Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord
Vastu võetud 13.08.2024 nr 19
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1 ja looduskaitseseaduse § 45 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Eesmärk
Raie- ja hoolduslõikusloa andmise korra (edaspidi määrus) eesmärk on tagada puude kaitse ja soodsad kasvutingimused, säilitada elurikkust ja luua inimsõbralikku keskkonda.
§ 2. Reguleerimisala
(1) Määruses reguleeritakse Viimsi valla mandriosa tiheasustusaladel kasvava puu raie- või hoolduslõikuse tingimusi, loa taotlemist ja väljastamist ning loale kõrvaltingimuste, sh asendusistutuskohustuse määramist.
(2) Määrus ei reguleeri kasvava metsa raiet metsaseaduse tähenduses ega viljapuude ja põõsaste raiet ja hoolduslõikust ning vormipuude hoolduslõikust.
§ 3. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) asendusistutus – raiutud puu asendamine uue puu või põõsaga;
2) asendusistutuskohustuslane - isik, kellel on määrusest tulenevalt kohustus asendada raiutud puu;
3) avalik ala – Viimsi vallale kuuluv kõigile vabalt ligipääsetav ja kasutatav maa-ala;
4) haljastusprojekt – haljasala kujundamist kavandavad dokumendid, mis vastavad projekteerimisnormidele, standarditele ja muudele asjakohastele normdokumentidele;
5) haljastusühik – asendusistutuskohustuse mahtu näitav ühik, mis arvutatakse määruse § 16 lõikes 1 esitatud valemi abil;
6) hekk – tihe ühtlaste vahedega istutatud põõsaste või puude rida;
7) hoolduslõikus – puu okste lõikamine võra piiramise või kujundamise eesmärgil;
8) iseteeninduskeskkond – veebikeskkond, mida kasutatakse määrusega reguleeritud lubade taotluste ja teatiste esitamiseks ja menetlemiseks;
9) istutusjoonis – mõõtkavas haljastuse asendiplaan koos maa-alale projekteeritud haljastuse üksiktaimedega;
10) istutusskeem – istutusala plaan koos ehitiste ning olemasoleva ja kavandatava haljastusega;
11) ohtlik puu või oks – puu või oks, mis on osaliselt või täielikult murdunud või mis on välise vaatluse põhjal peatselt murdumas ning ohustab inimesi või vara;
12) pesitsusrahu – ajavahemik, mille jooksul on puude raie ja hoolduslõikus üldjuhul keelatud;
13) puu – puuliigi pikaealine isend, millel on vähemalt üks püstine puitunud tüvi ning selgelt määratletav võra, mis kinnitub tüvele maapinnast kõrgemal;
14) raie – puu langetamine;
15) raieteatis – esildis ohtliku puu raieks või ohtliku oksa lõikuseks;
16) rinnasläbimõõt – puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrgusel juurekaelast;
17) tiheasustusala – Viimsi valla üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud maa-ala;
18) vesivõsu – uinuvast või lisapungast arenenud väheharunenud võsu;
19) viljapuu – puu, mida kasvatatakse viljade saamise eesmärgil;
20) vormipuu – puu, mille võrale on puu kasvu algusest saadik antud okste kärpimise, painutamise või tugedele sidumisega soovitud kuju;
21) väärtusklass – puu väärtust iseloomustav kategooria.
§ 4. Raieluba
(1) Puu raie on lubatud raieloa alusel, mille annab Viimsi Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi vallavalitsus). Raielubade menetlemise ja väljastamise õigus on vastava struktuuriüksuse ametnikul, kelle tööülesannete hulka kuulub ametijuhendi kohaselt raieloa taotluste läbivaatamine, või teda asendaval ametnikul (edaspidi ametnik).
(2) Raieluba ei ole vaja taotleda ja ei väljastata:
1) alla 8 cm rinnasläbimõõduga puu raieks (välja arvatud asendusistutuse korras istutatud puu raieks);
2) ohtliku puu raieks (vallavalitsust tuleb teavitada §-s 6 sätestatu kohaselt);
3) väljaspool Viimsi valla mandriosa tiheasustusala kasvava puu raieks.
(3) Raie põhjused jagunevad järgmiselt:
1) ehitusraie – puu raiutakse ehitustegevuse tõttu;
2) hooldusraie – puu raiutakse, et parandada kõrval kasvavate puude seisundit ja kasvutingimusi;
3) kujundusraie – puu raiutakse haljastusprojekti alusel;
4) kahjustatud puu raie – raiutakse puu, mis on saanud tugevalt kahjustada inimtegevuse (näiteks ehitustegevuse) tõttu;
5) sanitaarraie – raiutakse puu, mis on kuivanud, kuivamas, ulatusliku tüve- või juuremädanikuga, tüvekahjurite kahjustatud, kasvuvigadega või muul põhjusel nõrga struktuuriga ja perspektiivitu;
6) muu raie – puu raiutakse, sest see võib kahjustada ehitist, takistab liiklust, on kasvukohta liigilt sobimatu, kasvab tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndis või muul käesolevas lõikes nimetamata põhjusel.
§ 5. Hoolduslõikusluba
(1) Puu hoolduslõikus on lubatud hoolduslõikusloa alusel, mille annab ametnik.
