Väljaandja: Jõgeva Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 26.05.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 23.05.2018, 14 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Vastu võetud 17.05.2018 nr 36 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 ja veeseaduse § 32 lõike 5 punkti 5 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib õigussuhteid, mis tekivad reovee, sealhulgas fekaalide, kohtkäitluse ning kogumismahutitest reovee äraveo ja ühiskanalisatsiooni purgimisega Jõgeva valla haldusterritooriumil. (2) Reovee kohtkäitlusrajatiste planeerimine, projekteerimine, rajamine, kasutuselevõtt ja hooldamine toimub planeerimisseaduse, ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. (3) Eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes: 1) kohtkäitlevad reovett, sealhulgas fekaale, ning seoses sellega vajavad ja kasutavad reovee äraveo teenust; 2) osutavad reovee äraveo teenust; 3) omavad või haldavad purgimiskohta. (4) Eeskirja kohaldatakse ka fekaalide (sealhulgas ajutiseks kasutamiseks ette nähtud teisaldatavate kuivkäimlate sisaldis) ning pinnase- ja reovete, nagu keldritesse ja tehnilistesse rajatistesse kogunenud sademete- ja drenaaživesi, kohtkäitlusele, äraveole ning purgimisele. (5) Eeskirja ei kohaldata, kui kinnistu omanikul või valdajal on veeseaduse kohaselt olemas heitvee ärajuhtimiseks vee erikasutusluba. § 2. Mõisted (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduses ja ehitusseadustikus toodud tähenduses, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses. (2) Lisaks kasutatakse eeskirjas järgmisi mõisteid: 1) heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi; 2) inimekvivalent – ühe inimese põhjustatud keskmine ööpäevane tingliku veereostuskoormuse ühik (ie); 3) omapuhasti – rajatis, kus kõrvaldatakse reoained ja ebasoovitavad organismid reoveest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega ja mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti; 4) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht; 5) purgimissõiduk – mahutiga auto, mille abil tühjendatakse reoveekogumismahutit ning veetakse reovesi purgimiskohta; 6) purgimisteenus – reovee kohtkäitlussüsteemist reovee eemaldamine ja äravedu purgimissõidukiga purgimiskohta; 7) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi; 8) reovee kohtkäitlus – reovee kogumine, vajadusel puhastamine, immutamine pinnasesse, kompostimine, üldjuhul reovee tekkekoha kinnistu piires; 9) reovee kohtkäitlussüsteem – reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline rajatis, mida kasutatakse reovee kogumiseks (kogumismahuti, kuivkäimla) puhastamiseks või maapinda immutamiseks; 10) reovee kogumismahuti – lekkekindel äravooluta rajatis reovee kogumiseks, sealhulgas rasvapüüdja ja kuivkäimla lampkast; 11) septik – pealt kinnine ja veetihe mitmest sektsioonist mahuti reoveest sette eemaldamiseks. Septikut tuleb perioodiliselt sinna kogunenud settest tühjendada ja setted tuleb purgida purgimiskohas. § 3. Reovee kohtkäitlus (1) Reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamine on lubatud olmereovee tekkekohas nendel aladel, mis üldplaneeringu ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on ühiskanalisatsiooniga katmata ja kuhu kava kohaselt ei ole ühiskanalisatsiooni kavandatud. (2) Heitvett võib pinnasesse juhtida nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel kuni viis kuupmeetrit ööpäevas pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, välja arvatud vesikäimlast pärit reovesi. (3) Reovee eelpuhastites (muda-, liiva-, rasva- ja õlipüünised ning nende kombinatsioonides) tekkivad kontsentreeritud jäätmed (õli, rasv jms) tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele või vee-ettevõtjale sellekohase kokkuleppe olemasolul. § 4. Nõuded reovee kohtkäitlussüsteemidele (1) Reovee kohtkäitlussüsteemide tüübi ja asukoha valikul peab lähtuma veeseadusest ja selle reoveekäitlust reguleerivatest alamaktidest. (2) Lubatud on paigaldada vaid Euroopa Liidu standardite alusel sertifitseeritud reovee kogumismahutit ja omapuhastit või omapuhastit, mis on projekteeritud kutseseaduse kohase veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimise kvalifikatsiooni omava projekteerija poolt. (3) Reovee kohtkäitlussüsteemi paigaldus ja kasutamine peab vastama toote paigaldamis- ja kasutamisjuhendis toodud nõuetele. (4) Reovee kohtkäitlussüsteem ja kanalisatsioonitorustik peab olema lekke- ja külmumiskindel. Vältida tuleb vihma- ja lumesulavee sattumist reovee kohtkäitlussüsteemi. (5) Mahutite ja kaevude luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt. (6) Reovee omapuhasti peab olema ventileeritav. (7) Reovee kohtkäitlussüsteemil peab olema tagatud purgimissõiduki aastaringne hõlbus juurdepääs. § 5. Reovee kogumismahuti, septiku või omapuhasti ehitamine