Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri
Vastu võetud 16.12.2019 nr 75
Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lõigete 21 ja 3 ning § 8 lõike 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Eeskirja reguleerimisala
(1) Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab:
1) tingimused ja nõuded Tapa vallas asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks, liitumistaotluse menetlemiseks, liitumistasu arvutamiseks ning tasumiseks;
2) veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Tapa vallas.
(2) Eeskirja kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.
(3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Tapa vallas.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses:
1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest;
2) arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas sätestatud (otseselt liitumisega seostatav) piirkond, kus arendatakse ühisveevärki, -kanalisatsiooni ja sademevee kanalisatsiooni vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale;
3) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
4) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtukoht koos teenindamiseks vajalike seadmete, ehitiste ja muu sellisega;
5) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
6) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
7) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni;
8) kaitsevöönd – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on seaduse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks;
9) kanalisatsiooni vaatluskaev – maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul;
10) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest;
11) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus käesoleva eeskirja tähenduses;
12) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistu pool asuvad ehitised ja seadmed, sealhulgas ehitiste sees olev veevärk ja kanalisatsioon;
13) klient – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle kinnistu või ehitise veevärk, kanalisatsioon või sademevee kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademevee kanalisatsiooniga vajaliku torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks;
14) liitumine – kinnistu veevärgi, kanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi, -kanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooniga veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
15) liitumistasu – tasu, mida kasutatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee kanalisatsiooni arendamiseks ning mis tuleb kinnistuomanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul maksta kinnistu või ehitise kui vallasasja veevärgi, kanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi, -kanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooniga;
16) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee kanalisatsiooniga;
17) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
18) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
19) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reo- ning sademevee tasapind reo- ja sademevee kanalisatsioonis;
20) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
21) peatoru – ühisveevärgi või reo- ning sademevee kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reo- ning sademevee ärajuhtimine;
22) purgimiskoht – reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
23) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide sisaldus vees, vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus;
24) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele. Reostusgrupp on veeteenuse hinna alus;
25) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
26) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
27) saasteaine (reoaine) – mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust;
28) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni;
29) sademevee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed sademevee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
30) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
31) tegevuspiirkond – kohaliku omavalitsuse otsusega määratud maa-ala, kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid;
32) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu klientide reo- ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist ning järelevalvet;
33) ühendustoru – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee kanalisatsiooni peatoru ja liitumispunkti vaheline toru;
34) ühetaolised liitujad – liitujad, kellel on ühesugune tarbimisvõimsus (l/s) või kelle kinnistu sisesed vee ja kanalisatsiooni torud on sama läbimõõduga;
35) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reo- ning sademevee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku;
36) ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava – kava, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ja mille alusel arenduspiirkonnas toimub ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ning sademevee kanalisatsiooni arendamine;
37) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.
§ 3. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab kohaliku omavalitsuse otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Tapa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(3) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanikuga.
(5) Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna plaan peab olema kättesaadav vee-ettevõtja veebilehel.
(6) Kui veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenust osutavad vee-ettevõtjad omavahel, toimub see lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
(7) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks;
2) ainult joogivee saamiseks.
(8) Sõltuvalt ehitusviisist on ühine:
1) reovee kanalisatsioon ette nähtud reovee ärajuhtimiseks;
2) sademevee kanalisatsioon ette nähtud sademevee ärajuhtimiseks;
3) ühisvoolne kanalisatsioon ette nähtud reo- ja sademevee ärajuhtimiseks.
§ 4. Veeteenuse hind ja selle tasumine
(1) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiametiga.
(2) Klient tasub veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.
§ 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumise korral teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused omavalitsuste vahelise lepinguga.
(2) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest muuks otstarbeks vee võtmist ning selle eest tasumist reguleeritakse muude eeskirjade ja lepingutega.
(3) Reovee ja fekaalide väljaveol ning ühiskanalisatsiooni purgimisel tuleb juhinduda Tapa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast. Purgida võib vee-ettevõtja määratud purgimise kohtades vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu või muude kokkulepete alusel vee-ettevõtja loal.
(4) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab piirkondlik päästekeskus (edaspidi päästekeskus) Tapa valla territooriumil kahjutule tõrjumisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal või lepingu alusel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.
2. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
§ 6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutuse kohta esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.
