinnasesse, kastmine, toestamine ja multšimine) ning kaheaastast hooldust ja garantiid. Hinnapakkumiste põhjal selgitab amet välja eelnimetatud tööde keskmise maksumuse;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tööde keskmine maksumus jagatakse sajaga ja tulemus loetakse nelja haljastusühiku keskmiseks maksumuseks. Selle alusel arvutatakse ühe haljastusühiku keskmine maksumus;
  3) asendusistutuskohustuslasele määratud asendusistutuse maksumuse väljaselgitamiseks korrutatakse määruse § 16 kohaselt arvutatud haljastusühikute arv käesoleva lõike punkti 2 alusel arvutatud ühe haljastusühiku keskmise maksumusega;
  4) amet kehtestab iga aasta 31. detsembriks järgmisel aastal rakendatava ühe haljastusühiku keskmise maksumuse.

§ 18.  Asendusistutuskohustuse täitmine puu kasvukoha kinnistul

  (1) Kui asendusistutuskohustus tuleb täita puu kasvukoha kinnistul, teisendab amet haljastusühikud istutatavate puude, põõsaste või püsilillede arvuks asendusistutuskohustuslase esitatud haljastusprojekti, istutusjoonise või -skeemi ja määruse § 17 lõikes 1 esitatud valemi alusel. Amet seab raieloa kõrvaltingimusena isikule kohustuse:
  1) istutada puu kasvukoha kinnistule raieloal märgitud puud ja põõsad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul;
  2) tagada kahe aasta jooksul istutatud puudele, põõsastele või püsililledele nõuetekohased kasvutingimused ja hoolduse, lähtudes Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud avalikule alale puude istutamise korras sätestatud nõuetest.

  (2) Puu kasvukoha kinnistule määratud asendusistutuskohustus tuleb täita kolme aasta jooksul raieloa andmisest. Ehitusraie korral tuleb asendusistutuskohustus täita enne ehitise kasutusloa taotlemise või kasutusteatise esitamist, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul raieloa andmisest. 

  (3) Amet võib asendusistutuskohustuslase taotluse alusel pikendada asendusistutuskohustuse täitmise tähtaega, kui istutust pole võimalik teha pooleliolevate ehitustööde tõttu või muul mõjuval põhjusel. Tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest teavitab amet asendusistutuskohustuslast kirjalikult või elektrooniliselt.

  (4) Ehitusraieks ja kahjustatud puu raieks antud raieloa kõrvaltingimusena määratud asendusistutus tehakse haljastusprojekti, istutusjoonise või –skeemi kohaselt. Kujundusraieks antud raieloa kõrvaltingimusena määratud asendusistutus tehakse haljastusprojekti kohaselt.

  (5) Kui puu, põõsas või püsilill kahe aasta jooksul pärast asendusistutust kahjustub või hävib, on ametil õigus nõuda selle asendamist ja hooldamist, v.a juhul, kui asendusistutuskohustuslane tõendab, et puu, põõsas või püsilill kahjustus või hävis temast sõltumatutel asjaoludel.

  (6) Ametil on õigus nõuda, et asendusistutuskohustuslane annab puu kasvukoha kinnistu võõrandamise korral kinnistu omandajale üle puu kasvukoha kinnistul täidetava asendusistutuskohustuse. Asendusistutuskohustuse üleandmise kohustuse rikkumise või asendusistuskohustuse täitmata jätmise korral on ametil õigus asendusistutuskohustuslaselt nõuda kohustuse täitmise asendamiseks leppetrahvi, mis vastab täitmata kohustuse maksumusele, mis on kindlaks määratud määruse § 17 lõike 3 kohaselt.

§ 19.  Asendusistutuskohustuse täitmine avalikul alal

  (1) Kui asendusistutuskohustus tuleb täita avalikul alal, korraldab asendusistutuse tegemise (sh vajaliku istutusjoonise või haljastusprojekti koostamise) amet. Asendusistutuskohustuslane hüvitab Tallinna linnale asendusistutuse kulu ulatuses, mis on kindlaks määratud määruse § 17 lõikes 3 sätestatud metoodika alusel ja vastab asendusistutuskohustuslase kohustuse suurusele.

  (2) Amet seab raieloa kõrvaltingimusena isikule kohustuse hüvitada Tallinna linnale käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud asendusistutuse kulu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajaks.

  (3) Asendusistutuskohustuslane tasub käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase asendusistutuse kulu kolme aasta jooksul raieloa andmisest ameti määratud tähtajaks.

