KOV määruste valdkondlik liigitus: Sotsiaalhoolekanne → Teenused

KOV määruste valdkondlik liigitus: Sotsiaalhoolekanne → Toetused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 18.11.2020 nr 14
RT IV, 25.11.2020, 5
jõustumine 01.01.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus" § 22 lõike 1 punkt 5 ja "Sotsiaalhoolekande seadus" § 14 lõike 1 ja lõike 2 alusel.

1. peatükk  

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) osutamise ja korraldamise ning sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) maksmise kord (edaspidi kord) Võru linnas rahvastikuregistri andmetel elukohta omavale isikule ja vältimatu abina isikule, kes ajutiselt viibib Võru linna territooriumil.

  (2) Korraga sätestatakse Võru linnas korraldatavate sotsiaalteenuste ja linnaeelarvest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemine, määramine ja maksmine.

  (3) Korras sätestatud teenuste ja toetuste menetlusele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust. Vastuolu korral korra ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse vahel kohaldatakse seaduses sätestatut. Korras reguleerimata küsimustes kohaldatakse seaduses sätestatut.

  (4) Korras nimetatud toetuste määrad kehtestab Võru Linnavolikogu määrusega.

  (5) Korras nimetatud teenuste hinna ja teenuse saajalt võetava tasu kehtestab Võru Linnavalitsus kui täitevorgan (edaspidi valitsus) korraldusega.

§ 2.   Terminid

  Korras kasutatakse sotsiaalhoolekande seaduses ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduses kasutatud termineid.

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel kohalikule omavalitsusele pandud ning käesolevas korras sätestatud ülesandeid täidab Võru Linnavalitsus kui ametiasutus (edaspidi linnavalitsus).

  (2) Käesolevas korras nimetatud teenustega seotud teenuste osutamise linna hallatavate asutuste poolt ja teenuste hinna kehtestamise otsustab valitsus.

  (3) Taotlus teenuse või toetuse saamiseks tuleb esitada linnavalitsusele. Taotluse esitamine on vormivaba. Valitsusel on õigus isikute abistamiseks kehtestada taotluste näidisvorme.

  (4) Teenuse ja toetuse määramise otsustab linnavalitsuse volitatud ametnik (edaspidi ametnik) kui teenuse või toetuse liigi juures ei ole märgitud teisiti.

  (5) Sissetulekust mittesõltuva toetuse määrab ametnik, kui toetuse liigi juures ei ole märgitud teisiti. Sissetulekust sõltuva toetuse summas alla 500 eurot määrab ametnik ja alates 500 eurost valitsus ametniku ettepanekul.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

  (6)
[Kehtetu - RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

  (7) Valitsusel on õigus määrata abivajavale isikule erandkorras teenus, mida kord ette ei näe, kui selle tingib ettenägemata olukord ning seda teenust ei ole võimalik või põhjendatud viia teenuste loetellu. Nimetatud juhul juhindub valitsus korra eesmärgist ja Võru linna eelarves sotsiaalteenusteks ette nähtud rahalistest vahenditest.

  (8) Valitsusel on õigus määrata abivajavale isikule erandkorras toetus, mida kord ette ei näe, kui selle tingib ettenägemata olukord ning seda toetust ei ole võimalik või põhjendatud viia toetuste loetellu. Nimetatud juhul juhindub valitsus korra eesmärgist ja Võru linna eelarves sotsiaaltoetusteks ette nähtud rahalistest vahenditest.

§ 4.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise põhimõtted

  (1) Linnavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel. Linnavalitsusel on kohustus abivajajaid abistada ja nõustada taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul kui ka taotluse koostamisel ning vajalike andmete esitamisel.

  (2) Linnavalitsus peab isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel hindama isiku sotsiaalhoolekandelise abi vajadust ja selle ulatust ning tagama vastava abi.

  (3) Linnavalitsusel on õigus sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks teha päringuid taotleja andmete saamiseks asjaomastesse infosüsteemidesse ja andmekogudesse. Toetuse andmise või teenuse osutamise vajaduse hindamisel on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente, sh sissetulekut tõendavaid dokumente.

  (4) Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja linnaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed toetused, kui käesolevas korras või seaduses ei ole määratud teisiti.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

  (5) Teenuse osutamise ja toetuse määramise andmed kantakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR).