(2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, määratakse see vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.
(3) Veevärgil on liitumispunktiks peakraan, kanalisatsioonil vaatluskaev (toru). Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub või asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse ajutine liitumispunkt kuni torustiku vajalike ümberehitusteni.
(4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu ja liitumistingimustega teenuslepingu lahutamatu osa.
(5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse, kui pole kokku lepitud teisiti. Liitumispunktide asukohti piiritlusaktis ei fikseerita.
(6) Kinnistu piiride või hoonestuse muutmise korral tuleb kliendil see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui seoses sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, seab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga 30 kalendripäeva jooksul kooskõlastamise taotluse esitamise päevast arvates.
§ 7. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase
(1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja piirkonniti kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.
(2) Mõõdetuna maapinna kõrgusel on vähim nõutud veerõhk 2 bar. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, peab klient vastavalt rõhu tõstmise korraldama oma kinnistul oma seadmetega ja omal kulul.
(3) Rõhk ei tohi langeda torustikus alla 1 bar (k.a tuletõrje hüdrandis).
(4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee- kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee- või ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1m. Kui reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud, peab klient reo- või sademevee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega ja oma kulul.
§ 8. Ajutised torustikud
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.
(2) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja taotleja kulul.
(3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.
(4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.
§ 9. Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta
(1) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlmele olema vee-ettevõtja nõudmisel paigaldatud tagasilöögiklapp.
(2) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru.
(4) Klient on kohustatud:
1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele;
2) tagama sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsu sellele ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel koheselt teatama sellest vee-ettevõtjale;
3) lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja tagama ligipääsu nende hooldamiseks ja kontrolliks;
4) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja Terviseametil veeproove;
5) hoidma tema puhastusalal ja kinnistul asuvad tuletõrje hüdrandikaevude, kanalisatsiooni kontrollkaevud ja peakraani luugid lume- ja jäävabad ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses Tapa valla heakorra eeskirjale;
6) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtet nende vigastustest ja kaotsiminekust.
(5) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:
1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
3) kinnistu veevärgi vahetut ühendust kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
4) ühendus, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni;
5) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokkulepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga;
6) ühendused, mis võimaldavad võtta vett enne veemõõtesõlme.
(6) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatid kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab klient seadusega ettenähtud korras.
§ 10. Veeseadmete plommimine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit;
5) veearvesti ja veemõõtesõlm.
(2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.
(3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.
(4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
(5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.
§ 11. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll
(1) Õigus teostada etteteatamiseta kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrolli on vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.
(2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.
3. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE JA LIITUMISTASU ARVUTAMINE
§ 12. Liitumise alused
(1) Vee-ettevõtja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga (edaspidi liitumine) eeskirjas sätestatud tingimuste kohaselt.
(2) Kinnistu liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu omaniku, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omaniku (edaspidi liituja) taotlusel tema ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja vee-ettevõtjale liitumistasu vastavalt Konkurentsiametiga kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikale. Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(4) Kui liitumistingimused ei muutu, ei tule kliendi vahetumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni või nende osade välja vahetamisel tasuda liitumistasu.
(5) Kui klient soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid (sh saasteainete ärajuhtimist) või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda liitumisena ning see toimub eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusmahu muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb vee-ettevõtja.
(6) Kui vee-ettevõtja või liituja või klient taotleb liitumispunkti asukoha muutmist, toimub see taotleja kulul ja seda käsitletakse eeskirja kohaselt toimuva liitumisena.
§ 13. Liitumistaotluse esitamine
(1) Kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga esitab liituja vee-ettevõtjale vormikohase taotluse, mis peab sisaldama:
1) liituja isikuandmeid;
2) andmeid kinnistu omandi kohta;
3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta;
4) andmeid ühisveevärgi vee kasutuse kavandatava otstarbe ja koguse kohta;
5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reo- ja sademevee koguse, saasteainete ja reostusnäitajate kohta (elamukinnistutelt neid ei nõuta);
6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
7) ettepanekut kinnistu veevärgi ning kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;
8) andmed ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostustaseme ja -koguste kohta.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ja liitumistingimuste seadmiseks.
