HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Värska Gümnaasiumi põhimäärus

Värska Gümnaasiumi põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Värska Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.12.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 23.04.2013, 31

Värska Gümnaasiumi põhimäärus

Vastu võetud 23.12.2010 nr 23

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lõige 2 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi § 66 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kooli nimetus, asukoht ja tegutsemise vorm

  (1) Kooli ametlik nimetus on Värska Gümnaasium (edaspidi gümnaasium), kooli nimetuse ametlik lühend on VG.

  (2) Gümnaasiumi asukoht ja aadress on Pikk tänav 13 Värska Põlva maakond, sihtnumber 64001.

  (3) Gümnaasium on statsionaarse õppevormiga kool, kus põhikool ja gümnaasium tegutsevad ühe asutusena.

  (4) Koolil on põhimäärus.

  (5) Värska Gümnaasiumis on õppekeeleks eesti keel.

  (6) Gümnaasium on Värska Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav munitsipaalkool.

  (7) Gümnaasiumil on oma nimega pitsat ja sümboolika.

  (8) Gümnaasiumil on oma eelarve, mille kinnitab Värska Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).

  (9) Koolikohustuslike isikute üle arvestuse pidamist korraldab vallavalitsus.

  (10) Gümnaasium juhindub oma tegevuses haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest.

2. peatükk JUHTIMINE 

§ 2.   Hoolekogu

  (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesandeks on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.

  (2) Hoolekogu ülesanded:
  1) kooli pedagoogide, kohaliku omavalitsuse volikogu, vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine;
  2) esitab arvamuse gümnaasiumi õppekava ja selle muudatuste kohta (kooli õppekava);
  3) esitab arvamuse arenguvestluste korraldamise tingimuste ja korra kohta;
  4) esitab arvamuse gümnaasiumi põhimääruse ja selle muudatuste kohta;
  5) osaleb gümnaasiumi arengukava ja selle muudatuste ettevalmistamisel, esitab arvamuse gümnaasiumi arengukava ja selle muudatuste kohta;
  6) esitab arvamuse gümnaasiumi kodukorra ja selle muudatuste kohta;
  7) kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise korra;
  8) esitab arvamuse gümnaasiumi sisehindamise aruande kohta;
  9) esitab arvamuse gümnaasiumi eelarve eelnõu kohta vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt.

  (3) Hoolekogu võib lahendada ka õpilase ja lapsevanema pöördumisel õpetamist ja kasvatamist puudutavaid vaidlusküsimusi.

§ 3.   Direktor

  (1) Gümnaasiumi juhib direktor, kes on kooli seaduslik esindaja.

  (2) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

  (3) Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks kinnitab konkursi tingimused ja korra ning kuulutab välja ja viib läbi avaliku konkursi vallavalitsus.

  (4) Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab või ütleb üles vallavanem või tema volitatud ametiisik.

  (5) Direktori ülesanded:
  1) esindab Värska valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana ning sõlmib koolitöötajatega töölepingud;
  2) teeb kooli pidajale ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks;
  3) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;
  4) kehtestab kooli õppekava, kodukorra, päevakava ja töökorralduse reeglid;
  5) kinnitab juhtkonna koosseisu ning korraldab juhtkonna tööd;
  6) korraldab kooli asjaajamist;
  7) tagab kooli eelarve täitmise;
  8) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
  9) tagab kooli õppenõukogu ja hoolekogu seaduslike otsuste täitmise;
  10) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra;
  11) kehtestab kooli sisehindamise korra ning kinnitab sisehindamise aruande;
  12) arvab isiku õpilaste nimekirja ning koolist välja vastavalt õigusaktidele;
  13) koordineerib tugispetsialistide teenuse osutamist koolis;
  14) korraldab pedagoogide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi;
  15) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise;
  16) korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras;
  17) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle;
  18) määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija;
  19) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas õpilaste vanemate koosoleku;
  20) annab aru hoolekogule;
  21) juhatab õppenõukogu koosolekut ja korraldab õppenõukogu tegevust;
  22) koordineerib arengukava ja üldtööplaani koostamist.

