Keskkond ja heakordHeakord

Teksti suurus:

Peipsiääre valla heakorra eeskiri

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Peipsiääre Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.10.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 23.10.2018, 34

Peipsiääre valla heakorra eeskiri

Vastu võetud 10.10.2018 nr 45

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 361 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Heakorra eeskirja reguleerimisala

 (1) Peipsiääre valla heakorra eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab heakorranõuded Peipsiääre valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil.

 (2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile valla territooriumil elavatele, viibivatele või tegutsevatele isikutele, ettevõtetele, organisatsioonidele ning kinnis- või vallasvara omanikele, sõltumata nende elukohast või kodakondsusest.

 (3) Eeskirja kohaldatakse koosmõjus valla jäätmehoolduseeskirja, koerte ja kasside pidamise eeskirja, kaevetööde, kalmistute, avalike ürituste korraldamise eeskirjade ja üksikpuude raiumise loa andmise korraga ning teiste vallas kehtestatud eeskirjadega.

 (4) Käesolev eeskiri ei reguleeri siseveekogude jääle minekut. Päästeamet võib päästesündmuse vältimiseks keelata jääle mineku siseveekogudel, kui see kujutab ohtu inimese elule, tervisele või keskkonnale.

 (5) Tuleohutuse seaduse § 16 kohaselt määrab Päästeamet tuleohtliku aja ja piirkonna, kus metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal on keelatud: küttekoldevälise tule tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; kuluheina ja roostiku põletamine; muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. Päästeamet määrab suure tuleohuga aja ja piirkonna, kus on metsas keelatud küttekoldevälise tule tegemine, grillseadme kasutamine, suitsetamine või võõras metsas viibimine.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) aadressitähis – tänava- ja numbrisilt;
 2) avalik koht – iga territoorium, rajatis, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või on tegelikult üldkasutatav (tänav, tee, park, mets, haljasala, kalmistu, laululava, suplemiskoht või muu puhkeala, hoov, hoone, rajatis, toitlustusettevõte, baar, kauplus, spordihoone, sadam, koolihoone, rahvamaja, seltsimaja, elamu trepikoda, ühissõiduk, bussipeatus, spordiväljak jms);
 3) erikujundusega aadressitähis – tähis, mis mõõtmete, nime ja numbri kirjatüübi, materjalikasutuse ning asukoha poolest erineb määruses kehtestatud nõuetest ja vajab erikooskõlastust;
 4) eriolukord – ilmastikutingimustest tulenev teeolude oluline halvenemine;
 5) haljasala – muru, lillede, puude ja põõsastega kaetud ala linnas vm asulas;
 6) heakorratööd – tolmu, liiva, prahi, jäätmete, lume ja jää koristamine (sh jääpurikad katusel) ning libedusetõrje teostamine, muru niitmine, rohu ja heina niitmine, lehtede riisumine, heki pügamine jms ning sõidu- ja/või kõnniteel liikumist takistavate puude ja põõsaste okste lõikamine;
 7) ilutulestik – vaatemäng, mis põhineb ilutulestikuks mõeldud pürotehnilise toote kasutamisel tekkival valgus-, suitsu- või heliefektil;
 8) kinnistu – juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses olev kinnisasi. Kinnistuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksus, mille suhtes isikul on kasutusõigus;
 9) kinnistu kasutaja – kinnisasja juriidilisest või füüsilisest isikust omanik, hoonestusõiguse omanik või korteriühistu olemasolu korral ühistu. Muu isik on kinnistu kasutajaks juhul, kui heakorranõuete täitmine tuleneb omaniku ja muu isiku vahelisest lepingust (välja arvatud teenuse osutamine) või volitusest;
 10) kogumismahuti – nõuetele vastav vahend prügi kogumiseks;
 11) mets – ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Metsamaa on maa, mis on kõlvikuna kantud maakatastrisse või maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti;
 12) mootorsõiduk – mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis;
 13) numbrisilt – silt, millel on ametlik aadressinumber;
 14) omanik – füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis on kinnistu või ehitis vallasasjana, või isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. Omanikuga heakorra nõuete täitmisel on võrdsustatud tema volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Juhul, kui omaniku sõlmitud leping ei kehtesta teise poole kohustusi heakorra tagamiseks, lasub nimetatud kohustus omanikul;
 15) paralleelaadress – ühele objektile on määratud mitu koha-aadressi (nt Võidu tn 38 // Õnne tn 2);
 16) pauguti – teravaid kilde mitteandvasse mittemetallist kesta paigutatud pürotehniline toode, mis laengu süttimisel tekitab peamiselt pauguga heliefekti;
 17) purgimine – tekkekohast ära veetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
 18) puhastusala – tiheasustusega alal kinnistuga külgnev haljasala või muu ala kuni kõnni- või sõiduteeni;
 19) pürotehniline toode – toode, mis on mõeldud kuumuse, valguse, heli, gaasi, suitsu või nende nähtuste kombinatsiooni saamiseks mitteplahvatusliku eksotermilise keemilise reaktsiooni abil ja mis sisaldab lõhkeainet või pürotehnilist ainet;
 20) rannaala – järvede ja jõgede kalda maismaaosa veepiirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini või vastavate viitadega märgistatud piirini. Rannaala võib olla koht inimestele puhkuse veetmiseks ning vabaaja võimaldamiseks;
 21) romusõiduk – sõiduk, millel puuduvad selle mehhaanilised osad või kereosad või klaasid või kasvõi üks ratas ja mis seisab kasutuskõlbmatuna selleks mitte ette nähtud kohas või mis seisab kasutuskõlbmatuna avalikus kohas ja mis oma välimusega riivab territooriumi esteetilist väljanägemist;
 22) suitsetamine – sigareti, sigari, sigarillo, suitsetamistubaka või taimse suitsetatava toote eesmärgipärane tarvitamine sõltumata asjaolust, kas ja millist vahendit selleks kasutatakse;
 23) tiheasustusega ala – valla üldplaneeringus määratud kompaktse hoonestusega ala joonistel märgitud piirides;
 24) tuleohtlik aeg – ajavahemik, mil metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal on keelatud küttekoldevälise tule tegemine (välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas), kuluheina ja roostiku põletamine ning muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Päästeamet;
 25) tuleohtlik ala – metsa ning muu taimestikuga, nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga, poolpõõsastikuga ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala;
 26) tänavasilt – silt, millel on tänava, maantee, väljaku või muu tänava-analoogi ametlik eestikeelne kohanimi;
 27) võsa – kasutamata rohumaale, raiesmikule või mujale tekkiv peente tüvedega eeskätt lehtpuude noorendik või põõsastik;
 28) välireklaam – teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, sündmuse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil;
 29) üldkasutatav territoorium – osa valla haldusterritooriumist, mis hõlmab tänavaid, teid, platse, parke, haljasalasid, mänguväljakuid jmt ning mis on avalikult igaühe kasutatav.

2. peatükk Heakorranõuded 

§ 3.  Peipsiääre Vallavalitsuse kohustused

  Peipsiääre Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on kohustatud:
 1) korraldama kohalike maanteede, teede, tänavate, väljakute, parkide, haljasalade ja muude üldkasutatavate territooriumide korrashoidu ning tegema teehoiutöid, sõlmides selleks vajalikke lepinguid, tehes ettekirjutusi ja määrates kohustusi, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest või käesolevast eeskirjast; korraldama liiklusmärkide paigaldamise valla teedele ja paigaldatud liiklusmärkide korrashoiu;
 2) paigaldama avalikult kasutatavatesse kohtadesse vajalikul hulgal jäätmemahuteid ja tühjendama need õigeaegselt;
 3) paigaldama sildid või viidad tänavate nimedega tiheasustusalal, samuti korraldama liiklusmärkide paigalduse ja korrashoiu ning tänavavalgustuse korrashoiu;
 4) tagama avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni;
 5) tagama sademeveekraavide ja truupide puhtuse vallateedel;
 6) korraldama üldkasutatavatel laste mänguväljakutel mänguvahendite ning väikevormide hoolduse ja remondi;
 7) tagama üldkasutatavates supluskohtades heakord ja vajaliku rannainventari olemasolu suveperioodil (juunist septembrini);
 8) menetlema tiheasustusalal üksikpuude raie- ja hoolduslõikelubade (v.a viljapuud ja -põõsad) taotlusi. Tiheasustusega alal üksikpuude raiumise loa andmise tingimused ja kord kehtestatakse eraldi määrusega;
 9) menetlema avaliku ürituse korraldamise taotlusi. Valla territooriumil toimuvate avalike ürituste korraldamise kord kehtestatakse eraldi määrusega;
 10) kehtestama nõuded tänaval ja turgudel kauplemiseks ning teenuste osutamiseks. Turul ja tänavatel kauplemise eeskiri kehtestatakse eraldi määrusega;
 11) haldama vallale kuuluvaid kalmistuid. Valla hallatavate kalmistute kasutamise eeskiri kehtestatakse eraldi määrusega;
 12) menetlema kaeveloa taotlusi. Kaevetööde eeskiri kehtestatakse eraldi määrusega;
 13) menetlema teisi käesolevast eeskirjast tulenevaid taotlusi või avaldusi.

§ 4.  Heakord avalikes kohtades

 (1) Puhastusalal tuleb heakorratööde tegemine lõpetada hommikul kella 7-ks (v.a eriolukord). Vajadusel tuleb puhastusala puhastada ka päeva jooksul, et tagada puhastusalal heakord.

 (2) Avalikesse kohtadesse lillevaaside, prügiurnide, tõkkepiirete, hekkide, vitriinide, tänavakaubanduspunktide, reklaamikandjate, välireklaami, pinkide või mis tahes teisaldatavate väikevormide paigaldamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba ja selleks esitatakse taotlus vallavalitsusele vabas vormis. Nende paigaldiste korrashoid ja hooldus on omaniku kohustus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjade paigaldamisel tuleb silmas pidada järgmisi nõudeid:
 1) asjad peavad olema ohutud ja ilmastikutingimustele vastupidavad, välisilmelt esteetilised ja paigalduskohta sobivad;
 2) asjad ei tohi segada inimeste ega sõidukite liiklemist ning teemaale või teekaitsevööndisse asjade paigaldamisel peavad olema täidetud liiklusseaduses sätestatud nõuded.

 (4) Veoste ja koormate vedajad peavad tagama, et vedamisel ei tekiks tee, teepeenarde või kraavide risustamist või reostust. Tekkinud risu või reostus tuleb kohe kõrvaldada. Ohtlikust reostusest tuleb kohe teatada Päästeametile, tee kahjustamisest tee valdajale.

 (5) Laste mänguväljaku omanik või haldaja on kohustatud tagama liivakastis liiva väljavahetamise vähemalt üks kord aastas kevaditi ja mänguvahendite ning väikevormide regulaarse hooldamise ja vajadusel kohese remondi. Mänguväljaku kasutajatele potentsiaalselt ohtlikud mänguvahendid ja väikevormid tuleb viivitamatult demonteerida või muul viisil ohutus tagada.

 (6) Heakorratöid tuleb teha aasta läbi. Liikumist või liiklemist segavad ja ohtlikud esemed tuleb koristada kohe.

 (7) Ehitus- ja remonditööde teostaja on kohustatud vältima ehitusmaterjali, prahi, pinnase jms sattumist sõidu- või kõnniteele või naaberkinnistule.

 (8) Tehnovõrgu omanik on kohustatud hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni sellises seisundis, mis võimaldab teha heakorratöid ja tagab liiklusohutuse ning teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal.

§ 5.  Kinnistu ja ehitise omaniku või valdaja kohustused heakorra tagamisel

 (1) Kinnistu ning ehitise omanik või valdaja on kohustatud:
 1) hoidma korras oma kinnistu territooriumi ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Tekkinud risustus või reostus tuleb kohe kõrvaldada ning käidelda vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale;
 2) hoidma korras ehitised ja nende juurde kuuluvad elemendid ning ehitusprojektikohaselt viimistletud hoonete fassaadid (sh krohvikahjustused). Fassaadielemendid (aknad, uksed jms) peavad olema terved ja tagama, et ehitistesse ei ole võõrastel isikutel juurdepääsu. Fassaadile on keelatud paigaldada elemente või tehnilisi seadmeid, mis ei vasta ehitusprojektile. Suletud ehitiste avade puhul tuleb tagada ühtlane visuaalne lahendus ja sulgude korrasolek;
 3) tegema heakorratöid kinnistul ja puhastusalal. Maaomanikud ja teede valdajad on kohustatud hoidma korras teeääred ja teeäärsed kraavid ning truubid;
 4) lõpetama iga-aastase kevadise koristuse kinnistul hiljemalt 20. maiks;
 5) korraldama elamumaal, ärimaal, sotsiaalmaal alaliigiga üldkasutatav maa, sotsiaalmaal alaliigiga ühiskondlike ehitiste maa, tootmismaal, riigikaitsemaal ja kaitsealusel maal (v.a looduskaitse all olevad maad) rohu niitmise selliselt, et rohu kõrgus ei ületa 15 cm maapinnast;
 6) niitma maatulundusmaa ja sihtotstarbeta maa kinnistutel rohtu vähemalt kaks korda aastas üks kord enne jaanipäeva ja teine kord hiljemalt jooksva aasta 1. septembriks, et vältida kulu tekkimist ja hoida ära tuleohtu;
 7) pügama hekki, kärpima õigeaegselt puude ja põõsaste oksi, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liiklusmärke või takistavad liiklemist. Puude võrad peavad olema jalgtee kohalt vähemalt 2,5 m kõrguselt piiratud sellisena, et ei oleks takistatud jalgtee hooldus, ja liiklusohtlikes kohtades ei tohi heki kõrgus ületada 1,6 m;
 8) hoidma tiheasustusega alal kinnistut võssa kasvamast. Kõrgem kui 70 cm kõrgune võsa tuleb maha niita;
 9) hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele;
 10) kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest;
 11) tähistama kinnistu piiri märgid ja need säilitama;
 12) tagama, et kinnistul puuduks selle üldist välisilmet rikkuvad ehitised ja rajatised, esemed jms;
 13) koristama kinnistult selle üldist välisilmet rikkuvad kuivanud puud, oksad, prügihunnikud jms;
 14) likvideerima kinnistult lagunenud ehitised ja rajatised vastavalt vallavalitsuse määratud tähtaegadele;
 15) tagama vastavalt hoonete ja korterite numeratsioonile õige aadressinumbri olemasolu, kindlustades tähise nähtavuse üldkasutatavalt teelt ka pimedal ajal;
 16) kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise;
 17) paigaldama korterinumbritega või aadressandmetega varustatud postkastid ja hoidma postkaste ning nende stendi korras;
 18) tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtu antennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse vastavalt tootja määratud nõuetele;
 19) tagama loomakasvatushoone vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnakaitsenõuetele;
 20) kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates tööde teostamise koha ajutise piirdeaiaga. Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse. Piirdeaia paigaldamine ei vabasta käesoleva sätte esimese lause esimeses lausepooles nimetatud kohustusest. Nimetatud töö teostatakse avariitööna. Pärast töö lõpetamist peab ümbruse heakorrastama;
 21) kasutama libedatõrjet tehes liiva ja peent killustikku;
 22) hoiduma lumetõrjet tehes lund sõiduteele loopimast;
 23) tagama kasutusel mitteoleva ehitise hooldamise lähtuvalt käesoleva eeskirja nõuetest, sh tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva kinnistu heakorra ning vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud hoonesse ja/või kinnistule;
 24) ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 5 m on vajalik naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek;
 25) ehitiseta kinnistut hooldades lähtuma samuti käesoleva eeskirja nõuetest;
 26) tuld tehes rangelt järgima tuleohutusnõudeid;
 27) tahkkütusel töötavat grillseadet või muud samalaadset välitingimustes kasutamiseks mõeldud seadet kasutama tasasel pinnal väljaspool hoonet. Küttegaasil töötavat ja välitingimustes kasutamiseks mõeldud grillseadet tuleb kasutada tasasel pinnal väljaspool siseruume vastavalt grillseadme kasutusjuhendile;
 28) heiskama riigilipu vastavalt Eesti lipu seadusele;
 29) kõrvaldama ehitistelt omavoliliselt paigaldatud kuulutused, teated ja reklaami ning kirjutised, kritseldused, grafiti jms;
 30) kindlustama oma territooriumil asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning vaba juurdepääsu nendeni.

 (2) Tahket kütust, ehitusmaterjali jms tohib hoida või ladustada ainult krundi piires. Kui krunt ei võimalda ehitusmaterjalide, tahke kütuse jms mahalaadimist, võib selleks kasutada üldkasutatavat territooriumi lühiajaliselt vallavalitsuse kirjalikul loal nii, et ei oleks takistatud liiklus ega segataks kaasinimesi.

 (3) Kinnistu reostamisel ja risustamisel, samuti ehitise kahjustamisel on reostaja, risustaja või kahjustaja kohustatud kinnistu viivitamatult puhastama või korda tegema. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala või ehitise korrastama omanik. Keskkonnaohtliku reostuse korral tuleb kohe teavitada Päästeametit.

§ 6.  Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija kohustused

 (1) Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud:
 1) järgima ehitise välisilme muutmisel ning ümberehitamisel õigusaktides sätestatud korda;
 2) vältima objektilt pori ja prahi ning tolmu kandmist sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule;
 3) tagama heakorratööde tegemise puhastusalal;
 4) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee;
 5) rajama ja hoidma korras piirdeaia või muu tõkke;
 6) lähtuma tiheasustusalal puude (v.a viljapuud) raietöödel määrusest „Puude raiumise loa andmise tingimused ja kord“ ning vajadusel taotlema raieloa;
 7) tegema tiheasustusalade avalikes kohtades mulla- ja kaevetöid vastavalt valla kaevetööde eeskirjale ainult loa alusel. Pärast kaevetöid tuleb taastada ümbruse heakord ning lõpetada kaevetööde luba;
 8) heakorrastama pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist objekti ümbruse ja taastama tööde käigus rikutud haljastuse objekti lähiümbruses ning vedama ära ehitusjäätmed.

 (2) Kui ehitus- ja remonditööde teostajaks on juriidiline isik, peab ta tööde kohta paigutama nähtavale kohale teabetahvli, millele on märgitud:
 1) töö tegija nimi ja aadress;
 2) töö eest vastutava isiku nimi ja telefon;
 3) töö nimetus;
 4) järelevalve teostaja nimi ja telefon;
 5) töö alg- ja lõpptähtaeg.

§ 7.  Tehnovõrgu omaniku kohustused heakorra tagamisel

  Tehnovõrgu omanik on kohustatud:
 1) hoidma korras temale kuuluva tehnovõrgu;
 2) hoidma tehnovõrgu seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea või -kaas peab olema teekattega ühel tasapinnal.

§ 8.  Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuded

 (1) Küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimise koha valikul ning grillimisel tuleb järgida tuleohutuse seadusest ja selle alusel vastuvõetud määrustest tulenevaid nõudeid. Lõkke tegemisel on oluline jälgida, et lõkkest ei saaks alguse põleng.

 (2) Küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimisel tuleb arvestada ilmastikutingimustega, sh tuule tugevuse ja suunaga. Lõkke tegemisel ei tohi suits häirida teisi inimesi ja liiklust.

 (3) Alla ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel paikneb lõkkekoht vähemalt 8 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjalide lahtisest hoiukohast. Tuleohtlikul ajal nimetatud läbimõõduga tule tegemisel paikneb lõkkekoht vähemalt 10 meetri kaugusel metsast, kui ohutus ei ole tõendatud muul viisil.

 (4) Üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel ja avaliku lõkke tegemisel paikneb lõkkekoht vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Tuleohtlikul ajal nimetatud läbimõõduga tule tegemisel paikneb lõkkekoht vähemalt 20 meetri kaugusel metsast, kui ohutus ei ole tõendatud muul viisil.

 (5) Lõkkease ümbritseda mittepõleva pinnasega (muld, liiv, savi).

 (6) Küttekoldevälise tule tegemise juures peab olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid, arvestades ohustatud ehitisi või looduskeskkonda.

 (7) Lõkke tegemisel ja grillseadme kasutamisel tuleb tagada pidev järelevalve. Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist tuleb põlemisjäägid lasta täielikult ära põleda, summutada või kustutada need veega.

 (8) Lõkke tegemise avalikul üritusel peab korraldaja eelnevalt kooskõlastama Päästeametiga.

 (9) Pärast lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel.

 (10) Tiheasustusega aladel ei ole lubatud puulehti põletada. Käitlemiseks tuleb need kompostida või ära vedada.

 (11) Tuleohutuse seaduse § 17 järgi on maaomanik kohustatud metsaga kaetud alal suure tuleohu korral ja Päästeameti korraldusel panema nähtavatele kohtadele välja teated lõkke tegemise keelu kohta.

§ 9.  Välireklaami ja välireklaamikandja paigaldamine

 (1) Välireklaami ja reklaamikandjate paigaldamine valla haldusterritooriumil on lubatud vallavalitsuse loal.

 (2) Välireklaami ja reklaamikandjate paigaldamisel muinsuskaitsealale ja selle kaitsevööndisse tuleb välireklaami ja reklaamkandja paigaldamine kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

 (3) Välireklaami ja reklaamikandjate paigaldamisel riigi maanteele ja selle kaitsevööndisse tuleb välireklaami ja reklaamikandja paigaldamine kooskõlastada Maanteeametiga.

 (4) Välireklaami ja reklaamikandjate paigaldamise taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) taotleja nimi, isiku- või registrikood, postiaadress, telefon, e-kirja aadress;
 2) andmed paigaldatava reklaami kohta (mõõdud, kujundus, materjal);
 3) andmed reklaami paigalduskoha kohta (kinnistu aadress, katastritunnus, asendiskeem kinnistul);
 4) andmed taotletava reklaami eksponeerimise aja kohta.

 (5) Vajadusel esitatakse koos taotlusega järgmised dokumendid:
 1) omaniku või sellega võrdsustatud isiku kirjalik nõusolek, kui välireklaam ja/või reklaamikandja paigaldatakse tema ehitisele, maatükile või ühissõidukile;
 2) tehnovõrgu või -rajatise omaniku või valdaja kirjalik nõusolek, kui välireklaam paigaldatakse tehnovõrgu konstruktsiooni külge, tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndisse.

 (6) Välireklaami ja välireklaamikandja paigaldaja on kohustatud:
 1) tagama välireklaami ja/või eksponeerimiseks vajaliku välireklaamikandja paigaldamise ajal teedel ohutu liiklemise;
 2) tagama kinnistul ja/või ehitise pinnal asuva välireklaamikandja ja välireklaami korrashoiu ning ohutuse ümbrusele kogu eksponeerimise aja jooksul. Valgusreklaamil peavad valgustusvahendid toimima korrektselt ning nõuetekohaselt;
 3) pärast eksponeerimisaja lõppemist kõrvaldama välireklaami viie tööpäeva jooksul. Pärast välireklaami eksponeerimisaja lõppemist kõrvaldama viie tööpäeva jooksul välireklaamikandja, kui selle oli paigaldanud taotleja ise, ning taastama kahjustatud pinnakatte ja koristama ümbruse, tegema heakorratööd.

 (7) Paberkandjal plakatite, teadete ja muu analoogse välireklaami paigaldamine tänavavalgustuspostidele, bussiootepaviljonidele ja muudele selleks mitte ettenähtud kohtadele on keelatud.

 (8) Välireklaami paigaldamisel ei ole vallavalitsuse luba nõutav, kui reklaam paigaldatakse valla poolt selleks eraldatud kohtadesse, nagu teadetetahvlid, kuulutusetulbad, reklaamalused.

 (9) Vallavalitsusel on õigus kehtestada reklaamimaks.

§ 10.  Ilutulestiku korraldamine ja pürotehniliste toodete kasutamine

 (1) Avalikel üritustel või tiheasustuse asulas ilutulestiku korraldamisel või pürotehniliste toodete kasutamisel tuleb taotleda vallavalitsuselt luba. Käesolevas lõigus loetakse tiheasustuse asulateks:
 1) Alatskivi alevik;
 2) Kallaste linn;
 3) Kolkja alevik;
 4) Kasepää alevik;
 5) Varnja alevik;
 6) Koosa, Vara ja Pala külade kompaktselt hoonestatud alad.

 (2) Pürotehnilist toodet võib kasutada üksnes vastavalt toote kasutusotstarbele, kooskõlas ohutusnõuetega ning arvestades toote kasutamisele määratud vanusepiirangut. Pürotehnilist toodet kasutades tuleb arvestada avalikus kohas käitumise ja avaliku korra nõudeid.

 (3) Avalikus kohas on keelatud kasutada pürotehnilisi tooteid, millega kaasnev heli- või valgusefekt oleks teist isikut oluliselt häiriv. Mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata müra ja valgusefektide suhtes, mis on tekitatud:
 1) kohaliku omavalitsuse loa alusel;
 2) ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit.

 (5) Ilutulestikuks mõeldud pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
 1) F1-kategooria – väga madala ohutasemega ja minimaalse müratasemega pürotehniline toode, mis on ette nähtud kasutamiseks piiratud alal ning elamu siseruumis;
 2) F2-kategooria – madala ohutasemega ja madala müratasemega pürotehniline toode, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas piiratud alal;
 3) F3-kategooria – keskmise ohutasemega pürotehniline toode, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas suurel avatud alal ja mille müratase ei kahjusta inimese tervist;
 4) F4-kategooria – kõrge ohutasemega pürotehniline toode, mida võib kasutada üksnes erialateadmistega isik ja mille müratase ei kahjusta inimese tervist.

 (6) Teatri pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
 1) T1-kategooria – madala ohutasemega pürotehniline toode;
 2) T2-kategooria – pürotehniline toode, mida võib kasutada üksnes erialateadmistega isik.

 (7) F4- ja T2-kategooria pürotehnilist toodet võib kasutada üksnes pürotehnik.

 (8) Ilutulestiku korraldamise luba peab olema ilutulestiku korraldamiseks:
 1) avalikul üritusel F3- ja F4-kategooria pürotehnilise tootega;
 2) tiheasustusega asulas F4-kategooria pürotehnilise tootega.

 (9) Ilutulestiku korraldaja teavitab vähemalt 3 (kolm) päeva ette järgmisi asutusi:
 1) F4-kategooria pürotehnilise tootega ilutulestiku korraldamisel avalikul üritusel või tiheasustusega asulas – Politsei- ja Piirivalveametit ning Päästeametit;
 2) T2-kategooria pürotehnilise tootega ilutulestiku korraldamisel – Päästeametit.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ilutulestiku korraldamiseks tuleb koostada kavandatava ilutulestiku korraldamist kajastav kirjeldus.

 (11) Ilutulestiku korraldamise taotlus esitatakse vallavalitsusele.

 (12) Vallavalitsus vaatab ilutulestiku korraldamise taotluse läbi ja teeb otsuse 5 (viie) tööpäeva jooksul taotluse laekumise päevast arvates.

 (13) Ilutulestiku korraldamise taotluses peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) taotleja nimi ja kontaktandmed, ning kui ilutulestikku ei korralda vahetu taotleja, siis ka andmed ilutulestiku korraldaja kohta;
 2) ilutulestiku korraldamise koht, kuupäev ja kellaaeg;
 3) käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul ka ilutulestiku korraldamist kajastav kirjeldus;
 4) õnnetuse vältimiseks rakendatavad abinõud.

 (14) Loa andmisest võib keelduda, kui:
 1) ilutulestiku korraldamine rikuks avalikku korda või kahjustaks inimese elu, tervist, asja või keskkonda ja rakendatavad ohutusabinõud ei oleks õnnetuse vältimiseks piisavad;
 2) ilutulestiku korraldajal puudub tegevusluba, kui see on nõutav.

 (15) Vallavalitsus teavitab loa andmisest Tehnilise Järelevalve Ametit.

 (16) Pauguti kasutamine on keelatud. Seda keeldu ei kohaldata isiku suhtes, kes kasutab paugutit oma majandus- või kutsetegevuses.

§ 11.  Tänavatele ja ehitistele paigaldatavad aadressitähised

 (1) Vallavalitsus tagab omavahenditest tänavasildi paigaldamise tänava alguses ja lõpus ning ristmikul ja numbrisildi paigaldamise ehitisele sõltumata selle omandikuuluvusest, kui aadressinumbrit on avalikust huvist lähtuvalt muudetud.

 (2) Ehitise omanik või valdaja tagab numbrisildi paigaldamise ja olemasolu talle kuuluval või tema valduses oleval ehitisel. Täiendava numbrisildi paigaldamine piirdele on kohustuslik juhul, kui ehitise numbrisilt ei ole avalikult kasutatavalt teelt nähtav.

 (3) Aadressitähis peab olema avalikult kasutatavalt teelt nähtav ka pimedal ajal. Valgustatus tagatakse tänavavalgustusega ja vajadusel aadressitähise lähedusse paigaldatud kohtvalgustiga. Erikujundusega aadressitähis võib olla valgustatud ka seestpoolt, kui tähise paigaldamine on lahendatud ehitusprojektis või kooskõlastatud vallavalitsuses.

 (4) Tänavasildil kasutatakse üksnes tänava ametlikku kohanime. Liigisõna „tänav“ ega selle lühendit tänavasildile ei kirjutata.

 (5) Numbrisildil kasutatakse ehitise kehtivat aadressinumbrit (sh vajadusel tähtlisand, side- ja kaldkriipsud).

 (6) Aadressitähisel kasutatakse kirjatüüpi Helvetica Bold. Aadressitähis on soovitatav valmistada 1,5–2 mm paksusest metall-lehest ning peab reflekteeruma. Aadressitähise materjal ja kinnituskruvid peavad olema ilmastiku- ja korrosioonikindlad. Aadressitähise nelja nurka tehakse kruviauk arvestusega, et kruvipea ei kataks tähise servades olevat raamjoont.

 (7) Aadressitähiste kujundamisel tuleb lähtuda määruse lisas esitatud näidistest.

 (8) Aadressitähise kõrgus on 180 mm. Tänavasildi maksimaalne laius on 900 mm. Lühikese, kuni nelja (kitsaste täheväljade esinemise korral kuni viie) tähe pikkuse nime puhul on tänavasildi laius 450 mm. Viietähelise ja pikema nime puhul jäetakse nime ja aadressitähise raamjoone vahele 50 mm vaba ruumi.

 (9) Numbrisildi laiused on järgmised:
 1) ühekohalise aadressinumbri puhul 200 mm;
 2) kahekohalise aadressinumbri puhul 250 mm;
 3) kolmekohalise aadressinumbri puhul 300 mm;
 4) pikema aadressinumbri puhul ei või numbrisilt olla laiem kui 550 mm. Vajaduse korral tuleb teksti tihendada.

 (10) Teksti kõrguse määrab nime alustava suurtähe kõrgus, mis on 75 mm. Numbri kõrgus on 90 mm.

 (11) Aadressitähise värvilahenduseks on tänavasildi puhul pruunid tähed valgel taustal, numbrisildi puhul valge number pruunil taustal. Aadressitähise servades on teksti või numbri värvile vastav raamjoon, mille välisserv on tähise kõigist servadest 10 mm kaugusel, raamjoone enda laius on 5 mm, ümarnurga siseraadius 15 mm ja välisraadius 20 mm.

 (12) Ristmiku ääres asuvale ehitisele paigaldatakse aadressitähis üldjuhul hoone fassaadi või piirde ristmikupoolsele nurgale, arvestades, et see oleks igal sõidusuunal nähtav. Kui väljaspool ristmikku asuvale ehitisele paigaldatakse vaid numbrisilt, paigaldatakse see sobivasse kohta hoone peaukse juures või asukohta, kus see on avalikult kasutatavalt teelt nähtav. Iga ristmikku moodustava tänava ääres tohib olla üksnes selle tänava järgi määratud aadressitähis. Nõue kehtib ka ametliku paralleelaadressi puhul, mis sisaldab eri tänavate järgi määratud aadresse.

 (13) Hoonele paigaldatakse aadressitähis üldjuhul ühele järgmistest kõrgustest:
 1) I ja II korruse vaheline tsoon;
 2) I korruse akende või peaukse ülemine kõrgusjoon;
 3) kuni 3 m kõrgusele, arvestades fassaadi arhitektuuri eripära.

 (14) Piirdele paigaldatakse aadressitähis kuni 2 m kõrgusele. Madalama piirde korral paigaldatakse aadressitähis vahetult ülaääre alla. Tänava- ja numbrisilt paigaldatakse üldjuhul vahetult üksteise kõrvale, nii et numbrisilt jääb tänavasildist paremale (Lisa joonis 3). Kui hoone fassaadi eripära ei võimalda aadressitähiseid üksteise kõrvale paigaldada, võib numbrisildi paigaldada tänavasildi alla selle keskteljele. Kahe sildi vahele jäetakse 20 mm.

 (15) Kui aadressiobjektil, millele on määratud aadress, puudub ehitis või piire, paigaldatakse aadressitähis kohtkindlale postile asukohta, kus see on avalikult kasutatavalt teelt nähtav. Soovitatav on kasutada 1,8–2,2 m kõrgusi metallposte. Aadressitähise posti ei ole lubatud paigutada selliselt, et see raskendaks liikluskorraldusvahendi eristamist või segaks inimeste ja sõidukite liiklemist. Tänava- ja numbrisilt paigaldatakse samale postile. Numbrisilt paigaldatakse tänavasildi alla. Kahe sildi vahele jäetakse 20 mm vahe.

 (16) Erikujundusega aadressitähis peab:
 1) olema loetav;
 2) olema valmistatud ilmastikukindlast materjalist;
 3) olema tugevalt kinnitatud ehituslikult kindlale pinnale;
 4) sobima arhitektuurse keskkonna ning konkreetse ehitise proportsioonidega.

 (17) Erikujundusega aadressitähise paigaldamise ehitisele võib lahendada ehitusprojektis. Erikujundusega aadressitähise paigaldamisel olemasolevale ehitisele tuleb kujundus ja asukoht kooskõlastada vallavalitsusega. Miljööväärtuslikule hoonestusalale erikujundusega aadressitähist kavandades tuleb juhinduda hoone tüübist, ajastule iseloomulikest lahendustest ning materjalidest.

 (18) Vallavalitsus võib nõuda täiendava, määruse nõuetele vastava aadressitähise paigaldamist juhul, kui erikujundusega aadressitähis on avalikult kasutatavalt teelt raskesti loetav.

§ 12.  Heakord avalikel üritustel, kauplemisel ja teenindamisel

  Avalike ürituste täpsem regulatsioon kehtestatakse eraldi määrusega. Üldnõuded on järgmised:
 1) avaliku ürituse korraldaja peab tagama ürituse territooriumi koristamise hiljemalt üritusele järgneva päeva hommikul kella 9-ks või ürituse korraldamise loal märgitud ajaks;
 2) avaliku ürituse korraldaja peab paigaldama piisava arvu jäätmemahuteid ja vajadusel tagama käimlate olemasolu. Ürituse korraldaja võib nõuda üritusel kauplejatelt jäätmemahutite paigaldamist;
 3) kaubanduse või teenindusega tegelev ettevõtja peab tagama piisava arvu jäätmemahutite olemasolu ja nende regulaarse tühjendamise;
 4) kaupade laadimisel või kauplemise lõpetamisel avalikus kohas tuleb kauplejal kauplemiskoha ümbrus viivitamatult korrastada.

§ 13.  Põllumajandusloomade pidamisega tegeleva isiku kohustused

 (1) Põllumajandusloomade pidamine on lubatud vaid loomapidamiseks ehitatud või kohandatud ehitistes, kus on välistatud reostuse sattumine põhjavette ja veekogudesse.

 (2) Põllumajandusloomade pidamine on lubatud sanitaareeskirju ning käesoleva paragrahvi lõiget 1 järgides loomapidamiseks sobilikes ja heakorrastatud lautades või aedades.

 (3) Põllumajandusloomi tuleb karjatada ketis, aia või elektrikarjusega piiratud alal. Samuti peab omanik tagama, et tema loomad ja linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- ja põllukultuure ega reostaks avalikke kohti.

 (4) Põllumajandusliku tootmisega tegelev isik on kohustatud:
 1) asfalteeritud/betoneeritud alusega hoidlates välistama virtsa väljavalgumise;
 2) juhtima katustele koguneva vihmavee sõnnikuhoidlast, virtsakaevust ja sõnnikuveoga seotud pindadelt eemale;
 3) vältima puiste, pori, prahi, sõnniku, läga jms kandumist avalikku kohta ja teedele.

§ 14.  Keelatud tegevused

 (1) Heakorranõuete tagamiseks on keelatud:
 1) risustada ja reostada territooriumi ning ehitisi, sealhulgas avalikus kohas maha sülitada, urineerida ja roojata, loopida prahti, suitsukonisid jms, kritseldada või joonistada hoone seintele, piirdeaiale, mänguväljakule, prügikastile, pingile, teele, ühissõiduki peatuse ootepaviljonile, kommunikatsiooniehitisele, ühistranspordi sõidukitele, neid määrida või muul viisil kahjustada;
 2) kahjustada või lõhkuda avalikku ruumi paigaldatud inventari (jäätmemahutit, lillevaasi, pinki, bussiootepaviljoni, liikluskorraldusvahendit, valgustit vms);
 3) paigaldada või ümber tõsta pinke, tõkkepiirdeid, teadetetahvleid, viitasid, vitriine ja muid väikevorme avalikus ruumis ilma vallavalitsuse kirjaliku kooskõlastuseta;
 4) kahjustada haljasala, vigastada või omavoliliselt raiuda haljasalal puid ja põõsaid, noppida peenralt lilli jms;
 5) kinnitada puude külge tarasid, traate, silte;
 6) põletada jäätmeid ja kulu, rohket suitsu tekitavat risu, raiejäätmeid, põhku jms;
 7) maha panna jäätmeid selleks mitteettenähtud kohta;
 8) suitsetada või kasutada elektroonilist sigarit laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal; koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse või noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri ruumides ning nende piiratud maa-alal; riietusruumis ja tualettruumis, kui need ei ole erakasutuses; rändkaupluse müügisaalis; sportimiseks ettenähtud ruumis; ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis; tanklaeva, kütusemahuti või tankuri vahetus läheduses; tule- või plahvatusohtlike kemikaalide läheduses, tule- või plahvatusohtlike ruumidega objektil, ohtlike veoste laadimise kohas, pealelaadimist ootavate saadetiste lähedal, seisva veoüksuse juures ja veoüksuses; lõhkematerjali lao territooriumil, pürotehniliste toodete lao ruumides või lõhkematerjali sisaldava laskemoona läheduses; metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal; korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis; õigusaktis ettenähtud muus kohas;
 9) teha lõket avalikus kohas ilma vallavalitsuse ja Päästeameti kooskõlastuseta. Avalikus kohas lõket teha soovija peab vallavalitsust teavitama lõkke tegemise asukohast ja andma vastutava isiku kontaktandmed. Avalikul üritusel lõkke tegemise korral lähtutakse vallas avaliku ürituse korraldamise korrast;
 10) looma kaasa võtta kalmistutele, kauplustesse, toitlustusasutustesse, turule, spordiväljakutele ja laste mänguväljakutele, avalikesse supluskohtadesse, noorsootöö- ja haridusasutuste territooriumile, muuseumitesse ning muudesse rahvarohketesse paikadesse või territooriumile, kuhu on paigaldatud vastavad keelumärgid. Nimetatud keeld ei kehti selleks spetsiaalselt ettenähtud kohtadele või vastavatele üritustele ning vaegnägija juhtkoera või teenistusülesannet täitva, erikoolituse saanud teenistuskoera suhtes;
 11) paigaldada reklaami, kuulutusi jms selleks mitteettenähtud kohta. Eraomandis olevatele hoonetele võib teateid panna ainult omaniku loal. Kuulutuse paigaldaja on kohustatud maha võtma enda paigaldatud kuulutused kümne ööpäeva jooksul kuulutuse aegumisest;
 12) lasta olme- või heitvett sademeveekraavi või sademeveekanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil, omavoliliselt ühendada krundidrenaaži üldkasutatavasse sademeveekanalisatsiooni;
 13) telkida ja/või ööbida avalikel haljasaladel ning parkides ja muudes selleks tähistamata kohtades;
 14) telkimisel reostada loodust ning teha lõket selleks mitteettenähtud kohas;
 15) kloppida riiet ja vaipa mitmekorteriliste elamute rõdul, aknal ja uksel;
 16) ronida avalikus kohas pinkidele ja piiretele;
 17) risustada jäätmetega selleks mitteettenähtud kohti;
 18) paigaldada prüginõusid, -konteinereid, küttepuid ja ehitusmaterjale väljaspool kinnistu piire, kui see pole kirjalikult kooskõlastatud maavaldaja või vallavalitsusega. Samuti on keelatud paigutada neid kinnistul korratult, laduda vastu kasvavaid puid ja piirdeaedu;
 19) kütta koldeid ohtliku ja/või õhku saastava küttega;
 20) omavoliliselt püstitada ehitisi ja rajatisi;
 21) eriloata tarastada mitmekorteriliste elamute juurde kuuluvat territooriumi ja kortermajade juures asuvaid aiamaid;
 22) paigaldada ilma projektita ning ehitisteatiseta ja/või keskkonnanõuetele mittevastavaid vedelkütusemahuteid ja -süsteeme;
 23) koguda ja kuhjata ehitusmaterjali avalikesse kohtadesse vallavalitsuse nõusolekuta;
 24) paigaldada avalikesse kohtadesse ilma vallavalitsuse loata ajutisi ehitisi ja rajatisi;
 25) omavoliliselt välja panna teadet või kuulutust selleks mitte ettenähtud avalikku kohta;
 26) ehitada kinni kortermaja rõdu või lodžat ilma vallavalitsuse loata ja kinnitatud projektita;
 27) muuta kortermaja välisilmet ja fassaadi elemente ilma vallavalitsuse loata;
 28) paigutada üldotstarbelisse prügikonteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, või ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant;
 29) teostada mürarikkaid töid öisel ajal ja pühapäeval (v.a vallavalitsuse loal). Kui eelnevatel päevadel on ilmastikuoludest tingituna olnud tööde teostamine võimatu, on erandkorras lubatud pühapäeval teha neid töid kella 12:00–16:00;
 30) lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid;
 31) valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine pinnasesse;
 32) matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine;
 33) matta loomseid jäätmeid selleks mitteettenähtud kohta;
 34) purgida selleks mitteettenähtud kohtadesse;
 35) kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi rikkudes kehtivaid seadusi;
 36) tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu;
 37) sulgeda ja takistada liiklust avalikult kasutatavatel teedel. Tee omanikul on õigus piirata liiklust või tee liikluseks sulgeda pinnase sulamise, vihma või muude tegurite tõttu, mille mõjul on tee konstruktsioon nõrgenenud, kui liiklus võib teed kahjustada või kui liigelda on ohtlik. Tee sulgemisest või liikluse piiramisest teavitab tee omanik tee kasutajaid neile kättesaadaval viisil;
 38) sõita haljasaladel mootorsõidukitega ja neid seal parkida ilma haljasala omaniku või haldaja loata; sõita mootorsõidukitega ja neid parkida laste mänguväljakutel, kalmistutel, suusa- ja matkaradadel, rannaalal ja teistes selleks mitteettenähtud kohtades, v.a hooldustööde tegemiseks;
 39) pesta mootorsõidukit veekogus või lähemal kui 30 m veepiirist;
 40) sõita pinnatud ja asfaltkattega teedel roomikmasinate ja teiste teekatet lõhkuvate mehhanismidega;
 41) parkida romusõidukit või muud ilmselgelt kasutuses mitte olevat sõidukit avalikul teel või muul üldkasutataval alal ning kinnistu tänavaäärses õue osas. Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema korteriomanike luba vastavalt korteriomanike suhteid reguleerivatele õigusaktidele.

 (2) Üldkasutatavates supluskohtades on keelatud:
 1) ujuda kaugemale selleks ettenähtud ja tähistatud piirkondadest;
 2) kasutada ujumiseks või suplemiseks vahendeid, mis ei ole selleks ette nähtud;
 3) suitsetada rannaalal;
 4) viibida ranna-alal ebakaines olekus ja häirida teisi ranna külastajaid;
 5) risustada ja reostada rannaala;
 6) sõita veesõidukitega ujujate lähedal;
 7) sõita mootorsõidukiga rannaalal, välja arvatud koristus- või hooldustööde tegemiseks ning ujuvvahendite vettelaskmiseks;
 8) ronida tehnilistele hoiatusmärkidele (poid, lipud), neid rikkuda või ilma vastava loata teisaldada;
 9) viibida loomaga või ujutada lemmiklooma selleks keelatud alal;
 10) rikkuda ranna kasutamise eeskirja.

3. peatükk Vastutus 

§ 15.  Heakorra eeskirja rikkumine, pürotehniliste vahendite käitlemisnõuete eiramine ja menetlus

 (1) Heakorratööde rikkumise eest, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale, karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66² alusel rahatrahviga.

 (2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet või Keskkonnainspektsioon.

 (3) Kohaliku omavalitsuse ametnik teostab vallavolikogu poolt vastuvõetud heakorra-eeskirja täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas.

 (4) Pürotehnilise toote kasutamise, valmistamise või hoidmise nõuete rikkumise, samuti pürotehnilise toote kasutamisele kehtestatud piirangute eiramise eest karistatakse rahatrahviga.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet või Politsei- ja Piirivalveamet.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 16.  Määruste kehtetuks tunnistamine ja määruse jõustumine

 (1) Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 97 „Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ alusel moodustus haldusreformi tulemusel Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Peipsiääre vald, mis Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 92 lõike 2 alusel on ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane.

 (2) Lähtudes käesoleva paragrahvi lõikest 1 ning arvestades haldusreformi seaduse § 16 lõiget 1 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõiget 41, tunnistada kehtetuks:
 1) Vara Vallavolikogu 27.05.2015 määrus nr 8 „Vara valla heakorraeeskiri“;
 2) Alatskivi Vallavolikogu 30.06.2010 määrus nr 11 „Alatskivi valla heakorraeeskiri“;
 3) Kallaste Linnavolikogu 25.09.2002 määruse nr 23 „Kallaste linna avalikku korda reguleerivate eeskirjade kinnitamine“ Lisa 1 „Kallaste linna avaliku korra eeskiri“ ja Lisa 2 „Kallaste linna heakorra eeskiri“;
 4) Peipsiääre Vallavolikogu 27.02.2014 määrus nr 3 „Peipsiääre valla heakorra ja avaliku korra eeskiri“;
 5) Kallaste Linnavolikogu 11.10.2013 määrus nr 10 „Välireklaami paigaldamise eeskiri“;
 6) Kallaste Linnavolikogu 26.08.2015 määrus nr 7 „Kallaste linna aadressitähiste eeskiri“.

 (3) Avalikustada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.

 (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Jaako Lindmäe
vallavolikogu esimees

Lisa Peipsiääre valla aadressitähiste näidised

/otsingu_soovitused.json