Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 17.02.2022 nr 12
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja 4, § 67 lg 6 ja § 71 lg 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lg 1 ning keskkonnaministri 16.01.2007 määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 4 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korralduse tingimused Jõelähtme vallas.
(2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vältimine, vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine.
(3) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
§ 2. Jäätmehoolduse arendaja ja korraldaja
Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Jõelähtme valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil juhib Jõelähtme Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
§ 3. Mõisted
(1) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:
1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed - aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed - kodumajapidamistes, büroos, jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkinud biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
3) ehitus- ja lammutusjäätmed - ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms);
4) jäätmekäitluskoht - tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
5) jäätmetekitaja - isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekib jäätmeid või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
6) jäätmete kogumismahuti - standardne jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;
7) jäätmekäitleja - juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnaluba või muu õiguslik alus;
8) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
9) jäätmevedaja - isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale oma nimel või valla eest vallaga või valla poolt volitatud isikuga sõlmitud lepingu alusel jäätmeveo teenust;
10) jäätmeveoleping - korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks jäätmevaldaja või vallavalitsuse või vallavalitsuse poolt volitatud isiku ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping;
11) komposter - biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav selleks ettenähtud funktsionaalsusega seade;
12) kompostimine - biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel;
13) korraldatud jäätmevedu - korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja transportimine jäätmekäitluskohta;
14) lisateenused - korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline teenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve ning selle tarbimine on vabatahtlik;
15) olmejäätmed - kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
16) pakendijäätmed - mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks;
17) puidujäätmed - puidust jäätmed, mis on kas keemiliselt töötlemata või töödeldud;
18) segaolmejäätmed - liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
19) suurjäätmed - jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
20) taaskasutatavad jäätmed - jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;
21) teenustasu - korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu;
22) territooriumi haldaja - kinnisasja omanik ja hoonestusõiguse omanik;
23) tervishoiujäätmed - tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;
24) tühisõit - jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevaldaja jäätmete kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas või jäätmeveolepingus sätestatud nõuete täimata jätmise tõttu;
25) veopiirkond - eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;
26) ühismahuti - jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping.
(2) Eeskirjas nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMINE
§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimaluse korral eelistatult korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või muul viisil taaskasutada.
(2) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende ringlusse võtmine ja seejärel muu taaskasutamine võimalikult suures ulatuses.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
(4) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult jäätmevaldaja enda tegevuse tulemusel tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata ja värvidega töötlemata paberit või pappi. Paberit ja pappi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.
(5) Jäätmete paigutamine väljapoole jäätmemahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel, mille tingimused võimaldavad jäätmeid paigutada väljapoole jäätmemahutit.
§ 5. Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Jäätmekäitlust kinnisasjal ja hoonestusõiguse alal korraldab selle omanik, täites jäätmevaldaja ülesandeid.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt;
2) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle teenust osutavale jäätmevedajale;
3) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmetega ja muude materjalidega;
4) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada antud jäätmete kogust ja ohtlikkust;
5) piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud ja korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks kohustub sõlmima jäätmekäitluslepingu jäätmevedajaga või -käitlejaga või vedama enda valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav valla koduleheküljel;
6) mitte andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub selleks vajalik vastuvõtmise ja käitlemise õigus;
7) omama või rentima piisavas koguses eeskirja nõuete kohaseid kogumisvahendeid jäätmete liigiti kogumiseks (sh kogumiskott);
8) tagama kogumisvahendite tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
9) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks;
10) mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud ja sanktsioneeritav tegevus;
11) paigutama kogumisvahendi tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, välja arvatud ühine kogumisvahend, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku;
12) tagama kogumisvahendi kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti;
13) korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud ning nõuetekohaste ja ohutust tagaval viisil jäätmemahutite paigutamiseks ei ole piisavalt ruumi, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal;
14) juriidilisest isikust jäätmevaldaja, sh korteriühistu, on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke, juriidilisi isikuid ja nende töötajaid eeskirja nõuetest;
15) lähestikku asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korterelamu ja ridaelamutes tekkivate olmejäätmete kogumiseks ning korraldatud olmejäätmeveo korras üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigus taotleda ühise jäätmemahuti kasutamist. Samuti on ühismahuti kasutamine lubatud aiandusühistutel. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada kogumiskotti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga;
16) jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks.
(3) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avaliku ürituse korraldaja:
1) vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest;
2) on kohustatud varustama ürituse toimumise ala piisaval arvul kogumismahutitega, mis võimaldab jäätmete liigiti kogumist;
3) peab soodustama jäätmete liigiti kogumist läbi asjakohaste meetmete rakendamise. Üritustel peab segaolmejäätmetest eraldi koguma vähemalt samu jäätmeliike, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud;
4) peab rakendama meetmeid, mis aitavad vältida jäätmeteket. Ühekordsete nõude ja topside kasutamine on keelatud;
5) peab rakendama meetmeid vältimaks jäätmetest häiringute tekkimist ja levikut nii ürituse alal kui sellega piirnevatel aladel.
§ 6. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik
Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik.
