Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Vastu võetud 15.05.2025 nr 115
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras (edaspidi kord) esitatakse Hiiumaa vallas (edaspidi vald) osutatavate sotsiaalteenuste ja makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi koos abi) üldine kirjeldus ning sätestatakse abi rahastamise, taotlemise ja määramise tingimused ja kord.
(2) Korda kohaldatakse koos riigi ja valla õigusaktidega, sealhulgas abi andmist täpsemalt reguleerivate valla õigusaktidega.
§ 2. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus
(1) Seadustega kohalikule omavalitsusele pandud sotsiaalkaitse ülesandeid täidab Hiiumaa Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalstruktuuriüksuse (edaspidi struktuuriüksus) ametnike kaudu.
(2) Valitsus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks, teenuse või toetuse määramise otsuse tegemise kaalutlemiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada valitsuse sotsiaalkomisjoni (edaspidi sotsiaalkomisjon).
(3) Haldusakti (edaspidi otsus) teenuse või toetuse määramise või mitte määramise kohta on õigus vastu võtta valitsusel ja valdkonna ametnikul ning sealjuures arvestades sotsiaalkomisjoni ettepanekut.
§ 3. Abi korraldamise põhimõtted
(1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seaduses ja sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud põhimõtted, arvestades sotsiaalhoolekande tagamisega seotud eriseadustes ning riigi ning valla õigusaktides sätestatud erisusi.
(2) Hiiumaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) täidab sotsiaalhoolekande korraldamise või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses. Volikogu kehtestab abi andmise täpsemaks reguleerimiseks sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja korra ning sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja korra.
§ 4. Abi saajad
(1) Abi on õigus saada inimesel, kelle tegelik ja rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Hiiumaa vald. Inimesele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Hiiumaa vallas, võib abi anda kooskõlastatult tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega. Inimesele, kelle tegelik elukoht ei ole Hiiumaa vald, võib abi anda kooskõlastatult tema tegeliku elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega.
(2) Vältimatut sotsiaalabi on inimesel õigus saada rahvastikuregistrisse kantud elukohast olenemata.
§ 5. Abi rahastamine
Abi andmist rahastatakse riigieelarvest, valla eelarvest, välisrahastustest ja annetustest.
§ 6. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse sotsiaalselt abitus olukorras inimesele esmavajaliku toidu, riietuse, ajutise majutuse, sotsiaalnõustamise ja transpordi tagamiseks seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras või tema toimetulek tagatakse muu abiga.
(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse toiminguna ilma haldusaktita.
2. peatükk Abi liigid
§ 7. Korraldatava abi liigid ja eesmärk
(1) Sotsiaaltoetuste liigid on nende eesmärgist olenevalt järgmised:
1) valla eelarvest makstavad sissetulekust sõltumatud universaaltoetused, mille eesmärk on väärtustada valla elanikuks olemist;
2) valla eelarvest makstavad sissetulekust sõltuvad toetused, millega hüvitatakse täielikult või osaliselt toimetuleku soodustamiseks vajalikud kulud;
3) riiklik toimetulekutoetus, mille eesmärk on inimese iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajava inimese ja/või perekonna materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
(2) Teenuste eesmärk on toetada abi vajava inimese toimetulekut, lähtudes tema tegelikest vajadustest.
3. peatükk Abi taotlemine ja määramine
§ 8. Abi taotlemine
(1) Abi saamiseks esitab taotleja taotluse valitsusele, milles kirjeldab abivajadust. Taotlusele tuleb lisada abi andmist reguleerivas õigusaktis määratletud tõendid, mida on vaja abivajaduse hindamiseks.
(2) Abi saamiseks esitatakse taotlus valitsuse e-teeninduses, digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel või allkirjastatuna paberil.
(3) Ametnik nõustab ja vajaduse korral abistab taotlejat taotluse esitamisel.
(4) Abi saamiseks esitatud taotluse võib jätta läbi vaatamata, kui:
1) taotleja ei võimalda taotluse aluseks olevaid asjaolusid kontrollida määratud tähtaja jooksul;
2) taotluse esitamise tähtaeg on möödas ja tähtaega ei ennistata;
3) taotleja ei esita nõutavaid lisadokumente või jätab mõjuva põhjuseta taotluse puudused etteantud tähtajaks kõrvaldamata.
