Väljaandja: Vastseliina Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 02.06.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 19.03.2018
Avaldamismärge: RT IV, 23.10.2012, 28

Vastseliina valla põhimäärus

Vastu võetud 30.05.2012 nr 11


Käesolev määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 9 alusel.



1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Põhimääruse reguleerimisala

(1) Valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse:
1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;
3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
4) valla ametiasutuste moodustamise kord;
5) valla arengukava, eelarve strateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

(2) Valla põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka muid valla tegevust reguleerivaid sätteid

§ 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste

(1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.

(2) Kohalik omavalitsus:
1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

§ 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

() Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avalikkus;
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 4. Valla omavalitsusorganid

(1) Vastseliina valla omavalitsuse esinduskoguks on Vastseliina vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Vastseliina valla hääleõiguslike elanike poolt, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;

(2) Vastseliina valla omavalitsuse täitevorganiks on Vastseliina vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt.

§ 5. Valla elanik

() Vastseliina valla elanik on isik, kellel Eesti Rahvastikuregistri järgi on elukohaks Vastseliina vald

§ 6. Valla piir ja haldusjaotus

(1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras.

(2) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(3) Valla halduskeskus asub Vastseliina alevikus, aadressil Võidu tn 14 Vastseliina alevik Vastseliina vald 65201 Võrumaa. Valla halduskeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu, kusjuures otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus

(4) Valla territoorium jaguneb 1 alevikuks ja 46 külaks: Haava küla, Halla küla, Heinasoo küla, Hinniala küla, Hinsa küla, Holsta küla, Illi küla, Indra küla, Jeedasküla küla, Juraski küla, Kaagu küla, Kapera küla, Kerepäälse küla, Kirikumäe küla, Kornitsa küla, Kõo küla, Kõrve küla, Käpa küla, Külaoru küla, Kündja küla, Lindora küla, Loosi küla, Luhte küla, Mutsu küla, Mäe-Kõoküla, Möldri küla, Ortuma küla, Paloveere küla, Pari küla, Perametsa küla, Plessi küla, Puutli küla, Raadi küla, Saarde küla, Savioja küla, Sutte küla, Tabina küla, Tallikeste küla, Tellaste küla, Tsolli küla, Vaarkali küla, Vana-Saaluse küla, Vana-Vastseliina küla, Vatsa küla, Viitka küla ja Voki küla ning Vastseliina alevik

§ 7. Valla sümbolid

(1) Vastseliina valla sümbolid on lipp, vapp ja logo

(2) Valla vapi kirjeldus: Hõbedase kilbi keskel põigiti kaks sinist lainelõikelist varrast, nendel kaarjast tüvimikust tõusev viie müürisakmega linnusetorn - mõlemad punased. Torni ülaosas kolm kaksikteravkaare ja sõõriga petiknissi ning allpool kaks teravkaarelist aknaava, viimaste vahel rõngasrist - kõik hõbedased

(3) Vastseliina valla lipul on Vastseliina vapi kujutis, mille taustal on valge rist. Lipu üldine taust on sinine.

(4) Vastseliina valla logo on kilbi kujuline. Vastseliina valla logo koosneb Vastseliina valla vapist ja sõnast “Vastseliina” vapi alumisel osal.

(5) Valla lipu ja logo kasutamise kord on sätestatud vallavolikogu määrusega

§ 8. Valla tunnustusavaldused

(1) Aukirjaga tunnustamine - Vastseliina valla aukiri antakse füüsilisele või juriidilisele isikule tänuavaldusena Vastseliina vallale osutatud teenete eest. Aukirja andmise otsustab volikogu.

(2) Tänukirjaga tunnustamine - Vastseliina valla tänukiri antakse füüsilisele või juriidilisele isikule üldkasulike teenete eest Vastseliina valla huvides. Tänukirja andmise otsustab vallavalitsus.

(3) Vastseliina valla tunnustusavaldused:
1) Aukodanik - valitakse volikogu poolt kehtestatud aukodaniku statuudi alusel
2) Vabariigi Aastapäeval tänukirja ja aukirjaga tunnustamine – laekunud ettepanekute ja vallavolikogu poolt moodustatud komisjoni põhjendatud otsuse alusel
3) parimate õppurite tunnustamine – Vastseliina Gümnaasiumi direktori poolt esitatud nimekirja alusel iga-aastane õpilaste tänamine tänukirja ja meenega.