§ 7. Jäätmete kogumise tingimused
(1) Jäätmete kogumise, ringlusse suunamise, muu taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas.
(2) Tekkekohal tuleb koguda jäätmeid liigiti. Tekkekohal tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09);
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga * tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
(3) Liigiti kogutud jäätmeid tuleb ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile, kas korraldatud jäätmeveo raames, viies ise avalikesse kogumispunktidesse, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või muusse nõuetekohasesse kogumis ja käitluskohta.
(4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud samalaadsete jäätmete kohta.
(5) Korraldatud jäätmeveo raames jäätmete kogumise ja üleandmise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise kohustusest lõikes 2 ja 3 kirjeldatud viisil.
§ 8. Kogumismahuti kasutamise tingimused
(1) Kogumismahutisse tohib paigutada ainult neid jäätmeid, mis vastavad antud kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi tunnustele ning ei kahjusta jäätmematerjale.
(2) Olmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna jäätmeid, mis ei vasta iga konkreetse kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi tunnustele, s.h:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma tuhka;
3) vedelaid jäätmeid;
4) suurjäätmeid;
5) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
6) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
7) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
8) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
9) radioaktiivseid jäätmeid;
10) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite tühjendajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid.
(3) Kuum tuhk (ahju/koldetuhk) tuleb enne mahutisse paigutamist jahutada. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse.
(4) Lõhnahäiringuid tekitavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ja alles seejärel kogumisvahendisse.
(5) Suurjäätmed ja metallijäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahutist väljapoole, jäätmevedajaga kokkulepitud kohta, kui nende äravedu toimub hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul.
(6) Kogumisvahenditesse paigutatud jäätmete nõuetekohasuse esmast kontrolli teostab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja. Jäätmevaldaja tegevus mittenõuetekohasel jäätmete liigiti kogumisel on sanktsioneeritav vastavalt jäätmeveolepingu tingimustele ja õigusaktidele.
§ 9. Kogumismahutile ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded
(1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.
(2) Kogumismahutina võib kasutada:
1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 120, 140, 240, 370, 600, 660, 770, 800 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;
3) kuni 150-liitriseid kilekotte (kaaluga mitte üle 10 kg), mis on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ja loomade ligipääsu eest esmase eesmärgiga vältida jäätmekoti purunemist;
4) süvakogumismahuteid, mis vastavad asjakohasele standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.
(3) Sõltuvalt kogutava jäätme liigist, võivad osad kogumisvahendid olla vajadusel lukustatavad. Lukustamise vajadust saab määrata nii vallavalitsus kui jäätmevaldaja.
(4) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.
(5) Kogumismahuti ei tohi olla paigaldatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Kogumismahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
(6) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht territooriumil tuleb kooskõlastada territooriumi haldajaga. Erandkorras ja kokkuleppel territooriumi haldajaga võib jäätmete kogumismahuti paigutada ka väljapoole jäätmevaldaja kinnistu piire, kui see on vajalik eeskirja nõuete täitmiseks, s.h parema ligipääsetavuse ja tegevuste ohutuse tagamiseks.
(7) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul asuvat eluhoonest vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(8) Kinnistul tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse.
(9) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada suletuna ja kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele sõidu- või juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ja peab olema ehitatud selliselt, et see võimaldaks raskeveoki pealesõitu.
(10) Kuni 800 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.
(11) Suurem kui 800 liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.
(12) Kogumisemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.
(13) Hoone seest tühjendatakse jäätmete kogumisvahendeid ainult jäätmevedaja ja jäätmevaldaja eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Hoonesse paigutatud kogumismahutid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.
(14) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb territooriumi haldaja.
(15) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased asukohad) paigutab kogumismahutid vastava maa-ala haldaja (vallavalitsus või territooriumi haldaja) või maa omaniku või haldaja nõusolekul tootjavastutust teostav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahutid jäätmete liigiti kogumiseks, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.
(16) Kogumismahuti paigaldamiseks sõidu- või kõnniteele taotleb tööde teostaja või kinnistu omanik vallavalitsuselt vastava kirjaliku loa.
(17) Kogumiskoti kasutamisel peab kott tagama keskkonnahäiringute tekke vältimise, vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest.
(18) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti piisava märgistuse (jäätmetekkekoha aadress, kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi nimetus), ligipääsetavuse, korrashoiu ja selle ümbruse puhtuse eest.
(19) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastava kleebisega, soovitavad värvilahendused on:
1) hall ja must – segaolmejäätmed;
2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;
3) roheline – klaaspakend;
4) sinine – paber- ja kartong;
5) punane - ohtlikud jäätmed;
6) pruun - biolagunevad jäätmed.
§ 10. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks vastavat luba omava isiku poolt.
(2) Küttekoldevälise tule tegemist reguleerib siseministri 03.07.2021 määruse nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded“.
(3) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekoldes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata ja värvidega katmata paberit ja kartongi. Paberit ja kartongi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.
3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
1. jagu Üldsätted
§ 11. Korraldatud jäätmeveo üldnõuded
(1) Valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.
(2) Jäätmevaldajal on lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle ainult korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale.
