KOV määruste valdkondlik liigitus: Keskkond ja heakord → Jäätmekäitlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Mustvee valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 31.03.2021 nr 5
RT IV, 10.04.2021, 3
jõustumine 01.10.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 36⁵ ja 36⁶, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Mustvee valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil ja täiendab teisi jäätmealaseid õigusakte.

  (2) Eeskirja eesmärk on puhas ja tervislik elukeskkond vallas, jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmekäitluse optimeerimine.

  (3) Eeskirja kohaldatakse kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ning riigi ja kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste suhtes.

§ 2.   Jäätmehoolduse arendaja

  Jäätmehoolduse arendamist Mustvee valla haldusterritooriumil korraldavad Mustvee Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja Mustvee Vallavolikogu.

§ 3.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses:
  1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biojäätmed nagu rohi, puulehed, peened oksad ja muu taoline;
  2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, jaemüügikohtades, majutus- ja toitlustusasutustes ning muudes asutustes ja ettevõtetes tekkinud biojäätmed ‒ toidu- ja köögijäätmed;
  3) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks Keskkonnaameti luba;
  4) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis või vastav maa-ala jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
  5) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;
  6) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed, sealhulgas ehitise kui vallasasja omanik või kasutaja, kinnistu omanik või kasutaja ning korteriühistu. Korteriühistu puudumisel loetakse jäätmevaldajaks korteri omanik või kasutaja;
  7) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni korras valitud isik, kes osutab sõlmitud hankelepingu(te) alusel jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust;jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni korras valitud isik, kes osutab sõlmitud hankelepingu(te) alusel jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust;
  8) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitav teenuse osutamise leping;
  9) kompostimine on orgaaniliste jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;
  10) komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav kinnine mahuti;
  11) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
  12) lisateenus on jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo teostamisel jäätmevaldaja soovil osutatav täiendav tasuline teenus, millega kaasneb jäätmevaldajale lisahüve;
  13) olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud segaolmejäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas biojäätmed, vanapaber, pakendijäätmed, tekstiilijäätmed, patareid, suurjäätmed jms, ning nendega koostise ja omaduste poolest sarnased kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud jäätmed;
  14) segaolmejäätmed ehk prügi on liigiti kogumisest üle jäänud jäätmed, nn sortimisjääk;
  15) sobimatud jäätmed on jäätmed, mida vastavalt käesolevale eeskirjale ei tohi konkreetsesse jäätmemahutisse paigutada;
  16) tiheasustusalad on käesoleva eeskirja tähenduses Mustvee linn, Avinurme alevik, Lohusuu alevik ja tihedamalt asustatud osa Kasepää piirkonnast (Lisa 1) ‒ ülejäänud valla territoorium loetakse hajaasustusalaks;
  17) tühisõit on jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja tegevuse või tegevusetuse tõttu;
  18) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeveoleping.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata terminite määratlemisel lähtutakse seadustes sisalduvatest määratlustest ning vastava määratluse puudumisel termini üldlevinud tähendusest.

2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 4.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Kõik valla haldusterritooriumil tegutsevad, elavad ja viibivad isikud peavad iga tegevuse juures rakendama meetmeid, et vältida või vähendada jäätmeteket, ning tagama, et tekkinud jäätmed oleksid nõuetekohaselt käideldud ja need ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

  (2) Tekkinud jäätmed tuleb sorteerida ja koguda liigiti nende tekkekohas, arvestades jäätmete omadusi ja neile määratud käitlusnõudeid, et võimaldada jäätmete edasist töötlemist ja nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

  (3) Olmejäätmete tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduses §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga * tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

  (4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustusest.

  (5) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmeliikidega ega muude materjalidega.

  (6) Liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutitesse tohib panna ainult konkreetset kogutavat liiki jäätmeid.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud liigiti kogutud olmejäätmeid saab ära anda vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile. Info liigiti kogutud jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on leitav valla veebilehelt.

  (8) Jäätmeid ei ole lubatud paigutada kinnistu piirist väljapoole, välja arvatud päeval, mil toimub nende äravedu.

  (9) Jäätmete käitlemine, ladustamine, ladestamine, matmine ja põletamine selleks mitte ette nähtud kohtades ja viisil on keelatud.

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) omama ülevaadet tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast võimalikust ohust tervisele, keskkonnale ja/või varale;
  2) koguma jäätmeid liigiti;
  3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid, hoidma need terve ja puhtana ning tagama mahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
  4) panema riknevad, halvasti lõhnavad, kergesti lenduvad jms jäätmed segaolmejäätmete kogumismahutisse paber- või kilekotti pakitult, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahutit;
  5) käitlema tema valduses olevaid biolagunevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele;
  6) andma tema valduses olevad jäätmed üle üksnes vastavat keskkonnakaitseluba (keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreering) omavale isikule. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo õigust omavale isikule.

  (3) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu) on täiendavalt kohustatud:
  1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke ja oma ettevõtte töötajaid käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetest;
  2) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale, ning esitama need dokumendid vajadusel vallavalitsuse ametnikule kontrollimiseks;
  3) kaubandus- ja teenindusettevõtted ning ametiasutused on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigutama hoone sissepääsude juurde pealt kinnised olmejäätmete mahutid ning tagama nende õigeaegse tühjendamise ja ümbruse korrashoiu.

§ 6.   Jäätmemahutitele esitatavad nõuded

  (1) Jäätmete kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, et tagada selle ohutus keskkonnale, jäätmete üleandjale ja jäätmevedajale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaalu ja veosagedusega.