(2) Hoolduslõikusluba ei väljastata:
1) elupuude ja vormpuude hoolduslõikuseks;
2) kui lõigatakse puu oksi vähem kui 15% ulatuses võra laiusest ja lõigatava oksa läbimõõt oksakrae juurest on väiksem kui 6 cm;
3) inimsekkumiseta osaliselt murdunud oksa koheseks lõikamiseks;
4) vesivõsude ja kuivanud okste lõikamiseks;
5) avalikul alal tehtavaks hoolduslõikuseks vallavalitsuse lepingupartneril või tema poolt volitatud isikul, kellele on lepinguga antud ülesanne avalikul alal heakorratööde raames hoolduslõikust teha;
6) väljaspool Viimsi valla mandriosa tiheasustusala kasvava puu hoolduslõikuseks.
§ 6. Ohtliku puu raie või ohtliku oksa lõikamine
(1) Puu või oksa võib raiuda määruses sätestatud raie- või hoolduslõikusloata, kui on tekkinud avariiolukord ning vastava loa menetluse jooksul tekiks selge oht inimese elule, tervisele või varale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul esitab määruse § 8 lõikes 1 nimetatud isik raieteatise alates puu langetamisest või oksa lõikamisest viivitamata, aga mitte hiljem kui 5 kalendripäeva jooksul.
(3) Raieteatis esitatakse iseteeninduskeskkonna kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
(4) Raieteatisele lisatakse likvideeritud puude arv, liik, tüve rinnasläbimõõt või oksa läbimõõt oksakrae juurest, puu täpne asukoht, raie või lõikuse põhjendus ning ohtliku puu või oksa fotod, mis tõendavad ohtlikkust.
(5) Ametnik kontrollib raieteatises esitatud asjaolude vastavust tegelikkusele ning loeb võimalusel raieteatise teavitatuks kolme tööpäeva jooksul.
(6) Juhul, kui puu on raiutud raieloata ja pole tõendatud, et raiutud puu oli ohtlik, käsitletakse seda ebaseadusliku raiena, mille eest võib trahvida looduskaitseseaduse §-s 73 märgitud ulatuses.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul määrab ametnik asendusistutuskohustuse määruse 3. peatüki kohaselt. Raiutud puu haljastusühikute arvu määramiseks võetakse aluseks väärtusliku lehtpuu või okaspuu koefitsient, I väärtusklassi puu koefitsient ning rinnasläbimõõdu asemel võetakse aluseks raiutud puu kännu läbimõõt.
(8) Määruse § 8 lõikes 4 nimetatud nõusolekut võib raieteatise puhul asendada korteriühistu
juhatuse või valitseja nõusolek.
§ 7. Raie või hoolduslõikuse tegija kohustused
(1) Raie või hoolduslõikus tuleb teostada tehniliselt õigesti ning tööde teostamise koht tuleb pärast korrastada. Objekti korrastamise ning tööde käigustekkivate jäätmete äraveo eest vastutab määruse § 8 lõikes 1 nimetatud isik.
(2) Raie või hoolduslõikuse käigustekkivad jäätmed tuleb avalikult alalt koristada raie või hoolduslõikuse järel mõistliku aja jooksul.
(3) Hoolduslõikuse järgselt peab säilima puu ohutus, elujõulisus ja dekoratiivsus ning puu liigi- (sordi-) omane võrakuju või olenevalt valitud majandamissuunast kunstlik või vähendatud võrakuju.
2. peatükk RAIE- JA HOOLDUSLÕIKUSLOA MENETLUS
§ 8. Raie- ja hoolduslõikusloa taotlemine
(1) Raie- ja hoolduslõikusluba võib taotleda:
1) puu kasvukoha kinnistu omanik;
2) Viimsi valla omandis oleva kinnistu valitseja;
3) Viimsi valla omandis oleva kinnistuga piirneva kinnisasja omanik, kui kinnisasjale on väljastatud ehitusluba või on teavitatuks loetud ehitusteatis, mis hõlmab puude raiet Viimsi vallale kuuluval kinnistul;
4) kehtiva ehitusloa või teavitatuks loetud ehitusteatise puhul tänavate, trasside ja muude kommunikatsioonide rajamisel ettejäävate puude raiel trasside valdaja või tema poolt volitatud isik;
5) määruse § 15 lõikes 4 nimetatud ehitustööde tellija;
6) maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa korral riik;
7) muu isik, kellel on selleks seadusest tulenev õigus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) esitab vallavalitsusele taotluse iseteeninduskeskkonna kaudu või kirjalikult. Taotlus peab sisaldama:
1) taotleja nime, elu- või asukoha aadressi, isiku- või registrikoodi, e-posti aadressi ja kontakttelefoni ning volitatud esindaja andmeid;
2) puu kasvukoha aadressi, katastritunnust;
3) puu asukoha kirjeldust või skeemi;
4) fotosid raiutavast või hoolduslõikust vajavast puust;
5) raiutavate või hoolduslõikust vajavate puude arvu;
6) puu liiki, rinnasläbimõõtu;
7) märkust selle kohta, kas taotleja soovib viibida puu ülevaatuse juures;
8) raie või hoolduslõikuse vajaduse põhjendust;
9) ehitusraie vajaduse korral viidet ehitusloale või ehitusteatisele. Viites esitatakse dokumendi number ja kuupäev;
10) hoolduslõikusloa vajaduse korral lõikuse soovitavat ulatust ja võra soovitava kuju kirjeldust.