§ 9. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi

(1) Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest lähtuv iseseisev eelarve.

(2) Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi.

§ 10. Valla ülesanded ja pädevus

(1) Valla ülesandeks on korraldada antud vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

(2) Valla ülesandeks on korraldada antud vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

(3) Lisaks § 1 ja § 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi:
1) mis on talle pandud teiste seadustega;
2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Vald täidab riiklikke kohustusi:
1) mis on talle pandud seadusega;
2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel vallale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 11. Volikogu ja valitsuse õigusaktid

(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

(3) Vastseliina valla volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Vastseliina valla haldusterritooriumil.

(4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

§ 12. Vald avalik-õigusliku isikuna

(1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.

(2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

§ 13. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides

(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.

(2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või viimase poolt määratud esindaja.

(3) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.

§ 14. Valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi

() Vastseliina vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras

§ 15. Valla õiguste kaitse

(1) Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata.

(2) Volikogul on õigus valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.

(3) Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

§ 16. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites

() Asjaajamiskeel Vastseliina valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel.

2. peatükk VOLIKOGU

§ 17. Volikogu moodustamine

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.

(3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 18. Volikogu liige

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.

(5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

(8) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning tervikuna volikogu tegevusest.

(9) Volikogu liikmel on õigusteha arupärimisi volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud.

(10) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.

§ 19. Volikogu pädevus

(1) Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimuste otsustamine.

(2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.

§ 20. Volikogu õigusaktide algatamise õigus

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu komisjonil;
2) volikogu liikmel;
3) vallavalitsusel;
4) vallavanemal;
5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla elanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul seaduses sätestatud korras;
6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

§ 21. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

(1) Volikogu istungite protokollid ja õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel hiljemalt kümne päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest.

(2) Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele volikogu otsustusel seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.

(3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

§ 22. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll

(1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon.

(2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. Arupärimine on küsimus, mis puudutab eelnimetatud isikute võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist.

(3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil.

(4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

§ 23. Tööandja kohustus volikogu liikme ees

() Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid.

§ 24. Volikogu liikme õigus saada teavet

(1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

(2) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene.

3. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 25. Volikogu esimees ja aseesimees

(1) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
4) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist ja esitab neist volikogu istungil ülevaate;
5) annab volikogu alalistele ja ajutistele komisjonidele ülesandeid ja kontrollib nende täitmist;
6) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 26. Volikogu esimehe valimine

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minutilise sõnavõtuga ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
5) kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemise otsustamiseni volikogu poolt.

(3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Volikogu esimehe valimise korraldab valla valimiskomisjon.

(5) Valimisjärgse või tegutsemisvõimetuks osutunud volikogu uue koosseisu puhul korraldab volikogu esimehe valimist valla valimiskomisjon ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

(6) Valimist korraldav komisjon (häältelugemise komisjon) väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemise komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Sedelitele kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras. Iga kandidaadi nime taha kantakse kirjed «poolt», «vastu», «erapooletu». Häältelugemise komisjoni esimees selgitab vallavolikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale vallavolikogu liikmele kandidaatide nimedega varustatud hääletussedeli. Enne hääletamist teeb vallavolikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab vallavolikogu. Salajasel hääletamisel tõmbavad vallavolikogu liikmed sobivale kirjele joone alla ja lasevad sedeli valimiskasti eelnevalt varustatuna valla kantselei pitseriga häältelugemise komisjoni esimehe poolt. Vallavolikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti või ei täida sedelit, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Kui joon on alla tõmmatud ühe kandidaadi mitmele kirjele, loetakse valimissedel rikutuks. Kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada, loetakse valimissedel kehtetuks. Häältelugemise komisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

(8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 27. Volikogu aseesimehe valimine

(1) Volikogu aseesimehe valimisel kohaldatakse paragrahvis 24 sätted, välja arvatud lõiked 4 ja 5.

(2) Volikogu aseesimehe valimised viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemise komisjon, mille koosseisu ei või kuuluda ülesseatud kandidaat.

(3) Häältelugemise komisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid.