  (2) Olmejäätmete kogumisel võib mahutitena kasutada:
  1) kaanega suletavaid ja käsitsi teisaldatavaid ratastel konteinereid (põhiliselt 80, 140, 240, 370, 660, 800 ja 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga jäätmeveokisse tühjendada, kusjuures uued kasutusele võetavad konteinerid peavad vastama standardile EVS-EN 840;
  2) muid standardseid suletavaid konteinereid (1500, 2500, 4500 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või jäätmekäitluskohta toimetada (sh süvakogumismahutid, presskonteinerid jms);
  3) kuni 150-liitrist kilekotti (mitte üle 10 kg), kui jäätmevaldaja tagab selle üleandmise jäätmevedajale suletud ja kahjustamata kujul;
  4) kokkuleppel jäätmevedajaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab käesoleva eeskirja nõuetele.

  (3) Soovitatavalt võiks jäätmemahuti värv vastata sellega kogutavale jäätmeliigile: segaolmejäätmed – hall, must või roheline, paberi- ja kartongijäätmed – sinine, biolagunevad jäätmed – pruun, segapakendijäätmed – kollane, ohtlikud jäätmed – punane.

  (4) Jäätmekoti kasutamisel tuleb tagada, et kott oleks kaitstud loomade ja lindude eest ning et see ei puruneks ka jäätmeveokisse tõstmisel. Kui jäätmekoti kasutamisel eiratakse korduvalt käesoleva eeskirja nõudeid ja see on tõendatud, siis on jäätmevaldajal kohustus jäätmeid üle anda konteineris.

  (5) Jäätmemahutil peab olema jäätmevedajale nähtavas kohas jäätmetekkekoha aadress (talu või tänava nimi ja maja number). Jäätmekonteiner, mille värv ei vasta sellega kogutavale jäätmeliigile, tuleb märgistada jäätmeliigile vastava kleebisega. Kui jäätmemahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat mahutit.

  (6) Jäätmemahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale nähtavasse ja kättesaadavasse kohta krundil või kinnistul, kus jäätmed tekivad. Teisele kinnistule võib jäätmemahuti paigutada kokkuleppel selle kinnistu omanikuga.

  (7) Kinnistu piirist väljapoole paigutatud jäätmemahuti ei tohi häirida sõidukite liiklust ega jalakäijaid.

  (8) Kaherattalised käsitsi teisaldatavad konteinerid tuleb paigutada sõidutee lähedale jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale tasasele ja kõvale alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse mahuti tühjendamise tingimused jäätmeveolepingus.

  (9) Neljarattalised käsitsi teisaldatavad konteinerid ja mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale tasasele ja kõvale alusele selliselt, et neile oleks tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs.

  (10) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba ja ohutut juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval. Jäätmekoti võib paigutada ka sobiva kasti või anuma sisse tingimusel, et kott jäätmeveopäevaks suletakse ja sellele tagatakse juurdepääs.

  (11) Juurdesõidutee mahutini peab olema piisava laiuse ja kandevõimega, et võimaldada raskeveoki pealesõitu, ning vaba takistustest. Kui juurdesõidutee ei vasta nõutud tingimustele, siis tuleb jäätmevaldajal tuua jäätmemahuti tühjenduspäeva hommikul kella 7.00-ks lähimasse sobivasse jäätmevedajaga eelnevalt kokkulepitud kohta.

  (12) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jne) paigutab jäätmemahutid vajadusel vallavalitsus või territooriumi haldav isik.

  (13) Jäätmemahuti ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest vastutab jäätmemahuti valdaja.

§ 7.   Jäätmete põletamine

  (1) Jäätmete põletamine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba.

  (2) Põletada on lubatud ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi. Kuna paberi ja kartongi puhul tuleb eelistada nende taaskasutamist põletamisele, siis on paberi ja kartongi põletamine lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

§ 8.   Jäätmekäitlus avalikel üritustel

  (1) Avaliku ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab ürituse korraldaja, kes on kohustatud varustama ürituse läbiviimise paiga piisava arvu ja piisava suurusega kogumismahutitega, et vältida nende ületäitumist.

  (2) Avalike ürituste korraldamisel peab soodustama jäätmete liigiti kogumist. Avalikel üritustel peab eraldi koguma vähemalt segaolmejäätmed, pakendijäätmed ja biojäätmed ning andma need üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (3) Võimalusel peab avalikel üritustel vältima jäätmeteket ning kasutama ühekordsete nõude ja topside asemel alternatiivseid võimalusi (nt korduskasutatavaid joogitopse).

§ 9.   Jäätmekäitlus kalmistul

  (1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab vallavalitsus või territooriumi haldav isik.

  (2) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed.

  (3) Kalmistu territoorium tuleb varustada piisaval hulgal ja piisava suurusega kogumismahutitega, et vältida nende ületäitumist.

  (4) Kalmistu territooriumile ning kalmistu juures asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

1. jagu Üldsätted 

§ 10.   Korraldatud jäätmeveo piirkond

  (1) Valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.

  (2) Veopiirkonnas veab jäätmeid teenuste kontsessiooni korras valitud jäätmevedaja.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle käesolevas eeskirjas sätestatud tingimustel.

§ 11.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  (1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:
  1) segaolmejäätmed (20 03 01);
  2) paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01);
  3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete konteinerisse (20 01 08, 20 02 01);
  4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01) tiheasustusaladel;
  5) suurjäätmed (20 03 07);
  6) pakendijäätmed (15 01) lisateenusena.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga võib vajadusel hõlmata ka muid jäätmeliike.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, randades, kalmistutel, haljasaladel, avalikel üritustel ning avalikes pakendikogumiskohtades asuvate jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.

§ 12.   Jäätmevedaja leidmine

  (1) Vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja, st jäätmevedaja leidmiseks teenuste kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kuni viieks aastaks.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus ja kohustus osutada veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust hankelepingus märgitud perioodil.

§ 13.   Jäätmeveoõiguse ennetähtaegne äravõtmine

  (1) Vallavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt ennetähtaegselt ära olmejäätmete vedamise õigus veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) jäätmevedaja ei ole sõlminud hankedokumentides nimetatud tähtaja jooksul vallaga hankelepingut;
  2) jäätmevedaja on rikkunud oluliselt või korduvalt jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktidega kehtestatud nõudeid või hankelepingu tingimusi;
  3) jäätmevedajale on keeldutud olmejäätmete veoks veopiirkonnas jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba kehtetuks tunnistatud.

