Tarvastu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Vastu võetud 04.06.2009 nr 26
RT IV, 03.01.2013, 13
jõustumine 07.06.2009
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 26.08.2015 | RT IV, 23.09.2015, 4 | 26.09.2015 |
Määrus kehtestatakse „Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus” § 5 alusel
§ 1. Üldsätted
(1) Tarvastu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Tarvastu vallas
(2) Eeskirja kohaldatakse koos Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigustloovate aktidega.
(3) Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja.
§ 2. Mõisted
abonenttasu - tasu, mida kliendid tasuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eest;
allklient - isik, kes kasutab ühisveevärgi teenuseid kinnistu veetorustiku ja/või kliendi veevõrgu kaudu ja/või ühiskanalisatsiooni teenuseid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ja/või kanalisatsioonivõrgu kaudu;
drenaaživesi - drenaaži kaudu ärajuhitav vesi;
heitvesi - loodusesse tagasi juhitav vesi;
kinnistu - kinnisturaamatuseaduse punktide 1 ja 2 tähenduses;
kinnistu kanalisatsioonitorustik - kanalisatsioonitorustik liitumispunktist kinnistul asuva kontrollkaevuni (hoone vundamendini) või kinnistu kanalisatsioonivõrguni;
kinnistu kanalisatsioonivõrk - kinnistul paiknevast kontrollkaevust (hoone vundamendist) või kinnistu kanalisatsioonitorustikust algav ja liitumispunktis lõppev kinnistusisene kanalisatsioonitorustik;
kliendileping - kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste kasutamise kohta;
kinnistu veetorustik - liitumispunkti ja veemõõtesõlme vaheline veetorustik;
kinnistu veevõrk - veemõõtesõlmest algav kinnistusisene veevõrk (hoonete sisevõrk kaasa arvatud);
kohtpuhasti - puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist;
olmereovesi - inimese elutegevuse tulemusena üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, reovesi või saastunud vesi;
peatorustik - vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi reovesi;
purgimiskoht - tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
reostumus - vett rikkuvate võõriste (reoainete, organismide, soojuse vms) sisaldus vees;
restkaev - restkaanega kaev, mille kaudu sademevesi pääseb kanalisatsiooni;
reovesi - üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud vesi
reoveepuhasti - kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita;
sademevesi - peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) kanalisatsiooni voolav vesi; sulgur - kinnistu piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorustikust;
veemõõtesõlm - kinnistu veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgearmatuuriga;
ühendustorustik - torustik, mis ühendab peatorustikku liitumispunktiga;
ühtlustusmahuti - mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vm ühtlustamiseks;
ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või reovee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond.
§ 3. Liitumispunkt
(1) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga.
(2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri.
(3) Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse ja seisukorra eest klient.
(4) Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maa-alaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa-ala ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud.
§ 4. Ühisveevärgist võetava vee kvaliteet ja rõhk
(1) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele.
(2) Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veetorustikus ega veevõrgus.
(3) Vee-ettevõtja tagab vee miinimumrõhu liitumispunktis 2 baari.
§ 5. Ühisveevärgist võetava vee ja ühiskanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks.
(2) Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Olmereoveest oluliselt kangemat reovett võetakse vastu ainult vee-ettevõtja nõusolekul. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada piirreostumuse või muud vastuvõtutingimused.
(3) Ühiskanalisatsiooni võivad reovett ja/või fekaale purgida ainult vastavat luba omavad isikud ning ainult vee-ettevõtja määratud kohtades.
§ 6. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine
(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi kliendileping) alusel.
(2) Sademevee, drenaaživee ja pinnavee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni peab klient sõlmima eraldi kliendilepingu.
(3) Isikutele, kellel puudub vahetu ühenduskoht ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, vahendab vastavalt nendevahelisele kokkuleppele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust vee-ettevõtja klient.
(4) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid vee-ettevõtja esindajal. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja kooskõlastatud projektile.
(5) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub tasust võetud vee eest, tasust heitvee ärajuhtimise eest ning abonenttasust. Hinna kehtestab vallavalitsus.
[RT IV, 23.09.2015, 4 - jõust. 26.09.2015]
§ 7. Ühisveevärgist müüdava vee arvestus
(1) Kliendile müüdava vee kogus mõõdetakse veearvesti abil kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus.
(2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid. Esmase veearvesti paigaldamisega seotud kulud kannab klient. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
(3) Kinnistu veevärgile paigaldatava arvesti tüübi ja suuruse määrab vee-ettevõtja.
(4) Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus.
(5) Veearvestit kontrollida, hooldada või vahetada on õigus vee-ettevõtjal.
(6) Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm.
(7) Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja.
(8) Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud klient, vastasel korral vee-ettevõtja.
(9) Klient peab tagama vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile.
§ 8. Veemõõtesõlm
(1) Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4°C.
(2) Veemõõtesõlme sisustamise (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) toimub kliendi kulul.
(3) Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru.
(4) Kui arvesti nimivooluhulk qn = 2,5-10 m³/h, peab arvestikandur olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav ja plommitav, et seda ei saaks maha monteerida. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele.
(5) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvestisse sisse ehitatud).
(6) Arvesti ette filtri (mudakoguri) paigaldamiseks peab olema projekt mis on kooskõlastatud vee-ettevõtjaga. Filter (mudakogur) peab olema plommitud.
(7) Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.
(8) Veemõõtesõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse (hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini vee-ettevõtjaga.
(9) Veemõõtesõlme pandud plommide eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.
(10) Veemõõtesõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient teatama vee-ettevõtjale kirjalikult kolme päeva jooksul.
§ 9. Vee arvestus veearvesti puudumisel
(1) Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide (liitrit ööpäevas inimese kohta) järgi:
1. veevarustusega elamud kanalisatsiooni puudumisel – 100 l
2. veevarustusega kanalisatsiooniga elamud – 150 l
(2) Vee tarbimise arvestamiseks kulunormide järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute (elanikud, rentnikud) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus.
(3) Kui klient ei ole vee-ettevõtjale kolme päeva jooksul teatanud veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisest või riknemisest või on esitanud valeandmeid, on vee-ettevõtjal õigus veekulu lõike 1 kohaselt ümber arvutada, kusjuures arvestust alustatakse vee-ettevõtja poolt veearvesti viimasest kontrollimise päevast või võetakse arvestuse aluseks valeandmetega hõlmatud aeg.
§ 10. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus
(1) Tulekustutusvee võtmist valla ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest reguleeritakse vee-ettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga.
(2) Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel.
§ 11. Omavoliline veekasutus ja ühendus
(1) Omavoliliseks veekasutuseks on järgmised juhtumid:
1) vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud kliendilepingut;
2) on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid;
3) on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm;
4) veearvesti näitu on rikutud (ka külmumise/kuumenemise tõttu), moonutatud;
5) omavoliliselt on eemaldatud veearvesti või vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks;
6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või vee-ettevõtjaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul;
8) vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest.
(2) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepingute ning tehnilise järelevalveta.
(3) Omavolilise veekasutuse kohta koostab vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud.
(4) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustorustike läbilaskevõime järgi arvestusega, et vee kiirus torustikus on 1 meeter sekundis ning vee tarbimisajaks on 24 tundi ööpäevas. Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt üks aasta (12 kuud) arvates lõikes 3 nimetatud akti koostamise kuupäevast kui veeettevõtja ja tarbija ei lepi kokku teisiti.
(5) Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks 1 kuu.
(6) Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus või arvestita kinnistu võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse lõikes 4 sätestatud ( omavolilise veekasutuse ) viisil.
§ 12. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.
(2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta reovett, sademevett või drenaaživett, mis sisaldab:
1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid;
3) puhastust ja biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaaduseid vms);
4) keskkonnaohtlikke mikroobe;
5) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke;
6) eeskirja § 13 lg 2, lg 3 ja lg 4 toodud piirkontsentratsioone ületavat reostust.
(3) Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid, tänavapuhastusjäätmeid jms.
(4) Kui kliendi reovesi ei vasta lõike 2 nõuetele, peab klient selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama.
(5) Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.
§ 13. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused
(1) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi.
(2) Ühiskanalisatsioonirajatiste kaitsmiseks ja suublasse lastava heitvee nõuetele vastavuse tagamiseks kehtivad reovee reostumuse piirkontsentratsioonid reoainete kaupa järgmiselt:
| Saasteaine näitaja | I grupp | II grupp | III grupp | Maksimaalne piirkontsentratsioon |
| Hõljuvaine mg/l | kuni 300 | 301-720 | 721 kuni 1300 | üle 1300 |
| BHT7 mg/l | kuni 290 | 291-750 | 751 kuni 1400 | üle 1400 |
| Üldfosfor mg/l | kuni 5 | 6-15 | 16 kuni 30 | üle 30 |
| Üldlämmastik mg/l | kuni 25 | 26-75 | 76 kuni 90 | üle 90 |
| pH | 6 kuni 9 | 6 kuni 9 | 6 või 9 | alla 6 või üle 9 |
| KHT mg/l | kuni 500 | 501-1500 | 1501 kuni 2500 | üle 2500 |
| Naftasaadused mg/l | kuni 0,3 | 0,3-1,0 | 1,1 kuni 5,0 | üle 5,0 |
1) Hinnagrupp määratakse kliendi reoveest võetavate analüüside põhjal maksimaalse saasteaine sisalduse järgi.
2) Kasvõi ühe saasteaine osas grupile ettenähtud kontsentratsiooni ületamisel võetakse reovee eest tasumisel aluseks järgmine grupp.
3) Kasvõi ühe saasteaine osas maksimaalse piirkontsentratsiooni ilmnemisel määratakse ülereostuse (reostus, mis ületab III grupi näitajat) eest hinnalisand keskkonnatasude seaduses toodud saastetasumäärade alusel.
(3) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrustega.
(4) Sademeveelaskme kaudu tohib ühiskanalisatsiooni juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa vabariigi valitsuse määrusega sademeveele esitatud nõudeid.
(5) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida lõigetes 2, 3 ja 4 reostumuse piirkontsentratsiooni ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga.
§ 14. Ärajuhitava reovee arvestus
(1) Kliendilt kanalisatsiooni juhitava reovee hulk kas mõõdetakse reovee arvesti abil või loetakse võrdseks veevõrgust tarbitud vee kogusega.
(2) Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi reovee arvesti.
(3) Kui klient, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed reovee hulga määramiseks. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvutada reovee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve reovee ärajuhtimise teenuse hinna alusel.
§ 15. Omavoliline ühiskanalisatsiooni ühendus
(1) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus ühiskanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepinguta ning tehnilise järelevalveta või vee-ettevõtja loata vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni.
(2) Omavolilise ühenduse kohta koostab vee-ettevõtja vastavasisulise akti.
(3) Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud reovee hulga arvutab vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniühenduse läbilaskevõime järgi eeskirja § 11 lg 4 sätestatud viisil.
§ 16. Reoainesisalduse kontrollimise kord
(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoainesisalduse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt.
(2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele.
(3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt.
(4) Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee reoainesisalduse määrab akrediteeritud laboratoorium.
(5) Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul.
(6) Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
§ 17. Reovee ärajuhtimise teenuse hind
(1) Reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab vallavalitsus.
(2) Reovee ärajuhtimise teenuse hind sõltub reovee reostumusest. Hind kehtib kalendrikuust, millal proovid võeti, järgmise proovivõtmiskuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem proove, määratakse selle kuu hind kuu keskmiste reostusnäitajate järgi. Järgnevatel kuudel, kuni uue proovivõtuni, on aluseks viimase proovi reostusnäitajad.
(3) Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, kehtestatakse hind suuremate reostusnäitajatega väljalaskme järgi. Kui kinnistu eraldi asuvad väljalaskmed on varustatud mõõteseadmetega, võidakse kliendi soovil kehtestada eri väljalaskmetele erinevad hinnad.
(4) Kui kliendi reovesi ületas mistahes ajahetkel lubatud piirkontsentratsiooni, võetakse ülemäärase reostumusega reovee juhtimise eest ühiskanalisatsiooni kõrgemat hinda. Lubatud piirkontsentratsioonide ületamise korral määratakse ülereostuse eest hinnalisand saastetasu määrade alusel.