ning kasutusele võtmine (1) Septiku kuja peab olema vähemalt viis meetrit. (2) Reovee kogumismahuti või septik ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas (10–200 meetrit) või puur- ega salvkaevu hooldusalas (10 meetrit kaevust). (3) Omapuhasti rajamisel tuleb aluseks võtta veeseaduses, ehitusseadustikus ja nende alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuded kanalisatsiooni-ehitistele, reovee puhastamisele ning heit- ja sademevee suublasse juhtimisele. (4) Uue hoone ehitamisel või olemasoleva hoone rekonstrueerimisel ehitusprojekti alusel tuleb lahendada reovee kogumismahuti või septiku ehitamine koos hoone ehitusprojektiga. (5) Olemasoleva hoone reovee kogumismahuti, septiku või omapuhasti paigaldamiseks, ümberehitamiseks või laiendamiseks tuleb Jõgeva Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitada kümme päeva enne kohtkäitlussüsteemide ehitamist ehitusseadustiku kohane ehitusteatis. Kui vallavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib ehitustegevusega alustada. (6) Vallavalitsus võib vajadusel kogumismahuti, septiku või omapuhasti ehitamiseks esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks nõuda pädeva isiku koostatud eksperthinnangut. (7) Hoone ehitamisel või rekonstrueerimisel ehitusloa kohaselt tuleb reovee kogumismahuti, septiku või omapuhasti kasutusele võtmiseks esitada vallavalitsusele kogumismahuti, septiku või omapuhasti andmed koos hoone kasutusloa taotlusega. (8) Reovee kogumismahuti või septiku kasutusele võtmiseks tuleb vallavalitsusele esitada ehitusseadustiku kohane kasutusteatis hiljemalt viis tööpäeva pärast mahuti paigaldamist. (9) Omapuhasti kasutusele võtmiseks tuleb vallavalitsusele esitada ehitusseadustiku kohane kasutusloa taotlus hiljemalt viis tööpäeva pärast omapuhasti rajamist. (10) Vallavalitsusel on õigus nõuda paigaldatud reovee kogumismahuti, septiku või omapuhasti ülevaatust ja katsetamist selle lekkekindluse tõendamiseks. § 6. Reovee kohtkäitlussüsteemi kasutamine ja hooldamine (1) Reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamine peab toimuma vastavuses keskkonna- ja tervisekaitse nõuetega. (2) Reovee kogumismahutit ja omapuhastit tuleb kasutada vastavalt kasutusotstarbele ja kasutamisjuhendile. (3) Septikut tuleb perioodiliselt sinna kogunenud settest tühjendada ja sete vedada nõuetekohaseks käitlemiseks purgimiskohta. (4) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik peab tagama reovee kogumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla korrasoleku ja hooldamise ning rajatise õigeaegse tühjendamise, et vältida mahutite ületäitumisest tingitud reovee keskkonda jõudmist. (5) Omapuhasti seisukorda tuleb kontrollida ja hooldustöid teha vastavalt omapuhasti hooldusjuhendile, kuid mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul. Kontrolli tulemused ja tehtud hooldustööd tuleb kanda kirjalikus vormis peetavasse hoolduspäevikusse. (6) Hoolduspäevik peab sisaldama vähemalt järgmisi kandeid: 1) omapuhasti ülevaatuse kuupäeva; 2) omapuhasti hooldustööde (näiteks puhastuselementide hooldamine/vahetamine, bioaktivaatorite lisamine) kirjeldust ja tegemise kuupäeva; 3) reovee puhastamise käigustekkiva sette äraveo koguseid ja kuupäeva. (7) Omapuhasti omanik peab säilitama omapuhasti hoolduspäeviku viimase viie aasta jooksul tehtud kanded. (8) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik võib tellida purgimisteenuse osutamist vaid ettevõtjalt, kes omab vee-ettevõtjaga purgimislepingut. (9) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik peab nõudma tema poolt tellitud purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist arvet ära veetud koguse ja kuupäeva kohta ning säilitama seda vähemalt kaks aastat ning esitama arved järelevalve tegijale vastava nõude saamisest nõudes märgitud tähtajaks. (10) Teenuse tellija tasub reovee äraveo eest purgimisteenuse osutajale vastavalt nendevahelisele lepingule või äraveo maksedokumendile. (11) Kuivkäimla tühjendamise tingimused on järgmised: 1) kuivkäimla sisu laialilaotamine ja maasse kaevamine on tiheasustusaladel keelatud; 2) kuivkäimla sisu tohib oma kinnistul kompostida vaid kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega hajaasustusaladel tingimusel, et sellega ei kaasne häiringuid naaberkinnistutele; 3) kompostitud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele ega veega küllastunud pinnasele. § 7. Reovee purgimisteenuse osutamine (1) Purgimise teenust osutav ettevõtja (edaspidi ettevõtja) peab olema äriregistris registreeritud ning tema põhi- või lisategevusalaks peab olema registreeritud EMTAK koodiga 37001 kanalisatsioon ja heitveekäitlus. (2) Reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsetesse purgimiskohtadesse. Jõgeva valla purgimiskohad on toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Reovee ja fekaalide immutamine