(3) Raie- või hoolduslõikusloa taotlusele lisatakse:
1) ehitusraie vajaduse korral kehtiva ehitusloa või teavitatuks loetud ehitusteatisega seotud ehitusprojekti asendiplaani väljavõte ja nende olemasolul asendusistutuse arvutus ja dendroloogilise inventuuri aruanne. Dendroloogilise inventuuri koostamise vajadus määratakse projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga;
2) ehitusraie, kujundusraie ja kahjustatud puu raie vajaduse korral haljastusprojekt, istutusjoonis või -skeem, mis on kooskõlas kehtivate planeeringutega ja võimaldab tagada olemasolevate ja istutatavate puude ja põõsaste kasvutingimused ning millest saab lähtuda asendusistutuskohustuse määramisel;
3) puu kasvukoha kinnistu kaasomaniku nõusolek;
4) puu kasvukoha kinnistute omanike nõusolek, kui puu kasvab mitmel kinnistul;
5) puu kasvukoha kinnistu omaniku kirjalik volitus, kui taotluse esitab volitatud isik.
(4) Puu kasvukoha kinnistu kaasomaniku nõusolekuna käsitatakse järgmisi dokumente:
1) raieloa taotluse puhul korteriühistu üldkoosoleku otsus, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhul;
2) kaasomanike enamuse kirjalik nõusolek;
3) kuivanud puu ja hoolduslõikusloa taotluse puhul korteriühistu juhatuse otsus.
(5) Taotleja peab tagama ametnikule juurdepääsu puule, mille raieks või hoolduslõikuseks ta luba taotleb.
(6) Taotleja peab vajadusel ametnikule tõendama, et vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumile.
§ 9. Taotluse menetlemine
(1) Taotlust läbi vaatav ametnik:
1) viib raie- või hoolduslõikusloa taotluse menetluse läbi kuni 30 kalendripäeva jooksul, kui taotluses ei esine puudusi;
2) kontrollib taotluses ja lisadokumentides esitatud andmete piisavust ja õigsust;
3) kontrollib taotluse põhjendatust, kaasates vajaduse korral eksperte;
4) taotluses puuduste esinemise korral annab taotlejale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
5) küsib raie kohta seisukoha loodusobjekti valitsejalt, kui puu soovitakse raiuda kaitstavalt loodusobjektilt;
6) küsib raie jaoks nõusoleku Keskkonnaametilt veeseaduse § 121 lõikes 1 sätestatud juhul;
7) küsib raie jaoks loa Muinsuskaitseametilt muinsuskaitseseaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhtudel;
8) vaatab vajadusel puu looduses üle ja märgistab raiutava puu;
9) selgitab välja kõrvaltingimuste seadmise vajaduse ja kõrvaltingimuste seadmiseks vajalikud asjaolud;
10) määrab ehitusraie, kujundusraie ja kahjustatud puu raie korral kindlaks asendusistutuskohustuse mahu määruse § 16 kohaselt ning selgitab välja, millises ulatuses on asendusistutus võimalik teha raiutava puu kasvukoha kinnistule ja kui suures osas määratakse asendusistutus avalikule alale. Sanitaarraie ja muu raie korral määratakse käesolevas punktis nimetatud asendusistutuskohustus põhjendatud juhul/kaalutletud otsuse tulemusel.
(2) Kui puu ülevaatusel selgub taotluses nimetamata puu raie või hoolduslõikuse vajadus, saadab ametnik raie- või hoolduslõikusloa taotluse tagasi taotlejale täiendamiseks.
(3) Ametnikul on õigus nõuda taotlejalt vastava eksperthinnangu esitamist, kui sanitaarraie või muu raie korral pole välise vaatluse põhjal võimalik tuvastada taotluses esitatud raie põhjust.
(4) Kui puu ülevaatusel selgub, et määruse § 9 lg 1 punktis 10 nimetatud raieks esitatud taotluses märgitud puu on juba raiutud, ei lõpeta ametnik taotluse menetlust, vaid annab raieloa, milles seatakse kõrvaltingimusena asendusistutuskohustus määruse 3. peatüki kohaselt. Raiutud puu haljastusühikute arvu määramiseks võetakse aluseks väärtusliku lehtpuu või okaspuu koefitsient, I väärtusklassi puu koefitsient ning rinnasläbimõõdu asemel võetakse aluseks raiutud puu kännu läbimõõt.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud raie korral selgub, et esines määruse § 14 lõikes 2 nimetatud põhjus raieloa rahuldamata jätmiseks, käsitletakse seda ebaseadusliku raiena, mille eest võib trahvida looduskaitseseaduse §-s 73 märgitud ulatuses. Nimetatud asjaolu esinemine ei vabasta taotlejat käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asendusistutuskohustusest.
(6) Raie- või hoolduslõikusloa väljastamisel avalikustatakse teave raie asukoha, puude arvu, loa väljaandmise kuupäeva ja kehtivuse kohta valla dokumendihaldussüsteemi või vastava geoinfosüsteemi kaudu.
§ 10. Menetluse tähtaja pikendamine
Kui on vajalik esitada eksperthinnang puu raie vajaduse kohta, teavitatakse sellest raieloa taotlejat ja pikendatakse raieloa menetluse tähtaega hinnangu saamiseks kuluva aja võrra.