§ 4.   Õppealajuhataja

  (1) Õppetegevusega seotud otsuste täitmist organiseerib õppealajuhataja, kes juhib otseselt õppetöö korraldust. Õppealajuhataja määrab ametisse kooli direktor ning ta allub direktorile.

  (2) Õppealajuhataja ülesanded:
  1) korraldab kooli õppetööd koostöös kooli juhtkonna ja õppenõukoguga;
  2) koostab ja kooskõlastab tunniplaanid ning ruumide jaotuse;
  3) koostab koostöös õpetajatega kooli õppekava ja tunnijaotusplaani ning valmistab ette õppekorraldust puudutavad dokumendid;
  4) kontrollib õppetunde ja õppetööga seotud dokumentide täitmist ja kasutamist;
  5) tegeleb süsteemselt õpetajate töö hindamisega;
  6) koostab kooli üldtööplaani õppetööd puudutava osa;
  7) tagab kooli arengukava õppetööd puudutava osa täitmise;
  8) planeerib õppetööks vajalikke ressursse;
  9) korraldab kooli metoodilist tööd;
  10) planeerib õpetajate täienduskoolitust;
  11) tegeleb sisekontrolliga õppe-ja kasvatustegevuse üle;
  12) koordineerib olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel osalemist;
  13) valmistab ette õppe- ja kasvatustööd puudutavaid õppenõukogu otsuseid;
  14) analüüsib eksami- ja tasemetööde tulemusi ning teeb kokkuvõtteid kooli õpilaste õpitulemustest;
  15) juhendab õpetajaid tööülesannete täitmisel, korraldab puuduvate õpetajate asendamist;
  16) algatab õppetegevuse uuendusi;
  17) tagab kooli igapäevase õppetöö toimimise;
  18) suunab ainealast tunnivälist tegevust.

§ 5.   Õppenõukogu

  (1) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.

  (2) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 6.   Sisehindamine

  (1) Gümnaasiumis viiakse pidevalt läbi sisehindamist.
Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng.

  (2) Sisehindamisega selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

  (3) Gümnaasiumi sisehindamise korra kehtestab direktor.

  (4) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad.

  (5) Sisehindamise aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja kooli pidajale.

  (6) Sisehindamise küsimustes kooli nõustamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

3. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS 

§ 7.   Tegevuse eesmärk

  Gümnaasium annab oskusi, teadmisi ja vilumusi ning kujundab väärtuste ning käitumisnormide süsteemi, millega tagab eeldused ja võimalused põhihariduse ning üldkeskhariduse omandamiseks.

§ 8.   Gümnaasiumi ülesanded

  Gümnaasiumi ülesanded on:
  1) tagada õppimisvõimalused igale koolikohustuslikule lapsele, kelle elukohajärgseks kooliks on gümnaasium;
  2) täiustada võimalusi õppetööväliseks huvialategevuseks;
  3) koostada koostöös hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga kooli arengukava, milles määratakse kooli tegevuskava kolmeks aastaks, ja esitada see kinnitamiseks vallavolikogu poolt kehtestatud korras;
  4) täiustada kooli õppevahendeid ning õpetamisvorme ja -meetodeid, koostada õppemetoodilisi materjale ja õppevahendeid;
  5) tagada õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ning koostada tervisekaitse eeskirjade ja -normide kohane päevakava;
  6) teha koostööd teiste koolidega õppetöö arendamise eesmärgil;
  7) võtta osa projektidest koolile vajalike vahendite soetamiseks;
  8) koguda ja säilitada kooli ajaloolisi materjale.

§ 9.   Arengukava

  (1) Gümnaasiumi järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega kooli arengukava.

  (2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad, valdkonnad ja tegevuskava.

  (3) Arengukava kinnitatakse kooli pidaja kehtestatud korras.