(4) Häältelugemise komisjoni protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

§ 28. Volikogu komisjon

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. Alatise komisjoni tegevusvaldkond määratakse komisjoni põhikirjas ja vastavasisulises korras.

(2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni esimees teeb volikogule esilduse komisjoni liikmete osas. Volikogu liikmetel on õigusteha omapoolseid ettepanekuid komisjonide liikmete osas. Eriarvamuste puhul toimub komisjoni liikmete valimine salajase hääletamise teel. Hääletamine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvi 24 lõike 6 kohaselt.

(3) Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.

(4) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

(5) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

§ 29. Volikogu komisjoni töökord

(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul ja vajadusel kutsub komisjoni kokku volikogu esimees, informeerides sellest eelnevalt komisjoni esimeest ja aseesimeest.

(3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige, vastava ala ametnik ja vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(4) Komisjoni liikme või väljast poolt komisjoni kutsutud isiku poolt koostatakse koosoleku kohta protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(5) Protokoll esitatakse peale komisjoni koosoleku toimumist seitsme päeva jooksul vallakantseleisse ja see avalikustatakse ja säilitatakse vallakantseleis.

(6) Volikogu ajutiste ja alatiste komisjonide täpsem töökord sätestatakse volikogu poolt kehtestatud komisjoni põhikirjas

§ 30. Komisjoni pädevus

(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamiseks:
1) vajadusel volikogu õigusaktide eelnõud;
2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
3) isikute avaldused, taotlused.

(2) Komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
2) algatada arutelusid;
3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega, juhul kui eksperdile tuleb tasu maksta, tuleb kooskõlastada vallavanemaga.

(3) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel ja vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.

§ 31. Asjade menetlemine komisjonis

(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama mõistliku aja jooksul.

(2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

(3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon vajadusel oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele ja kannab ette volikogu istungil. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees.

§ 32. Komisjoni tegutsemisvõimetus

(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet.

(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

(3) Uue komisjoni esimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvi 16 lõike 6 kohaselt.

§ 33. Komisjoni aruandlus

() Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule üks kord aastas.

§ 34. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab paragrahvis 26 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.

(2) Revisjonikomisjon kontrollib:
1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
2) vallavalitsuse ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust;
3) tulude tähtaegset sissenõudmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.

(3) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(4) Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus:
1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse;
2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

(5) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd.

(6) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.

(7) Revisjonikomisjon täidab majanduslike huvide deklaratsioonihoidja ülesandeid vastavalt seadusele.

(8) Revisjonikomisjon vaatab enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

§ 35. Volikogu istung

(1) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(2) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus, väljaarvatud juulis, mil volikogu istungit ei toimu, kui volikogu ei otsusta teisiti.

(3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis.

(4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

(5) Kiireloomulises üksikküsimuses otsuse tegemiseks võib volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kokku kutsuda erakorralise volikogu istungi.

(6) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt volikogu esimehele või vallakantseleisse

§ 36. Istungi kokkukutsumine ja päevakord

(1) Kutse vallavolikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse vallavolikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Kutse edastatakse vallavolikogu liikmetele elektronposti teel, vajadusel paberkandjal vastavasisulise taotluse alusel ning avaldatakse valla veebilehel www.vastseliina.ee. Elektronposti teel või paberkandjal edastatavale kutsele lisatakse vallavolikogu õigusaktide eelnõud ning vajadusel nende seletuskirjad ja muud materjalid või lisatakse link valla veebilehele, millel nimetatud materjalid asuvad.

(2) Kutse loetakse kättesaaduks vallasekretäri või tema asendaja arvutis fikseeritud kutse saatmise ajal. Ühe adressaadina saadetakse kutse ka vallavalitsuse elektronposti üldaadressile, trükitakse välja, allkirjastatakse ja lisatakse kutse materjalide juurde.

(3) Lisaks saadab vallasekretär või tema asendaja vallavolikogu liikmetele teate elektronposti teel kutse saatmise kohta SMS tekstisõnumina.

(4) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Taotlused ja ettepanekud volikogu päevakorra kohta peavad olema esitatud vallakantseleisse kirjalikult hiljemalt kümme päeva enne volikogu istungit.