§ 11. Pesitsusrahu
(1) Puu raie ja hoolduslõikus on keelatud ajavahemikus 1. aprill kuni 31. juuli, välja arvatud ohtliku puu raie või ohtliku oksa lõikus määruse paragrahvi 6 alusel.
(2) Ametnik võib lubada kinnistul raiet või hoolduslõikust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajavahemikul. Selleks esitab taotleja ametnikule vastava kirjaliku pöördumise vähemalt 14 kalendripäeva enne raietööde algust.
(3) Kinnistul kuni kolme puu raieks või hoolduslõikuseks pesitsusrahu ajal viib ametnik puu kasvukoha kinnistul läbi paikvaatluse mitte varem kui kolm kalendripäeva enne raietööde algust, et selgitada välja, kas raie või hoolduslõikus võib puudutada lindude pesitsuspuid või nahkhiirte poegimispaiku. Antud asjaolu puudumisel väljastab ametnik nõusoleku raietöödeks või hoolduslõikuseks pesitsusrahu ajal, mis lisatakse raie- või hoolduslõikusloa dokumentatsioonile. Nõusolek kehtib raietööde või hoolduslõikuse algusest alates 7 kalendripäeva.
(4) Kinnistul rohkema kui kolme puu raieks või hoolduslõikuseks pesitsusrahu ajal viib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud paikvaatluse läbi vastava rühma liigispetsialist mitte varem kui kolm kalendripäeva enne raietööde algust ja esitab paikvaatluse tulemuste kohta kirjaliku kinnituse ametnikule. Juhul, kui vastava rühma liigispetsialist kinnitab, et raie või hoolduslõikus ei puuduta lindude pesitsuspuid või nahkhiirte poegimispaiku, väljastab ametnik nõusoleku raietöödeks või hoolduslõikuseks pesitsusrahu ajal, mis lisatakse raie- või hoolduslõikusloa dokumentatsioonile. Nõusolek kehtib raietööde või hoolduslõikuse algusest alates 7 kalendripäeva.
(5) Ametnik võib taotlejalt nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vaatluse teostamist vastava rühma liigispetsialisti poolt.
(6) Vastava rühma liigispetsialisti poolt teostatava paikvaatluse organiseerib ja selle kulud katab taotleja.
(7) Kui raie või hoolduslõikus viiakse läbi ilma käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõusolekuta, käsitletakse seda ebaseadusliku raiena, mille eest võib trahvida looduskaitseseaduse §-s 73 märgitud ulatuses.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõusolek ei vabasta raietööde või hoolduslõikuse läbiviijat looduskaitseseaduse § 55 lõikes 61 ja § 743 lg-tes 1-4 nimetatud vastutusest.
§ 12. Raie- ja hoolduslõikusloa andmine ning kõrvaltingimuste seadmine
(1) Taotluse osalise rahuldamise korral märgitakse loale osalise keeldumise põhjendus.
(2) Ametnik võib raie- ja hoolduslõikusloa andmisel seada:
1) kõrvaltingimuse, mis keelab põhjendatud juhul puu raie ja hoolduslõikuse määruse § 11 lõikes 1 nimetatud vahemikust erineval ajal;
2) raieloa kõrvaltingimusena asendusistutuskohustuse määruse 3. peatüki kohaselt;
3) hoolduslõikusloa kõrvaltingimuse, mis näeb ette, et puu hoolduslõikuse teeb kehtiva kutsetunnistusega arborist.
§ 13. Raieõiguse tähtaeg ja loa kehtivus
(1) Raieluba annab õiguse raiuda puu ühe aasta jooksul alates raieloa andmise kuupäevast.
(2) Hoolduslõikusluba antakse puu ühekordseks lõikuseks. Loa kehtivuse tähtaja määrab ametnik, kehtivusaeg ei saa olla pikem kui üks aasta.
§ 14. Taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmine
(1) Ametnik jätab taotluse läbi vaatamata ja lõpetab menetluse, kui:
1) taotleja ei kõrvalda taotluses esinevaid puudusi neljateistkümne kalendripäeva jooksul ametnikult vastava teate saamisest;
2) taotleja ei taga ametniku juurdepääsu puule;
3) raieloa taotluses märgitud puu on juba raiutud, välja arvatud määruse § 9 lõikes 4 nimetatud juhul.
4) Esineb määruse § 4 lõikes 2 või § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolu.
(2) Ametnik võib jätta raieloa taotluse rahuldamata, kui:
1) puu on elujõuline ja terve või väheste kahjustuste või kasvuhäiretega, mis õige hoolduse korral ei vähenda puu ohutust, dekoratiivsust ega eluiga;
2) puu ei ohusta inimesi ega kahjusta visuaalsel vaatlusel ehitise konstruktsiooni (vundamenti, seinu, katust vms);
3) puu tuleb detailplaneeringu või ehitusprojekti kohaselt säilitada;
4) puu on kas riikliku või kohaliku kaitse all, määratud I või II väärtusklassi, on haruldane liigi või suuruse poolest või on oluline Viimsi valla rohevõrgustiku seisukohalt;
5) puu on kaitsealuse liigi elupaik või kasvukoht;
6) puu asub arheoloogiamälestisel, ajaloolises looduslikus pühapaigas, ehitismälestisest pargis, kirikuaias, kalmistul või ajaloolises looduslikus pühapaigas;
7) raieloaga seotud kinnistu või suurema ala kohta on esitatud vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise, ehitusloa või projekteerimistingimuste väljastamise taotlus;
8) taotluse esitaja ei ole täitnud varasemat ametniku poolt määratud asendusistutuse kohtustust.