(3) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata muid jäätmeliike lisaks § 12 toodule.
(4) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata jäätmepunkti jms avalikes huvides ja jäätmete taaskasutamise eesmärgil toimiva jäätmete kogumise üksuse haldamise ja jäätmete käitlemise.
§ 12. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele:
1) segaolmejäätmed - 20 03 01;
2) paberi- ja kartongijäätmed- 20 01 01;
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed - 20 01 08;
4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed - 20 02 01;
5) klaaspakend - 15 01 07;
6) suurjäätmed - 20 03 07;
7) segapakendid - 15 01 06 (ilma klaaspakendita);
8) tekstiilijäätmed - 20 01 10, 20 01 11.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata jäätmeliike võib hõlmata korraldatud jäätmeveoga, lähtudes jäätmeseaduse § 31 lg 6 regulatsioonist:
1) kui õigusaktid seda nõuavad;
2) eraldi liigina kogumine on otstarbekas;
3) kooskogumisena muude jäätmeliikidega, kui sellega ei vähendata vastavate jäätmeliikide edasise taaskasutamise võimalusi;
4) vabatahtliku teenusena jäätmevaldajale.
(3) Käesoleva paragrahvi rakendamisel on vallavalitsusel õigus näha ette erandeid, lähtudes nii avalikust huvist, jäätmevaldajate vajadustest kui jäätmete tekkekohal liigiti kogumise edendamise eesmärkidest.
(4) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata:
1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamise;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
3) kalmistul tekkivad jäätmed;
4) jäätmepunkti jms jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud üksuse haldamise ülesande.
§ 13. Jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise tingimused korraldatud jäätmeveo raames
(1) Korraldatud jäätmeveo raames toimub jäätmete tekkekohal liigiti kogumine käesoleva paragrahvi lõigetes 2-9 sätestatud viisil:
(2) Segaolmejäätmete (20 03 01) kogumine ja üleandmine:
1) on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik;
2) jäätmeid kogutakse kogumismahutiga;
3) jäätmete kogumisel on lubatud kasutada kogumiskotti vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.
(3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete (20 01 08) kogumine ja üleandmine:
1) on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik;
2) jäätmeid kogutakse kogumismahutiga;
3) jäätmete kogumisel on lubatud rakendada jäätmete kohtkompostimise toimingut kompostriga, mis vabastab jäätmevaldaja kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest. Kompostimise toimingu rakendamine ei välista jäätmevaldaja võimalust jäätmete kogumismahuti kasutamiseks ja jäätmete üleandmist jäätmevedajale;
4) jäätmevaldaja poolt kohtkompostimise toimingu rakendamiseks tuleb esitada nõuetekohane taotlus (Lisa 1).
(4) Paberi- ja kartongijäätmete (20 01 01) kogumine ja üleandmine:
1) viie ja enama korteriga elamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid, on paberi- ja kartongijäätmete kogumine ja üleandmine korraldatud jäätmeveo raames kohustuslik;
2) üksikelamutes, suvilates ja kuni nelja korteriga elamutes on paberi- ja kartongijäätmete kogumine ja üleandmine korraldatud jäätmeveo raames vabatahtlik. Jäätmevaldajal on õigus igal ajal liituda jäätmete kogumise ja üleandmise teenusega korraldatud jäätmeveo raames. Kui jäätmevaldaja ei anna jäätmeid üle korraldatud jäätmeveo raames, tuleb jäätmed üle anda nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta;
3) lisaks kogumismahutile on lubatud kasutada kogumiskotti vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.
(5) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete (20 02 01) kogumine ja üleandmine:
1) vastavate jäätmete tekkimisel tuleb neid koguda liigiti;
2) lubatud on nõuetele vastava kohtkompostimise toimingu rakendamine;
3) jäätmeid on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames kogumiskotiga vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele või anda üle jäätmevaldaja poolt valitud nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta.
(6) Pakendiklaasi (15 01 07) kogumine ja üleandmine:
1) viie ja enama korteriga elamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib klaasijäätmeid, on klaasijäätmete kogumine ja üleandmine korraldatud jäätmeveo raames kohustuslik;
2) üksikelamutes, suvilates ja kuni nelja korteriga elamutes on klaasijäätmete kogumine ja üleandmine korraldatud jäätmeveo raames vabatahtlik. Jäätmevaldajal on õigus igal ajal liituda jäätmete kogumise ja üleandmise teenusega korraldatud jäätmeveo raames. Kui jäätmevaldaja ei anna jäätmeid üle korraldatud jäätmeveo raames, tuleb jäätmed üle anda nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta;
3) lisaks kogumismahutile on lubatud kasutada kogumiskotti vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.
(7) Suurjäätmete (20 03 07) kogumine ja üleandmine:
1) vastavate jäätmete tekkimisel tuleb neid koguda liigiti;
2) jäätmeid on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele või anda üle jäätmevaldaja poolt valitud nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta.
(8) Segapakendijäätmete (15 01 07) kogumine ja üleandmine:
1) vastavate jäätmete tekkimisel tuleb neid koguda liigiti;
2) jäätmeid on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele või anda üle jäätmevaldaja poolt valitud nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta.