  (6) Korra alusel määratakse perioodilised toetused üldjuhul kuni eelarveaasta lõpuni, puude raskusastmega seotud toetuse puhul mitte kauemaks kui puude määramise otsuses nimetatud tähtajani, kui toetuse liigi juures ei ole märgitud teisiti.

  (7) Korduva või perioodilise toetuse määramisel makstakse toetust kalendrikuu arvestuses terve kuu eest.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

  (8) Määratud teenuse maksumuse välja selgitamisel juhindutakse tegelikult osutatud teenuse mahust.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 5.   Abi andmisest keeldumise alused

  Teenuse või toetuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud teadvalt ebaõigeid andmeid;
  2) mõjuva põhjuseta ei kõrvaldata taotluse puudusi etteantud tähtajaks;
  3) abivajadus on kaetud riiklike toetuste või teenustega;
  4) abivajadus on kaetud Võru linna määratud toetuste või osutatavate teenustega.

§ 6.   Vaidluste lahendamine

  Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisel tehtud otsuse või toiminguga mittenõustumisel lahendab esitatud vaide valitsus seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

2. peatükk Sotsiaalteenused 

1. jagu Üldsätted 

§ 7.   Teenuste loetelu

  Võru linna poolt korraldatavad teenused on:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) täisealise isiku hooldus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) eluruumi tagamise teenus;
  10) võlanõustamisteenus;
  11) lapsehoiuteenus;
  12) asendushooldusteenus;
  13) järelhooldusteenus.

§ 8.   Abivajaduse hindamine

  (1) Taotluse läbivaatamisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvat. Ühtlasi tehakse kindlaks, milliseid teenuseid ja millises mahus isik vajab. Vajadusel teostatakse kodukülastus.

  (2) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorralduslikku põhimõtet. Juhtumiplaan koostatakse STAR-is.

  (3) Eluruumi vajadust hindab valitsuse poolt moodustatud komisjon ja teeb oma ettepaneku valitsusele.

  (4) Erandkorras teenuse või toetuse määramise vajadust käesoleva korra § 3 lõigete 7 ja 8 alusel hindab valitsuse poolt moodustatud komisjon.

§ 9.   Teenuse korraldamine

  (1) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest kirjalikult või muul isikule sobival viisil.

  (2) Vajadusel sõlmib linnavalitsus halduslepingu.

  (3) Teenust osutatakse üldjuhul Võru linna haldusterritooriumil.

  (4) Põhjendatud otsusega on õigus vabastada teenuse saaja täielikult või osaliselt teenuse tasu maksmisest, arvestades isiku sissetulekut.

§ 10.   Teenuse lõpetamine

  (1) Teenuse osutamine lõpetatakse:
  1) teenuse vajaduse lõppemisel;
  2) teenuse saaja taotluse alusel;
  3) teenuse saaja elama asumisel teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile.

  (2) Teenuse määraja teatab teenuse saajale või tema esindajale teenuse lõpetamisest kirjalikult viivitamatult ning määrab vajadusel konsultatsiooniaja uue sobiva teenuse leidmiseks ning vajadusel nõustab sobivama teenuse leidmisel või hindab ümber inimese abivajaduse.

2. jagu Teenused 

§ 11.   Koduteenus

  (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Selleks abistatakse isikut toimingutes, mida isik oma terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

  (2) Ametnik hindab pärast taotluse saamist või abivajajast teada saamist isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuse vajadust.

  (3) Koduteenuse osutamiseks vajalikud tegevused ja nende osutamise sagedus määratakse kindlaks teenuse määramise otsuses.

  (4) Koduteenust osutab Nöörimaa Tugikodu või ametniku poolt määratud isik.

§ 12.   Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

  (1) Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes oma terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Selleks tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

  (2) Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust korraldatakse isikule, kelle hooldust ei ole võimalik korraldada teiste teenustega.

  (3) Linnavalitsus võib abistada teenust vajavat isikut teenuseosutaja leidmisel.

§ 13.   Tugiisikuteenus

  (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi (kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises). Sealjuures:
  1) last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine;
  2) lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.

  (2) Tugiisikuteenuse vajaduse hindamise viib läbi ametnik.

  (3) Teenuse osutamiseks vajalikud tegevused ja nende sagedus määratakse otsuses.

