Haljala valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 19.04.2022 nr 13
jõustumine 01.09.2022
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 ja § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED
§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk
(1) Haljala valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, jäätmete liigiti kogumise nõuded, ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra, järelevalve korralduse, jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded Haljala valla haldusterritooriumil (edaspidi vald).
(2) Eeskirja eesmärk on tagada Haljala vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine. Eeskiri täiendab teisi jäätmealaseid õigusakte.
(3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on Haljala valla haldusterritooriumil eeskirja täitmine kohustuslik.
(4) Jäätmehoolduse korraldamise eest vastutab Haljala Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides sätestatud definitsioonide kohaselt, vastava määratluse puudumisel lähtutakse termini üldlevinud tähendusest.
2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMINE
§ 3. Jäätmehoolduse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. Taaskasutamisele suunatud jäätmeid ei tohi ladustada kauem kui kolm aastat ning kõrvaldamisele kuuluvaid jäätmeid ei ole lubatud ladustada üle aasta.
(2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
(3) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (sulgudes jäätmekoodi number):
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogilised mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (koodiga 20 01 ja tähistatud tärniga*) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
(4) Liigiti kogutud jäätmeid on keelatud teiste jäätmetega segada. Esmajoones tuleb kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas. Liigiti kogutud jäätmete segamise keeld rakendub ka jäätmete vedajale.
(5) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustusest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud liigiti kogutud olmejäätmeid saab ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile kas:
1) korraldatud jäätmeveo raames;
2) viies jäätmed ise jäätmejaama või avalikesse kogumispunktidesse;
3) andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmete kogumisringidele või taaskasutusorganisatsioonidele;
4) andes jäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele;
5) toimetades jäätmed ise vastavat keskkonnakaitseluba omavasse jäätmekäitluskohta.
§ 4. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on:
1) segaolmejäätmed;
2) segapakendid;
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.
§ 5. Jäätmete kogumise ja veo üldnõuded
(1) Iga hoonestatud kinnistu peab olema varustatud segaolmejäätmete kogumismahutiga, välja arvatud jäätmeseaduses toodud vabastuse korral.
(2) Jäätmevaldajate omavahelise kokkuleppe alusel võib paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti.
(3) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide korral.
(4) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse. Kogumismahutitesse tohib panna ainult selleks ettenähtud jäätmeid ning jäätmemahutite reostamine ebasobivate jäätmetega on keelatud.
(5) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna:
1) ehitus- ja lammutusprahti;
2) ohtlikke jäätmeid;
3) kuuma tuhka;
4) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
6) käimlajäätmeid, välja arvatud lemmiklooma väljaheited;
7) kogumiskaevude setteid;
8) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
9) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
10) biolagunevaid toidu- ja köögijäätmeid;
11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada kogumismahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
12) probleemtooteid, sh vanarehve, elektroonikaromusid, patareisid ja akusid;
13) nakkusttekitavaid jäätmeid.
(6) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (välja arvatud juhul kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud).
(7) Jäätmeid ei ole lubatud jätta kogumismahuti lähedusse.
(8) Pakendijäätmete kogumismahutitesse võib panna vaid taaskasutuseks sobivaid puhtaid pakendeid.
(9) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.
(10) Jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete kogumine ja vedamine ei tohi põhjustada keskkonnareostust, kujutada ohtu inimese tervisele ega kahjustada tema vara.
(11) Jäätmeveokid võivad olla, kas kinnised ja vajadusel varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga või lahtised, näiteks suurjäätmete ning ehitusjäätmete vedamiseks kui tagatakse, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.
§ 6. Segapakendite kogumine
Pakendijäätmed kogutakse avalike kogumispunktide pakendimahutitesse või jäätmevaldaja kinnistult eraldi pakendimahuti või jäätmekotiga. Jäätmevaldaja kinnistul on lubatud ühte mahutisse või läbipaistvasse jäätmekotti koguda järgmised segapakendid: plastpakend, metallpakend, paberi- ja kartongpakend.
§ 7. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumine. Kompostimine
(1) Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid (koos vaadatult biojäätmed) tuleb üle anda jäätmevedajale, kompostida omal kinnistul või viia vastavasse kogumiskohta. Jäätmevaldaja poolt kohtkompostimise toimingu rakendamiseks tuleb esitada nõuetekohane taotlus.