§ 9. Abivajaduse hindamine
(1) Ametnik hindab abi vajava inimese ja/või perekonna abivajadust, sealhulgas sotsiaalmajanduslikku olukorda, selgitab välja sobivaima abi ja selle ulatuse ning korraldab abi andmise. Abivajadust ei hinnata sissetulekust sõltumatute universaaltoetuste taotlemisel.
(2) Abivajaduse hindaja:
1) lähtub taotleja esitatud dokumentidest ja klienditöö käigus kogutud teabest;
2) palub vajaduse korral taotlejalt lisateavet, sealhulgas perekonna sissetulekut ja varanduslikku seisu tõendavaid dokumente;
3) külastab vajaduse korral abi vajavat inimest tema kodus, tavapärases keskkonnas, et selgitada välja tema toimetulekuvõime, abi- või hooldusvajadus ning sobivaim abi.
(3) Abivajaduse hindaja hindab teenuse saaja abivajadust ning otsustab abi osutamise jätkamise, muutmise või lõpetamise.Teenuse saaja on kohustatud viivitamata teavitama, kui tema kõrvalabi vajadus on teenuse saamise ajal muutunud terviseseisundi või elukeskkonna muutumise tõttu või muul põhjusel.
(4) Abivajadus vaadatakse üle regulaarselt, vähemalt üks kord aastas ja vajadusel teostatakse abivajaduse korduv hindamine.
§ 10. Abi määramise või määramisest keeldumise üldtingimused
(1) Abi määramise otsustab ametnik arvestades sotsiaalkomisjoni ettepanekut.
(2) Valitsusel korraldusega on õigus määrata abi kaalutlusotsusega ka juhtudel, mida ei ole käesolevas korras ja muudes õigusaktides ette nähtud.
(3) Abi määramisest võib keelduda, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on tahtlikult esitatud ebaõigeid andmeid;
2) taotleja ei vasta abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis sätestatud tingimustele;
3) taotleja keeldub mõjuva põhjuseta abivajaduse hindamisest ja/või koostööst, sealhulgas kodukülastusest ja/ või lisateabe esitamisest;
4) taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
5) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek;
6) abivajaduse katab riigi toetus või teenus või valla muu toetus või teenus.
(4) Abi määramine või määramisest keeldumine vormistatakse valitsuse struktuuriüksuse abivallavanema või ametniku haldusaktiga, kui abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(5) Kui taotleja ei nõustu abi korraldamisel tehtud otsuse või toiminguga, on tal õigus esitada haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu valitsusele vaie või kaebus halduskohtule. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul päevast, kui taotleja sai haldusaktist või toimingust teada või oleks pidanud sellest teada saama. Kaebus tuleb esitada halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest.
§ 11. Abi osutamise peatamine või lõpetamine ja alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmine
(1) Teenuse osutamine peatatakse või lõpetatakse:
1) teenuse saaja taotluse alusel;
2) kui teenuse eesmärk on täidetud ja/või teenuse vajadus on ära langenud;
3) kui teenuse saaja on mõjuva põhjuseta jätnud valitsust teavitamata asjaoludest, mis mõjutavad teenuse saamise õigust ja teenuse määramist, või nende asjaolude muutumisest;
4) kui teenuse saaja on mõjuva põhjuseta loobunud teenuse kasutamisest ühe kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest;
5) kui teenuse saaja jätab mõjuva põhjuseta täitmata lepingu ja/või juhtumi- või tegevusplaani;
6) teenuse saaja käitumine või tema isikust tulenev muu objektiivne põhjus muudab teenuse osutamise võimatuks ja/või ohustab teisi inimesi ja/või nende vara;
7) kui esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduses, sotsiaalhoolekande seaduses või käesolevas korras sätestatud asjaolu, mille alusel inimese teenuse saamise õigus peatub või lõpeb;
8) teenuse saaja surma korral.
(2) Toetuse maksmine lõpetatakse:
1) kui toetuse saaja ei vasta abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis kehtestatud nõuetele;
2) toetuse saaja surma korral.
(3) Valitsus nõuab seaduses sätestatud juhul osaliselt või täielikult tagasi kulutused, mille vald on abi osutamisega alusetult teinud.
4. peatükk Teenuse maksumus ja toetuse määramise alused
§ 12. Teenuse eest võetav tasu
(1) Teenuse eest võib võtta tasu. Tasu suurus määratakse kindlaks käesolevas õigusaktis sätestatud alustel, kui abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse inimesele tasuta.
(3) Valitsus kehtestab korraldusega enda hallatavate asutuste osutatava sotsiaalteenuse eest tasu võtmise tingimused, hinnad ja nende rakendamise alused. Hangitavate teenuste hinnad määrab teenuse osutaja.
(4) Teenuse eest tasub ennekõike teenuse saaja või inimene, kellel on perekonnaseaduse järgi teenuse saaja ülalpidamise kohustus.
§ 13. Teenuse eest tasu maksmise ülevõtmise ja toetuse määramise alused
(1) Kui abi vajava inimese või tema ülalpidamiskohustuslaste majanduslik olukord ei võimalda tal teenuse eest täies ulatuses tasuda, võib valitsus võtta temalt teenuse eest tasu maksmise kohustuse osaliselt või täielikult üle.
(2) Kui valitsus on teenuse eest tasu maksmise kohustuse teenuse saajalt osaliselt üle võtnud, kuid teenuse saaja majanduslik olukord halveneb teenuse kasutamise ajal nii, et tal ei ole enam võimalik teenuse eest maksta, võib tasu ülevõetavat osa suurendada. Struktuuriüksuse abivallavanem võib otsustada tasu ülevõetavat osa suurendada teenuse saaja põhjendatud ja tõendatud taotluse alusel.
(3) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude mahaarvestamist on inimese või perekonna kasutada rahalised vahendid, mis jäävad alla kahekordse toimetulekupiiri, võtab vald inimese või perekonna abivajadusest lähtudes osaliselt või täielikult üle teenuse eest tasu maksmise kohustuse ja/või maksab sissetulekust sõltuvat toetust.
(4) Tasu ülevõetava osa ja sissetulekust sõltuva toetuse arvestamisel võetakse inimese või perekonna sissetulekuna aluseks maksustatav tulu, saadud elatis ja perioodilised toetused, lähtudes järgmisest:
1) perekonna sissetuleku hulka arvestatakse eelmisel kuul laekunud netosissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva kuue kuu keskmine netosissetulek;
2) inimese või perekonna netosissetuleku hulka ei arvestata sotsiaalhoolekande seaduses toimetulekutoetuse arvestamise aluseid sätestavas üldnormis loetletud toetusi ja sissetulekuid.
3) abi määramisel ei võeta eluasemega seotud kuluna arvesse üüri, kui üürile andja ja üürnik on omavahel abielus või esimese ja teise astme alanejad ning ülenejad sugulased.
(5) Inimese või perekonna netosissetulekust arvestatakse maha rahvastikuregistrisse kantud elukoha jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud (sh üür, eluasemelaenu tagasimaksed, laenu intress, eluasemekindlustuse makse ning jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluaseme kõrvalkulud), makstud elatis, täitemenetluses kinnipeetud summad ning abi osutamise tinginud põhjendatud kulud (sh juba sotsiaalteenuse eest tasutav omaosalus).
5. peatükk Rakendussätted
§ 14. Rakendussätted
Abi andmist täpsemalt reguleerivate õigusaktide ning teenuste hindade kehtestamiseni rakendatakse sotsiaalteenuste osutamist ja sotsiaaltoetuste maksmist reguleerivaid valla õigusakte ulatuses, mis ei ole vastuolus korraga. Enne korra jõustumist antud haldusaktid ja sõlmitud teenuse osutamise lepingud kehtivad teenuse osutamise lõppemiseni või määratud tähtajani.
§ 15. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks:
1) Hiiumaa Vallavolikogu 23.08.2018 määrus nr 30 "Sotsiaalteenuse osutamise ja sotsiaaltoetuse maksmise kord",
2) Hiiumaa Vallavolikogu 17.05.2018 määrus nr 24 “Puudega inimesele eluruumi kohandamiseks toetuse määramise kord”.
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. augustil 2025.
Anu Pielberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees
Facebook
X.com