§ 14. Liitumistingimuste seadmine
(1) Taotluse esitamise päevast 30 kalendripäeva jooksul seab vee-ettevõtja taotlejale kirjalikult liitumistingimused, sh piiratud ulatuses liitumise tingimused, või jätab taotluse rahuldamata.
(2) Liitumistingimustes märgitakse:
1) liitumispunktide asukohad;
2) lubatavad veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise tarbimisvõimsused (l/s), kogused, reo- ning sademeveega ära juhtida lubatavad saasteained ning ärajuhitava vee reostusnäitajad;
3) veerõhk ühisveevärgis ning ühiskanalisatsiooni paisutustase;
4) tehnilised erinõuded (mõõteseadmed, lokaalpuhastid, vooluhulga regulaatorid, ühtlustusmahutid jne);
5) liitumisprojekti koosseisu kohta esitatavad nõuded;
6) liitumistingimuste kehtivusaeg.
(3) Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija:
1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada ühisveevärgi nõuetekohast toimimist kahjustamata;
2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reo- või sademevett, mille ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
3) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reo- või sademevett, mille kogust või selles sisalduvat reostust või reostuse kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni kahjustamata.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses, kui taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid klientide veega varustamises või reo- ning sademevee ärajuhtimises. Taotluse rahuldamata jätmisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult, märkides selle põhjused.
§ 15. Liitumisprojekti koostamine
(1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumisprojekt (edaspidi liitumisprojekt) peab vastama vee-ettevõtja väljastatud liitumistingimustele ning käesoleva eeskirja ehitusnõuetele.
(2) Liitumisprojekti koosseisus peavad olema vähemalt:
1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni lahenduse seletuskiri koos kõigi vee tarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise koguse- ja reostusnäitajatega;
2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hooneväliste rajatiste plaan;
3) veemõõdusõlme, veerõhu tõsteseadmete, tulekustutussüsteemi juhtsõlmede, reo- ning sademevee pumba- ja puhastusseadmete paiknevuse ning koosseisu joonised.
(3) Liituja ning vee-ettevõtja kokkuleppel võib liituja samal ajal liitumisprojektiga tellida ka liitumiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti, milleks sel juhul seatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste projekteerimise tehnilised tingimused.
(4) Lihtsate liitumiste korral võib vee-ettevõtja loobuda liitumisprojekti nõudmisest. Lihtsaks liitumiseks loetakse pereelamu sarnaste kinnistute liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kus kinnistu vee ning kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kasutatakse omaette liitumispunkti. Sellisel juhul peab liitumispunkti asukoht paiknema kinnistuga piirneval avalikult kasutataval maal. Vee-ettevõtjal on õigus lugeda lihtsateks liitumisteks ka teisi sarnastel tingimustel liitumisi. Lihtsa liitumise korral peab liituja kinnitama kirjalikult liitumistingimustega nõustumist.
(5) Kui liitumiseks liitumisprojekti ei nõuta, toimub ehitustegevus vee-ettevõtja kontrolli all vastavalt liitumistingimustele. Vajadusel tuleb vallavalitsuselt taotleda kaevatööde teostamiseks kaevaluba ning tee/tänava ajutiseks sulgemiseks vastavasisuline sulgemisluba.
§ 16. Liitumislepingu sõlmimine
(1) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast:
1) liitumisprojekti kooskõlastamist vee-ettevõtja poolt;
2) vee-ettevõtjale liitumistingimustega nõustumise kinnituse esitamist.
(2) Liitumisprojekt esitatakse digitaalselt või kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse liitujale kooskõlastatult pärast liitumislepingu sõlmimist.
(3) Liitumislepingus märgitakse:
1) liitumistingimused (mis vajaduse korral on liitumisprojektist lähtuvalt täpsustatud);
2) liitumisvõimsus (l/s) ja liitumistasu suurus või liitumistasu suuruse kalkulatsioon;
3) liitumistasu maksmise kord;
4) liitumise tähtaeg;
5) vajaduse korral muud liitumise kohta esitatavad nõuded.
(4) Kui liitumisleping sõlmitakse liitumistasu kalkulatsioonist lähtudes, nähakse ette liitumistasu suuruse hilisem täpsustamine, lähtudes liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehituseks vajalikest töödest.