  (4) Avalikule alale määratud asendusistutus tehakse võimaluse korral puu kasvukoha linnaosas. Amet kooskõlastab asendusistutuskoha kinnistu valitseja või kinnistut valitsema volitatud asutusega ja teavitab asendusistutuskohustuslast avalikule alale määratud asendusistutuse tegemisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (5) Tallinna linn tagastab asendusistutuskohustuse täitmiseks makstud raha, kui ta ei ole kuue aasta jooksul raieloa andmisest korraldanud asendusistutuskohustuslasele määratud kohustuse täitmist.

§ 20.  Asendusistutuslepingu sõlmimine

  (1) Asendusistutuskohustuslane on kohustatud raieloa andmise ajal sõlmima ametiga kirjaliku asendusistutuslepingu. Lepingus lepitakse kokku poolte õigused ja kohustused asendusistutuskohustuse täitmisel ning sanktsioonid kohustuse täitmata jätmise või nõuetele mittevastava täitmise eest.

  (2) Nii puu kasvukoha kinnistule kui ka avalikule alale määratud asendusistutuse lepingu tingimused määrab kooskõlas käesoleva määrusega kindlaks amet.

§ 21.  Asendusistutuse koordineerimine

  (1) Asendusistutust koordineerib ja selle üle peab arvestust amet Tallinna raielubade andmekogus.

  (2) Linnaosade valitsused edastavad ametile üks kord aastas, hiljemalt 31. jaanuariks, teabe asendusistutuseks vajalike istikute liikide, mõõtmete ja koguste ning eeltööde mahu kohta ning ülevaate sobilikest asendusistutuskohtadest.

4. peatükk RAIE- JA HOOLDUSLÕIKUSLOA KEHTIVUSE PEATAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 

§ 22.  Raie- ja hoolduslõikusloa kehtivuse peatamine

  (1) Amet võib raie- või hoolduslõikusloa kehtivuse peatada, kui: 
  1) taotleja on esitanud valeandmeid;
  2) raiet või hoolduslõikust kavatsetakse teha lindude pesitsusajal või nahkhiirte poegimisajal;
  3) puu kasvukoha kinnistul raiutakse puid, mille raieks ei ole amet luba andnud;
  4) puu kasvukoha kinnistu omanik taotleb loa kehtivuse peatamist.

  (2) Loa kehtivuse peatamisest ja jätkumisest teavitab amet taotlejat kirjalikult või elektrooniliselt, esitades vastava põhjenduse.

§ 23.  Raie- ja hoolduslõikusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Amet võib raieloa kehtetuks tunnistada, kui:
  1) taotleja on esitanud valeandmeid;
  2) puu kasvukoha kinnistule antud ehitusluba tunnistatakse kehtetuks;
  3) puu kasvukoha kinnistu või suurema ala kohta on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile detailplaneeringu koostamise algatamise või projekteerimistingimuste väljastamise taotlus;
  4) asendusistutuskohustuslane ei sõlmi asendusistutuslepingut;
  5) puu kasvukoha kinnistu omanik taotleb raieloa kehtetuks tunnistamist.

  (2) Amet võib hoolduslõikusloa kehtetuks tunnistada, kui:
  1) selgub, et taotleja on esitanud valeandmeid;
  2) puu kasvukoha kinnistu omanik taotleb hoolduslõikusloa kehtetuks tunnistamist.

  (3) Raie- või hoolduslõikusloa kehtetuks tunnistamisest teavitab amet taotlejat kirjalikult või elektrooniliselt, esitades loa kehtetuks tunnistamise põhjenduse.

5. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 24.  Ettekirjutuse tegemine ja haldussunnivahendi kohaldamine

  (1) Ametil on õigus teha asendusistutuskohustuslasele ettekirjutus, kui asendusistutuskohustuslane ei ole:
  1) täitnud asendusistutuskohustust määruse § 18 lõike 1 kohaselt ja amet ei ole kohustuse täitmise tähtaega määruse § 18 lõike 3 alusel pikendanud;
  2) kõrvaldanud puudusi, mis ilmnesid kahe aasta jooksul asendusistutuse tegemisest;
  3) täitnud asendusistutuskohustust määruse § 19 lõike 2 kohaselt.

  (2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib amet rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 25.  Järelevalve

  (1) Riiklikku järelevalvet määruse täitmise üle teevad amet, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ja linnaosade valitsused oma pädevuse kohaselt.

  (2) Määruses sätestatud nõuete rikkumise korral on väärteo kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsuse määratud isik.

§ 26.  Rakendussätted

  (1) Enne määruse jõustumist välja antud raie- ja hoolduslõikusluba kehtib selle kehtivuse tähtaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.

  (2) Enne määruse jõustumist määratud asendusistutuskohustus tuleb täita täies mahus.

§ 27.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrus nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks. 

Tiit Terik
Esimees

/otsingu_soovitused.json