(9) Tekstiilijäätmete (20 01 10, 20 01 11) kogumine ja üleandmine:
1) vastavate jäätmete tekkimisel tuleb neid koguda liigiti;
2) jäätmeid on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele või anda üle jäätmevaldaja poolt valitud nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2-9 sätestatud jäätmete kogumise tingimuste rakendamise otsustab vallavalitsus.
§ 14. Korraldatud jäätmeveo teenuse sisu
(1) Korraldatud jäätmeveo teenus koosneb kolmest teenuse osast:
1) jäätmevaldajate hõlmamine korraldatud jäätmeveoga ja nende üle arvestuse pidamine, eesmärgiga - hõlmata kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveo teenusega;
2) jäätmete kogumine ja vedu, eesmärgiga - jäätmete liigiti kogumise tulemuslik toimimine;
3) kogutud jäätmete käitlemine, eesmärgiga - jäätmete taaskasutamine korduskasutuse ja ringlusesse suunamise prioriteediga.
(2) Jäätmete käitlemise tingimused võib määratleda pikemaks perioodiks võrrelduna jäätmete kogumise- ja veoteenuse osutamise lepingu kehtivusega.
(3) Korraldatud jäätmeveo hanke koos jäätmete käitlemise tingimuste hankimisega viib läbi vallavalitsus või tema poolt volitatud isik. Jäätmete käitlemisel peab lähtuma parima võimaliku tehnika kasutamise ja keskkonnahoiu tagamise põhimõtetest, arvestades käitlemise tulemuslikkuse osas etteantud nõudeid.
§ 15. Jäätmete vedamise ja käitlemise õiguse ennetähtaegne äravõtmine
(1) Kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, on vallavalitsusel õigus korraldatud jäätmeveo hankelepingut täitvalt jäätmevedajalt võtta ära korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja käitlemise õigus:
1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust nõuetekohaselt või on väljastatud luba tühistatud;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
3) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid;
4) jäätmevedaja on rikkunud hankelepingu tingimusi.
(2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus või tema poolt volitatud isik sellest koheselt hankelepingu täitjat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Nimetatud selgitus tuleb hankelepingu täitjal esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.
(3) Kui hankelepingu täitja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus hankelepingu täitjalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.
2. jagu Teenustasu kujundamise ja muutmise kord
§ 16. Teenustasu kujundamise tingimused
(1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu kujundatakse lähtudes jäätmeseaduse § 66 lg 5 ja 6 sätestatust.
(2) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama kõiki jäätmemahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ning edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevustega seotud kulusid ja jäätmevedaja ei tohi lisatasu küsida jäätmevaldajalt olmejäätmete veo eest teistel põhjustel, mida pole nimetatud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud lepingus.
(3) Jäätmete veoga seotud toimingud, mille eest jäätmevedajal on keelatud võtta eraldi tasu, on:
1) jäätmekäitluslepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;
2) jäätmekäitluslepingu täitmisega seotud teadete, v.a võlateated, arvete ja veograafikute väljastamine ning edastamine;
3) jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 30 m raadiuses;
4) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate jäätmemahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja jäätmemahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel.
(4) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt esitatud arvetele.
(5) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või kogumiskotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile või kogumiskotile või kui kogumismahutis või kogumiskotis olevad jäätmed ei vasta kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.
(6) Tasu tühisõidu eest on vastava suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise graafikujärgne teenustasu. Kogumiskoti osas, samuti aia- ja haljastujäätmete ning suurjäätmete osas on tasu suuruseks 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu.
(7) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja käitlemise teenuste hinnastamise muud tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes.
§ 17. Teenustasu suuruse muutmise kord
(1) Jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine jäätmevaldajale on lubatud üksnes eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimustel.
(2) Jäätmevedaja ja jäätmekäitleja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on võimalik muuta teenustasu kui:
1) teenustasu muutmine on tingitud riigipoolsete maksude ja tasude tõttu, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses;
2) kui teenuse kvaliteeti, s.h tulemuslikkust jäätmete taaskasutamise osas soovitakse tõsta.
(3) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse menetlemiseks. Teenustasu muutmise taotlus peab olema objektiivsetel alustel motiveeritud ja üheselt arusaadavana sõnastatud. Vallavalitsus teeb otsuse taotluse osas 60 päeva jooksul alates taotluse saamisest.
(4) Teenustasusid ei muudeta enne 36 (kolmekümne kuue) kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest ja sagedamini kui 1 (üks) kord aastas.
(5) Vallavalitsusel on õigus iseseisvalt algatada teenustasude muutmine vastavalt vajadusele.
(6) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.
§ 18. Lisateenused
(1) Jäätmevedaja osutab jäätmevaldajale lisateenuseid kirjalikul kokkuleppel jäätmevaldajaga.
(2) Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
(3) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele õigusaktidega ja hanke tingimustega ettenähtud korras.
3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine
§ 19. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas.
(2) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo loa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on kohustus sõlmida jäätmevedajaga kirjalik jäätmeveo leping, tagamaks jäätmeveo teenuse toimimise ning hilisemate vaidluste vältimiseks.