(5) Ettepanekuid lisada volikogu istungi päevakorda lisaküsimusi või lisaeelnõusid võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu esimees ja vallavanem.

(6) Ettepanekuid päevakorra järjestuse muutmiseks võivad teha kõik volikogu liikmed ja vallavanem.

§ 37. Hääletamine volikogus

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed.

(2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

(4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, s.t kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus.

(5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatus- ja parandusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatus- ja parandusettepanekut, mis oluliselt ei erine arutatavast küsimusest, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Kui olulisi ettepanekuid ja parandusi on mitu, siis kõigepealt hääletatakse need:
1) mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste hääletamise;
2) mis erinevad algettepanekust kõige rohkem.

(7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(8) Kiireloomulises üksikküsimuses otsuse tegemiseks võib volikogu esimees teha hääletustulemuse kindlaks ilma volikogu kokku kutsumata, telefoni teel. Juhul kui volikogu liige leiab, et erakorralise volikogu kokkukutsumine on vajalik, kutsutakse kokku erakorraline volikogu.

§ 38. Salajane hääletamine

(1) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni liikmed võivad olla ka valla ametnikud.

(2) Salajane hääletamine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvi 24 lõike 6 kohaselt

§ 39. Volikogu töökeel

() Volikogu töökeel on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar.

§ 40. Volikogu istungi läbiviimine

(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim kohal viibiv liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
2) kutsutud külalistest teatamine;
3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

(3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, vajadusel kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

(4) Volikogu istung viiakse läbi lähtudes heast tavast ja kõikide volikogu liikmete võrdse kohtlemise printsiibist.

(5) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
1) ettekanne on päevakorrapunkti ettevalmistatud käsitlemine, kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine;
2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride motiveeritud esitamine arutatavas päevakorrapunktis;
4) repliik on lühidalt öeldud märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis;
5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada üldjuhul ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise korral;
8) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;
9) sõnavõtud ja repliigid loetakse lõpetatuks teema sisulisel lahendamisel kas konsensusega või poolthäälte enamusega;
10) muudatus- ja parandusettepanekud ning eriarvamused volikogu õigusaktide eelnõude kohta kantakse volikogu protokolli, eriarvamused võib esitada volikogule kirjalikult;
11) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on volikogu liikmetel õigus nõuda kuni 5-minuti pikkust vaheaega. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.

(6) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.

(7) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

(8) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

(9) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel.

(10) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu nimel tehtud kirjade kohta, samuti on osalejatel võimalik tõstatada lahendamist vajavaid probleeme ning edastada vajalikku informatsiooni toimunu või toimuva kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja.

§ 41. Volikogu istungi protokoll

() Volikogu istungid protokollitakse ja tehakse helisalvestis. Protokollid avalikustatakse hiljemalt kümnendal päeval pärast volikogu istungit.

§ 42. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile.

(3) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse kirjalikult hiljemalt kümme päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse:
1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;
5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi
7) vallakantselei abistab vajadusel õigusaktide eelnõude esitajaid õigusaktide eelnõude normitehnilise korrektsuse tagamisel.

(4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.

(5) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.

(6) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

(7) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.

(8) Vallavalitsus esitab arvamuse eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a. volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud.

(9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme poolt esitatud eelnõu.

(10) Vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike vallaelanike poolt esitatud algatuse õigusakti vastuvõtmiseks, mis vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses esitatud tingimustele, aitab volikogu eelnõuks vormistada vallakantselei.

4. peatükk VALLAVALITSUS

§ 43. Vallavalitsus ja selle koosseis

(1) Vallavalitsuse moodustab volikogu.

(2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

(3) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt.

(4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul.

§ 44. Vallavanema pädevus

(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Vallavanem:
1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab Vastseliina valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks.

(3) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallasekretär ja viimase äraolekul vallavanema käskkirjaga määratud ametnik.

§ 45. Vallavanema valimine

(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minutilise sõnavõtuga ja volikogu igal liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Nimekirja sulgemise järel viiakse läbi salajane hääletamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvis 36 sätestatule.

(5) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(6) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

(7) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, kuulutatakse välja istungi vaheaeg läbirääkimisteks. Pärast vaheaega korratakse valimisprotseduuri. Kui ka see hääletusvoor ei anna tulemust, siis valitakse vallavanem järgmisel istungil.