  (2) Kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tuleb jäätmevedajal esitada vallavalitsusele kirjalik selgitus kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude kättesaamisest arvates.

  (3) Kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nõutud selgitust või ei ole sellest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja rikkumist, otsustab vallavalitsus jäätmevedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise, sh hankelepingu lõpetamise.

  (4) Jäätmevedaja jäätmeveo õigus piirkonnas loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks. Jäätmevedajal on kohustus vedada jäätmeid veopiirkonnas sama hinnaga edasi, kuni olmejäätmete vedamist alustab uus jäätmevedaja.

2. jagu Teenustasu suuruse määramine ja muutmine 

§ 14.   Teenustasu suuruse määramine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks edukaks tunnistatud jäätmevedaja esitatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud.

  (2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (välja arvatud võlateadete väljastamine ja edastamine), kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale rendile antavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses vähemalt kolme kuu jooksul ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu hankedokumentides. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.

§ 15.   Teenustasu suuruse muutmine

  (1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimustel.

  (2) Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Jäätmevedaja võib taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist veopiirkonnas erandkorras üksnes objektiivsete asjaolude esinemisel, mida ei olnud jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil võimalik ette näha ja mis mõjutavad oluliselt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veotasu või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas.

  (3) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus tuleb esitada vallavalitsusele, kes otsustab korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise hiljemalt 60 päeva jooksul nõuetekohase taotluse kättesaamisest arvates.

  (4) Jäätmevedaja taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga.

  (5) Vallavalitsusel on õigus nõuda jäätmevedajalt lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui jäätmevedaja selgitused ei ole piisavad või nõutud selgitusi ja dokumente ei esitata määratud tähtajaks, võib vallavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata või rahuldamata.

  (6) Teenustasusid ei saa muuta kahel esimesel veoaastal ja sagedamini kui üks kord kahe aasta jooksul.

  (7) Vallavalitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva möödumisel alates vallavalitsuse vastava korralduse avalikustamisest valla veebilehel.

  (8) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat teenustasude muutmisest ette vähemalt 30 päeva.

§ 16.   Lisateenused

  (1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale tasulisi lisateenuseid jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, kui jäätmevaldajat on teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Sealjuures ei tohi jäätmevedaja lisateenusena käsitleda ega lisatasu küsida mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.

  (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuste tarbimisele.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 17.   Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

  (3) Kui tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, siis loetakse nimetatud isikud korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
[RT IV, 23.09.2021, 2 - jõust. 01.10.2021]

§ 18.   Jäätmevaldaja liitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

  (2) Jäätmevedaja sõlmib jäätmeveopiirkonnas jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimusi.

  (3) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte.

  (4) Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

§ 19.   Ühismahuti kasutamine

  (1) Ühismahutit on lubatud kasutada lähestikku asetsevatel kinnistutel korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiseks ja jäätmevedajale üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe, volitanud ühte jäätmevaldajat esindama ühismahuti kasutajaid jäätmeveolepingu sõlmimiseks, esitanud vallavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse (Lisa 2) ja vallavalitsuse keskkonnaspetsialist on andnud ühismahuti kasutamiseks nõusoleku.
[RT IV, 23.09.2021, 2 - jõust. 01.10.2021]

  (2) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik.

  (3) Ühismahuti kasutamise taotluses peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik, kes sõlmib jäätmeveolepingu.

  (4) Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti, välja arvatud samale jäätmevaldajale kuuluvatel kõrvutiasetsevatel kinnistutel. Ühismahuti asukoht peab olema kooskõlastatud territooriumi valdaja ja vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga.
[RT IV, 23.09.2021, 2 - jõust. 01.10.2021]

  (5) Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks pärast seda, kui vallavalitsuse keskkonnaspetsialist on andnud nõusoleku ühismahuti kasutamiseks. Kui ühismahuti kasutamise eeldused ei ole täidetud, siis keeldub vallavalitsuse keskkonnaspetsialist ühismahuti kasutamiseks nõusoleku andmisest.
[RT IV, 23.09.2021, 2 - jõust. 01.10.2021]

  (6) Ühismahutit kasutavatel kinnistutel tuleb täita käesoleva eeskirja nõudeid.

  (7) Ühismahuti kasutaja on kohustatud teavitama vallavalitsust ühismahuti kasutamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

§ 20.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks (Lisa 3), kui:
  1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
  2) jäätmevaldaja (sealhulgas suvila omanik) viibib oma kinnistul ajutiselt suveperioodil, 1. maist kuni 30. septembrini.

  (2) Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist võib jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse kinnistul alaliselt. Suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
[RT IV, 23.09.2021, 2 - jõust. 01.10.2021]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel korraldatud jäätmeveost mitmeks aastaks vabastatud jäätmevaldaja esitab kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse (Lisa 5), kui kinnisasjal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodil elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes nimetatud tähtajaks kinnitust ei esita, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

§ 21.   Taotluse menetlemine

  (1) Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist kontrollib taotluse vastavust käesoleva eeskirja § 20 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Keskkonnaspetsialist otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise.
[RT IV, 23.09.2021, 2 - jõust. 01.10.2021]

  (2) Taotluse menetlemise aeg on kuni 30 päeva taotluse esitamisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus vms) võib vallavalitsuse keskkonnaspetsialist taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Menetlustähtaja pikendamisest tuleb taotlejat informeerida.
[RT IV, 23.09.2021, 2 - jõust. 01.10.2021]

  (3) Vallavalitsus teavitab jäätmevedajat jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajatest ja jäätmeveo tingimustest 14 tööpäeva jooksul korralduse vastuvõtmisest.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute kirjalikes selgitustes sisalduvad andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse.