(2) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
(3) Koduses majapidamises tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kinnistes kompostimisnõudes ehk kompostrites.
(4) Üleantavad biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt või jäätmekotis või paberkotis.
(5) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.
(6) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.
(7) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema joogiveekaevust vähemalt 15 meetri kaugusel, naaberkinnistust vähemalt 1 meetri kaugusel ja ehitisest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.
§ 8. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat jäätmekäitlusluba omavas jäätmekäitluskohas. Küttekoldes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. Paberi ja kartongi puhul tuleb eelistada nende taaskasutamist põletamisele.
(2) Tiheasustusalal on aia- ja haljastusjäätmete põletamine keelatud.
(3) Hajaasustusalal on aia- ja haljastujäätmete põletamine lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Üle ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast.
(4) Küttekoldevälise tule (lõkke) tegemisel võib põletada ainult töötlemata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi.
§ 9. Kogumismahutite tühjendamine
(1) Olmejäätmete, eelkõige segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse.
(2) Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus korraldatud jäätmeveo puhul:
1) tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
3) tiheasustusalal, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud võib segaolmejäätmete tühjendussagedus olla vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
4) biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutid tühjendada sagedusega, mis väldib haisu ja jäätmete lagunemist, kuid vähemalt kord nelja nädala jooksul;
5) liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.
(3) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu toimub peamiselt tööpäeviti ajavahemikul kell 07.00-22.00, kuid põhjendatud vajadusel ka nädalavahetustel.
(4) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need, välja arvatud eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada soovitavalt lähimasse, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. Jäätmekäitluskoha valdaja peab jäätmevaldajale väljastama kviitungi jäätmete üleandmise kohta.
§ 10. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja/või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele;
4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub keskkonnakaitseluba või kes ei ole registreeritud jäätmekäitlejana Keskkonnaametis kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 74. Jäätmeliigid, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga on õigus vedada ainult hanke võitnud ettevõttel;
5) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele;
6) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust mitte lähemal kui 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Vallas asuvates väikekohtades on eelistatud ühismahuti kasutamine. Ühismahuti asukohas peab olema tagatud jäätmeveokile ligipääs;
7) hoidma jäätmemahuteid tervena ja puhtana. Jäätmemahutite hooldamine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Jäätmemahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
8) võimalusel vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle käesoleva jäätmekäitluseeskirjaga määratud korras.
(2) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel. Väikeelamute jäätmemahutid tohib lükata tühjenduspäeval väljapoole oma kinnistu piire tänavaga piirnevale alale selliselt, et jäätmemahuti ei takistata liiklust ega jalakäijaid.
(3) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid Haljala valla jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatud jäätmehooldusnõuetest.
(4) Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutab jäätmemahutid Haljala vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmemahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste toimumise kohad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjadele kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed. Avaliku ürituse korraldaja tagab eraldi mahutid segaolmejäätmete, pakendijäätmete ja biojäätmete kogumiseks.
(5) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.
§ 11. Jäätmete käitlemine kalmistutel
(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja.
(2) Kalmistu haldaja paigutab territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist. Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed, plastijäätmed ning segaolmejäätmed.
(3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
§ 12. Kogumismahutile esitavad nõuded
(1) Jäätmemahuti peab olema valmistatud plastist või metallist või eelnevate materjalide analoogidest, terve, puhas ja veega pestav ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust.
(2) Jäätmemahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmemahuti omanik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.
(3) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
1) tiheasustusalal ühepereelamus minimaalselt 80-liitriseid konteinereid või kuni 100-liitriseid jäätmekotte, kui taaskasutatavad ja biolagunevad köögi-ja aiajäätmed kogutakse ülejäänud jäätmetest eraldi;
2) hajaasustusalal minimaalselt 100-liitriseid konteinereid või jäätmekotte kui taaskasutatavad ja biolagunevad köögi- ja aiajäätmed kogutakse ülejäänud jäätmetest eraldi;
3) põhiliselt 80-, 140-, 240-, 360-, 600-, 660 või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
4) kaanega varustatud 1,1; 1,5; 2,5; 3,5 ja 4,5 m³ ja suuremaid konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
5) suletavate luukidega varustatud teisaldatavad konteinerid mahtuvusega 12 ja 16 m³, mida tühjendatakse spetsiaalse veokiga.