(5) Kui liitumisprojekt ei vasta vee-ettevõtja poolt väljastatud liitumistingimustele või liituja keeldub liitumistingimustega nõustumise kinnitamisest, on vee-ettevõtjal õigus jätta liitumisleping sõlmimata. Sel juhul tagastatakse liitumisprojekt seda kooskõlastamata, märkides kooskõlastamata jätmise põhjused.
§ 17. Liitumislepingu täitmine
(1) Liitumislepingu kohaselt tekib liitujal õigus veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks, kui lepingu osapooled on täitnud lepingulised kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritlusaktiga ning liitujal on võimalik saada lepingu kohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett.
(2) Liitumislepingu kohased liitumistingimused ning piiritlusakt on teenuslepingu sõlmimisel teenuslepingu osad. Piiritlusakti koostamise aluseks on teostusjoonis.
(3) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses liitumisprojektiga. Liituva kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida vee-ettevõtjal. Puuduste ilmnemisel vormistatakse puuduste kohta kahes eksemplaris akt, millest üks eksemplar antakse liitujale. Liitujal ei teki teenuslepingu sõlmimise õigust enne puuduste kõrvaldamist.
(4) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse.
§ 18. Liitumislepingu lõpetamine
(1) Liitumisleping lõpetatakse liituja soovil, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping üles öelda:
1) juriidilise isiku lõpetamisel, kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
2) juriidilise isiku pankroti korral;
3) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel.
(3) Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused, arvestades võlaõigusseaduse §-s 655 sätestatut.
§ 19. Liitumistasu võtmise ja arvutamise alused
(1) Liitumistasu peab katma kõik kinnistule teenuste nõuetekohase osutamisega kaasnevad kulud. Sealhulgas tuletõrjeveega varustamiseks, kui see toimub ühisveevärgist, vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike ning muude ehitiste ehitamiseks ja ümberehitamiseks tehtud või tehtavad kulud.
(2) Liitumistasu arvutamine toimub vastavalt vee-ettevõtja koostatud ja Konkurentsiametiga kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikale, mis on kättesaadav Konkurentsiameti ja vallavalitsuse veebilehel.
(3) Sademeveekanalisatsiooni ehitiste rajamise kulude jagamisel kinnistute vahel võib olla aluseks kinnistute suurus või nende kõvakattega kaetud osa, sh katused, teed ja tänavaosad.
§ 20. Liitumistasu maksmine
(1) Liituja maksab liitumistasu vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel.
(2) Kui liituja ning vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti, siis maksab liituja:
1) 50% liitumistasust 14 kalendripäeva jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist;
2) 50% liitumistasust liitumislepingu kohaste ehitustööde lõpetamise päevaks ja kui tööd kestavad vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule üle 30 kalendripäeva, siis ehitustööde kestuse jooksul.
(3) Kui liituja ei pea kinni liitumislepingujärgsetest maksetähtaegadest, maksab ta vee-ettevõtjale vastavalt liitumislepingule viivist, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summalt päevas.
(4) Kui liitumislepingujärgsest ehitustähtajast ei pea kinni vee-ettevõtja, maksab ta liitujale leppetrahvi vastavalt liitumislepingule, kuid mitte üle 30% liitumistasust.
4. peatükk TEENUSE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE
§ 21. Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) klient on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates;
2) klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee-, reovee- ning sademevee proovide võtmist;
3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
4) klient ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast;
5) klient ei ole täitnud eeskirja § 6 lõike 6 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud nõude teostamise tähtajast.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
3) kinnistu torul lekke ilmnemisel;
4) elektrikatkestuse korral.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikult esimesel võimalusel.
(4) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist. Omavolilisi liitumisi ei aktsepteerita.
(5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.
(6) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuste arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.
(7) Erakorraliste asjaolude korral on vee-ettevõtjal õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.
§ 22. Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral
(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui vee andmine katkestati vee- või kanalisatsioonirajatiste avarii või remondi tõttu, peab vee-ettevõtja etteteatamata katkestuse korral 12 tunni ning etteteatatud katkestuse puhul 24 tunni jooksul korraldama klientide ajutise varustamise veega ning seda juhul, kui klient on veega varustamiseks soovi avaldanud.