(3) Kui kortermajade korteriomanikud ja muud lähestikku asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, loetakse ka mittevastutavad isikud liitunuks korraldatatud jäätmeveoga.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.
§ 20. Jäätmevaldaja liitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
(2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte.
§ 21. Jäätmeveo lepingu sõlmimine jäätmevaldajaga
(1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmete vedamise kirjaliku lepingu kõigi jäätmevaldajatega. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimusi jäätmevaldaja osas.
(2) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või –hooldusega tegelevaid isikuid sõlmima enda nimel jäätmevedajaga jäätmeveo lepinguid.
(3) Jäätmeveo lepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.
(4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveo lepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse (lisa 2), milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik, kes sõlmib jäätmeveo lepingu. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Taotluses esitatud tingimuste muutumisest teavitab taotleja vallavalitsust hiljemalt kolmekümne päeva jooksul.
§ 22. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus (Lisa 3) korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, juhul kui
1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanikud), st. 1. maist kuni 30. septembrini.
(2) Kirjalikus vormikohases taotluses (lisa 3) märgitakse ära:
1) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed ning majapidamise aadressi, mille kohta vabastust taotletakse;
2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist,
3) ajaperiood (kuni kolm aastat), mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini).
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja, kes on vabastatud erandkorras vähemalt üheks aastaks (edaspidi: vabastatud jäätmevaldaja) esitab kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse (Lisa 4), et kinnistul ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
§ 23. Taotluste esitamine ja menetlemine
(1) Jäätmevaldajate poolt käesoleva eeskirja alusel esitatavad kirjalikud taotlused tuleb esitada Jõelähtme valla veebipõhises iseteeninduskeskkonnas SPOKU. Kui jäätmevaldajal ei ole võimalik SPOKU keskkonda kasutada, tuleb taotluse esitada vallavalitsusele paberkandjal või e-postiga.
(2) Vallavalitsuse vastav ametnik kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva eeskirjas sätestatud nõuetele. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsuse keskkonnanõunik või muu volitatud isik.
(3) Vallavalitsuse vastaval ametnikul on õigus jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine lõpetada, kui jäätmevaldaja:
1) ei esita õigeaegselt käesoleva määruse § 22 lõikes 2 nimetatud kinnitust;
2) on esitanud valeandmeid.
(4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet vallavalitsus.
(5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute kirjalikes selgitustes sisalduvad andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse või muusse asjakohasesse andmebaasi.
4. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine
§ 24. Jäätmete kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
1) kompaktse hoonestuse alal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
2) väljaspool kompaktse hoonestusega alasid vähemalt üks kord kaheteistkümne nädala jooksul.
(2) Köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, vältides kogumismahuti ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Talveperioodil (01.11-31.03) on lubatud rakendada tühjendussagedust üks kord nelja nädala jooksul. Harvema tühjendamise lubatavuse tingimused määrab vallavalitsus.
(3) Muude liigiti kogutavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Jäätmevedajal on õigus esitada jäätmevaldajale ettepanekuid nii sobivaima kogumisvahendi suuruse kui tühjendamise sageduse määramisel.
(4) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks, samuti probleemide tekke edaspidiseks vältimiseks.
(5) Kogumismahuti suuruse valikul on jäätmevaldajal kohustus arvestada kogutava jäätmeliigi eeldatava tekkemahuga. Kogumisvahendi mahutavus peab võimaldama igal ajal vältida selle ületäitumist, s.h tagama jäätmete kogumise jätkamise võimalike kõrvalekallete esinemisel kogumisvahendi graafikujärgsel tühjendamisel. Korraldatud jäätmeveo teostaja on kohustatud jäätmevaldajaid nõustama sobivaima kogumisvahendi valikul. Jäätmeliikide keskmised tekkemahud inimese kohta on leitavad vastavatest analüüsidest (Keskkonnaministeerium, https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/uuringud).
(6) Jäätmete kogumismahutitega ja nende teenindamisega seotud kõiki täiendavaid tingimusi reguleeritakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes ja jäätmevaldajatega sõlmitavas jäätmeveo lepingus.
§ 25. Jäätmete vedamine
(1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.
(2) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 22.00-07.00.
(3) Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.
(4) Kui jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.
(5) Jäätmete vedamisega seotud kõiki täiendavaid tingimusi reguleeritakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes ja jäätmevaldajatega sõlmitavas jäätmeveo lepingus.
§ 26. Jäätmevedaja kohustused
(1) Jäätmevedaja on kohustatud:
1) vedama jäätmed selleks kindlaksmääratud käitluskohta;
2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
4) korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil;
5) täitma muid ülesandeid, mis tulenevad jäätmevedajaga sõlmitud hankelepingust.
(2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
4. peatükk MUUDE JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED
§ 27. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise nõuded
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.
(3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jms) tuleb viia nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle käitlemise luba omavale isikule.
(4) Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma nende käitlemiseks luba omavale isikule.
(5) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda, säilitada ja üle anda õigusaktidega ettenähtud korras.
(6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.