(3) Ametnik võib jätta hoolduslõikusloa taotluse rahuldamata, kui:
1) lõikuse tagajärjel väheneks puu elujõulisus, ohutus või dekoratiivsus;
2) hoolduslõikusloa taotleja soovitud lõikusmeetod ei sobi taotluses nimetatud puule;
3) bioloogiliselt ei ole õige aeg puu hoolduslõikuseks;
4) ametniku hinnangul ei ole puu hoolduslõikus vajalik või kahjustaks puud;
5) puu on kas riikliku või kohaliku kaitse all või on oluline Viimsi valla rohevõrgustiku seisukohalt.
(4) Raie- või hoolduslõikusloa taotluse rahuldamata jätmise põhjenduse esitab ametnik taotlejale iseteeninduskeskkonna kaudu või kirjalikult.
3. peatükk ASENDUSISTUTUS
§ 15. Asendusistutuskohustuse määramine
(1) Asendusistutuskohustus määratakse ehitusraieks, kujundusraieks ja kahjustatud puu raieks. Muu raie ja sanitarraie korral võib asendusistutuskohustuse määrata põhjendatud juhul raieloa kõrvaltingimusena. Asendusistutuskohustus rakendub raieloale märgitud puu raiumise korral või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.
(2) Asendusistutuskohustust ei määrata:
1) Viimsi valla omandisse antava või Viimsi valla omandis oleva ehitise ehitamisega seotud ehitusraie korral;
2) avalikul alal tehtava kujundusraie korral;
(3) Asendusistutuskohustuse täidab ja sellega seotud kulud kannab isik, kellele raieluba on antud, või isik, kes on asendusistutuskohustuse üle võtnud (edaspidi mõlemad asendusistutuskohustuslane).
(4) Kui avalikul alal kasvav puu on muutunud kahjustunud puuks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetamata ehitustegevuse tõttu, on vallavalitsusel õigus viie aasta jooksul ehitustegevuse lõppemisest nõuda ehitustööde tellijalt kahjustunud puu raiumist ja raieloa taotlemist. Raieloa kõrvaltingimusena määratakse asendusistutuskohustus, kui vastavale ehitusloale, ehitusteatisega seotud haldusaktile või kaevetööde loale on seatud selline kõrvaltingimus.
(5) Asendusistutuskohustus tuleb täita:
1) raiutud puu kasvukoha kinnistul või erandjuhul muul taotleja nimetatud ja talle kuuluval Viimsi vallas asuval tiheasustusalale jääval kinnistul (edaspidi puu kasvukoha kinnistu), kui taotleja on esitanud enne raieloa saamist haljastusprojekti, istutusjoonise või -skeemi. Asendusistutuskohustust ei saa täita alal, mida metsaseaduse alusel käsitletakse metsamaana.
2) avalikul alal, kui asendusistutuskohustust ei ole võimalik täies mahus täita puu kasvukoha kinnistul.
3) kujundusraie korral puu kasvukoha kinnistul.
(6) Viimsi Vallavalitsusel on õigus kehtestada avalikule alale puude istutamise kord, sellisel juhul tuleb avalikul alal asendusistutuse tegemisel lähtuda nimetatud korrast.
§ 16. Haljastusühikud
(1) Asendusistutuskohustuse maht arvutatakse järgmise valemi alusel: HÜ=D1*(k1 + k2 + k3)/6, kus:
1) D1− raiutava puu rinnasläbimõõt sentimeetrites, mitme puu puhul läbimõõtude summa;
2) k1 − raiutava puuliigi koefitsient;
3) k2 − raiutava puu väärtuskoefitsient;
4) k3 − raiepõhjuse koefitsient;
5) HÜ – haljastusühikud.
(2) Raiutava puuliigi koefitsient k1
1) väärtuslik lehtpuu (kõik tamme liigid, harilik pöök, künnapuu), väärtuslik okaspuu (kõik männi ja lehise liigid), leht- ja okaspuu vorm või teisend – 3,0;
2) väärtuslik lehtpuu (kõik hobukastani, pärna ja pähklipuu liigid) või mujal nimetamata okaspuu – 2,0;
3) enam kasutatav või dekoratiivne lehtpuu (saare, viirpuu, vahtra ja remmelga liigid, välja arvatud raagremmelgas; toominga võõrliigid, arukask, pooppuu, harilik jalakas, hõbehaab, sanglepp, must pappel ja sellega võrdsustatud liigid, hiina pappel, kallaspappel ja iluviljapuu) − 1,0;
4) kiirekasvuline või lühiealine lehtpuu (saarvaher, hall-lepp ja värdlepp, harilik pihlakas, harilik toomingas, harilik haab, raagremmelgas, vesipaju, soo- ja kuldkask, berliini pappel ja palsampappel) − 0,5.
(3) Raiutava puu väärtushinnangu koefitsient k2
1) eriti väärtuslik puu (I väärtusklass) − 5,0;
2) väärtuslik puu (II väärtusklass) − 2,0;
3) oluline puu (III väärtusklass) − 1,0;
4) väheväärtuslik puu (IV väärtusklass) – 0,2.