(3) Vee-ettevõtja on kohustatud teatama vee-ettevõtja ja vallavalitsuse koduleheküljel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitustööde aja hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust. Avariiliste remonttööde (veeavarii) aja esimesel võimalusel pärast seda, kui vee-ettevõtja on avariis veendunud ja avariiteate registreerinud. Kanalisatsiooniummistuste puhul asutakse esimesel võimalusel peale sellekohase teate saamist ummistust likvideerima. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kirjalikult ning vee-ettevõtte ja vallavalitsuse kodulehel vähemalt kolm päeva enne tööde algust.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasest teavitamise kohustusest kinni ei peeta, vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde tõttu kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
(5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud.
(6) Tee maale või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.
5. peatükk OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
§ 23. Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus
(1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:
1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 41 sätestatud juhul;
2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 10 lõikes 4 sätestatud juhul;
3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud eeskirja § 10 lõikes 4 sätestatud juhul;
7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sademevett;
8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
(2) Vee omavolilise kasutamise või reo- ning sademevee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.
§ 24. Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine
(1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või veearvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks veearvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.
(2) Omavolilise reo- ning sademevee ära juhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne) pealt, lähtudes äravoolust 75 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.
(3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või reovee juhtija vee-ettevõttele hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast. Omavolilisel purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra.
(4) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja veendus omavolilises veekasutuses või reo- ning sademevee ärajuhtimises ja dokumenteeris selle, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.
(6) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, määrab hüvitise volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.
6. peatükk NÕUDED ÄRAJUHITAVA REO- JA SADEMEVEE KOHTA
§ 25. Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.
(2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid (bensiini-, nafta-, õlitooteid jms);
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid (tapamajadest veri, piim ja piimasaadused, seadmete pesuveed, rasvad jne).
(3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 oC.
(4) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.
(5) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.
(6) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.
§ 26. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused
(1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:
1) reostusnäitajate piirväärtused
| Reostusnäitaja | Tähis | Mõõtühik | I grupp | II grupp | Piirväärtus |
| Vesinikioonide minimaalne sisaldus | pHmin | pH-ühik | 6 | 6 | 6 |
| Vesinikioonide maksimaalne sisaldus | pHmax | pH-ühik | 9 | 9 | 9 |
| Heljuvainete sisaldus | mg/l | 600 | 800 | 800 | |
| Biokeemiline hapnikutarve | BHT7 | mg/l | 700 | 1000 | 1000 |
| Naftasaaduste sisaldus | mg/l | 1 | 1 | 1 | |
| Üldlämmastiku sisaldus | mg/l | 80 | 100 | 100 | |
| Ühealuseliste fenoolide sisaldus | mg/l | 0,1 | 0,1 | 0,1 | |
| Kahealuseliste fenoolide sisaldus | mg/l | 15 | 15 | 15 | |
| Üldfosfori sisaldus | mg/l | 15 | 20 | 20 | |
| Sulfaatide sisaldus | mg/l | 100 | 100 | 80 | |
| Rasvad | mg/l | 40 | 50 | 50 |
2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused;
3) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised;
4) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 2 sätestatule.
(2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.
(3) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral loetakse seda reo- või sademevett ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavalt reostatuks, kui selline ületamine ei ole lubatud ülenormatiivse reostuse grupi kohaselt (ülenormatiivse reostustasu maksmisega) või teenuslepinguga.
§ 27. Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine
(1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.
(2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.
(3) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vajadusel vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest ning vormistab selle teenuslepingus või selle lisana. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.
(4) Proove võtab vee-ettevõtja atesteeritud proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.
(5) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.
(6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile.
(7) Kui proovivõtu analüüsi andmetel põhjustab reovee reostusnäitajate tase reovee reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile sellekohane kirjalik teatis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast arvates.
(8) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi või reovee reostusgruppe (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.
7. peatükk VEE MÕÕTMINE NING REO- JA SADEMEVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST
§ 28. Vee mõõtmine
(1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega.
(2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
(3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike, või mõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.
(4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.
(5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Arvesti, mille klient paigaldamiseks üle annab, peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.
(6) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib arvesti vee-ettevõtja.
(7) Kui tarbija soovib kasutada kastmisvett, tuleb kinnistu omanikul selleks taotleda taadeldud kastmisvee arvesti paigaldamist pärast peaveearvestit kastmisveetorule. Kastmisvee arvesti paigaldatakse vee-ettevõtja poolt. Kastmisveearvestiga seotud teenustööd, kaasa arvatud veearvesti soetamine, paigaldamine, selle plommimine ja hilisem taatlemine või väljavahetamine, on tarbijale tasulised.