  (4) Lapsele tugiisikuteenuse osutamiseks sõlmitakse kirjalik leping teenuse osutajaga.

§ 14.   Täisealise isiku hooldus

  (1) Täisealise isiku hooldus on sotsiaalteenus, mille puhul seatakse isiku taotluse alusel hooldus täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

  (2) Täisealise isiku hoolduse vajaduse hindamise viib läbi ametnik.

  (3) Täisealise isiku hoolduse osutamiseks vajalikud tegevused ja nende osutamise sagedus määratakse kindlaks teenuse määramise otsuses.

§ 15.   Isikliku abistaja teenus

  (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. Sealjuures abistatakse teenuse osutamisel teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi.

  (2) Isikliku abistaja teenust on õigus saada täisealisel puudega isikul.

  (3) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab ametnik puudega isiku kõrvalabi vajaduse ulatust ning määrab koostöös teenuse saajaga kõrvalabi ajalise mahu.

  (4) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab ametnik välja, kas taotluses märgitud isiklik abistaja on sobiv teenust osutama. Vajadusel abistab ametnik sobiva isikliku abistaja leidmisel.

  (5) Isikliku abistaja teenuse osutajaks on Nöörimaa Tugikodu.

§ 16.   Varjupaigateenus

  (1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.

  (2) Varjupaigateenuse osutajaks on Nöörimaa Tugikodu.

  (3) Teenuse saaja vabastatakse varjupaigateenuse tasust ametniku otsuse alusel:
  1) kui isikul puudub sissetulek;
  2) kui isiku ainsaks sissetulekuks on toimetulekutoetus;
  3) muudel põhjendatud juhtudel.

  (4) Teiste omavalitsusüksuste elanikele osutatakse varjupaigateenust vältimatu abi korras ning teenuse eest esitatakse omavalitsusüksusele arve vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale.

§ 17.   Turvakoduteenus

  Turvakoduteenuse eesmärk on tagada teenust vajavale isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Selleks tagatakse perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavus:
  1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

§ 18.   Sotsiaaltransporditeenus

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

  (2) Teenuse saamiseks tuleb esitada linnavalitsusele kirjalik taotlus, milles märgitakse:
  1) taotleja andmed, vajadusel taotleja esindaja andmed;
  2) teenuse vajaduse põhjendus ning asjaolud, millest tulenevalt teenuse taotlejal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või alternatiivset transpordivahendit;
  3) info abivahendi või muu kõrvalise abi (saatja) kasutamise kohta;
  4) sõidu lähte- ja sihtkoht ning aeg.

§ 19.   Eluruumi tagamise teenus

  (1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Eluruumi taotlemiseks esitab eluruumi vajav isik linnavalitsusele taotluse, milles märgitakse:
  1) taotleja ja temaga ühist eluruumi soovivate perekonnaliikmete andmed;
  2) eluruumi vajaduse põhjendus;
  3) andmed seni kasutatava eluruumi kohta.

  (3) Eluruumi kasutusse andmise, andmisest keeldumise või lõpetamise otsustab valitsus korraldusega pärast kõigi menetluseks vajalike dokumentide esitamisest või esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist.

  (4) Eluruumi kasutamiseks sõlmitakse isikuga kirjalik üürileping, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused. Üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatu.

  (5) Eluruumi üürilepingu sõlmib linnavalitsus. Aadressil Räpina mnt 22 Võru asuvate eluruumide üürilepingu sõlmib Nöörimaa Tugikodu.

  (6) Üürileping sõlmitakse kirjalikult viie tööpäeva jooksul, arvates taotlejale otsuse teatavakstegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt on valitsusel seadusest tuleneval juhul õigus tunnistada vastav otsus kehtetuks.

  (7) Üürilepingu sõlmimisel ja lõpetamisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt.

  (8) Üürilepingu pikendamise taotluse menetlemisele kohaldatakse eluruumi kasutusse andmise sätteid.

§ 20.   Võlanõustamisteenus

  (1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et läbi toimetulekuvõime parandamise vältida uute võlgnevuste tekkimist ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Võlanõustamisteenuse määramiseks hindab ametnik teenuse vajadust ja teeb otsuse teenuse määramiseks.

  (3) Võlanõustamisteenust osutab Nöörimaa Tugikodu või ametniku poolt määratud isik.