  (5) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

  (6) Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist lõpetab jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise, ühismahuti kasutamise või harvema jäätmeveosageduse ennetähtaegselt, kui:
  1) jäätmevaldaja esitab vastavasisulise avalduse või avaldab selleks soovi;
  2) jäätmevaldaja tegutsemine ei vasta tema taotluses esitatud andmetele või taotluse rahuldamise tinginud asjaolud on ära langenud;
  3) jäätmevaldaja ei võimalda keskkonnaspetsialistil tutvuda tema kahtlust äratanud jäätmekäitluse korraldusega;
  4) jäätmevaldaja ei esita käesoleva eeskirja § 20 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust tähtaegselt;
  5) tuvastatakse, et jäätmevaldaja on taotluses või kirjalikus kinnituses esitanud valeandmeid;
  6) jäätmeveost vabastatud, harvema jäätmeveosagedusega või ühismahutit kasutava isiku poolt või talle kuuluval kinnistul tuvastatakse käesolevas eeskirjas sätestatud nõuete rikkumine.

4. jagu Jäätmete vedamine 

§ 22.   Jäätmemahutite tühjendamine

  (1) Kui jäätmemahuti on ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, siis on jäätmevaldajal kohustus viivitamatult tellida kogumismahuti tühjendamine ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostumise vältimiseks. Jäätmemahuti korduva ületäitumise korral on jäätmevaldaja kohustatud korraldama jäätmete äraveo sagedamini või võtma kasutusele täiendava või suurema jäätmemahuti.

  (2) Kui jäätmemahuti tühjendamine ei ole võimalik, sest jäätmevaldaja ei ole tühjenduspäeval oma krundile, kinnistule või jäätmevedajaga kokku lepitud kohta käesolevas eeskirjas ette nähtud jäätmemahutit paigutanud või ta ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu oma jäätmemahutile või on segaolmejäätmete mahutis jäätmed, mida vastavalt käesolevale eeskirjale ei tohiks selles mahutis olla, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tühisõidu eest tasu, mis loetakse võrdseks vastava segaolmejäätmete mahuti graafikujärgse tühjendamise teenustasuga, kuid see ei või olla väiksem kui 140-liitrise segaolmejäätmete konteineri tühjendamise teenustasu.
07.11.2023 09:55
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "käesolevale" Riigi Teataja seaduse § 10 lg 4 alusel.

  (3) Kui jäätmemahuti tühjendamine ei ole võimalik, sest biolagunevate jäätmete, paberi- ja kartongijäätmete või pakendijäätmete kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, ja jäätmevedajal ei ole võimalik mahutit samal veoringil tühjendada, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tühisõidu eest tasu, mis loetakse võrdseks vastava segaolmejäätmete mahuti graafikujärgse tühjendamise teenustasuga, kuid see ei või olla väiksem kui 140-liitrise segaolmejäätmete konteineri tühjendamise teenustasu.

  (4) Tasu tühisõidu eest ei rakendata erandlike ilmaolude ja/või juurdepääsu takistavate ettenägematute asjaolude esinemisel (ajutiselt läbimatu tee jms).

  (5) Jäätmemahutis sisalduvate sobimatute jäätmete, jäätmemahuti puudumise ja jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist takistavatest asjaoludest on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama esimesel võimalusel temaga kokkulepitud viisil. Juhul, kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat ilmnenud asjaoludest hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, siis puudub tal õigus tühisõidutasu rakendamiseks.

§ 23.   Jäätmete vedu

  (1) Korraldatud jäätmeveo korral kogub ja veab olmejäätmed määratud piirkonnast nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta riigihanke korras valitud jäätmevedaja.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja, kes peab jäätmete vedamisel järgima kõiki kehtestatud nõudeid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.

  (3) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada viivitamatult.

  (4) Jäätmeid vedav isik on kohustatud vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, keskkonnasäästlikult ning kohalikke elanikke ja liiklust kõige vähem häirival viisil. Jäätmete vedu elamupiirkondades ei ole lubatud ajavahemikus 22.00‒7.00.

  (5) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat üks kord aastas jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult e-posti teel. Kui jäätmevaldajal puudub e-posti aadress või ei ole see jäätmevedajale teada, teavitab jäätmevedaja jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest tavaposti või telefoni teel.

  (6) Jäätmeveoteenuse osutamata jätmisel tuleb jäätmevedajal jäätmevaldajat esimesel võimalusel teavitada, miks ei olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine.

  (7) Jäätmevedaja peab pärast jäätmemahuti tühjendamist paigutama selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.

  (8) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil selliselt, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Suurjäätmeid ja ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, kui on välistatud nende jäätmete keskkonda sattumine.

  (9) Jäätmevedaja peab koristama jäätmemahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.

  (10) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

  (11) Jäätmeveonõudeid võib jäätmevedaja leidmiseks korraldatava kontsessiooni hankedokumentides täpsustada.

§ 24.   Jäätmete käitluskohad

  (1) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud taaskasutatavad jäätmed toimetama taaskasutamiseks või taaskasutamiseks ettevalmistamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.

  (2) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas nõuetekohases jäätmekäitluskohas.

  (3) Jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja edasiseks käitlemiseks toimetada, võib määrata teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides. Vallavalitsus võib jäätmete kogumiskoha või -kohtade määramiseks korraldada ka riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

4. peatükk Jäätmete liigiti kogumise nõuded 

§ 25.   Segaolmejäätmed

  (1) Segaolmejäätmete kogumine on Mustvee valla territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (2) Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid ehk käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata jäätmeid.

  (3) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna:
  1) ohtlikke jäätmeid;
  2) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine tuleb korraldada vastavalt eeskirja nõuetele (välja arvatud juhul, kui need jäätmed on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud);
  3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
  4) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
  5) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
  6) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse, mõõtmete, omaduste või kuju tõttu võivad ohustada isikuid, kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  7) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  8) suurjäätmeid;
  9) aia- ja haljastujäätmeid;
  10) maha jahtumata ja pakendamata tuhka;
  11) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  12) muid erikäitlust vajavaid jäätmeid, sh probleemtooteid ja nendest tekkinud jäätmeid.

  (4) Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
  1) tiheasustusalal ja kortermajades vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
  2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
  3) tiheasutusalal asuvalt kinnistult, kus biojäätmete kompostimine on nõuetekohaselt tagatud ja jäätmevedajale antakse üle pakendijäätmeid, võib segaolmejäätmeid regulaarselt ära vedada kuni üks kord 12 nädala jooksul, kui vallavalitsuse keskkonnaspetsialist on jäätmevaldaja esitatud kirjaliku vormikohase taotluse (Lisa 4) alusel andmeid kontrollinud ja andnud selleks tähtajalise nõusoleku. Kui käesolevas punktis ette nähtud tingimused harvema jäätmeveo võimaldamiseks ei ole täidetud, on vallavalitsuse keskkonnaspetsialistil õigus nõusoleku andmisest keelduda;
[RT IV, 23.09.2021, 2 - jõust. 01.10.2021]
  4) kinnistult, kus toimub biojäätmete graafikujärgne äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, võib segaolmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul;
  5) jäätmekoti maksimaalne äraveosagedus võib olla üks kord nelja nädala jooksul. Kui jäätmevaldajal tekib nelja nädala jooksul segaolmejäätmeid rohkem, tuleb jäätmete üleandmiseks kasutada konteinerit.

§ 26.   Paberi- ja kartongijäätmed

  (1) Paberi- ja kartongijäätmed ehk vanapaber tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning anda üle jäätmevedajale või viia vastavalt tähistatud avalikku konteinerisse või jäätmejaama.

  (2) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle üleandmisel või vastavasse konteinerisse panemisel olema kuiv ja puhas ning selle hulgas ei tohi olla teist liiki jäätmeid. Muust materjalist osad (nt kile ja pakkevahendid) tuleb enne jäätmete üleandmist eemaldada. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis kuuluvad hävitamisele vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

  (3) Viie ja enama korteriga majades tuleb alates 01.01.2022 paberi- ja kartongijäätmed koguda eraldi konteinerisse, mida tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides konteineri ületäitumist, kuid mitte harvem kui üks kord nelja nädala jooksul.

  (4) Ülejäänud jäätmevaldajad võivad kaks korda aastas nädalavahetustel korraldatavate kogumisringide käigus kasutada paberi ja kartongi jäätmevedajale üleandmiseks ka läbipaistvaid kilekotte ja pappkaste, kui neid on võimalik käsitsi jäätmeveokisse tõsta (kaal ei ületa 10 kg) ning tagatakse, et üleantav materjal püsib jäätmeveokisse tõstmiseni kuiv ja puhas. Info kogumisringide toimumise kohta avaldatakse vallalehes ja valla veebilehel.

§ 27.   Pakendid ja pakendijäätmed

  (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning tagastada müügikohta või anda üle jäätmevedajale või jäätmekäitlejale või viia vastavalt tähistatud avalikku pakendikonteinerisse või jäätmejaama.

  (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumist korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud need vastu võtma müügikohas või selle vahetus läheduses.

  (3) Pakend, millele on määratud tagatisraha, tuleb tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taarapunkti, taaraautomaati). Tagatisrahaga pakendit ei pea müüja tagasi võtma vaid pakendiseaduses sätestatud juhtudel (alla 20 m² müügikoht tiheasustusalal). Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile.

  (4) Pakendiettevõtja on kohustatud võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed tarbijalt tagasi tasuta.

  (5) Pakendimahutitesse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete.

  (6) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad, need ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

  (7) Pakendimahutisse võib pakendijäätmed panna kas lahtiselt või kilekotis, mis on soovitatavalt läbipaistev. Suuremahulised pappkarbid, mahlapakid jms on soovitatav enne mahutisse panemist kokku suruda. Suuremõõtmeliste pakendite vastuvõtt toimub jäätmejaamas.

  (8) Avalike pakendikogumiskohtade asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ning -maht igas kogumiskohas lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja vallavalitsuse vahel sõlmitavas lepingus.

  (9) Taaskasutusorganisatsioon ja pakendijäätmete käitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorteeritud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

  (10) Avalikele pakendikogumiskohtadele seatakse järgmised tingimused:
  1) igas avalikus pakendikogumiskohas peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Eraldi mahutitesse tuleb koguda vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: klaaspakend, paber- ja kartongpakend ning segapakend (plast, metall, joogikartong);
  2) kogumismahutite täiteavade suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad ka miinuskraadidega. Klaaspakendi kogumismahuti täiteavad peavad olema vähemalt 20 cm läbimõõduga ning segapakendi ja paber- ja kartongpakendi kogumismahutite täiteavad vähemalt 30 cm läbimõõduga või ava suurusega 30 x 20 cm;
  3) kogumismahutite värv ja märgistus peavad vastama kogutavale jäätmeliigile: segapakendijäätmed – kollane, klaaspakendijäätmed – roheline, paberpakendijäätmed – sinine;
  4) avalike pakendikonteinerite tühjendamissagedus peab olema piisav, et vältida nende ületäitumist ja pakendijäätmete ladustamist konteinerite kõrvale. Tiheasustusalal tuleb pakendikonteinereid tühjendada vähemalt kaks korda nelja nädala jooksul ning hajaasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Konteinerite korduva ületäitumise korral tuleb nende tühjendussagedust vallavalitsuse nõudel suurendada. Lisakonteinereid võib pakendipunktidesse paigaldada vallavalitsuse nõusolekul.