(8) Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusega.

§ 46. Vallavalitsuse kinnitamine

(1) Vallavalitsuse arvulise suuruse kinnitab volikogu oma volituste ajaks vallavanema ettepanekul.

(2) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana.

(3) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub vallavanema ettepaneku alusel volikogu poolthäälte enamusega.

(4) Eriarvamuste puhul vallavalitsuse liikmete osas toimub vallavalitsuse liikmete valimine salajase hääletamise teel. Hääletamine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvi 24 lõike 6 kohaselt

(5) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.

§ 47. Vallavalitsuse pädevus

(1) Vallavalitsus:
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste ja otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse;
4) lahendab küsimusi, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on delegeeritud vallavalitsusele;
5) korraldab isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras;
6) otsustab vallavalitsuse komisjonide moodustamise;

(2) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle kolmandatele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.

(3) Vallavalitsus sõlmib lepinguid kuid mitte üle eelarveaasta kohustusega, kelle nimel kirjutab alla vallavanem või teda asendav isik.

(4) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse osutatavate teenuste hinnad.

§ 48. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine

(1) Vallavalitsuse õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis ja seadusega ettenähtud ulatuses valla veebilehel kümne päeva jooksul.

(2) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

(3) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega.

(4) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest.

§ 49. Vallavalitsuse istung

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung.

(2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

(3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri.

(4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord.

(5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua õigusakti andmist kantakse protokolli, kui mõni vallavalitsuse liige seda nõuab.

(6) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse kümne päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis.

§ 50. Vallavalitsuse komisjon

(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

(2) Komisjoni tegevuse eesmärgi, töökord ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse õigusaktis, millega komisjon moodustatakse. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast koosolekut seadustes lubatud ulatuses kui komisjon peab seda vajalikuks. Üldjuhul komisjoni protokolle ei avalikustata.

5. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS

§ 51. Arengukava, eelarvestrateegia, eelarve ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

(1) Vastseliina valla tasakaalustatud ning jätkusuutliku arengu planeerimiseks koostatakse Vastseliina valla arengukava, selle osana eelarvestrateegia, valdkondade arengukavad ja vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad.

(2) Arengukavade koostamisel lähtutakse Vastseliina valla arenguperspektiividest ja esitatakse meetmed seatud eesmärkide saavutamiseks.

(3) Eelarvestrateegia koostamise põhimõtteks on eelarveliste vahendite suunamise kajastus läbi prioriteetide seadmise, tagamaks arengukavades esitatud arenguperspektiivile lähim parim tulemus.

§ 52. Arengukavade ja eelarvestrateegia koostamise üldalused

(1) Valdkondade arengukavad ja vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad koostatakse üldjuhul samaks perioodiks Vastseliina valla arengukavaga, kuid mitte pikemaks perioodiks kui seda on Vastseliina valla arengukava, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega.

(2) Valdkonna arengukava koostatakse, kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist Vastseliina valla arengu seisukohast olulise tegevusvaldkonnaga.

(3) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

(4) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.

(5) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa.

(6) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja.

(7) Vastseliina valla arengukava, eelarvestrateegia ja valdkondade arengukavade eelnõud valmistab ette vallavalitsus. Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava eelnõu valmistab ette vastav asutus.

§ 53. Arengukavade ja eelarvestrateegia avalikustamine, vastuvõtmine ja muutmine

(1) Vastseliina valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkonna arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse Vastseliina valla veebilehel pärast vallavolikogule esitamist.

(2) Valla arengukava ja valla hallatavate asutuste arengukavad võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

(3) Vastseliina Vallavalitsus algatab Vastseliina valla arengukava, eelarvestrateegia muutmise hiljemalt iga eelarveaastale eelneva aasta 1. juuniks.

(4) Ettepanekud Vastseliina valla arengukava, valdkondade arengukavade ja eelarvestrateegia muutmise kohta esitatakse hiljemalt iga aasta 1. juuliks valla allasutuste, valla äriühingute, sihtasutuse ja teiste füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt valla kantseleisse.

(5) Vallavalitsus esitab ettepanekud Vastseliina valla arengukava, valdkondade arengukavade ja eelarvestrateegia muutmise kohta volikogule 1. septembriks.