§ 28. Pakendid ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendimaterjali liigid on:
1) klaas;
2) plastik;
3) paber ja kartong, k.a kihiline kartong;
4) metall;
5) puit;
6) muu materjal.
(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile, jäätmevedajale või muule pakendijäätmeid käitlevale isikule. Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud. Pakendijäätmete konteinerite info on leitav valla kodulehelt.
(3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.
(4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile.
(5) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses.
(6) Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse avalikke kogumispunkte ja kohtkogumise teenust.
(7) Pakendikonteinerite asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas asukohas ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja vallavalitsuse või tema poolt volitatud isiku vahel sõlmitavas lepingus. Valla maa antakse taaskasutusorganisatsioonile ja pakendiettevõtjale kasutada vallavara kasutusse andmise reeglite alusel.
(8) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on kohustatud:
1) vältima liigiti kogutud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega;
2) tagama pakendikonteinerite nõuetekohasuse ja tehnilise korrasoleku;
3) tühjendama pakendikonteinereid selliselt, et oleks välditud ületäitumine ja ümbruse reostumine;
4) koristama pakendikonteineri ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud jäätmetest;
5) tühjendama pakendimahuti vastavalt vallavalitsuse tellimusele või hiljemalt 3 päeva jooksul selle täitumisest ning tagama mahutite täitumise monitoorimise ületäitumise ja häiringute tekke vältimiseks. Mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu;
6) tagama pakendikonteineri üheselt arusaadava märgistuse. Märgistus peab olema vähemalt eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ning konteinerit teenindava isiku andmed. Segapakendi kogumismahuti peab olema kollane või kollase tähisega, klaaspakendi kogumismahuti peab olema roheline või rohelise tähisega ja paberpakendi kogumismahuti peab olema sinine või sinise tähisega. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel lähtuda Keskkonnaministeeriumi soovitatud siltidest;
7) tagama pakendikonteinerite korrasoleku (konteinerid ei tohi roostetada, värvist kooruda, olla oluliselt deformeerunud jne) ja juhul kui konteinerid asuvad valla maal, tagama nende ümbruse koristamise 3 meetri raadiuses sõltumata jäätmeliigist ja reostuse olemusest;
8) asendama koheselt kogumisvahendid, mis on kasutamiskõlbmatud või ohtlikud või ei vasta eeskirja või paigaldamise lepingu tingimustele.
(9) Avalikes kogumispunktides peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad. Kogumismahutite tehniliste parameetrite, s.h avade osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga ka eraldi kokku leppida. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ning arvestatud jäätmevaldajate reaalsetevajadustega.
(10) Tekkekohal pakendite kogumine on pakendikoti või kogumismahuti teenus, mis on jäätmevaldajale vabatahtlik teenus. Tekkekohal kogumise tingimused lepitakse kokku teenuse pakkuja ja jäätmevaldaja vahel. Juhul kui pakendijäätmete tekkekohal kogumise lahendus takistab või kahjustab valla jäätmehoolduse alaste eesmärkide saavutamist, on vallavalitsusel õigus rakendada asjakohaseid piiranguid.
(11) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. veebruariks, vallavalitsusele andmed vallas eelmisel aastal kogutud ja käideldud pakendijäätmete osas. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
1) kogutud pakendi kogus;
2) kogutud pakendi koguse jaotus kogumiskoha alusel;
3) ringlusse suunatud pakendite kogus;
4) energeetilisse taaskasutusse suunatud pakendite kogus;
5) ladestusse suunatud pakendi kogus;
6) laos oleva pakendi kogus.
§ 29. Paberi- ja kartongijäätmete käitlemine
Eraldi kogutud paber ja kartong peab üleandmisel või vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning ei tohi sisaldada muid jäätmeliike ja võõriseid. Jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 30. Suurjäätmete käitlemine
(1) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonna- ega muid häiringuid.
(2) Suurjäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle kas korraldatud jäätmeveo raames, jäätmejaama, lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat käitlusluba omavale ettevõttele.
§ 31. Probleemtoodete käitlemine
(1) Probleemtooted on:
1) patareid ja akud;
2) mootorsõidukid ja nende osad;
3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
4) rehvid;
5) põllumajandusplast.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.
(3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(4) Rehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse. Tootja on kohustatud korraldama rehvide tasuta vastuvõtmise.
(5) Patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.
(6) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale.
(7) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) on tootja kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.
§ 32. Vanametalli ja metallijäätmete käitlemine
(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.
(2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonna- ega muid häiringuid.
(3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaamale või lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.
§ 33. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine
(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või anda üle nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistul kohapeal.
(2) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada kohtkompostimist. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga või hajaasustuses aunas.
(3) Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal kompostida üksik-, paaris- ja ridamajade ning kuni nelja korteriga elamute kinnistutel.
(4) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida:
1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav konteiner ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust;
2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb viia ise jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või anda üle korraldatud jäätmeveo raames.
(5) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks. Kompostrid ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 2 meetri kaugusele, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ning vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.
(6) Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga. Biolagunevate jäätmete kompostimine ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.
(7) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omal kulul likvideerima kinnistu omanik.
(8) Piirkonna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad ja muud) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata kompostimisse vastavat käitlusluba omavasse käitluskohta.
(9) Reoveesetted tuleb käitlemiseks üle anda vastavat käitlusluba omavasse käitluskohta.
§ 34. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused).
(3) Diskreetset teavet sisaldavat vanapaberit nagu isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele.
(4) Vastavalt Terviseameti juhendmaterjalile „Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus“ tuleb:
1) patoloogilised jäätmed nagu koed, organid, kehaosad ja platsenta, mis on operatsioonil, lahangul jne. eemaldatud (jäätmeliik 18 01 02) koguda ja pakendada nende tekkimise kohas kollasesse, paksuseinalisse jäätmekotti, millele on trükitud bioloogilise ohu tähis. Koti maht võib olla maksimaalselt 50 l. Pakend suletakse plastikklambriga 3⁄4 täitumisel või kandevõime maksimaalselt 15 kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel informatsioon: tervishoiuteenuse osutaja, osakond, pakendamise kuupäev. Patoloogilisi jäätmeid tuleb hoiustada sügavkülmikus ohtlike jäätmete kogumisruumis;
2) teravad ja torkivad jäätmed (jäätmeliik 18 01 03) koguda ja pakendada nende tekkimise kohas kollasesse torkekindlasse konteinerisse. Konteiner suletakse 3⁄4 täitumisel. Teravaid ja torkivaid jäätmeid hoiustatakse ohtlike jäätmete kogumisruumis;
3) nakkusohtlikud jäätmed (jäätmeliik 18 01 03) koguda ja pakendada nende tekkimise kohas kollasesse paksuseinalisse jäätmekotti, millele on trükitud bioloogilise ohu tähis. Pakend suletakse plastikklambriga 3⁄4 täitumisel või kandevõime maksimaalselt 15 kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel informatsioon: tervishoiuteenuse osutaja, osakond, pakendamise kuupäev. Nakkusohtlikke jäätmeid hoiustatakse ohtlike jäätmete kogumisruumis;
4) ravimijäätmed (jäätmeliigid 18 01 95, 18 01 96, 18 01 97, 18 01 98) koguda ja pakendada nende tekkimise kohas pruuni läbipaistmatusse lekkekindlasse jäätmekotti või erimärgistuse ja juhisega ravimite kogumise kanistrisse, mahutavusega kuni 5 l. Pakendi kott või konteiner suletakse selleks ettenähtud viisil 3⁄4 täitumisel või kandevõime 15 kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel informatsioon: tervishoiuteenuse osutaja, osakond, pakendamise kuupäev. Ravimijäätmeid hoiustatakse ohtlike jäätmete kogumisruumis;
5) erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Elavhõbedajäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga,,Elavhõbedajäätmed” ning pakendile märgitakse tervishoiuasutuse nimi ning jäätme kirjeldus.
(5) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(6) Kemikaalide jäätmed nagu ohtlike kemikaalide jäägid tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga, märgistusega “Kemikaalide jäätmed”. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.
(7) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
(8) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja edasisse käitlusse suunamise eest peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust kuidas neid juhiseid järgida.
§ 35. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kogumiskohale
(1) Inimesele tervishoiuteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele:
1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;
2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;
4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;
5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav;
6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.
(2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.
§ 36. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ehitus-ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.
(2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti kogumise eesmärgiks on tagada ja suurendada jäätmete taaskasutamist. Liigiti tuleb koguda vähemalt:
1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne);
2) puit;
3) pakend;
4) metallid;
5) püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
6) plastid;
7) muud segajäätmed.
(3) Jäätmeid tuleb tekkekohal liigiti koguda sobiva kogumismahutiga, et ennetada jäätmereostuse teket, vähendada tööõnnetuste jms õnnetuste toimumist ja tagada asukoha heakord.
(4) Kui ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusjäätmed sortimiseks üle anda jäätmekäitlejale.
(5) Kui jäätmeid ei ole võimalik taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.
(6) Ehituse ja lammutuse tegevus ning jäätmete laadimine ega vedamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ja nende tekke maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.
(7) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad).
(8) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada jäätmeõiend (Lisa 5) ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.
(9) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kuhu on lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad). Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada jäätmeõiend (Lisa 5) jäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Jäätmeõiend tuleb esitada vallavalitsusele 14 päeva jooksul arvates tööde lõpetamisest.
(10) Vallavalitsus kehtestab vajadusel täiendavad tingimused ehitus-lammutusjäätmete käitlemise korraldamise reguleerimiseks.
§ 37. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.
(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
4) ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid;
5) saastunud pinnas.
(3) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka. Jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud nende koostise viitega.
(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.
(5) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kes omab vastavat keskkonnaluba.
(6) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(7) Saastunud pinnast võib käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
§ 38. Plastijäätmete käitlemine
Plastijäätmed on tekkekohas eraldi liigiti kogutavad jäätmed, mis tuleb anda üle nõuetekohasele käitlejale. Kui plastijäätmete kogumine on liidetud korraldatud jäätmeveoga, tuleb plastijäätmed üle anda korraldatud jäätmeveo raames.
§ 39. Klaasijäätmete käitlemine
Klaasijäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda ning anda üle nõuetekohasele käitlejale. Aknaklaasi, autoklaasi, klaasnõusid jms klaasimaterjali, mis ei ole pakendiklaas, ei tohi panna korraldatud jäätmeveo raames kogutava klaasijäätmete kogumismahutisse ega avalikus ruumis asuvasse pakendiklaasi mahutisse.
§ 40. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed
(1) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed.
(2) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasele käitlejale.
§ 41. Puidujäätmete käitlemine
Puidujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle nõuetekohasele käitlejale. Keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.
§ 42. Tekstiilijäätmete käitlemine
(1) Tekstiilijäätmed on olmejäätmest eraldi kogutavad jäätmed.
(2) Tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele, tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasele käitlejale.
§ 43. Loomsete jäätmete käitlemine
(1) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise loomsete jäätmete käitlemise luba omavale isikule.
(2) Eranditena on lubatud lemmikloomade ja hobuslaste matmine. Hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutusega, kes väljastab sellekohase otsuse.
(3) Lõikes 2 nimetatud erandi rakendamine on lubatud kui:
1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm);
2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul);
3) matmine toimub nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;
4) matmine toimub keskkonda võimalikult kahjustamata ja matmispaik ei asu tiheasutusega alal, karstialal, kaevu kaitsetsoonis ja veekaitsevööndis;
5) transport matmispaika toimub nii, et on välistatud oht keskkonnale.
§ 44. Jäätmete käitlemine avalikel üritustel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja.
(2) Avalikul üritusel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist.
(3) Avalike ürituste jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda eeskirja § 5 lg 3 sätestatust.
§ 45. Jäätmete käitlemine avalikel puhkealadel ja veekogude ääres
Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel peab rakendama jäätmete kogumislahendusi. Vastavad vajalikud tingimused määrab vallavalitsus.
§ 46. Jäätmete käitlemine kalmistutel
(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja.
(2) Kalmistu haldaja paigutab territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist. Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, plastijäätmeid ning segaolmejäätmed.
(3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
§ 47. Jäätmete üleandmise käitlemiseks
(1) Paragrahvides 27 – 46 nimetatud jäätmed, juhul kui neid ei anta üle korraldatud jäätmeveo teenuste raames, tuleb üle anda vastava jäätmeliigi nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta.
(2) Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kogumiskohtadest, kogumisringidest ning jäätmejaamade ja kogumispunktide tegutsemisaegade ning hinnakirjade kohta avaldatakse Jõelähtme valla veebilehel.
5. peatükk JÄÄTMETE TAASKASUTAMISE EESMÄRGID JA JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMINE
§ 48. Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa
(1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse aastaks 2025 vähemalt 55% ulatuses vallas tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luua mugavad kogumislahendused, tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.
(2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks tagada avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele ning võimaluste leidmine kohtkogumise soodustamiseks. Eesmärgi saavutamiseks peavad tootjavastutuse organisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.
(3) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on tagada biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmete koostises alla 20 massiprotsendi ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist. Selleks on vajalik tõsta jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas ja rakendada toimiv järelevalve lahendus kõrvalekallete tuvastamiseks.
(4) Suurjäätmete, vanarehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on teostada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.
(5) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta jäätmevaldajate teadlikkust ja suurendada järelevalvetegevusi.
(6) Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja parandada koostööd laiendatud tootjavastuse teostajatega.
(7) Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamiseks on vaja tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja rakendada toimiv järelevalve lahendus kõrvalekallete tuvastamiseks.
§ 49. Jäätmehoolduse arendamine
(1) Jäätmehoolduse arendamist vallas korraldab vallavalitsus.
(2) Valla territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad vallavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab vallavalitsusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks valla jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava vormi ja selle täitmisega seonduvad tingimused kehtestab vallavalitsus.
6. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 50. Jäätmekäitluskoht
(1) Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
§ 51. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.
(3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.
(4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.
7. peatükk JÄRELEVALVE, VASTUTUS JA EESKIRJA RAKENDAMINE
§ 52. Järelevalve teostamine
Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet vallavalitsus koos Keskkonnaameti ja muude vastavat pädevust omavate asutustega.
§ 53. Keskkonnasaastatuse likvideerimine
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaaste likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul.
(2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnasaaste likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 54. Vastutus
(1) Eeskirja nõuete rikkumise eest rakendatakse sanktsioone vastavate õigusaktide alusel.
(2) Eeskirja nõuete rikkumisega seotud väärtegude menetleja on Jõelähtme Vallavalitsus.
§ 55. Rakendussätted
(1) Paragrahv 13 lg 2 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
(2) Tunnistada kehtetuks Jõelähtme Vallavolikogu 28.02.2013.a. määrus nr 112 „Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri.“
Väino Haab
vallavolikogu esimees
Lisa 1 Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kompostimise taotlus
Lisa 2 Ühismahuti kasutamise taotlus
Lisa 3 Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlus
Lisa 4 Kinnitus jäätmeveost vabastamise jätkumise kohta
Lisa 5 Jäätmeõiend
Lisa 6 Küsitavad andmed
Facebook
Twitter