§ 10.   Õppekava

  (1) Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on riiklikele õppekavadele vastav kooli õppekava, mis määrab kindlaks:
  1) õppe ajalise korralduse;
  2) kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad;
  3) valikainete loendi, kavad ja valikutingimused;
  4) kooli õppe-eesmärgid.

  (2) Gümnaasiumi õppekava kehtestab direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

  (3) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi(EHIS).

§ 11.   Klassid ja nende täituvuse piirnorm

  (1) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on põhikooliastmes 24 õpilast ja gümnaasiumiastmes 36 õpilast.
Kooli pidaja võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormidest väiksema klassi täituvuse ülemise piirnormi.
Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhikooliastme piirnormist suurema klassi täituvuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast.

  (2) Gümnaasiumis võib avada klasse või õpperühmi hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks põhikooli ulatuses, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis:
  1) õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks– rühmatäitumuse piirnormiga 6 õpilast;
  2) klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilastele– klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
  3) klasse õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele– klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
  4) klasse põhiharidust omandavatele lihtsustatud õppel olevatele õpilastele– klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
  5) kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole;
  6) hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 12.   Õppeaeg

  (1) Õppeaasta algab 1. septembril, koolivaheajad ja eksamiperioodid määrab haridus- ja teadusminister oma määrusega.

  (2) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 päeva. Lõpueksami päev ja sellele eelnevad kaks õppetundidest vaba päeva arvatakse õppepäevade hulka.

  (3) Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga.

  (4) Õppetöö põhivormiks on õppetund. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit.

  (5) Õppetundide arv ja nende järjekord määratakse tunniplaanis, mis on gümnaasiumi päevakava osa ja mille kinnitab gümnaasiumi direktor.

  (6) Gümnaasiumis tegutseb pikapäevarühm ja huviringid.

§ 13.   Õpilaste hindamine

  (1) Õpilaste hindamine, klassi ja kooli lõpetamine ning eksamite läbiviimine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale.

  (2) Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus, gümnaasiumi lõpetajatele gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.

§ 14.   Hariduslike erivajadustega õpilane

  (1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes.

  (2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul gümnaasiumi tavaklassis.

  (3) Gümnaasium korraldab andekate õpilaste juhendamist.

  (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse Gümnaasiumi õppekavas.

§ 15.   Individuaalne õppekava

  (1) Individuaalse õppekava koostab gümnaasium.

  (2) Individuaalne õppekava haridusliku erivajaduse tõttu, mis ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutamist, on lubatud üksnes nõustamiskomisjoni soovitusel.

§ 16.   Motiveerimine ning tugi- ja mõjutusmeetmed

  (1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul, kiitusega põhikooli lõputunnistusel ja gümnaasiumi lõpetamisel kuld- või hõbemedaliga toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras.

  (2) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed näeb gümnaasium ette kodukorras.

  (3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi gümnaasiumi kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

  (4) Tugimeetmeteks võivad olla arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialisti teenuse osutamine.

  (5) Mõjutusmeetmed on:
  1) õpilase käitumise arutamine vanemaga;
  2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;
  3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;
  4) õpilasele tugiisiku määramine;
  5) kirjalik noomitus;
  6) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine;
  7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
  8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
  9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;
  10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
  11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
  12) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.

  (6) Mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik. Ajutise õppes osalemise keelu otsustab õppenõukogu.

  (7) Õpilane arvatakse koolist välja, kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane. Õpilase koolist väljaarvamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

4. peatükk ÕPILASED JA LASTEVANEMAD 

§ 17.   Õpilaste õigused

  Õpilastel on õigus:
  1) valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi;
  2) saada ainekavades ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajalt tema üldtööaja piires;
  3) moodustada koolis õpilasesindusi, ühinguid, klubisid ja ringe, mille tegevus ei ole vastuolus kooli ning kodu kasvatustaotlustega;
  4) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;
  5) olla valitud õpilasesinduse kaudu kooli hoolekogusse;
  6) kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid;
  7) vajadusel saada ainelist abi selleks eraldatud summadest ja fondidest;
  8) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;
  9) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele;
  10) kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid;
  11) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisele;
  12) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
  13) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;
  14) saada vajadusel vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust;
  15) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;
  16) olla õppeveerandi või kursuse algul teavitatud õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
  17) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;
  18) kokkuleppel kooliga läbida osa õpet teistes õppeasutustes;
  19) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema, lastekaitseorganisatsiooni või valla lastekaitseinspektori poole.

§ 18.   Vanema õigused

  Vanemal on õigus:
  1) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel;
  2) saada teavet lapse õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul;
  3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
  4) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta;
  5) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
  6) olla teavitatud õpilase hinnetest;
  7) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;
  8) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta;
  9) esitada taotlus piiratud teovõimega õpilase eest tasuta õpilaspileti saamiseks;
  10) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;
  11) pöörduda kooli hoolekogu või ühisgümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostavate asutuste poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

§ 19.   Õpilaste ja lastevanemate kohustused

  (1) Õpilased on kohustatud:
  1) täitma koolikohustust, kusjuures koolikohustuslik on õpilane põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni;
  2) täitma kooli kodukorda ja kandma vastutust selle rikkumise eest, õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama, suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse ning hoidma loodust;
  3) osalema aktiivselt õppetöös ja täitma õpiülesandeid;
  4) täitma õpetaja antud seaduslike korraldusi ja ülesandeid;
  5) hoidma kooli kasutuses olevat vara.

  (2) Koolile sihilikult tekitatud materiaalse kahju hüvitavad õpilased, nende vanemad või vanemaid asendavad isikud vastavalt kehtivale seadusandlusele.

  (3) Lapse koolikohustuse täitmata jätmise eest kohaldatakse tema vanematele või vanemaid asendavatele isikutele karistus vastavalt kehtivale seadusandlusele.

  (4) Vanem on kohustatud:
  1) looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks;
  2) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult;
  3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
  4) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
  5) tegema koostööd lapse õpetamisel ja kasvatamisel;
  6) osalema piiratud teovõimega õpilase arenguvestlusel;
  7) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
  8) tagama piiratud teovõimega õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.

§ 20.   Õpilasesindus

  (1) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

  (2) Õpilasesinduse valimise kord:
  1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab kooli direktor septembri kuu jooksul õppeaasta alguses;
  2) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel;
  3) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses.

§ 21.   Õpilasesinduse põhimäärus

  (1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

  (2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest.

  (3) Põhimääruse kiidab heaks õpilaskonna poolt valitud õpilasesindus lihthäälteenamusega.

  (4) Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

5. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDUS 

§ 22.   Raamatukogu põhiülesanne

  (1) Raamatukogu ülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

  (2) Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.

  (3) Kooliraamatukogu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 23.   Huvitegevus

  (1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.

  (2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja –meetodeid, sh huviala- ja aineringid ning stuudiod.

  (3) Huvitegevuse läbiviimine fikseeritakse ringipäevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht.

  (4) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

§ 24.   Pikapäevarühm

  (1) Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele.

  (2) Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.

  (3) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks.

  (4) Pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.

  (5) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel.

6. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 25.   Koolitöötajad

  (1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

  (2) Pedagoogid on õpetajad, direktor, õppealajuhataja ning teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud.

  (3) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis tugineb vastastikusel lugupidamisel, üksteisemõistmisel ja koostööl õpilase koduga.

  (4) Pedagoogidena võivad töötada isikud, kes vastavad haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele.

  (5) Gümnaasiumi teiste töötajate ülesanne on tagada gümnaasiumis häireteta töö, majandamine ning kooli vara korrasolek ja säilitamine.

  (6) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.

  (7) Töölepingud personaliga sõlmib, muudab ja ütleb üles gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadusandlusele.

  (8) Õpetajate, õppealajuhataja ning teiste õppe- ja kasvatuse alal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab gümnaasiumi direktor konkursi, mille läbimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul.

§ 26.   Personali õigused ja kohustused

  Personali ülesanded, õigused, kohustused ning vastutus määratakse kindlaks kooli töökorraga, ametijuhendite ja töölepingutega kooskõlas tööseadusandlusega, pedagoogide teenistust reguleerivate ja muude õigusaktidega.

7. peatükk FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 

§ 27.   Vara ja raamatupidamine

  (1) Gümnaasiumi vara moodustavad koolile Värska valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

  (2) Kogu vara sihtotstarbeline kasutamine käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks toimub vastavalt Värska valla vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale.

  (3) Gümnaasiumi raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

§ 28.   Gümnaasiumi rahalised vahendid

  (1) Gümnaasiumi eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigieelarvest, Värska valla eelarves kooli ülalpidamiseks ettenähtud vahenditest, sihtasutustele või fondidele esitatud taotluste alusel eraldatud vahenditest, toetustest, annetustest ning välisabist.

  (2) Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu ja vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu.

  (3) Gümnaasiumi eelarve täitmist jälgib hoolekogu ja kontrollib vallavalitsus ning kooli eelarve täitmine kinnitatakse valla majandusaasta aruandega vallavolikogu poolt.

§ 29.   Aruandlus ja kontroll

  (1) Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta finants- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud ulatuses ja korras.

  (2) Gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust kontrollivad vallavalitsus ja vallavolikogu revisjonikomisjon.

  (3) Haridus-ja Teadusministeeriumil on õigusteostada riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse seaduslikkuse üle. Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisse eksperte.

§ 30.   Asjaajamine

  (1) Asjaajamise keel on eesti keel.

  (2) Gümnaasium korraldab oma asjaajamist lähtudes kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest.

  (3) Gümnaasiumi õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

8. peatükk GÜMNAASIUMI ÜMBERKORRALDAMINE, TEGEVUSE LÕPETAMINE, PIDAMISE ÜLEANDMINE, PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE 

§ 31.   Gümnaasiumi tegevuse ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu ning otsuse viib ellu vallavalitsus

  (1) Gümnaasiumi ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel:
  1) koolinõudluse suurenemisel või vähenemisel antud piirkonnas;
  2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu;
  3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis.

  (2) Gümnaasiumi tegevus lõpetatakse:
  1) riikliku järelvalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele;
  2) kooli ei ole võimalik finantseerida;
  3) kõik koolitusload on tühistatud;
  4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel;
  5) gümnaasiumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub ajavahemikus 1.juulist sama aasta 31. augustini.

  (3) Gümnaasiumi ümberkorraldamise, või tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põlva maavanemat, vanemaid, õpilasi, õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi ja Gümnaasiumi personali hiljemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

  (4) Gümnaasiumi ümberkorraldamisel, või tegevuse lõpetamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning töösuhteid reguleerivatest ja muudest õigusaktidest.

§ 32.   Gümnaasiumi pidamise üleandmine

  (1) Vallal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.

  (2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel, arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.

  (3) Kooli pidamise üleandmine toimub pärast viimase õppeveerandi lõppu. Kooli pidamise üleandmise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.

  (4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.

§ 33.   Põhimääruse kinnitamine ja muutmine

  (1) Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

  (2) Põhimääruse muutmise eelnõu koostab kooli direktor või vallavalitsus.

  (3) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

  (4) Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne vallavolikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja vallavolikogu vastav alaline komisjon.

9. peatükk PÕHIMÄÄRUSE RAKENDUSSÄTTED JA JÕUSTUMINE 

§ 34.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Värska Vallavolikogu 22.04.2003 määrus nr 17 “Värska Gümnaasiumi põhimäärus”.

§ 35.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 31. detsembril 2010.

Vello Saar
Vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json