(5) Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul, juhul kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reoainesisalduse määramist.
§ 18. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumine
(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumise arveldussagedus määratakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kliendilepingus.
(2) Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks.
(3) Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.
(4) Pretensioon arve õiguse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
(5) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada vee andmine ja reovee vastuvõtmine eeskirjas ja muudes õigustloovates aktides sätestatud korras.
(6) Omavolilise ja/või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab vee-ettevõtja eeskirja § 11 lg 4 kohaselt maksenõude vee tarbimise või reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
§ 19. Vee andmise ja reovee vastuvõtmise piiramine või peatamine
(1) Vee andmist ja reovee vastuvõtmist võib peatada või piirata eeskirjas, kliendilepingus ja õigustloovates aktides sätestatud juhtudel ja korras.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja/või reovee vastuvõtmine:
1) loodusõnnetuse korral;
2) energiavarustuse katkestamise korral;
3) ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral;
4) vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist;
5) kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi kliente;
6) kui tulevad ilmsiks keelatud (omavolilised) ühendused;
7) kui avastatakse leke klienditorustikus või veearvestita kliendivõrgus;
8) kui ühiskanalisatsiooni lastud reovee reoainesisaldus ületas piirkontsentratsiooni ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga.
(3) Kliendi taotlusel ja kulul võib vee-ettevõtja peatada kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtmise.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmine või reovee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks.
(5) Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente lõikes 4 sätestatud juhtumist 1 tööpäeva ette.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine ja reovee vastuvõtmine, kui klient:
1) on jätnud arve maksetähtajaks tasumata;
2) ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida ja vahetada veearvestit või teha muid vajalikke töid;
3) ei täida vee-ettevõtja poolt eeskirjast tulenevalt tehtud ettekirjutusi;
4) ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni reovee laskmise tingimustest;
5) rikub kliendilepingu tingimusi.
(7) Vee andmist ja reovee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist vee-ettevõtjale.
§ 20. Vee-ettevõtja õigused ja kohustused
(1) Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale ja toimimise ning korrashoiu vastavalt eeskirjale.
(2) Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise veega ning reovee ärajuhtimise vastavalt kliendilepingule ja eeskirjale.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja reovee ärajuhtimist kliendilepingus ja eeskirjas sätestatud korras.
(4) Vee-ettevõtjal on õigusteha märkusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks.
(5) Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kliendi vee- ega kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega.
§ 21. Kliendi õigused ja kohustused
(1) Kliendil on õigus nõuda vee- ettevõtjalt seadusest, eeskirjast ja kliendilepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist seaduses ja/või kliendilepingus ettenähtud juhul.
(2) Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrashoiu ja komplektsuse, sealhulgas ühiskanalisatsiooni uputuskaitse ja selle korrashoiu.
(3) Klient peab lubama vee-ettevõtja poolt volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras.
(4) Klient on kohustatud vee-ettevõtjale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni.
(5) Klient ei või kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale püstitada ehitisi ega ladustada materjale.
(6) Klient peab vee-ettevõtjale koheselt teatama lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest.
(7) Klient peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri kaped vabad lumest ja jääst.
(8) Klient on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse.
(9) Klient vastutab eeskirja ja seaduse rikkumisega vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest.
§ 22. Vastutus
(1) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, mille on tinginud vääramatu jõud.
(2) Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad kahju vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Vigastamisest tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale.
(3) Klient peab sündmustest, mis põhjustasid ärajuhitava reovee reostumuse tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist kanalisatsiooni, viivitamatult teatama vee-ettevõtjale.
(4) Kui ühiskanalisatsiooni juhiti kontsentreeritud reoaineid või ülemäärase reostumusega reovett, mille tagajärjel kahjustati ühiskanalisatsioonirajatisi, inimesi või looduskeskkonda, vastutavad selles süüdi olevad isikud õigustloovate aktidega sätestatud korras.
Facebook
Twitter