pinnasesse või laialilaotamine ning mahutite tühjendamine loodusesse (metsadesse, soodesse, põldudele, rohumaadele, jõgedesse, kraavidesse jne) või mujale selleks mitteettenähtud kohtadesse on keelatud. (3) Ettevõtja peab purgimisteenuste osutamiseks sõlmima lepingu (edaspidi purgimisleping) selle vee-ettevõtjaga, kelle hallatavasse ühiskanalisatsiooni-süsteemi reovesi purgitakse. Purgimislepingus määratakse ära purgimiskoht, purgitava reovee lubatud kogused, selle reostusaste ja muud füüsikalis-keemilised näitajad ning purgitava reovee koguse arvestuse pidamise ja purgimise eest tasu maksmise tingimused ja kord. (4) Ettevõtja on kohustatud väljastama kliendile iga kord pärast purgimisteenuse osutamist arve, kus on toodud ettevõtja andmed, teenuse lühikirjeldus, ära veetud reovee kogus ja kuupäev ning reovee purgimiskoht. § 8. Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimine (1) Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimisel tuleb tagada keskkonna- ja terviseohutus. (2) Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimiseks tuleb ehitisregistrisse kantud rajatise puhul kümme päeva enne lammutamise alustamist esitada vallavalitsusele ehitusteatis. Kui vallavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada lammutamist. (3) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimise üldised nõuded on järgmised: 1) reovee kohtkäitlusrajatis tuleb enne likvideerimist tühjendada ja puhastada; 2) eemaldatud reovee kohtkäitlussüsteemi süvend või tühjendatud mahuti tuleb täita pinnasega (välja arvatud muld); 3) tühjendatud reovee kogumismahutit, mida ei kasutata reovee kohtkäitlussüsteemina, võib kasutada kogumismahutina; 4) likvideerimise käigustekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Jäätmete matmine pinnasesse või nendega reovee kogumismahuti või omapuhasti süvendi täitmine on keelatud. (4) Reovee kogumismahuti või omapuhasti seisundi muutmiseks ehitisregistris tuleb viie tööpäeva jooksul pärast reovee kogumismahuti või omapuhasti likvideerimist esitada vallavalitsusele ehitise täieliku lammutamise teatis. Vallavalitsuse nõudmisel tuleb lisaks esitada tehtud tööde täpsem kirjeldus ning lammutusjäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid. (5) Reovee kogumismahuti ja omapuhasti likvideerimise tähtajad on järgmised: 1) ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel – ühe aasta jooksul liitumise kuupäevast arvates; 2) uue reovee kohtkäitlussüsteemi rajamisel – hiljemalt kolm kuud pärast uue reovee kogumismahuti paigaldamist või omapuhasti rajamist. § 9. Järelevalve ja vastutus (1) Kohtkäitlussüsteemide kasutamise üle teeb järelevalvet vallavalitsus ja Keskkonnainspektsioon vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele, ehitusseadustikule ning käesolevale eeskirjale, kaasates vajadusel spetsialiste ning eksperte. (2) Järelevalve tegijal on kohtkäitlussüsteemi seaduslikkuse kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks õigus nõuda kohtkäitlussüsteemi omanikult rajatise ehitusjooniste, kasutamis- ja hooldusjuhendi esitamist, samuti ülemõõtmist ja kontrolli ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendavate dokumentide esitamist. Kohtkäitlussüsteemi rajatise kontrollist peab järelevalve tegija teavitama rajatise omanikku viis tööpäeva ette, tuues välja kas on vajalik kohtkäitlussüsteemi tühjendamine. Juhul, kui kohtkäitlussüsteemi tühjendamine on vajalik, tellib kohtkäitlussüsteemi omanik omal kulul kontrollimise ajaks ettevõtja, kes tühjendab kohtkäitlussüsteemi. (3) Järelevalve tegijal on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale kohustuslikke ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Tähtajaks rikkumiste kõrvaldamata jätmisel on vallavalitsusel õigus korraldada erakorralisel vajadusel rikkuja kulul rajatise nõuetele vastavusse viimine või likvideerimine. (4) Kohtkäitlussüsteemide kasutamise ja hoolduse eest vastutab nende omanik, järgides ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit ning reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja vallavalitsuse ettekirjutusi. Kohtkäitlussüsteemide omanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust ja Keskkonnainspektsiooni igast avariist, sealhulgas reoveemahutite lekkest või ületäitumisest ning võtma viivitamatult tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks. (5) Kogumismahutite tühjendamise, veo ning mahalaadimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust reovee purgimisteenust osutav ettevõtja. § 10. Määruste kehtetuks tunnistamine () Tunnistatakse kehtetuks: 1) Jõgeva Linnavolikogu 22. aprilli 2010. a määrus nr 10 „Jõgeva linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“; 2) Palamuse Vallavolikogu 24. augusti 2017. a määrus nr 83 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. Mai Treial Volikogu esimene aseesimees