(4) Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning need tuleb paigutada maapinnast kõrgemale, kaitstult märgumise ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekottide ja nende paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmeid ei tohi paigutada jäätmekottidesse rohkem kui 10 kilogrammi.
(5) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.
(6) Jäätmemahutil (välja arvatud segaolmejäätmete mahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.
(7) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.
(8) Jäätmevedaja vahetumisel ei ole uuel jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldaja poolt eelmiselt jäätmevedajalt välja ostetud jäätmemahuti vahetamist juhul, kui jäätmemahuti on tehniliselt korras ning vedaja poolt kasutatav tehnika võimaldab sellise jäätmemahuti tühjendamist.
§ 13. Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded
(1) Ratastel jäätmemahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga sama tasandil paiknevale kõvale pinnasele:
1) 240-liitrised ja väiksemad käsitsi teisaldatavad ratastel jäätmemahutid ja jäätmekotid võivad asuda kuni 10 meetri kaugusel veoki võimalikust peatuskohast;
2) suuremad kui 240-liitrised ratastel jäätmemahutid ei tohi olla jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast üldjuhul kaugemal kui 5 meetrit. Erandjuhtudel määratakse vahemaa jäätmeveolepinguga.
(2) Suuremad kui 800-liitrised konteinerid tuleb paigaldada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.
(3) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.
(4) Mahutitele peab olema tagatud ohutu juurdepääs.
(5) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
(6) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Juhul kui mahutid paiknevad vallavalitsuse loal riigi- või munitsipaalmaal või vallavalitsuse konteinerid kinnistu valdaja loal eramaal, tagab korrashoiu mahutite valdaja kui ei ole kokku lepitud teisiti.
3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
§ 14. Korraldatud jäätmeveo ulatus ja veopiirkond
Haljala valla haldusterritoorium on tervikuna hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja moodustab ühe jäätmeveopiirkonna.
§ 15. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse vähemalt järgmistele olmejäätmetele:
1) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
2) 20 01 08 – biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed;
3) 15 01 06 – segapakendid.
§ 16. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.
(2) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo mõistes ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.
§ 17. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks.
(2) Mitteliitunuks lugemise põhjuseks saab olla asjaolu, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
(3) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga erandkorras või perioodiliselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks.
(4) Aiandusühistute maa-alal suveperioodil elava või asuva jäätmevaldaja võib vallavalitsus tema põhjendatud taotluse alusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks talveperioodiks. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku alates 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
(5) Korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks (kaasa arvatud) vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Vastava kinnituse võib esitada ka digitaalselt allkirjastatult e-posti teel.
(6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.
§ 18. Mitteliitumiseks esitatud taotluse menetlemine
(1) Vallavalitsuse ametnik k ontrollib taotluse vastavust nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.
(2) Nõuetekohane taotlus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul arvates taotluse laekumisest. Mõjuval põhjusel võib vallavalitsuse ametnik taotluse läbivaatamise tähtaega 20 tööpäeva võrra pikendada.
(3) Vallavalitsuse ametnik kontrollib taotluses esitatud põhjenduste õigust ja kinnistut kohapeal, et olla veendunud, et kinnistul ei elata või et kinnistut ei kasutata. Ametnikul on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi.
(4) Liitumisest vabastamise või vabastamata jätmise otsustab vallavalitsuse nimel ametnik. Otsuses märgitakse vabastamise või vabastamata jätmise põhjus, vabastamise kestus ning eeskirja §-s 17 sätestatud tingimused.
(5) Vallavalitsuse ametnik teavitab liitumisest vabastamise või vabastamata jätmise otsusest jäätmevaldajat ning vabastamise otsusest jäätmevedajat.
§ 19. Mitteliitumise ennetähtaegne lõpetamine
Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja avaldab vallavalitsusele sellekohase soovi;
3) mitteliitunuks lugemise tinginud asjaolud on ära langenud;
4) jäätmevaldaja ei ole esitanud õigeaegselt jäätmeseaduses nimetatud kirjalikku kinnitust või sisaldab kinnitus olulisel määral valeandmeid.
§ 20. Ühise jäätmemahuti kasutamine
(1) Naabruses asuvate kinnistute jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid.
(2) Ühismahutit soovivad jäätmevaldajad peavad esitama vallavalitsusele ühise taotluse, milles näidatakse kõik mahutit kasutavad kinnistud, nende omanikud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ning ühismahuti asukoht.
(3) Vallavalitsuse ametnik kontrollib taotluse vastavust nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.
(4) Nõuetekohane taotlus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul arvates taotluse laekumisest. Mõjuval põhjusel võib vallavalitsuse ametnik taotluse läbivaatamise tähtaega 20 tööpäeva võrra pikendada.
(5) Ühismahuti kasutamise või kasutamisest keeldumise otsustab vallavalitsuse nimel ametnik kaalutlusõiguse alusel. Vallavalitsus edastab andmed jäätmevedajale, kes esitab nende andmete alusel igale jäätmevaldajale eraldi arve vastavalt jäätmevaldaja osa suurusele ühismahutist.
(6) Ühise jäätmemahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(7) Taotluses esitatud tingimuste muutumisest tuleb taotlejal vallavalitsust hiljemalt 30 päeva jooksul teavitada.
§ 21. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmeveo teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu.
(2) Vedaja võib taotleda teenustasu muutmist hankelepingus ning riigihangete seaduses sätestatud tingimustel.
(3) Vedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele.
(4) Taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse ajal tehtud teenustasude kalkulatsiooniga.
(5) Vallavalitsusel on õigus nõuda täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud taotluse hindamiseks.
(6) Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita täiendavaid dokumente nõutud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlus.
(7) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui vallavalitsus need avalikustab.
(8) Teenustasusid ei saa muuta esimesel veoaastal ja edaspidi mitte sagedamini kui üks kord veoaasta jooksul.
4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMINE
§ 22. Paberi ja kartongi kogumine
(1) Paberit ja kartongi tuleb koguda liigiti. Liigiti kogutud paberit ja kartongi saab üle anda Võsu või Haljala jäätmejaama või viia pakendiorganisatsioonide avalikesse kogumispunktidesse.
(2) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle jäätmekogumiskohale üleandmisel või vastavasse konteinerisse panemisel olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teist liiki jäätmeid.
(3) Kui ettevõtetes tekib paberit ja kartongi eraldivõetuna üle 25 kilogrammi nädalas, tuleb need eraldi koguda ja omada selleks vastavat kogumismahutit.
§ 23. Plastijäätmete kogumine
(1) Plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, näiteks mänguasjad, kelgud, kausid, vannid, aga mitte plastpakendid.
(2) Plastijäätmeid saab üle anda Võsu või Haljala jäätmejaama, lähimasse jäätmejaama, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
§ 24. Metallijäätmete kogumine
(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed, nt plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, potid, kausid, metallnõud jms, aga mitte metallpakendid.
(2) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaamale või lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. Metallijäätmete kokkuostmisel tuleb arvesse võtta jäätmeseaduses § 105 nimetatud piiranguid. Kaablite kokkuostmine eraisikutelt on keelatud, kuid tasuta võib neid siiski vastu võtta.
§ 25. Klaasijäätmete kogumine
(1) Klaasijäätmed on erinevad klaasist jäätmed, näiteks lambikuplid, klaasnõud, lehtklaas, aga mitte klaaspakendid.
(2) Klaasijäätmeid saab üle anda Võsu või Haljala jäätmejaama, lähimasse jäätmejaama, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
§ 26. Bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumine
(1) Bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastusjäätmed on aiapidamisel tekkivad jäätmed, mis ei ole biolagunevad, näiteks kivid ja pinnas.
(2) Bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid saab üle anda Lääne-Viru Jäätmekeskusesse või lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
§ 27. Puidujäätmete kogumine
(1) Puidujäätmed on erinevad puidust jäätmed, näiteks lõikelaud, puulusikas, võinuga, pudrunui, väike pink või tool, puidust mänguasjad, aga mitte ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkinud puidujäätmed.
(2) Puidujäätmeid saab üle anda Võsu või Haljala jäätmejaama, lähimasse jäätmejaama, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
§ 28. Tekstiili- ja rõivajäätmete kogumine
(1) Tekstiili- ja rõivajäätmed on korduskasutuseks sobimatud rõivad, tekstiilijäägid, näiteks voodipesu, laudlinad, rätikud, aga mitte tekstiilpakendid.