§ 29. Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks
(1) Klient peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;
5) veearvesti nähtavuse.
(2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient otsekohe vee-ettevõtjale teatama.
(3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.
(4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
§ 30. Kliendi veearvestus
(1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.
(2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Kui eeskirja § 29 lõike 4 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
(4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb eeskirja § 10 lõikest 4 tulenevatel juhtudel veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.
(5) Tagasiarvestus kanalisatsiooni tasu osas tehakse vastavalt kastmisvee arvesti näidule. Kastmisperioodiks arvestatakse ajavahemikku 1. aprill – 31. oktoober.
§ 31. Vee eritarvituste arvestus
(1) Vee, mida päästekeskus võtab avalikust veevõtukohast kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks või õppusteks, arvestus ja tasumine toimub vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.
(2) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.
§ 32. Reo- ja sademevee arvestus
(1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui klient seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.
(2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.
(3) Kliendi soovil kasutatakse sademevee mõõtmist. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient. Kui klient ei soovi kasutada sademevee mõõtmist, siis võetakse kliendi krundil paiknevate hoonete katustelt ja sillutatud aladelt kanalisatsiooni voolava vee hulgaks keskmine äravoolunorm Tapa vallas, s.o. 160 l/m2 aastas.
(4) Reo- või sademeveearvesti rikke korral arvutatakse kanalisatsiooni juhitud reovee kogus eeskirja § 30 lõikes 2 sätestatud korras.
(5) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.
§ 33. Reo- ja sademevee mõõtmine
(1) Reo- ja sademevee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reo- ja sademeveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reo- ja sademeveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.
(3) Klient peab täitma eeskirja § 29 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reo– ja sademevee mõõdusõlme suhtes.
(4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus teostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.
§ 34. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord
(1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Klient registreerib vee- või reoveearvesti arvestusliku perioodi viimasel päeval võetud arvestite näidu ja teatab selle vee-ettevõtjale, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Kasutatud vee või kanalisatsioonijuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(2) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kolm kalendrikuud.
(3) Abonenttasu ja sademevee ärajuhtimise tasu määratakse kogu kalendriaasta tasuna, mida makstakse osade kaupa iga arvestusperioodi lõpus.
(4) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-postiaadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingule.
(5) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summast päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel arvet saanud või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.
(6) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensioon lahendatakse kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensioonilahendi kättesaamist.
8. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPETAMINE
§ 35. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.
(2) Eeskirjakohase tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab klient esitama vee-ettevõtjale vormikohase avalduse, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
(3) Kui kinnistu, maa või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamiku otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üks pool on vee-ettevõtja ja teine pool kõik kinnistu, maa või ehitise kui vallasasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.
§ 36. Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine
(1) Eeskirja § 8 lõike 1 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel esitab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.
(2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, sõlmitakse teenuste osutamise tähtajaline leping eeskirja § 35 lõigete 1 ja 2 kohaselt.
(3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormi avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.
§ 37. Teenuslepingu ülesütlemine
(1) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest 10 tööpäeva ette. Kui uus klient jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud 10 tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist omavoliliseks.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:
1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine oli eeskirja alusel katkestatud;
2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;
3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;
4) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
(3) Teenuslepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, välja arvatud punktis 5 nimetatud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
§ 38. Uue teenuslepingu sõlmimine
(1) Kliendil on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb avaldajal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.
(2) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.
9. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 39. Varasemate lepingute kehtivus
Enne käesoleva eeskirja jõustumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ning liituja vahel sõlmitud liitumislepingud kehtivad, kuni lepingupooled täidavad liitumislepingus sätestatud kohustusi.
§ 40. Vaidluste lahendamine
Eeskirja täitmisel kliendi ja vee-ettevõtja vahel tekkivad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.
§ 41. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks järgmised õigusaktid:
1) Tamsalu Vallavolikogu 20.03.2013 määrus nr 4 “Tamsalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri”;
2) Tamsalu Vallavolikogu 20.03.2013 määrus nr 5 „Tamsalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“;
3) Tapa Vallavolikogu 14.09.2006 määrus nr 34 „Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskiri“.
§ 42. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.
Maksim Butšenkov
vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter