HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Sindi Gümnaasiumi põhimäärus

Sindi Gümnaasiumi põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Sindi Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.12.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2018
Avaldamismärge:RT IV, 23.12.2014, 12

Sindi Gümnaasiumi põhimäärus

Vastu võetud 11.12.2014 nr 13

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 1 alusel

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kooli nimetus

  Kooli nimetus on Sindi Gümnaasium (edaspidi kool).

§ 2.   Kooli asukoht ja tegutsemiskoht

  (1) Kool asub ja tegutseb Sindi linnas.

  (2) Kooli postiaadress on Kooli 9, Sindi 86703.

§ 3.   Kooli tegutsemise vorm, haldusala ja õiguslik seisund

  (1) Kool on ühtse õppeasutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium.

  (2) Kool on Sindi Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav munitsipaalüldhariduskool.

  (3) Kool tegutseb haridus- ja teadusministri poolt väljastatud koolitusloa alusel.

  (4) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumi-seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

§ 4.   Pitsat ja sümboolika

  (1) Koolil on oma nimega pitsat.

  (2) Koolil on oma lipp, laul ja logo.

2. peatükk KOOLI HOOLEKOGU JA DIREKTORI ÜLESANDED 

§ 5.   Hoolekogu ülesanded

  (1) Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

  (2) Kooli hoolekogu moodustamise korra ja hoolekogu töökorra kehtestab linnavalitsus.

  (3) Hoolekogu
  1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;
  2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
  3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse §-s 15 sätestatud korras õppeainete nimistut;
  4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
  5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
  6) annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;
  7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;
  8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
  9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;
  10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta;
  11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;
  12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;
  13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
  14) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta;
  15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta;
  16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
  17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

  (4) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja linnavalitsusest oma tööks vajalikku informatsiooni.

§ 6.   Direktori ülesanded

  (1) Kooli juhib direktor, kes vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

  (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, ning käsutab kooli eelarvevahendeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning põhimäärusega antud volituste ulatuses.

  (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

  (4) Direktor
  1) kehtestab kooli õppekava, kooli päevakava, arenguvestluste tingimused ja korra, pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava, hädaolukorra lahendamise plaani, kooli kodukorra, kooli sisehindamise korra ja sisehindamise aruande;
  2) otsustab õpilaste nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise, haridusliku erivajadusega õpilastele tugimeetmete rakendamise, õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise, vanema taotluse alusel õpilase pikapäevarühma vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise;
  3) korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamise, õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise, kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras, esimese õpilasesinduse valimised, avaliku konkursi pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks;
  4) määrab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija, õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud;
  5) valmistab ette kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu;
  6) annab aru kooli hoolekogule;
  7) teeb koostööd õpilasesindusega ja kinnitab õpilasesinduse põhimääruse;
  8) kinnitab koolitöötajate koosseisu, sõlmib töölepingud koolitöötajatega;
  9) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas vanemate koosoleku;
  10) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
  11) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitab need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks linnavolikogule;
  12) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
  13) moodustab linnavalitsusse nõusolekul pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele.

  (5) Direktor võib
  1) teha linnavalitsusele ettepanekuid klassi täitumuse piirnormist suurema ülemise piirnormi kehtestamiseks;
  2) moodustada linnavalitsuse loal pikapäevarühmi;
  3) teha hoolekogu nõusolekul ettepanekuid pikapäevarühma ülemisest piirnormist suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi kehtestamiseks;
  4) moodustada linnavalitsuse nõusolekul hariduslike erivajadustega õpilaste rühmi.
  5) teha linnavalitsusele ettepanekuid haridusteemalistes küsimustes.

§ 7.   Õppenõukogu

  (1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse koordineerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu.

  (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori poolt nimetatud isikud, õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindajaid.

  (3) Õppenõukogu ülesandeid ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.

  (4) Informatsioon õppenõukogu koosolekute toimumise kohta avalikustatakse kooli veebilehel.

§ 8.   Kooli juhtkond

  (1) Koolil on juhtkond, kuhu kuuluvad direktor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, direktori asetäitja majandusalal ja huvijuht.

  (2) Kooli juhtkonna ülesanne on kooli direktorile juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks kaasaaitamine.

3. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS KOOLIS 

§ 9.   Kooli õppekava

  (1) Õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumendiks on põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud ning kooli arengukavast lähtuv kooli õppekava.

  (2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor.

  (3) Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

  (4) Kool võib õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalse õppekava.

  (5) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

  (6) Õpitulemuste välishindamine toimub tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning riigieksamite kaudu, mille koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

  (7) Kool kannab andmed õppekava kohta hariduse infosüsteemi.

§ 10.   Omandatava hariduse liik ja tase

  Kool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamiseks.

§ 11.   Õppekeel

  Kooli õppekeeled on eesti keel põhikoolis ja gümnaasiumis ning vene keel 1.-4. klassini.

§ 12.   Õppevormid

  (1) Koolis toimub statsionaarne õpe (1.-12.klass) ja mittestatsionaarne õpe (10.-12. klass).

  (2) Koolis on põhikooli 1. – 9. klass ja gümnaasiumi 10. – 12. klass.

  (3) Koolis on õpiabirühmad eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks põhiharidust omandavatele õpilastele.

  (4) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas.

  (5) Õpilasele võib tema terviseseisundist tulenevalt nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul rakendada ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet, mille tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

  (6) Direktor võib linnavalitsuse nõusolekul moodustada ka põhimääruses sätestamata hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi.

  (7) Kool võib arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemused.

§ 13.   Õppeaasta, õppepäev, õppetund, õppekoormus ja päevakava

  (1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.

  (2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister.

  (3) Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada gümnaasiumiastmes haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad.

  (4) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 õppepäeva.

  (5) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

  (6) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õppes osalevad nii õpilane kui ka õpetaja.

  (7) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

  (8) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.

  (9) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

  (10) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on põhikoolis 24 õpilast. Õpiabirühmas on rühmatäitumuse piirnorm 6. Õpiraskustega õpilaste klassis on klassitäituvuse piirnorm 12.

  (11) Kool võimaldab õpilastele tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti. Õpikute tagastamise tingimused ja kord sätestatakse kooli kodukorras.

  (12) Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused linnavalitsus ja selle korraldab kooli direktor.

  (13) Kool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks.

  (14) Kool tagab vaimse ja füüsilise turvalisuse ning hädaolukorra lahendamise õigusaktides kehtestatud korras.

§ 14.   Õpilaste kooli vastuvõtmine ja koolist väljaarvamine, õpilaspileti väljastamine

  (1) Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise üldised tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

  (2) Kool väljastab õpilase või vanema taotlusel õpilasele tasuta õpilaspileti, mille väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 15.   Õpilase hindamine ja tunnustamine

  (1) Kool sätestab õpilaste hindamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ja klassikursust kordama jätmise tingimused ja korra kooli õppekavas.

  (2) Õpilaste tunnustamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

  (3) Kool sätestab hindamisest teavitamise korra ja õpilaste tunnustamise korra kooli kodukorras.

§ 16.   Kooli lõpetamine

  (1) Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused gümnaasiumi riiklikus õppekavas.

  (2) Põhikooli lõpetamiseks sooritatakse ühtsed põhikooli lõpueksamid, gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatakse riigieksamid ja gümnaasiumi koolieksam.

  (3) Põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi riigieksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab haridus- ja teadusminister.

  (4) Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse, gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus.

  (5) Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 17.   Õppetegevuses osalemine

  (1) Kool peab arvestust õpilaste õppest puudumiste üle, teeb puudumistest kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul ning teavitab sellest vanemat.

  (2) Koolikohustuse täitmise tagamiseks kohaldab kool õppest mõjuva põhjuseta puudunud õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmeid.

  (3) Kool sätestab õppest puudumisest teavitamise korra ning tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise korra kooli kodukorras.

§ 18.   Kooli raamatukogu

  (1) Koolil on raamatukogu.

  (2) Kooli raamatukogu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 19.   Arenguvestlused

  (1) Vähemalt kord õppeaasta jooksul viiakse õpilaste ja õpilaste vanematega läbi arenguvestlused, mille eesmärk on õpilaste arengu toetamine.

  (2) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord koostatakse õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab direktor.

§ 20.   Vanemate koosolek

  Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub direktor vähemalt ükskord aastas kokku vanemate koosoleku. Kui viiendik klassi õpilaste vanematest nõuab, on direktor kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

4. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDAMISE ALUSED 

§ 21.   Õppekavavälise tegevuse vormid

  (1) Õpilase arengu toetamiseks ning õppetööst vaba aja sisustamiseks tegutsevad koolis huviringid ning pikapäevarühmad.

  (2) Kool võimaldab kogukonnal kasutada oma ruume ürituste, huvitegevuse, koosolekute läbiviimiseks linnavalitsuse poolt kehtestatud tingimustel.

§ 22.   Õppekavavälise tegevuse korraldamine ja rahastamine

  (1) Õppekavavälise ja huvitegevuse aluseks on kooli arengukava ja üldtööplaan.

  (2) Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa, võib kool küsida kulude katmiseks tegevuses osalejatelt kaasrahastamist.

  (3) Õpilastele suunatud huviringid on korraldatud õpilaste ja vanemate soovil hoolekogu heakskiidul kooli poolt Sindi linnavolikogu kinnitatud eelarve juures. Õpilastele on kooli eelarvest rahastatavate ringide töös osalemine tasuta.

  (4) Pikapäevarühmas osalemine on õpilasele tasuta.

  (5) Lisaks eelarvest rahastatavatele ringidele võib kool anda võimalusel ja vanemate soovil loa avada koolist sõltumatutel stuudiotel ja klubidel ka tasulisi huviringe ja treeninguid. Osalustasu kehtestab sel juhul stuudio või klubi.

  (6) Kooli poolt õpetajatele, haridusjuhtidele ja lastevanematele korraldatavad õppepäevad ja koolitused on tasuta.

5. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED NING KOHUSTUSED 

§ 23.   Õpilase õigused:

  (1) omandada haridus rahulikus, õppimist soodustavas õpikeskkonnas;

  (2) saada teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta ning esmast teavet õppetöö sisu ja õppimisvõimaluste kohta;

  (3) saada e-kooli kaudu teavet oma õpitulemuste kohta;

  (4) vabale ajale vahetunnis;

  (5) lugupidavale suhtumisele enda suhtes;

  (6) oma arvamuse väljendamisele Kooli elu kohta viisil, mis ei alanda teiste väärikust;

  (7) informeerida klassijuhatajat, aineõpetajat, direktori asetäitjat, direktorit oma probleemidest, et saada nendelt pedagoogilist abi, seletusi, soovitusi konsultatsioonide ja lisatundide kujul;

  (8) saada teavet ainelise abi ja soodustuste saamise kohta Vabariigi valitsuse ning linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

  (9) pöörduda aineõpetajaga tekkinud konfliktsituatsiooni puhul abi saamiseks klassijuhataja, Kooli psühholoogi/sotsiaalpedagoogi või direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal poole. Erijuhtumitel on õigus pöörduda konflikti lahendamiseks Kooli direktori poole, üldjuhul klassijuhataja osalemisel;

  (10) kasutada õppevälises tegevuses Kooli ruume eelneval kokkuleppel klassijuhataja ja juhtkonnaga direktori poolt kinnitatava tegevuskava alusel;

  (11) olla valitud Kooli õpilasesindusse, kui ta vastab Sindi Gümnaasiumi õpilasesinduse põhimääruses esitatud tingimustele;

  (12) esitada kirjalikus vormis õpilasesinduse vahendusel oma ettepanekuid kodukorra sisu muutmiseks;

  (13) halva enesetunde korral pöörduda tervisehoiutöötaja poole, informeerides sellest klassijuhatajat või aineõpetajat;

  (14) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, linnavalitsuse, Pärnu maavalitsuse, lastekaitse organisatsioonide või Haridus- ja teadusministeeriumi poole.

§ 24.   Õpilase kohustused:

  (1) Õpilane on kohustatud:
  1) täitma Põhikooli ja gümnaasiumiseadust koolikohustuse osas;
  2) täitma Kooli kodukorda;
  3) tulema Kooli ainetundideks ettevalmistunult, tehtud tööülesandega;
  4) võtma kaasa tunniks vajalikud õppevahendid;
  5) osalema aktiivselt tunnitöös;
  6) täitma kooli töötajate korraldusi;
  7) järgima tundides ja vahetundides kodukorras sätestatud käitumis- ja ohutusnorme;
  8) suhtuma heaperemehelikult Kooli varasse (õpikud, mööbel, seadmed jne) ning teiste õppeprotsessis osalejate isiklikesse asjadesse;
  9) kandma vahetusjalatseid, kehalise kasvatuse tunnis spordirõivaid ja -jalatseid;
  10) riietuma korrektselt ja seejuures sündsalt vastavalt aastaajale, ühiskonnas tunnustatud etiketi- ja kõlblusnormidele;
  11) ekskursioonidel, matkadel ja õppekäikudel täitma täpselt õpetajate ja teiste juhendavate täiskasvanute korraldusi, et tagada vastavalt Sindi Gümnaasiumi väljasõitude ja turvalisuse tagamise korrale enda ja teiste turvalisus.

  (2) Õpilane õpib vastavalt võimetele, arendab pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtub lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutab kodanikutunnet, hoiab ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osaleb vastavalt eakohastele võimetele kooli heaks tehtavates töödes

§ 25.   Õpilaste vanemate õigused:

  Õpilase vanematel on õigus:
  1) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning juhtimise kohta;
  2) saada teavet õpilase arengu ja õppeedukuse kohta;
  3) saada teavet õpilase õppes osalemise kohta vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul;
  4) osaleda vanemate koosolekul vähemalt kord aastas;
  5) taotleda õpilasele koduõpet;
  6) osaleda õpilasele individuaalse õppekava koostamisel;
  7) pöörduda kooli hoolekogu poole ettepanekutega õppe- ja kasvatustöö ning õppekava osas;
  8) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
  9) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, linnavalitsuse, Pärnu maavalitsuse, lastekaitse organisatsioonide või Haridus- ja teadusministeeriumi poole.

§ 26.   Õpilaste vanemate kohustused:

  (1) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas:
  1) looma õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
  2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
  3) tutvuma kooli õppekava, põhimääruse, arengukava ja kodukorraga kas veebilehel või koolis;
  4) tegema koostööd kooliga;
  5) pöörduma kooli ettepanekul Pärnumaa nõustamiskomisjoni poole;
  6) taotlema vajadusel koolilt ja õpilase elukohajärgselt omavalitsusüksuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse tagamise meetmete rakendamist;
  7) teavitama kooli õpilase õppest puudumisest, selle põhjusest ja kestusest hiljemalt puudumise esimesel päeval;
  8) osalema arenguvestlusel õpilase arengu toetamiseks.

  (2) Kui vanem ei täida sätestatud kohustusi, on kool kohustatud pöörduma õpilase elukohajärgse omavalitsuseüksuse poole meetmete rakendamiseks.

§ 27.   Õpilaskond ja õpilasesindus

  (1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. Õpilaskonnal on õigus:
  1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;
  2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;
  3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse;
  4) valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

  (2) Koolis on õpilasesindus. Õpilasesindusse kuuluvad demokraatlikult valitud 5.-12. klasside õpilased. Õpilasesindust juhib president, kes valitakse õpilasesinduse liikmete poolt õppeaasta esimesel koosolekul.

  (3) Õpilasesindus juhindub oma tegevuses kooli põhimäärusest, kokkulepetest kooli juhtkonnaga, õpilasesinduse põhimäärusest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

  (4) Õpilasesindus lähtub oma tegevuses kooli põhiväärtustest ning eesmärkidest ning arvestab õpilaste huvidega, vajadustega, õigustega ja kohustustega.

  (5) Õpilasesindus osaleb koolisisestel nõupidamistel ja koosolekutel, avaldab arvamust kooli õppekava ja arengukava kohta ning algatab ja viib läbi õppekavaväliseid tegevusi.

  (6) Õpilasesinduse põhimääruse valmistab ette ja kiidab heaks õpilasesindus lihthäälteenamusega. Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile.

  (7) Esimese õpilasesinduse moodustamiseks valivad iga klassi õpilased endi hulgast kaks esindajat õpilasesindusse. Esimene õpilasesindus koosneb kõigist kõigi klasside esindajatest.

6. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 28.   Koolitöötajad

  (1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on direktor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ja muud töötajad.

  (2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab kooli direktor kooli pidaja kehtestatud korras.

  (3) Koolitöötajaga sõlmib, peatab, muudab ja ütleb üles töölepingud kooli direktor töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 29.   Koolitöötaja ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus

  (1) Koolitöötaja ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, tööülesannete kirjelduse ja töölepinguga.

  (2) Direktori, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, õpetajate, tugispetsialistide ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate töötajate ülesandeks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, õpilaste arengu ja toimetuleku toetamine, õpetamine ja kasvatamine, eesmärgipärane koostöö erinevate huvigruppidega ning osalemine kooli arendustegevuses.

  (3) Õppe- ja kasvatusalal mittetöötavate töötajate ülesanneteks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, kooli häireteta tegevuse tagamine, heaperemehelik majandamine ja koolivara korrasoleku tagamine, majanduslik teenindamine ning osalemine kooli arendustegevuses.

  (4) Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi.

§ 30.   Konkursi korraldamine ja atesteerimine

  Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, mille läbiviimise korra kehtestab direktori ettepanekul kooli hoolekogu.

7. peatükk MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 

§ 31.   Kooli vara

  (1) Kooli vara moodustavad talle kooli pidaja poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

  (2) Kool kasutab, valdab ja käsutab tema valduses ja kasutuses olevat vara kooli pidaja poolt kehtestatud korras.

  (3) Õpilaste poolt süüliselt koolile tekitatud varalise kahju hüvitavad õpilaste vanemad (eestkostjad) õigusaktidega sätestatud korras.

  (4) Kool võib vastu võtta eraldisi sihtasutustelt ja annetusi äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja üksikisikutelt. Direktor peab eraldisest ja annetusest teavitama linnavalitsust ning tagama nimetatud vahendite kasutamise arvestuse raamatupidamises ja kajastama eelarve täitmise õigusaktidest ja Sindi linnavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestatud korras.

  (5) Linnavalitsuse poolt kinnitatud hindade alusel osutatud teenuse eest saadud tulu kasutatakse õigusaktides kehtestatud korras.

§ 32.   Kooli eelarve ja rahalised vahendid

  (1) Koolil on oma eelarve. Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu.

  (2) Kooli rahalised vahendid moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt ning annetustest saadud tuludest ja õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

  (3) Kooli kulud katab pidaja.

§ 33.   Asjaajamine ja aruandlus

  (1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja nendes esitatavad andmed ning täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

  (2) Kooli asjaajamise korraldamise tagab direktor. Direktor kehtestab kooli asjaajamiskorra.

  (3) Kooli raamatupidamisarvestust peetakse linnavalitsuses. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

  (4) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

§ 34.   Arengukava ja järelevalve

  (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava. Kooli arengukava kinnitamine toimub kooli pidaja kehtestatud korras.

  (2) Kooli arengukava koostamisel lähtutakse Sindi linna arengukavast ja selles määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

  (3) Kooli arengukava kinnitab Sindi linnavolikogu.

  (4) Kooli arengukava avalikustatakse kooli veebilehel.

  (5) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja majandusliku otstarbekuse üle teostab linnavalitsus.

  (6) Kontrolli kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab riiklik järelevalve vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale.

8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 35.   Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

  (1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab Sindi linnavolikogu kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse.

  (2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

  (3) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.

  (4) Kooli pidaja tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.

9. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 36.   Kooli põhimääruse kehtestamine, muutmine ja täiendamine

  (1) Kooli põhimääruse kehtestab linnavolikogu.

  (2) Kooli põhimäärus ja selle muudatused ning täiendused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

  (3) Käesolevas määruses määratlemata juhud lahendatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

§ 37.   Rakendussätted

  (1) Sindi Linnavolikogu 14. aprill 2011 määrus nr 22 „Sindi Gümnaasiumi põhimäärus“ tunnistada kehtetuks.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist Riigi Teatajas.

Toomas Asi
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json