(2) Tekstiili- ja rõivajäätmeid saab üle anda Võsu või Haljala jäätmejaama, lähimasse jäätmejaama, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
§ 29. Suurjäätmete kogumine
(1) Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (näiteks autoromud või nende osad, vanad rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmed) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
(2) Suurjäätmed on suuremõõtmelised jäätmed, näiteks mööbel, madratsid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, WC-potid, vannid.
(3) Suurjäätmeid saab üle anda Võsu või Haljala jäätmejaama, lähimasse jäätmejaama, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
§ 30. Probleemtoodete jäätmete kogumine
(1) Probleemtoodete jäätmed on jäätmed, mis põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist, näiteks elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, vanarehvid, kasutuskõlbmatud patareid ja akud, romusõidukid, põllumajandusplast (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör).
(2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ning jäätmevaldajal on õigus probleemtooteid tasuta üle anda.
(3) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast ning teha probleemtoote kasutajale turustajate kaudu kättesaadavaks teave, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud korraldama üksi või koostöös teiste tootjatega vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoote kasutajaid sellest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.
(4) Elektri- ja elektroonikajäätmeid saab üle anda Võsu ja Haljala jäätmejaama, elektri- või elektroonikaseadmete tootja määratud kogumiskohta, taaskasutuskeskusesse või uue toote ostmisel vastavasse müügikohta.
(5) Vanarehve saab üle anda Võsu või Haljala jäätmejaama, tootja määratud kogumiskohta või uue rehvi ostmisel vastavasse müügikohta.
(6) Kasutuskõlbmatud patareid ja akud saab üle anda Võsu või Haljala jäätmejaama või turustaja müügikohtadesse.
(7) Romusõidukeid võib üle anda vaid vastavat keskkonnakaitseluba omavatele jäätmekäitlejatele, tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, vanametalli kogumispunkti või uue sõiduki ostmisel vastavasse müügikohta.
(8) Romusõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava jäätmeloa omajatel ning mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Transpordiameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.
(9) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või mõnda teise põllumajandusplasti kogumispunkti.
§ 31. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.
(3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvid jt olmes kasutatavad kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid) saab anda üle Võsu või Haljala jäätmejaama arvestades märgitud piiranguid üleantavates jäätmeliikides ja kogustes.
(4) Kõlbmatuid ravimeid peavad tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek.
(5) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.
(6) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ning asutus, kelle tegevuse tulemusena tekivad ohtlikud jäätmed, peab tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu ja ohtlikud jäätmed üle andma keskkonnakaitseluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.
§ 32. Jäätmekäitluskohad
(1) Võsu jäätmejaam aadressil Võsu alevik, Spordi tn 16;
(2) Haljala jäätmejaam aadressil Haljala alevik, Rakvere mnt 19a.
5. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMINE
§ 33. Üldsätted
(1) Eeskirja järgimine on kohustuslik kõikidele vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kellel tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide (seal hulgas ohtlike jäätmete) nimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad koguma tervishoiujäätmeid liigiti.
(3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks.
(4) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida ja märgistada tekkekohas ehk tervishoiuasutus peab tagama vajalike pakendite olemasolu ning need vastavalt märgistama.
(5) Tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada asutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest. Jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukavaba. Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kergelt puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist. Ruum peab olema lukustatav, ventileeritav ja ruumis tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm).
(6) Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlemisel lähtuda Terviseameti poolt kinnitatud juhendmaterjalist „Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus“.
§ 34. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekategooriad
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja tekitatud ohtlikud jäätmed jagatakse järgmiselt:
1) teravad ja torkivad jäätmed – kasutatud või kasutamata jäätmed (näiteks nõelad, süstlad, skalpellid, pipetid, noad, katkine klaas);
2) patoloogilised jäätmed (näiteks kehaosad ja -vedelikud, elundid, kasutamata veretooted);
3) tsütotoksilised ja ravimijäätmed (näiteks aegunud või ebavajalikud ravimid, tsütostaatilised ravimid, genotoksilised kemikaalid);
4) kemikaalijäätmed – keemilisi aineid sisaldavad jäätmed (näiteks desinfitseerimisvahendid, lahustid, raskemetalle sisaldavad jäätmed, patareid, katkised termomeetrid);
5) nakkusohtlikud jäätmed, milleks on vere või kehavedelikega saastunud materjalid, nt vere ülekandesüsteemid, analüüside katsutid, elusvaktsiinid jms.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja tekitatud tavajäätmed on kõik need jäätmed, mis ei kujuta endast konkreetset bioloogilist, keemilist, radioaktiivset või füüsilist ohtu.