§ 21.   Lapsehoiuteenus

  (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

  (2) Lapsehoiuteenuse määramiseks hindab ametnik teenuse vajadust tulenevalt lapse eripärast.

  (3) Teenuse osutaja, teenuse osutamise koht, aeg, maht ja tingimused kooskõlastatakse enne otsuse tegemist teenust vajava lapse esindaja ja teenuse osutajaga.

§ 22.   Asendushooldusteenus

  (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Asendushooldusteenuse osutaja võib olla hoolduspere, perekodu või asenduskodu.

  (3) Asendushooldusteenuse rahastamise määrab valitsus korraldusega.

§ 23.   Järelhooldusteenus

  (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt ametniku koostatud juhtumiplaanist.

  (3) Järelhooldusteenusele osutamise otsustab valitsus korraldusega.

3. peatükk Sotsiaaltoetused 

1. jagu Üldsätted 

§ 24.   Toetuste loetelu

  (1) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
  1) sünnitoetus;
  2) [Kehtetu - RT IV, 17.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]
  3) ranitsatoetus;
  4) puudega lapse hooldamise toetus;
  5) hoolduspere vanema toetus;
  6) lapse eestkostja toetus;
  7) elluastumistoetus;
  8) tähtpäeva toetus;
  9) psühholoogilise nõustamise teenuse toetus;
  10)
[Kehtetu - RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]
  10¹) üldhooldusteenuse hoolduskulu toetus;
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]
  10²) üldhooldusteenuse saaja väiksema sissetuleku hüvitis;
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]
  11) täisealise isiku hoolduse toetus;
  12) matusetoetus.
  13) hoolduspere lapse isiklike kulude toetus;
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]
  14) järelhooldusteenusele suunatud noore isiklike kulude toetus;
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]
  15) asendushooldusteenusel oleva lapse muu toetus;
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]
  16) järelhooldusteenusele suunatud noore eluasemetoetus.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

  (2) Sissetulekust sõltuvad toetused on:
  1) lasteaia toidukulu toetus;
  2) lasteaia õppekulu hüvitamise toetus;
[RT IV, 17.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]
  3) lastelaagri toetus;
  4) huvitegevuse toetus;
  5) ravimitoetus;
  6) prillitoetus;
  7) puudega isiku sotsiaalteenuse osutamise toetus;
  8) üldhooldusteenuse kohamaksumuse hüvitis;
  9) küttetoetus.

§ 25.   Toetuse saaja

  (1) Sissetulekust sõltuvat toetust määratakse allpool toimetulekupiiri elava isiku toimetuleku soodustamiseks, kui see on selgunud abivajaduse hindamise põhjal. Sissetulekust sõltuvat toetust võib erandkorras määrata toimetulekupiiril elavale isikule, kui abivajadus on tuvastatud.

  (2) Lasteaia toidukulu toetus ning lasteaia õppekulu hüvitamise toetus määratakse isikule, kelle perekonna netosissetulek on pärast eluasemekulude mahaarvamist väiksem kui 1,5-kordne toimetulekupiir.
[RT IV, 17.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]

  (3) Huvitegevuse toetust määratakse isikule, kelle perekonna netosissetulek on pärast eluasemekulude mahaarvamist väiksem kui 1,75-kordne toimetulekupiir.

  (4) Küttetoetust määratakse isikule, kelle sissetulek ei ületa rahvapensioni määra kalendrikuus.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 26.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotleja esitab kirjaliku taotluse, milles märgib oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi või sünniaja, elukoha, arvelduskonto numbri, taotluse esitamise kuupäeva ja allkirja.

  (2) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlemisel põhjendab taotleja toetuse saamise vajadust ning esitab lisaks:
  1) toetuse taotlemisele eelneva kuu eluruumi alalisi kulusid tõendavad dokumendid;
  2) muud abivajadust tõendavad dokumendid;
  3) korras sätestatud juhtudel muud dokumendid.

  (3) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlemisel võib taotleja esitada üldjuhul mitte rohkem kui kaks taotlust ühe taotluse liigi kohta eelarveaasta jooksul.

§ 27.   Sissetulekust sõltuva toetuse määramine

  (1) Sissetulekust sõltuva toetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek.

  (2) Perekonna sissetuleku arvestamisel võetakse arvesse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme sissetulekud juhul, kui ta moodustab koos taotlejaga ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetava leibkonna.

  (3) Toetuse määramisest võib keelduda, kui toetuse taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevad kinnis- ja vallasasjad peaksid tagama temale või perekonnale toimetulekuks piisavad vahendid.

§ 28.   Toetuse maksmine

  Määratud toetus makstakse välja taotleja taotluses näidatud arvelduskontole, teenust osutava isiku või asutuse arvelduskontole või makstakse välja erandjuhul sularahas kassast viivitamatult, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

2. jagu Toetused 

§ 29.   Sünnitoetus

  (1) Sünnitoetust on õigus taotleda kuue kuu jooksul:
  1) lapse vanemal, kes on olnud rahvastikuregistri andmetel Võru linna elanik lapse sünni hetkel ja laps on rahvastikuregistri andmetel Võru linna elanik alates sünnist;
  2) hooldusperel või eestkostjal kui laps on rahvastikuregistri andmetel Võru linna elanik alates sünnist.

  (2) Toetust makstakse kolmes osas:
  1) esimene osa pärast lapse sünni registreerimist;
  2) teine osa lapse 1-aastaseks saamisel;
  3) kolmas osa lapse 3-aastaseks saamisel.

  (3) Toetuse teine ja kolmas osa määratakse sünnitoetuse taotluses esitatud andmete alusel:
  1) vanemale, kui laps ja vanem on olnud rahvastikuregistri andmetel katkematult Võru linna elanikud alates lapse sünnist kuni vastavalt lapse 1-aastaseks ja 3-aastaseks saamiseni;
  2) hooldusperele või eestkostjale, kui laps on olnud rahvastikuregistri andmetel katkematult Võru linna elanik alates lapse sünnist kuni vastavalt lapse 1-aastaseks ja 3-aastaseks saamiseni.

  (4) Toetust ei määrata lapse vanemale, kui:
  1) laps on asendushooldusteenusel;
  2) laps on teises perekonnas eestkostel;
  3) vanemalt on ära võetud hooldusõigus lapse suhtes.

  (5) Surnult sünni puhul makstakse ühekordset sünnitoetust lapse vanemale, kes on olnud rahvastikuregistri andmetel Võru linna elanik lapse sünni hetkel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud osas.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 30.   Kolme- või enamalapselise vanema lasteaia õppekulu toetus
[Kehtetu - RT IV, 17.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]

§ 31.   Ranitsatoetus

  (1) Ranitsatoetust on õigus taotleda esmakordselt 1. klassi mineva lapse eest, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on olnud katkematult Võru linn alates 1. jaanuarist lapse kooli minemise aastal.

  (2) Ranitsatoetust on õigus taotleda lapse kooli minemise aastal alates 1. augustist.

§ 32.   Puudega lapse hooldamise toetus

  (1) Toetus puudega lapse hooldamiseks määratakse sügava, raske või keskmise puudega lapse vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale.

  (2) Toetuse taotlemisel esitatakse vajadusel puude olemasolu tõendav dokument.

  (3) Toetus määratakse taotluse esitamisele järgnevast kuust.

  (4) Toetus määratakse lapse puude määramise otsuse kehtivuse lõpuni, lapse eestkoste lõpuni või hoolduspere lepingu kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauemaks kui lapse täisealiseks saamiseni.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 33.   Hoolduspere vanema toetus

  (1) Hoolduspere vanema toetus määratakse isikule, kes teostab vahetut hooldust hooldusperre suunatud lapse osas.

  (2) Toetus määratakse taotluse esitamisele järgnevast kuust.

  (3) Vajadusel esitab taotleja eestkostet tõendava kohtumääruse.

  (4)
[Kehtetu - RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

  (5) Toetus määratakse hoolduspere lepingu kehtivuse lõpuni või lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte kauemaks kui eestkoste kehtivuse lõpuni.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 34.   Lapse eestkostja toetus

  (1) Lapse eestkostja igakuine toetus määratakse isikule, kelle eestkostel on rahvastikuregistri andmetel Võru linna sissekirjutusega alaealine laps.

  (2) Toetus määratakse taotluse esitamisele järgnevast kuust.

  (3) Vajadusel esitab taotleja eestkostet tõendava kohtumääruse.

  (4) Toetus määratakse lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte kauemaks kui eestkoste kehtivuse lõpuni.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 35.   Elluastumistoetus

  (1) Elluastumistoetus määratakse isikule, kelle üle oli seatud eestkoste ja kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Võru linn, kuue kuu jooksul alates isiku 18-aastaseks saamisest.

  (2) Toetust ei määrata isikule, kes on suunatud järelhooldusteenusele.

  (3) Vajadusel esitab taotleja eestkostet tõendava kohtumääruse.

§ 36.   Tähtpäeva toetus

  Tähtpäeva toetus määratakse igaks sünnipäevaks 100-aastasele ja vanemale isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Võru linn.

§ 37.   Psühholoogilise nõustamise teenuse toetus

  (1) Psühholoogilise nõustamise teenuse toetus määratakse nõustamisteenust vajavale isikule lastekaitsespetsialisti ettepanekul, juhtumiplaani alusel või komisjoni ettepanekul, teenuse omaosaluse osaliseks või täielikuks hüvitamiseks.

  (2) Toetus kantakse üle teenuse osutaja arvelduskontole.

§ 38.  
[Kehtetu - RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 38¹.   Üldhooldusteenuse hoolduskulu toetus

  (1) Üldhooldusteenuse hoolduskulu toetus määratakse isikule, kelle vajadus väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järele on välja selgitatud.

  (2) Üldhooldusteenuse hoolduskulu toetuse taotlusele lisatakse üldhooldusteenust osutava asutusega sõlmitud leping.

  (3) Ametnik teeb taotluse menetluse käigus kindlaks teenuse hoolduskulu suuruse ja määrab toetuse alates taotluse esitamise kuust. Hoolduskulu toetust määratakse tegelike kulude põhjal kuni hoolduskulu piirmäärani.

  (4) Üldhooldusteenuse hoolduskulu toetus kantakse üle teenuse osutaja arvelduskontole.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 38².   Üldhooldusteenuse saaja väiksema sissetuleku hüvitis

  (1) Üldhooldusteenuse saaja väiksema sissetuleku hüvitis määratakse üldhooldusteenusel viibivale isikule, kelle sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus.

  (2) Hüvitise suuruseks on üldhooldusteenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Hüvitise määramisel veendub ametnik, et üldhooldusteenuse saaja käsutusse jääks pärast üldhooldusteenuse maksumuse tasumist 10% tema sissetulekutest.

  (3) Hüvitis määratakse alates taotluse esitamise kuust kui taotluses ei ole märgitud teisiti.

  (4) Hüvitis kantakse üle teenuse osutaja arvelduskontole.

  (5) Otsuse langetab ametnik.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 39.   Täisealise isiku hoolduse toetus

  (1) Toetus määratakse tähtajaliselt isikule, kes teostab igapäevaselt raske või sügava puudega isiku hooldust.

  (2) Toetust ei määrata, kui hooldust vajava isiku funktsioonihäiret on võimalik kompenseerida abivahendiga või tugiteenusega.

  (3) Toetus määratakse taotluse esitamisele järgnevast kuust ja kantakse hooldust teostava isiku arvelduskontole.

  (4) Hooldust teostava isiku tegelikuks ja rahvastikuregistrijärgseks elukohaks peab üldjuhul olema Võru linn.

  (5) Põhjendatud juhul võib hooldust teostavaks isikuks olla ülalpidamiskohustusega isik, kellel ei esine hooldusvajadust.

§ 40.   Matusetoetus

  (1) Matusetoetus määratakse kuue kuu jooksul:
  1) isikule, kes kannab surnud isiku, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel oli surma hetkel Võru linn, matmise kulud või;
  2) isikule, kes kannab surnud isiku matmise kulud ja kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on toetuse taotlemise hetkel Võru linn.

  (2) Toetust määratakse ühekordselt ühe surnu matmiseks.

§ 40¹.   Hoolduspere lapse isiklike kulude toetus

  (1) Hoolduspere lapse toetus määratakse hooldusperes eestkostel oleva lapsele isiklike kulude katteks.

  (2) Toetus määratakse alates taotluse esitamise kuust.

  (3) Vajadusel esitab taotleja eestkostet tõendava kohtumääruse.

  (4) Toetus määratakse lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte kauemaks kui eestkoste kehtivuse lõpuni.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 40².   Järelhooldusteenusele suunatud noore isiklike kulude toetus

  (1) Järelhooldusteenusel oleva noore isiklike kulude toetus määratakse järelhooldusteenusele suunatud eestkostel olnud noorele isiklike kulude katteks.

  (2) Toetus määratakse alates taotluse esitamise kuust.

  (3) Toetus määratakse noore järelhooldusteenusel viibimise perioodiks.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 40³.   Asendushooldusteenusel oleva lapse muu toetus

  (1) Asendushooldusteenusel oleva lapse muu toetus määratakse eestkostel oleva lapsega seotud muude kulude katteks.

  (2) Toetus määratakse alates taotluse esitamise kuust.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 40⁴.   Järelhooldusteenusele suunatud noore eluasemetoetus

  (1) Järelhooldusteenusele suunatud noore eluasemetoetus määratakse teenusel oleva noore eluasemega seotud kulude katteks.

  (2) Toetus määratakse taotluse alates taotluse esitamise kuust.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 41.   Lasteaia toidukulu toetus

  (1) Lasteaia toidukulu hüvitamise toetus määratakse:
  1) koolieelses lasteasutuses käiva lapse vanemale, kes töötab või õpib tasemeõppes;
  2) koolieelses lasteasutuses viimases rühmas käiva lapse vanemale, kes ei tööta;
  3) lastekaitsespetsialisti ettepanekul muudel põhjendatud juhtudel.

  (2) Toetus määratakse taotluse esitamisele järgnevast kuust. Taotlus toetuse taotlemiseks esitatakse üldjuhul 20. augustiks, 20. detsembriks ja 20. aprilliks.

  (3) Toetus määratakse kuni neljaks kuuks.

  (4) Toetus kantakse üle koolieelse lasteasutuse arvelduskontole.

§ 42.   Lasteaia õppekulu hüvitamise toetus
[RT IV, 17.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]

  (1) Lasteaia õppekulu hüvitamise toetus määratakse:
  1) koolieelses lasteasutuses käiva lapse vanemale, kes töötab või õpib tasemeõppes;
  2) koolieelses lasteasutuses viimases rühmas käiva lapse vanemale, kes ei tööta;
  3) lapse vanemale muudel põhjendatud juhtudel lastekaitsespetsialisti ettepanekul.
[RT IV, 17.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]

  (2) Toetus määratakse taotluse esitamisele järgnevast kuust. Taotlus toetuse taotlemiseks esitatakse üldjuhul 20. augustiks, 20. detsembriks ja 20. aprilliks.

  (3) Toetus määratakse kuni neljaks kuuks.

  (4) Toetus kantakse üle koolieelse lasteasutuse arvelduskontole.

§ 43.   Lastelaagri toetus

  (1) Lastelaagri toetus määratakse lastekaitsespetsialisti kirjalikul ettepanekul vanemale laagrikulude omaosaluse osaliseks või täielikuks hüvitamiseks.

  (2) Toetus kantakse üle teenuse osutaja arvelduskontole.

§ 44.   Huvitegevuse toetus

  (1) Huvitegevuse toetus määratakse Võru linnas huviõppes osaleva 7–19 aastase õpilase vanemale ühe huvikooli ühe õppekava õppetasu katmiseks.

  (2) Õppimist huvikooli ettevalmistus- ja lisa-aasta klassis ei toetata.

  (3) Munitsipaalhuvikoolis õppimist kontrollib ametnik Eesti Hariduse Infosüsteemi andmebaasis. Tõendi erahuvikoolis õppimise ja õppetasu suuruse kohta esitab taotleja.

  (4) Toetust määratakse kolm korda aastas:
  1) septembri, oktoobri ja novembri eest, taotluse esitamise tähtaeg 15. oktoober;
  2) detsembri, jaanuari ja veebruari eest, taotluse esitamise tähtaeg 15. jaanuar;
  3) märtsi, aprilli ja mai eest, taotluse esitamise tähtaeg 15. aprill.

  (5) Vajadusel võib huvitegevuse toetuse määramise ettepaneku teha lastekaitsespetsialist.

  (6) Huvitegevuse toetus kantakse üle huvikooli arvelduskontole.