5) likvideerimisele kuuluv puu (V väärtusklass) – 0,1.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väärtushinnangu puhul lähtutakse dendroloogilises inventuuris määratud väärtusklassist. Juhul, kui dendroloogilist inventuuri pole koostatud või see on koostatud rohkem kui kaks aastat tagasi, määrab väärtusklassi ametnik. Vallavalitsusel on õigus kehtestada eraldi haljastuse inventeerimise kord, sellisel juhul lähtub ametnik väärtusklassi määramisel nimetatud korrast.
(5) Raiepõhjuse koefitsient k3
1) ehitusraie kaitstaval loodusobjektil või puiesteel − 5,0;
2) ehitusraie üldkasutatavas pargis ja haljasalal − 2,0;
3) muu ehitusraie, kujundusraie, sanitaarraie, muu raie ja kahjustatud puu raie − 0,5.
(6) Ametnik arvutab haljastusühikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valemi abil enne raieloa väljastamist, viies vajadusel läbi puu ülevaatuse. Haljastusühikute arv märgitakse raieloale.
(7) Ehitusraie korral peab ehitusprojektis topo-geodeetilisel alusel kajastuma täpne raiutavate puude arv ja liigiline koosseis. Kui asendusistutus on ette nähtud puu kasvukoha kinnistul, tuleb projekti asendi- või haljastusplaanil näidata asendusistutuse maht ja haljastuselementide asukohad vastavalt määruse § 17 lõikes 1 toodud valemile.
(8) Kui taotleja ei ole rahul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ametniku määratud väärtusklassiga, on taotlejal õigus nõuda täiendava dendroloogilise inventuuri tellimist vastava kutsetunnistusega eksperdi poolt. Selleks võtab ametnik hinnapakkumised vähemalt kolmelt vastavalt eksperdilt. Tööde teostaja valitakse madalaima hinna alusel. Täiendava dendroloogilise inventuuri läbiviimise kulud katab taotleja.
§ 17. Asendusistutuskohustuse rakendamise metoodika
(1) Ametnik teisendab haljastusühikud istutatavate puude ja põõsaste arvuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud koefitsientide alusel järgmise valemiga: I=HÜ/D2*K, kus:
1) I – istutatavate istikute arv;
2) HÜ – haljastusühikud;
3) D2 – istutatava lehtpuu läbimõõt 1,3 m kõrguselt või okaspuu juurekaela läbimõõt sentimeetrites. Istutatava põõsa korral loetakse läbimõõt võrdseks 4-ga;
4) K – koefitsientide korrutis, mis arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud koefitsientide alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koefitsiendid:
1) kaasnevad kulud (kopatöö, kasvumuld, toestamine, mult9Aimine, kaheaastane hooldus jm) − koefitsient 0,8;
2) istutatav puu (lehtpuu rinnasläbimõõt või okaspuu juurekaela läbimõõt minimaalselt 3,8 cm) − koefitsient 1,0;
3) istutatav kõrgekasvuline põõsas (okaspõõsal liigi/sordiomane kasvukõrgus alates 2 m, lehtpõõsal alates 2,5 m):
istiku kõrgus 60–125 cm – koefitsient 6,0;
istiku kõrgus üle 125 cm − koefitsient 3,0;
4) istutatav keskmisekasvuline põõsas (okaspõõsal liigi/sordiomane kasvukõrgus 1–2 m, lehtpõõsal 1–2,5 m):
istiku kõrgus 40–100 cm – koefitsient 9,0;
istiku kõrgus üle 100 cm – koefitsient 5,0;
5) istutatav madalakasvuline põõsas (okas- või lehtpõõsa liigi/sordiomane kasvukõrgus kuni 1 m):
istiku kõrgus 20–40 cm −koefitsient 17,0;
istiku kõrgus üle 40 cm – koefitsient 10,0;
6) istutatav lehtpõõsahekk:
istiku kõrgus 50–80 cm (pügatav hekk) − koefitsient 15,0;
istiku kõrgus 50–80 cm (vabakujuline hekk) − koefitsient 10,0;
7) istutatav okaspõõsahekk:
istiku kõrgus üle 80 cm (elupuu) − koefitsient 20,0;
istiku kõrgus 80–139 cm (kuusk, jugapuu, kadakas, lehis) – koefitsient 8,0;
istiku kõrgus üle 140 cm (kuusk, jugapuu, kadakas, lehis) – koefitsient 5,0.
(3) Asendusistutuse maksumus määratakse kindlaks järgmiselt:
1) ametnik küsib vähemalt kolmelt ettevõttelt maksumust, mis hõlmab sadat läänepärna (Tilia × europaea) istikut (mullapalliga, tüveläbimõõt minimaalselt 3,8 cm), nende istutamist (transport Viimsisse ja valla piires, istutustöö ettevalmistatud kasvupinnasesse, kastmine, toestamine ja mult9Aimine) ning kaheaastast hooldust ja garantiid. Hinnapakkumiste põhjal selgitab vallavalitsus välja eelnimetatud tööde keskmise maksumuse;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tööde keskmine maksumus jagatakse sajaga ja tulemus loetakse 3,8 haljastusühiku keskmiseks maksumuseks. Selle alusel arvutatakse ühe haljastusühiku keskmine maksumus;
3) asendusistutuskohustuslasele määratud asendusistutuse maksumuse väljaselgitamiseks korrutatakse määruse § 16 lõike 1 kohaselt arvutatud haljastusühikute arv käesoleva lõike punkti 2 alusel arvutatud ühe haljastusühiku keskmise maksumusega;
4) Viimsi Vallavalitsus kehtestab korraldusega ühe haljastusühiku keskmise maksumuse.