§ 35. Tervishoiu- ja veterinaarasutustes tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine
(1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist kindlalt suletavasse vastavalt tähistatud kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”, bioloogilise ohu sümbol ja tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi ning pakkimiskuupäev. Teravate ja torkivate jäätmetega täidetud kanistrid tuleb vähemalt üks kord poole aasta jooksul anda üle keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(2) Patoloogilised jäätmed tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering „Patoloogilised jäätmed” ja bioloogilise ohu sümbol. Markeeritud plastikkotid antakse üle keskkonnakaitseluba omavale isikule või kremeerimiseks vastavat teenust osutavale isikule.
(3) Ravimijäätmed tuleb pakkida lekkekindlasse lukustatavasse kogumismahutisse, millel on markeering „Ravimijäätmed“. Ravimijäätmed tuleb vähemalt üks kord poole aasta jooksul anda üle keskkonnakaitseluba omavale isikule. Ravimijäätmete käitlemisel tuleb lähtuda muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.
(4) Kemikaalijäätmed tuleb pakkida lekkekindlasse kogumismahutisse, millel on markeering „Kemikaalijäätmed“. Kemikaalijäätmed tuleb vähemalt üks kord poole aasta jooksul anda üle keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(5) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb koguda ja pakendada tekkekohas kollasesse läbipaistmatusse ja lekkekindlasse trükitud erimärgistusega jäätmekotti. Pakendile lisatakse sulgemise järel informatsioon: tervishoiuteenuse osutaja, osakond, pakendamise kuupäev.
§ 36. Tervishoiu- ja veterinaarasutuses tekkivate taaskasutatavate jäätmete käitlemine
(1) Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja anumad.
(2) Klaasjäätmed tuleb anda üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(3) Paber ja kartong sorditakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumismahutis kuni üleandmiseni korraldatud jäätmeveo teenust osutavale isikule.
(4) Diskreetseid andmeid sisaldav paber kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse. Diskreetseid andmeid sisaldav purustatud või purustamata paber tuleb anda edasiseks töötlemiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(5) Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada paberi ja kartongi kogumismahutisse.
§ 37. Loomsed jäätmed
(1) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta ka oma kinnistule, kuid matmispaik ei tohi asuda karstialal, veekaitsevööndis, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal. Matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs ning keskkonda võimalikult kahjustamata.
(2) Surnud või hukkunud suurlooma korjuse peab loomaomanik käitlema loomsete jäätmete tehases. Suurlooma korjus tuleb koheselt kuni viimiseni loomsete jäätmete ümbertöötlemise tehasesse paigutada lekkekindlasse jahedasse kohta, kus on tõkestatud loomade, lindude ja kõrvaliste isikute juurdepääs.
(3) Väikeses koguses loomsed kõrvalsaadused on peamiselt jaekaubandusettevõtetes tekkiv materjal, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) materjal on 3. kategooria loomsed saadused ja neid sisaldav toit, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendidefektide või muude puuduste tõttu ning ei põhjusta inimeste ja loomade terviseriske (näiteks „parim enne“ ületanud toit, purunenud pakendis toit, defektiga toidutooted);
2) ettevõttes ei teki materjali rohkem kui 20 kilogrammi nädalas.
(4) Nõuded väikeses koguses loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks:
1) kogutava materjali liigi, kirjelduse ja koguste üle peetakse arvestust;
2) materjali kogumine, transport ja kõrvaldamine muul viisil (prügilasse viimine toimub nii, et hoitakse ära lubamatuid terviseriske inimestele ja loomadele);
3) materjal viiakse tunnustatud prügilasse ladestamisele lepingulise jäätmekäitlusettevõtte poolt;
4) rangelt on keelatud toidujäätmete, kontide jms materjali viimine loodusesse (taudileviku oht jms).
6. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED
§ 38. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel tekkivad puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonditööde, teede ehituse ja pinnasetööde käigus ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata.
(2) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja. Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on ehitise omanik.
(3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.
(4) Ehitus- ja lammutusjäätmeid võib anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kes omab sellekohast keskkonnaluba.
(5) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud vältima ja vähendama jäätmete teket, koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, koguma jäätmeid viisil, mis välistaks nende sattumise keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääsu jäätmetele, rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
(6) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on kohustatud tekkekohal eraldi koguma järgmised jäätmed:
1) puidujäätmed (töödeldud ja töötlemata puit eraldi);
2) paber ja papp;
3) metallijäätmed (eraldi must- ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised jne);
5) kipsijäätmed (tuleb koguda teistest mineraalsetest jäätmetest eraldi);
6) klaas;
7) pinnas;
8) plastijäätmed (seal hulgas kile);
9) pakendid;
10) raudbetoon- ja betoondetailid;
11) ohtlikud jäätmed liikide kaupa.
(7) Ehitus- ja lammutustegevus peab olema kooskõlas ehitusseadustikus ning selle alusel kehtestatud määrustes esitatud nõuetega.
(8) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole võimalik.
(9) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks või tekkekohas kõrvaldamiseks on vajalik Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnaluba või jäätmekäitleja registreerimistõend.
(10) Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevise käitlemiseks väljaspool selle tekkekohta on vajalik Keskkonnaameti poolt väljastatud vastav luba või jäätmekäitleja registreerimistõend. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(11) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Kasvupinnase käitlemiseks väljaspool selle tekkekohta on vajalik Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnaluba või jäätmekäitleja registreerimistõend. Kaevetööde teostamisel tuleb juhinduda ka kohaliku omavalitsuse üksuse kaevetööde eeskirjast.
(12) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja taaskasutamiseks vastavat luba omavale isikule.
(13) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning kivisöe- ja põlevkivitõrva mittesisaldav asfalt tuleb anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat luba omavale isikule.
(14) Puhtaid puidujäätmeid võib kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.
(15) Kivisöe- ja põlevkivitõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitus- ja lammutusjäätmena.
(16) Saastumata pinnase või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete käitlemiseks on vajalik Keskkonnaameti poolt väljastatud vastav luba või jäätmekäitleja registreerimistõend.
(17) Metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale isikule.
(18) Vallavalitsus võib nõuda ehitus- ja lammutustegevuse puhul jäätmekava esitamist, milles sisaldub jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta, ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad ning jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.
(19) Ehitus- ja lammutustööde lõpetamisel tuleb vallavalitsusele esitada tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.
(20) Ehitus- ja lammutustööde lõpetamisel võib vallavalitsus nõuda jäätmeõiendi esitamist. Jäätmeõiend on dokument, mis sisaldab teavet selle kohta, kui palju ning millised jäätmed tekkisid ehitamise (seal hulgas lammutamise) käigus ning kellele need edasi anti. Samuti tuleb jäätmeõiendis välja tuua, kui palju jäätmeid korduskasutati, taaskasutati või võeti ringlusse.
§ 39. Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlik ehitus- ja lammutusjääde on ehitamisel tekkinud jääde, mis oma ohtlike omaduste tõttu võib põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuab käitlemisel erimenetlust.
(2) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
2) värvid, lakid, liimid, trükivärvid ja vaigud, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
3) naftajääke sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, bituumenitaolised segud, kivisöe- või põlevkivitõrv, tõrvasaadused jne;
4) saastunud pinnas - ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas.
(3) Ohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud. Kogumismahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.
(4) Vedelad ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid, vanaõli jne ning nende jäägid) tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavatesse kogumismahutitesse.
(5) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Enne ehitus- ja lammutustöö alustamist peab töö läbiviija välja selgitama, kas lammutatavas, rekonstrueeritavas, remonditavas või hooldatavas ehitises võib sisalduda asbesti ning kaardistamise tulemused dokumenteerima. Kui asbestisisaldus leiab kinnitust, viiakse ehitustööd läbi asbestitöö nõudeid järgides. Asbesti sisaldavad jäätmeid ei ole lubatud taaskasutada, need tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.
(6) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist käitlemise õigust omavale isikule.