§ 45.   Ravimitoetus

  (1) Ravimitoetus määratakse ravi vajavale isikule retseptiravimite kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks kuni kaks korda aastas. Arvestust peetakse kalendriaasta kohta.

  (2) Toetuse taotlemisel esitatakse taotleja nimeline retseptiravimi kuludokument, mis ei ole vanem kui kuus kuud.

  (3) Isikutele, kelle eestkostjaks on Võru linn ja kes viibivad üldhooldusteenusel ning kellele on määratud üldhooldusteenuse kohamaksumuse hüvitis, määratakse ravimitoetus nimelise retseptiravimi kuludokumendi alusel üks kord kvartalis.

§ 46.   Prillitoetus

  (1) Prillitoetus määratakse prille vajavale isikule prilliklaaside maksumuse hüvitamiseks üks kord jooksval aastal. Arvestust peetakse kalendriaasta kohta.

  (2) Toetuse taotlemisel esitatakse taotleja nimeline kuludokument, mis ei ole vanem kui kuus kuud.

§ 47.   Puudega isiku sotsiaalteenuse osutamise toetus

  (1) Puudega isiku sotsiaalteenuse osutamise toetus määratakse teenust saavale isikule puudega isiku abivahendite, transpordikulude või muu sotsiaalteenuste kulude omaosaluse osaliseks või täielikuks hüvitamiseks.

  (2) Toetuse taotlemisel esitatakse võimalusel taotleja nimeline kuludokument, mis ei ole vanem kui kuus kuud.

  (3) Toetuse määrajal on õigus otsustada toetuse ülekandmine teenuse osutaja arvelduskontole.

§ 48.   Üldhooldusteenuse kohamaksumuse hüvitis

  (1) Üldhooldusteenuse kohamaksumuse hüvitis määratakse üldhooldusteenusel viibivale isikule, kelle majanduslik olukord ei võimalda üldhooldusteenuse eest tasuda.

  (2) Hüvitise taotlusele lisatakse:
  1) taotlejale kuuluva vara nimekiri, sh taotlejale kuuluva arvelduskonto(de) viimase kolme kuu väljavõte;
  2) taotleja sissetulekute nimekiri, s.o taotleja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses;
  3) taotleja ülalpidamiskohustuslaste olemasolu, nende nimed ja kontaktandmed ja põhjendus, miks ülalpidamiskohustuslane ei tasu osutatava teenuse maksumusest puudu jäävat osa. Ülalpidamiskohustuslaste puudumise korral kinnitus selle kohta.

  (3) Ametnik teeb menetluse käigus kindlaks:
  1) taotleja ja tema ülalpidamiskohustuslaste võimekuse teenuse eest tasumiseks;
  2) teenuse eest tasutava osa suuruse.

  (4) Valitsus võib jätta taotluse rahuldamata juhul kui:
  1) isikul on vara, kuid ta keeldub seda võõrandamast või kasutusse andmast, et tasuda enda ülalpidamiskulud üldhooldusteenust osutavas asutuses;
  2) isikul on ülalpidamiskohustuslased;
  3) isikule on olemas rahvastikuregistri andmetel tema elukohale lähem või sobivam hooldekodu.

  (5) Hüvitis määratakse alates taotluse esitamise kuust kui taotluses ei ole märgitud teisiti.

  (6) Hüvitis kantakse üle teenuse osutaja arvelduskontole.

  (7) Otsus langetatakse valitsuse korraldusega.

  (8) Ametnik vaatab 1. maiks läbi teenuse rahastamise otsused, kontrollides teenuse saajate ja tema ülalpidamiskohustuslaste majanduslikku seisu. Teenuse rahastamist võib pikendada rahastamise määramise eelduste jätkuval olemasolul.
[RT IV, 06.06.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]

§ 49.   Küttetoetus

  (1) Küttetoetus määratakse küttematerjali maksumuse hüvitamiseks üks kord jooksval aastal ahiküttega (kaugküttevõrguga mitteühendatud) eluruumis üksi elavale:
  1) vanaduspensionärile;
  2) osalise või puuduva töövõimega isikule;
  3) puudega isikule.

  (2) Toetuse taotlemisel esitatakse kuludokument.

  (3) Arvestust peetakse kalendriaasta kohta.

§ 49¹.   Määruse muutmine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

4. peatükk Rakendussätted 

§ 50.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 51.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.