(6) Vallavolikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise vallavolikogu määrusega hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

§ 54. Arengukava

(1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule. Volikogu võib kehtestada arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra või volitada vallavalitsust seda tegema.

(2) Arengukava osa või sellega seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

(3) Kehtiv arengukava peab mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

(4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
3) mitme valla või valla või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

(5) Vallavalitsus korraldab avalike arutelusid alevikus ja viies suuremas külakeskuses ning vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel, ja Vastseliina valla lehes. Arengukava peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kolm nädalat.

(6) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

(7) Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

(8) Arengukava on aluseks:
1) valla eelarve koostamisele;
2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.

(9) Valla arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga.

(10) Valla hallatavatel asutustel peab vajadusel olema oma arengukava.

(11) Valla hallatavate asutuste arengukava ja selle muutmise projekt koostatakse vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, arvestades Vastseliina valla arengukava.

§ 55. Arengukavade täitmine

(1) Vallavalitsus esitab igal aastal vallavolikogule läbivaatamiseks aruande Vastseliina valla arengukava ja valdkondade arengukavade täitmise kohta. Arengukava ning valdkondade arengukavade täitmise aruanne esitatakse majandusaasta aruandes.

(2) Arengukava täitmise aruandes antakse hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele ja tuuakse välja nende mõju Vastseliina valla arengule tervikuna.

§ 56. Vastseliina valla eelarve ja finantsjuhtimine

(1) Vastseliina valla eelarve koostatakse arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtuvalt.

(2) Vastseliina valla eelarve koosneb osadest ja koostatakse kassapõhiselt. Eelarveosad on:
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevus;
4) finantseerimistegevus;
5) likviidsete varade muutus.

(3) Eelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate tulude ning nende arvel valla ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määratlemine vastavalt valla põhimäärusele, kehtivale arengukavale ja eelarvestrateegiale või kui on otsustatud arengukava või eelarvestrateegiat muuta, siis menetletavale arengukavale, eelarvestrateegiale ja teistele õigusaktidele.

(4) Eelarvega tuleb tagada põhitegevuse tulude täielik arvelevõtmine nende moodustamise kõigi allikate järgi, samuti põhitegevuse kulude otstarbekas ja kokkuhoidlik kindlaksmääramine kululiikide lõikes.

(5) Eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

(6) Eelarve koostamine, vastuvõtmine, muutmine ning selle täitmise aruande läbivaatamine ja kinnitamine toimub Vastseliina valla finantsjuhtimise korra kohaselt, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut.

(7) Vastseliina valla finantsjuhtimise korra kehtestab vallavolikogu.

§ 57. Valla eelarve vastuvõtmine, jõustumine ja avalikustamine

(1) Eelarve võtab vastu volikogu seaduses ja selles põhimääruses ja finantsjuhtimise korras sätestatud korras.

(2) Volikogu kinnitab järgmise aasta valla eelarve tulud ja kulud valla hallatavate asutuste ja tegevusvaldkondade lõikes ning finantseerimistehingud vastavalt rahandusministri poolt kinnitatud eelarveklassifikaatoritele üldsummadena.

(3) Volikogu määrab igaks eelarveaastaks reservfondi täpse suuruse.

(4) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega, milles kajastatakse vajadusel ka muid sätteid, mis on vajalikud eelarveaastal finantsjuhtimise korraldamiseks.

(5) Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel koos eelarve menetlemist käsitlevate volikogu ja volikogu komisjonide koosolekute protokollidega.

(6) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

(7) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võivad vallavalitsus ja teised alaeelarvete eest vastutavad isikud igas kuus teha väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaastal eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

(8) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võivad vallavalitsus ja teised alaeelarvete eest vastutavad isikud teha neid väljeminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

§ 58. Majandusaasta aruande kinnitamine ja avalikustamine

(1) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

(2) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

§ 59. Vallavara

(1) Vastseliina valla munitsipaalomandiks on valla omanduses olevad kinnis-ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Vallavara valitsemise korra kehtestab vallavolikogu.

§ 60. Kohalikud maksud

(1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus).

(2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist.

(3) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

(4) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus.

(5) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist.

(6) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses.