(7) Ohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda isikule, kellele on väljastatud vastav keskkonnaluba või üle Võsu või Haljala jäätmejaama.
(8) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni selleks õigust omavale isikule.
(9) Antud eeskirjas sätestamata juhtudel lähtutakse jäätmete käitlemisel jäätmehoolduse üldnõuetes sätestatust.
7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 40. Järelevalve teostamine
(1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.
(2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva määruse nõuete täitmise kohta.
(3) Järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab vallavalitsus keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(4) Määruses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse jäätmeseaduse, väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku sätteid.
8. peatükk HALJALA VALLA TERRITOORIUMIL ASUVATE JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE NÕUDED
§ 41. Jäätmekäitluskoht
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (näiteks jäätmejaam, jäätmepunkt, kompostimisväljak, pinnasetäitekoht). Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
§ 42. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, seal hulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik oht tervisele, varale ja keskkonnale.
9. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE JA ARENDAMISE NÕUDED
§ 43. Jäätmete liigiti kogumise arendamise nõuded koos liigiti kogumise tähtaegadega jäätmeliikide kaupa
(1) Paberi ja kartongi liigiti kogumise eesmärk on suurendada nende jäätmete liigiti kogumist igal järgneval aastal vähemalt 20%. Eesmärgi saavutamiseks tuleb paberi ja kartongi kogumiseks arendada kogumispunkte ning teha teavitustööd.
(2) Pakendite liigiti kogumise eesmärk on aastaks 2025 koguda vähemalt 65% tekkinud pakendijäätmetest liigiti. Eesmärgi saavutamiseks tuleb liita pakendite kogumine 2022. aastal korraldatud jäätmeveosse, arendada olemasolevaid avalikke kogumispunkte ning teha aktiivset teavitustööd.
(3) Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on iga aastaga vähendada biolagunevate jäätmete osakaalu segaolmejäätmetes. Eesmärgi saavutamiseks tuleb liita biolagunevate jäätmete kogumine 2022. aastal korraldatud jäätmeveosse ning teha aktiivset teavitustööd kompostimise edendamiseks ning järelevalvet.
(4) Suurjäätmete liigiti kogumise eesmärk on suurendada igal järgneval aastal vähemalt 20% nende jäätmete liigiti kogumist. Eesmärgi saavutamiseks tuleb võimaldada nende jäätmete üleandmine Võsu ja Haljala jäätmejaamades ning korraldada hooajaliselt kogumisringe.
(5) Metallide, plastide, klaasi ja puidu liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete üleandmine Võsu ja Haljala jäätmejaamades.
(6) Tekstiili liigiti kogumise eesmärk on võimaldada nende jäätmete üleandmine Võsu ja Haljala jäätmejaamades ning rajada aastaks 2023 tekstiilijäätmete kogumisvõrgustik.
(7) Ohtlike jäätmete, rehvide ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende jäätmete üleandmine Võsu ja Haljala jäätmejaamades. Liigiti kogumise suurendamiseks tuleb korraldada võimalusel ohtlike jäätmete kogumisringe.
(8) Ehitus- ja lammutusjäätmeid Võsu ja Haljala jäätmejaamades vastu ei võeta, kuid jäätmejaamadesse on võimalik üle anda asbesti sisaldavad jäätmed. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab viia Lääne-Viru Jäätmekeskusesse. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2025 suunata taaskasutusse 75% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik teha teavitustööd ja järelevalvet, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning toimuks jäätmete kohtsortimine.
(9) Puidujäätmete liigiti kogumise eesmärk on võimaldada nende jäätmete üleandmine Võsu ja Haljala jäätmejaamades.
10. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 44. Taotluste vormide kinnitamine
Eeskirjas nimetatud taotluste vormid kinnitab vallavalitsus.
§ 45. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks järgmised õigusaktid:
1) Haljala Vallavolikogu 21.02.2017 määrus nr 67 „Haljala valla jäätmehoolduseeskiri“;
2) Vihula Vallavolikogu 09.02.2017 määrus nr 57 “Vihula valla jäätmehoolduseeskiri”;
3) Haljala Vallavolikogu 21.02.2017 määrus nr 68 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“;
4) Vihula Vallavolikogu 09.02.2017 määrus nr 58 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“.
§ 46. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2022.
Annes Naan
volikogu esimees