  (11) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendikogumiskohas olevad kogumismahutid puhtad ja terved, tagades vajadusel nende ülevärvimise, puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest ja mustusest, samuti vältima kogumismahutite ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama pakendikonteinerite ümbruse pakendijäätmetest vähemalt kolme meetri raadiuses, kui pakendikonteinerid on olnud ületäitunud ja/või pakendijäätmeid ei ole mahuti täiteavade väiksuse tõttu olnud võimalik mahutisse panna.

  (12) Avalikul pakendikogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eesti keeles ja venekeelse elanikkonnaga piirkondades ka vene keeles selgelt loetav info kogutava jäätmeliigi kohta koos jäätmete liigitamise lühijuhendi ning kogumismahutit tühjendava jäätmekäitleja nime ja kontaktandmetega.

  (13) Individuaalse pakendikonteineri või pakendikoti teenus on mõeldud pakendijäätmete jäätmevedajale üleandmiseks nende tekkekohas või selle läheduses.

  (14) Viie ja enama korteriga majades tuleb pakendijäätmed koguda eraldi 660‒1100-liitrisesse konteinerisse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist, kuid mitte harvem kui kaks korda nelja nädala jooksul.

  (15) Ülejäänud jäätmevaldajad võivad pakendijäätmete üleandmiseks kasutada 240‒1100-liitriseid konteinereid või läbipaistvaid 200-liitriseid kilekotte. Viimaste olemasolu tagab vajadusel jäätmevedaja.

§ 28.   Biojäätmed

  (1) Nii köögi- ja sööklajäätmed kui ka aia- ja haljastujäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning kompostida vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele oma kinnistu piires. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohas.

  (2) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris. Kompostiaun peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ning see ei tohi asuda kaevu hooldusalal ega sanitaarkaitsealal.

  (3) Kompostitavat materjali tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult, et see ei põhjustaks haisu ja kahjurite levikut. Komposti ei või panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks.

  (4) Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Kompostimise nõuetekohasust hindab vallavalitsuse keskkonnaspetsialist, kes kannab vastavad andmed jäätmevaldajate registrisse. Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.

  (5) Kui biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ei ole võimalik oma kinnistu piires nõuetekohaselt kompostida, siis tuleb need viia jäätmejaama, anda üle jäätmevedajale või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Tiheasustusaladel võib biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid jäätmevedajale üle anda 150-liitriste kilekottidega (mitte üle 10 kg) kaks korda aastas nädalavahetustel korraldatavate kogumisringide käigus. Info kogumisringide toimumise kohta avaldatakse vallalehes ja valla veebilehel.

  (6) Köögi- ja sööklajäätmeid võib kompostida ainult kinnises loomade ja lindude eest kaitstud kompostris.

  (7) Kõigis kortermajades, majutus- ja toitlustusasutustes, koolides, lasteaedades, hoolekandeasutustes, kauplustes ning muudes asutustes/ettevõtetes, kus tekib toidujäätmeid, tuleb need alates 01.01.2022 koguda eraldi biojäätmete konteinerisse, välja arvatud juhul, kui samal kinnistul tagatakse nende jäätmete nõuetekohane kompostimine. Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid tuleb jäätmevedajale üle anda sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu teket, kahjurite levikut ja ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

  (8) Kui tiheasustusalal asuvates eramutes ei ole võimalik toidujäätmeid oma kinnistu piires käesoleva eeskirja nõuetele vastavalt kompostida, siis tuleb need alates 01.01.2022 koguda eraldi biojäätmete konteinerisse ning anda jäätmevedajale üle sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu teket, kahjurite levikut ja ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

  (9) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete konteinerite maksimaalne suurus jäätmetekkekohtadel on 140 liitrit.

  (10) Biojäätmete konteiner peab olema vooderdatud täielikult biolaguneva kotiga, mille paigaldab mahutile jäätmevedaja. Biolagunevad jäätmed tuleb biojäätmete konteinerisse panna ainult paberist kottides või täielikult biolagunevates kottides (need peavad vastama standardile EN 13432) või lahtiselt.

  (11) Biojäätmete kogumismahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale biojäätmete, samuti vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid (kilekotid, pakendid, kivid, tuhk, suured kondid, puidutükid, kassiliiv jms).

  (12) Biojäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete kogumismahutisse.

§ 29.   Suurjäätmed

  (1) Suurjäätmed on suuremõõtmelised olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada jäätmemahutisse, nagu mööbel, vaibad, kardinapuud, kraanikausid, WC-potid, madratsid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitus- ja lammutusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmeid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.

  (2) Suurjäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning anda üle jäätmevedajale kaks korda aastas nädalavahetustel korraldatavate suurjäätmete kogumisringide käigus või viia jäätmejaama. Info kogumisringide toimumise kohta avaldatakse vallalehes ja valla veebilehel.

§ 30.   Plastijäätmed

  (1) Plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, plastnõud, kelgud, kausid, ämbrid, vannid jms, välja arvatud plastpakendid.

  (2) Plastijäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 31.   Metallijäätmed

  (1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed, nt plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, metallnõud, potid, kausid jms, välja arvatud metallpakendid.

  (2) Metallijäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (3) Mootorsõidukite või nende oluliste osade, liiklusmärkide, teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning elektrijuhtme ja kaabli kokkuostmine jäätmetena on lubatud vaid selleks õigustatud isikutelt. Jäätmetena on keelatud kokku osta ilmse kunsti- ja ajalooväärtusega metallesemeid.

§ 32.   Klaasijäätmed

  (1) Klaasijäätmed on erinevad klaasist jäätmed, nt lehtklaas, lambikuplid, vaasid, klaasist nõud, lauad, riiulid jms, välja arvatud klaaspakendid.

  (2) Klaasijäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 33.   Puidujäätmed

  (1) Puidujäätmed on erinevad värvimata, immutamata ja lakkimata puidust jäätmed, nt puuoksad, puitmaterjal, lõikelauad, puulusikad, pudrunuiad, puidust mänguasjad jms, välja arvatud ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkinud puidujäätmed.

  (2) Puidujäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning taaskasutada tekkekohas või viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 34.   Tekstiili- ja rõivajäätmed

  (1) Tekstiili- ja rõivajäätmed on korduskasutuseks sobimatud rõivad ja tekstiiljäägid, nt voodipesu, laudlinad, rätikud jms, välja arvatud tekstiilpakendid.

  (2) Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning taaskasutada tekkekohas või viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 35.   Ohtlikud jäätmed

  (1) Ohtlikud jäätmed (värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäägid, olmekemikaalid ning nendega saastunud taara, vanaõli, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmevaldajal viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale (sh ohtlike jäätmete kogumisringide käigus). Ravimijäägid võib tagastada apteeki.

  (3) Juriidiliste isikute tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (4) Ohtlikke jäätmeid ei tohi omavahel segada, lahjendada ega panna neid teiste jäätmete hulka.

  (5) Vedelad ohtlikud jäätmed tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavatesse lekkekindlatesse kogumismahutitesse, mis välistab nende sattumise keskkonda.

  (6) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib koguda, vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava keskkonnakaitseloa.

  (7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmekäitlejale üleandmiseni.

§ 36.   Probleemtoodetest tekkinud jäätmed

  (1) Probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist:
  1) patareid ja akud;
  2) mootorsõidukid ja nende osad;
  3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  4) rehvid;
  5) põllumajandusplast (põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör).

  (2) Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ning jäätmevaldajal on õigus probleemtooteid üle anda tasuta.

  (3) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast ning tegema probleemtoote kasutajale turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmeid tagastada (asukohad ja kontaktandmed).

  (4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle nende müügikohta või jäätmejaama.

  (5) Romusõidukid ja nende osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis millel on nende vastuvõtmise õigus.

  (6) Romusõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava keskkonnakaitseloa omajatel.

  (7) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jne) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle elektroonikaromude kogumispunkti, jäätmejaama või uue toote ostmise korral selle müügikohta.

  (8) Vanarehvid tuleb anda üle vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või uue toote ostmise korral selle müügikohta.

  (9) Põllumajandusplasti jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle jäätmejaama või põllumajandusplasti kogumispunkti.

  (10) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud hoidma tema hallatava kogumispunkti korrastatuna ning tagama kogumispunkti ümbruse heakorra käesoleva eeskirja nõuetele vastavalt.

§ 37.   Ehitus- ja lammutusjäätmed

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, plasti, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas pinnas ning asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed, mis tekivad ehitus-, remondi-, lammutus- või pinnasetööde käigus.

  (2) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise peab tagama jäätmevaldaja. Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on käesoleva eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

  (3) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohas koguda liigiti, korduskasutada ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ehitus- ja lammutusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete mahutisse või viimine avalikesse pakendikogumiskohtadesse on keelatud.

  (4) Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine tuleb korraldada muude jäätmete kogumisest eraldi ja need jäätmed tuleb koguda järgmiste jäätmeliikide kaupa:
  1) korduskasutuseks sobivad materjalid (ehitusdetailid, ehitusmaterjalid);
  2) puidujäätmed (töödeldud ja töötlemata puit eraldi);
  3) paberi- ja kartongijäätmed;
  4) metallijäätmed;
  5) mineraalsed jäätmed (tellised, krohv, betoon jms);
  6) plastijäätmed (sh kile);
  7) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
  8) klaas;
  9) pakendid;
  10) pinnas.

  (5) Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumisel tuleb välistada jäätmete sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele.

  (6) Jäätmete käitlusnõudeid järgides tuleb muudest jäätmetest eraldi liikide kaupa koguda ja jäätmekäitlejale üle anda ohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed, sealhulgas:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne);
  2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, neid sisaldav taara ning nendega immutatud materjalid;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne);
  4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
  5) saastunud pinnas.

  (7) Ehitus- ja lammutusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle isikule, kellel puudub vastav keskkonnakaitseluba.

  (8) Ehitise ehitus- või lammutusprojekt peab sisaldama jäätmekäitluse kirjeldust, sealhulgas ülevaadet eeldatavalt tekkivate jäätmete kogustest jäätmeliikide kaupa ning jäätmete edasisse käitlusesse suunamise võimalustest ja kohtadest.

  (9) Ehitise kasutusele võtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta ning jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.

  (10) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul või kuni kasutusloa saamiseni dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale, ning esitama need dokumendid ja/või vastava lepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks.

§ 38.   Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed

  (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete järgimine on kohustuslik kõigile valla territooriumil tegutsevatele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumitele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste või loomade tervishoiu või sellega seotud uuringute käigus tekkinud jäätmetena (edaspidi tervishoiujäätmed).

  (2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selle eest vastutava isiku.

  (3) Tervishoiuasutustes tuleb koguda liigiti:
  1) bioloogilised jäätmed;
  2) teravad ja torkivad jäätmed;
  3) nakkusohtlikud jäätmed;
  4) ravimijäätmed;
  5) radioaktiivsed jäätmed;
  6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule;
  7) diskreetne vanapaber.

  (4) Bioloogilised jäätmed (operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, sh amputeeritud kehaosad ja elundid, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, kateetrid ja muud patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed, katseloomade jäänused jms) tuleb kohe pärast tekkimist koguda kindlalt suletavasse mahutisse, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed", ning toimetada tekkekohast hoiuruumi, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi. Mahutile peab olema märgitud jäätmetekitaja tervishoiuasutuse nimi ja pakkimise kuupäev.

  (5) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms) tuleb tekkekohas koguda läbitorkekindlast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja tervishoiuasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

  (6) Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed ja muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist koguda kindlalt suletavasse mahutisse, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed", ning toimetada tekkekohast hoiuruumi, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi. Mahutile peab olema märgitud jäätmetekitaja tervishoiuasutuse nimi ja pakkimise kuupäev.

  (7) Kasutuskõlbmatud ravimid ehk ravimijäätmed, sealhulgas kasutuskõlbmatud vaktsiinid tuleb tekkekohas koguda kindlalt suletavasse lekkekindlasse mahutisse, millel on markeering "Ravimijäätmed", ning toimetada tekkekohast hoiuruumi, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi. Kasutuskõlbmatuid ravimeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest.

  (8) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jms), tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed" ning jäätmetekitaja tervishoiuasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Radioaktiivsete jäätmetega pakendid tuleb toimetada tekkekohast hoiuruumi, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.

  (9) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt kraadiklaasid, amalgaamplommid, elavhõbedat sisaldavad reagendid) tuleb hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Anum tähistatakse markeeringuga "Elavhõbedajäätmed", millele lisatakse jäätmetekitaja tervishoiuasutuse nimi, pakkimise kuupäev ja jäätmete kirjeldus. Elavhõbedajäätmetega pakendid tuleb ning toimetada tekkekohast hoiuruumi, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.

  (10) Kemikaalide jäätmed tuleb säilitada kemikaalide originaalpakendites või koguda suletavatesse, mittepurunevatesse ja vastava märgistusega anumatesse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb toimetada tekkekohast hoiuruumi, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.

  (11) Diskreetset vanapaberit nagu isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle jäätmekäitlejale.

  (12) Tervishoiujäätmeid sisaldavaid mahuteid tuleb hoida tervishoiuasutuses piisava suurusega hoiuruumis, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks. Hoidla peab olema sobiva temperatuurirežiimiga, lukustatav, ventileeritav, niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist võimaldava siseviimistlusega ning soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest.

  (13) Tervishoiuasutused ei tohi tervishoiujäätmeid ise kõrvaldada. Tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

  (14) Tervishoiuasutuses tekkinud, kuid käesolevas paragrahvis nimetamata jäätmete käitlemisel lähtutakse käesolevas eeskirjas toodud üldistest nõuetest.

5. peatükk Jäätmete liigiti kogumise arendamine 

§ 39.   Jäätmete liigiti kogumise arendamine

  (1) Segaolmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita 2022. aasta lõpuks 90% jäätmetekkekohtadest korraldatud jäätmeveoga.

  (2) Paberi- ja kartongijäätmete liigiti kogumist tuleb tõhustada, et suurendada paberi- ja kartongijäätmete taaskasutamist materjalina. Eesmärgi saavutamiseks liidetakse paberi- ja kartongijäätmete kogumine 2021. aastal korraldatud jäätmeveoga.

  (3) Pakendite ja pakendijäätmete liigiti kogumise edendamiseks tuleb hiljemalt 2023. aastaks koostöös taaskasutusorganisatsioonidega korrastada ja täiendada avalike pakendikogumiskohtade võrgustikku. Pakendipunktide eesmärgipärasema kasutamise saavutamiseks tuleb teha järjepidevat teavitustööd nii eesti- kui ka venekeelse elanikkonna seas ning tõhustada järelevalvet. Avalikku ruumi tuleb tavapäraste prügiurnide asemel paigutada jäätmete sorteerimiskastid.

  (4) Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise eesmärgiks on vähendada 2023. aasta lõpuks biolagunevate jäätmete osakaalu segaolmejäätmetes. 2021. aastal liidetakse biolagunevate jäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga. Kompostimise edendamiseks tuleb teha teavitustööd. Vajadusel rajada komposteeritavate jäätmete vastuvõtmiseks nõuetekohased kompostimisväljakud. Võimalusel toetada elanikkonda liigiti kogutavate jäätmete konteinerite ja kompostrite soetamisel.

  (5) Suurjäätmete kogumine liidetakse 2021. aastal korraldatud jäätmeveoga.

  (6) Plasti, metalli, klaasi, puidu, tekstiili, elektri- ja elektroonikaseadmete ning bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete liigiti kogumise edendamiseks tuleb jätkata ja suurendada nende jäätmete üleandmist valla piirkondlikku jäätmejaama ‒ Torma prügilasse. Selleks tuleb teha järjepidevat teavitustööd nii eesti- kui ka venekeelse elanikkonna seas. Jäätmete valikulist vastuvõttu tuleb olemasolevates jäätmekogumiskohtades jätkata. Keskkonnaohu vähendamiseks tuleb jätkata ohtlike jäätmete, sh eterniidi kogumisringide korraldamist. Hiljemalt 2024. aasta lõpuks tuleb laiendada kasutatud ja korraliku mööbli, rõivaste ning elektri- ja elektroonikaseadmete äraandmise võimalusi, sealhulgas leida võimalus valda korduskasutuskeskuse rajamiseks, et võimaldada jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

  (7) Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on suunata 2022. aasta lõpuks taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teavitustöö ja järelevalve.

6. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded 

§ 40.   Jäätmekäitluskoht

  Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis või vastav maa-ala jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (nt jäätmejaam, jäätmepunkt, kompostimisväljak). Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 41.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

7. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 42.   Järelevalve ja vastutus

  (1) Vallavalitsusel on õigus:
  1) teostada järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle;
  2) koostada ettekirjutusi eeskirja täitmiseks;
  3) rakendada ettekirjutuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.

  (2) Vallavalitsusel on õigus käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks määrata või volitada tema nimel tegutsevaid isikuid.

  (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed käitleb ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul.

  (4) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (5) Kui saastaja ei ole teada või ei ole teda võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik omal kulul. Kui kinnisasja omanik ei täida oma kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul ametiasutus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 43.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 44.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. oktoobril 2021.

Lisa 1 Tiheasustusala Kasepää piirkonnas

Lisa 2 Ühismahuti kasutamise taotlus

Lisa 3 Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotlus

Lisa 4 Jäätmeveosageduse muutmise taotlus

Lisa 5 Kinnitus jäätmekäitluse kohta