§ 61. Koormised

(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

(2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.

(4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. Vallavolikogu poolt vastava loa andmisel määratakse vallavolikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.

(5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus.

(6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

(7) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.

(8) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

§ 62. Lepingud

(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires vallavolikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või selleks volitatud isik.

(2) Lepingute sõlmimise otsustab:
1) volikogu, kui tehingu väärus on üle 25 000 euro;
2) vallavalitsus, kui tehingu väärtus on alla 25 000 euro;
3) allasutuse juht, kui tehingu väärtus on kuni 10 000 eurot;
4) välja arvatud need lepingud, mille sõlmimiste reguleerib vallavara valitsemise kord ja valla hankekord.

6. peatükk VALLA PLANEERINGUD

§ 63. Valla üldplaneering

(1) Valla üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi kohta.

(2) Valla üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine on kohustuslik.

(3) Üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses.

§ 64. Detailplaneering

() Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

7. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUS

§ 65. Omavalitsusteenistus

() Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avaliku teenistuse seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning käesolev põhimäärus.

§ 66. Ametiasutus

(1) Valla ametiasutusteks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem.

(2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Vastseliina valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse teenistujate koosseisu määrab volikogu. Ametiasutuse teenistujate ülesanded ja töökorraldus sätestatakse ametijuhendeis, mille kinnitab vallavanem.

§ 67. Vallasekretär ja vallakantselei

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

(2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2^2  tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, või kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2^2  tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või isiku, kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla-ja vallasekretäride kutsekomisjoni poolt enne 2011. aasta 1. märtsi väljastatud valla-ja vallasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat, kuid kes ei oma juristi kvalifikatsiooni.

(3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.

(4) vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega ja vallavolikogu ning vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 68. Teenistuslik järelevalve

(1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse ametiisikute ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll.

(2) Hallatavates asutustes teostavad teenistuslikku järelvalvet vallavalitsuse ametnikud oma pädevuse piires vastavalt vallavanema käskkirjaga antud ülesandele.

(3) Teenistusliku järelevalve teostaja:
1) analüüsib ja hindab vallavalitsuse teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse vastavust seadustele ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele;
2) analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust;
3) tuvastab ja hindab juhtimis- ning kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust.

(4) Oma ülesannete teostamiseks on teenistusliku järelevalve teostajal õigus:
1) tutvuda kõikide vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega;
2) nõuda vallavalitsuse teenistujatelt ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ning eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha vallavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.

8. peatükk VASTSELIINA VALLA HALLATAVATE ASUTUSTE MOODUSTAMINE

§ 69. Vallavalitsuse hallatavad asutused

(1) Vallavalitsuse hallatavad asutused moodustatakse volikogu otsusega.

(2) Vallavalitsuse hallatavad asutused tegutsevad volikogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel.

§ 70. Vallavalitsuse hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine

(1) Hallatava asutuse juht esitab oma asutuse põhimääruse eelnõu kinnitamiseks volikogule.

(2) Volikogu esimees suunab hallatava asutuse põhimääruse eelnõu arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks vastavale volikogu komisjonile.

(3) Volikogu kinnitab hallatava asutuse põhimääruse volikogu liikmete poolthäälte enamusega.

§ 71. Valla hallatav asutus

(1) Valla hallatavad asutused on haridus-, kultuuri-, tervishoiu-¸ noorsoo- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest

(2) Valla hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.

(3) Valla hallatava asutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu.

(4) Valla hallatava asutuse juhi sõlmib töölepingu vallavanem.

(5) Valla hallatava asutuse ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes, mille kinnitab volikogu.

(6) Valla hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

9. peatükk VÄLISSUHTED

§ 72. Välissuhted

(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus.

(2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu poolt kehtestatud korras.

(3) Vallavalitsus:
1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist;
2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;
4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

(4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud isik Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja.

10. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE

§ 73. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine

(1) Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel, kahel erineval volikogu istungil.

(2) Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 74. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

() Tunnistada kehtetuks Vastseliina Vallavolikogu 26.05.2010.a määrus nr 1-1.1/16 «Vastseliina valla põhimääruse kinnitamine».

§ 75. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub 2. juunil 2012. a.

Ivar Traagel
Vallavolikogu esimees