Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse maksmise kord
Vastu võetud 15.12.2016 nr 68
jõustumine 01.01.2017
Määrus kehtestatakse Käina Vallavolikogu 24.3.2016 määruse nr 47 „Sotsiaalteenuste osutamise ja sotsiaaltoetuste maksmise kord“ § 25 lõike 2 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Määrus sätestab sotsiaalhoolekande seaduse alusel hoolduse seadmise puudega isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Käina vald.
(2) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse raske ja sügava puudega isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(3) Hooldus seatakse, kui isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
§ 2. Hoolduse seadmine ja hooldusvajaduse hindamine.
(1) Puudega isik, tema seaduslik esindaja või eestkostja esitab vallavalitsusele hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks avalduse koos sotsiaalkindlustusametist väljastatud otsusega raske või sügava puude tuvastamise kohta ning hooldaja kandidaadi nõusoleku puudega isiku hooldamiseks (lisa 1). Lapsele hoolduse seadmisel lisaks eeltoodule rehabilitatsiooniplaan. Juhul kui isikule on määratud eestkostja siis kohtumäärus ning perekonnas hooldamisel seda tõendav leping.
(2) Sotsiaalvaldkonna ametnikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente ja selgitusi avalduses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks.
(3) Esitatud avalduse alusel külastab sotsiaalvaldkonna ametnik 10 tööpäeva jooksul hooldusvajadusega isikut tema elukohas hooldusvajaduse väljaselgitamiseks.
(4) Hooldusvajaduse väljaselgitamine toimub hooldatava küsitlemise ning hooldusvajaduse hindamise testi abil (lisa 2).
§ 3. Hooldaja määramine
(1) Otsuse hooldaja sobivuse või mittesobivuse kohta teeb sotsiaalvaldkonna ametnik 30 päeva jooksul avalduse saamisest.
(2) Hooldajaks võib määrata isiku, kes on raske või sügava puudega täisealise hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega isik, kui sellega tagatakse hooldatavale parem hooldus ja järelevalve ning hooldatava hooldusvajadus saab tema pereliikme poolt osutatava abiga täielikult kaetud.
(3) Puudega lapse hooldajaks määratakse vanem, kasuvanem, võõrasvanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav isik, kes ei saa töötada põhjusel, et tagab puudega lapsele igapäevase kõrvalabi juhendamise ja järelevalve.
§ 4. Hooldajatoetuse määramine
(1) Toetuse määramise otsustab sotsiaalvaldkonna ametnik 30 tööpäeva jooksul avalduse saamisest ja hooldusvajaduse väljaselgitamisest (lisa 3).
(2) Toetuse määramise aluseks võetakse hooldusvajadus ning puude astme määramise otsus.
(3) Määratud toetus kantakse toetuse määramise kuule järgneva kuu 15. kuupäevaks taotleja pangakontole.
(4) Hooldajatoetust ei määrata isikule:
1) kellele endale on määratud raske või sügav puue;
2) kes on piiratud teovõimega või alaealine;
3) kes ei ole sotsiaalvaldkonna ametniku hinnangul sobiv hooldaja kohustusi täitma.
§ 5. Hooldajatoetuse määr
(1) Hooldajatoetuse määra kehtestab Vallavalitsus määrusega.
(2) Erandkorras võib hüvitada puudega isiku hooldajale transpordikulu, kui liikumispuudega hooldatav vajab transporditeenust seoses suurenenud vajadusega rehabilitatsiooniteenusel ja haiglaravil käimisega ning muude teenuste saamisega. Hüvitise suurus on ühes kuus maksimaalselt 100 % Riigikogu poolt riigieelarvega kehtestatud sotsiaaltoetuse määrast.
§ 6. Hooldajatoetuse maksmine
(1) Hooldajatoetust makstakse toetuse määramise päevale järgneva kuu 1. kuupäevast.
(2) Hooldajatoetus kantakse hooldaja arvelduskontole üks kord kuus kalendrikuu 15. kuupäevaks sama kuu eest.
(3) Transpordikulu hüvitis makstakse välja avalduse alusel üks kord kvartalis kuludokumentide alusel (sõidupäevik, ostudokument jms).
§ 7. Hooldajatoetuse maksmise ümberarvestamine
Hooldajatoetuse suuruse ümberarvestamine toimub hooldatava hooldusvajaduse muutumisel.
§ 8. Hoolduse peatamine ja lõpetamine
(1) Hooldus peatatakse, kui hooldatav viibib haiglaravil enam kui 30 kalendripäeva.
(2) Hooldus lõpetatakse järgmistel juhtudel:
1) hooldatava elamaasumisel hoolekandeasutusse;
2) hooldatava rahvastikuregistrijärgse elukoha muutumisel;
3) hooldaja ei täida oma kohustusi hooldatava ees nõuetekohaselt;
4) hooldatava või hooldaja kirjaliku avalduse alusel;
5) hooldajatoetuse maksmise aluse äralangemisel;
6) hooldaja on hoolduse seadmiseks teadlikult andmeid varjanud või esitanud valeandmeid.
§ 9. Hooldajatoetuse maksmise peatamine ja lõpetamine
(1) Hoolduse peatamisel või lõpetamisel peatatakse või lõpetatakse hooldajatoetuse maksmine
(2) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse või peatatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast alates.
(3) Hooldajatoetuse maksmisega kaasnevad maksud tasub vallavalitsus vastavalt kehtivale seadusandlusele.
(4) Hooldajatoetust võib maksta tööl käivale hooldajale, kui on võimalik puudega isikut töötamise korral vajalikul määral hooldada ning hooldaja töö seda võimaldab.
§ 10. Rakendamine
(1) Tunnistada kehtetuks Käina Vallavolikogu 24.3.2016 määrus nr 53 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord puudega lapse hooldajale“
(2) Tunnistada kehtetuks Käina Vallavolikogu 24.3.2016 määrus nr 48 „Täisealise isiku hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse maksmise kord“
(3) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.a.
Üllar Padari
Vallavolikogu esimees
Lisa Avaldus hooldaja määramiseks
Lisa Hooldusvajaduse hindamise test
Lisa Taotlus hooldajatoetuse määramiseks
Facebook
Twitter