§ 18. Asendusistutuskohustuse täitmine puu kasvukoha kinnistul
(1) Kui asendusistutuskohustus tuleb täita puu kasvukoha kinnistul, teisendab ametnik haljastusühikud istutatavate puude või põõsaste arvuks määruse § 17 lõikes 1 esitatud valemi alusel. Ametnik seab raieloa kõrvaltingimusena isikule kohustuse:
1) istutada puu kasvukoha kinnistule raieloal märgitud puud ja põõsad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul;
2) tagada kaks aastat peale istutamist puudele ja põõsastele kasvutingimused ja hooldus, lähtudes § 20 alusel sõlmitud asendusistutuslepingus sätestatud tingimustest.
(2) Puu kasvukoha kinnistule määratud asendusistutuskohustus tuleb täita kahe aasta jooksul raieloa andmisest. Ehitusraie korral tuleb asendusistutuskohustus täita enne ehitise kasutusloa taotlemise või kasutusteatise esitamist, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul raieloa andmisest.
(3) Ametnik võib asendusistutuskohustuslase taotluse alusel pikendada asendusistutuskohustuse täitmise tähtaega, kui istutust pole võimalik teha pooleliolevate ehitustööde tõttu või muul mõjuval põhjusel. Tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest teavitab ametnik asendusistutuskohustuslast kirjalikult või elektrooniliselt.
(4) Ehitusraieks ja kahjustatud puu raieks antud raieloa kõrvaltingimusena määratud asendusistutus tehakse haljastusprojekti, istutusjoonise või -skeemi kohaselt. Kujundusraieks antud raieloa kõrvaltingimusena määratud asendusistutus tehakse haljastusprojekti kohaselt.
(5) Kui puu või põõsas kahe aasta jooksul pärast asendusistutust kahjustub või hävib, on ametnikul õigus nõuda selle asendamist ja hooldamist, v.a juhul, kui asendusistutuskohustuslane tõendab, et puu või põõsas kahjustus või hävis temast sõltumatutel asjaoludel.
(6) Vallavalitsusel on õigus nõuda, et asendusistutuskohustuslane annab puu kasvukoha kinnistu võõrandamise korral kinnistu omandajale üle puu kasvukoha kinnistul täidetava asendusistutuskohustuse. Asendusistutuskohustuse üleandmise kohustuse rikkumise või asendusistutuskohustuse täitmata jätmise korral on vallavalitsusel õigus asendusistutuskohustuslaselt nõuda kohustuse täitmise asendamiseks leppetrahvi, mis vastab täitmata kohustuse maksumusele, mis on kindlaks määratud määruse § 17 lõike 3 kohaselt.
§ 19. Asendusistutuskohustuse täitmine avalikul alal
(1) Kui asendusistutuskohustus tuleb täita avalikul alal, korraldab asendusistutuse tegemise vallavalitsus. Asendusistutuskohustuslane hüvitab Viimsi vallale asendusistutuse kulu ulatuses, mis on kindlaks määratud määruse § 17 lõikes 3 sätestatud metoodika alusel ja vastab asendusistutuskohustuslase kohustuse suurusele.
(2) Ametnik seab raieloa kõrvaltingimusena isikule kohustuse hüvitada Viimsi vallale käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud asendusistutuse kulu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajaks.
(3) Asendusistutuskohustuslane tasub käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase asendusistutuse kulu aasta jooksul raieloa andmisest, aga mitte hiljem kui raie teostamise hetkeks.
(4) Avalikule alale määratud asendusistutus tehakse võimaluse korral puu kasvukoha alevikus või külas.
(5) Viimsi vald tagastab asendusistutuskohustuse täitmiseks makstud raha, kui ta ei ole kahe aasta jooksul raieloa andmisest korraldanud asendusistutuskohustuslasele määratud kohustuse täitmist.
§ 20. Asendusistutuslepingu sõlmimine
(1) Asendusistutuskohustuslane on kohustatud raieloa andmise ajal või enne seda sõlmima vallavalitsusega kirjaliku asendusistutuslepingu. Asendusistutuslepingu sõlmimise õigus on ametnikul. Lepingus lepitakse kokku poolte õigused ja kohustused asendusistutuskohustuse täitmisel ning sanktsioonid kohustuse täitmata jätmise või nõuetele mittevastava täitmise eest.
(2) Nii puu kasvukoha kinnistule kui ka avalikule alale määratud asendusistutuse lepingu üldtingimused kehtestab Viimsi Vallavalitsus korraldusega.
§ 21. Asendusistutuse koordineerimine
Asendusistutust koordineerib ja selle üle peab arvestust Viimsi vallavalitsuse vastav struktuuriüksus.
4. peatükk RAIE- JA HOOLDUSLÕIKUSLOA KEHTIVUSE PEATAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
§ 22. Raie- ja hoolduslõikusloa kehtivuse peatamine
(1) Ametnik võib raie- või hoolduslõikusloa kehtivuse peatada, kui:
1) taotleja on esitanud valeandmeid;
2) taotleja taotleb loa kehtivuse peatamist.
(2) Ametnik taastab raie- või hoolduslõikusloa kehtivuse, kui:
1) taotleja on korrigeerinud taotluses esitatud valeandmed;
2) taotleja taotleb loa kehtivuse jätkumist.
(3) Raie- või hoolduslõikusloa kehtivuse peatamisest ja jätkumisest teavitab ametnik taotlejat elektrooniliselt või kirjalikult, esitades vastava põhjenduse.
(4) Raie- või hoolduslõikusloa kehtivuse saab peatada kuni 3 kuuks. Loa kehtivus pikeneb peatamise aja võrra.
(5) Raie- või hoolduslõikusloa kehtivust saab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul peatada maksimaalselt ühe korra.
§ 23. Raie- ja hoolduslõikusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Ametnik võib raieloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) taotleja on esitanud valeandmeid;
2) puu kasvukoha kinnistule antud ehitusluba tunnistatakse kehtetuks;
3) puu kasvukoha kinnistu või suurema ala kohta on esitatud vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise või projekteerimistingimuste väljastamise taotlus;
4) puu kasvukoha kinnistu omanik taotleb raieloa kehtetuks tunnistamist.
(2) Ametnik võib hoolduslõikusloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) selgub, et taotleja on esitanud valeandmeid;
2) selgub, et hoolduslõikuse teostamisel ei järgita hoolduslõikusloale märgitud tingimusi;
3) puu kasvukoha kinnistu omanik taotleb hoolduslõikusloa kehtetuks tunnistamist.
(3) Raie- või hoolduslõikusloa kehtetuks tunnistamisest teavitab ametnik taotlejat elektrooniliselt või kirjalikult, esitades vastava põhjenduse.
(4) Raie- või hoolduslõikusluba tunnistatakse kehtetuks, kui peatatud loa kehtivust ei ole taastatud määruse paragrahvi 22 lõikes 4 nimetatud aja jooksul.
5. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 24. Ettekirjutuse tegemine ja haldussunnivahendi kohaldamine
(1) Vallavalitsusel on õigusteha asendusistutuskohustuslasele ettekirjutus, kui asendusistutuskohustuslane ei ole:
1) täitnud asendusistutuskohustust määruse § 18 lõike 1 kohaselt ja ametnik ei ole kohustuse täitmise tähtaega määruse § 18 lõike 3 alusel pikendanud;
2) kõrvaldanud puudusi, mis ilmnesid kahe aasta jooksul asendusistutuse tegemisest;
3) täitnud asendusistutuskohustust määruse § 19 lõike 2 kohaselt.
(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vallavalitsus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 25. Järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet määruse täitmise üle teeb vallavalitsus.
(2) Määruses sätestatud nõuete rikkumise korral on väärteo kohtuväline menetleja vallavalitsuse määratud isik.
(3) Asendusistutuskohustuse mittetäitmisel on ametnikul õigusteha ettekirjutus, mille tähtajaks täitmata jätmise korral võib rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.
§ 26. Määruse kehtetuks tunnistamine
Viimsi Vallavolikogu 09. märts 2010 määrus nr 7 „Raiemäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 27. Rakendussätted
(1) Määrus jõustub 01.10.2024.
(2) Enne määruse jõustumist välja antud raieluba kehtib selle kehtivuse tähtaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni, kuid see ei anna õigust teostada raieid paragrahvis 11 nimetatud pesitsusrahu perioodil.
(3) Enne määruse jõustumist kooskõlastatud raieteatis kehtib üks aasta kooskõlastamisest, aga mitte rohkem kui kolm kuud määruse jõustumisest. Enne määruse jõustumist kooskõlastatud raieteatise alusel raietööde teostamiseks paragrahvis 11 sätestatud pesitsusrahu perioodil tuleb küsida § 11 lg-s 2 või 3 nimetatud nõusolek.
(4) Enne määruse jõustumist määratud asendusistutuskohustus tuleb täita täies mahus.
(5) Määruse paragrahvi 17 lõike 3 punktis 4 nimetatud haljastusühiku keskmise maksumuse kehtestab Viimsi Vallavalitsus korraldusega enne määruse jõustumist.
(6) Määruse paragrahvi 20 lõikes 2 nimetatud asendusistutuslepingu üldtingimused kehtestab Viimsi Vallavalitsus korraldusega enne määruse jõustumist.
(7) Määrusega kinnitatakse järgnevad vormid:
1) Raieloa taotluse vorm (lisa 1);
2) Raieloa vorm (lisa 2);
3) Hoolduslõikusloa taotluse vorm (lisa 3);
4) Hoolduslõikusloa vorm (lisa 4);
5) Raieteatise vorm (lisa 5).
(8) Iseteeninduskeskkonnas on lubatud kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodust erinevaid vorme.
Atso Matsalu
Viimsi Vallavolikogu esimees
Lisa 1 Raieloa taotluse vorm
Lisa 2 Raieloa vorm
Lisa 3 Hoolduslõikusloa taotluse vorm
Lisa 4 Hoolduslõikusloa vorm
Lisa 5 Raieteatise vorm
Facebook
Twitter