Sotsiaalhoolekanne → Teenused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas

Sisukord

Sisukord

Trüki sisukord Peida

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas - sisukord
Väljaandja:Jõhvi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2026
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 23.12.2025, 40

Vaata digitemplit

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas

Vastu võetud 18.12.2025 nr 6

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja § 22 lõike 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse Jõhvi valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise kord ning Jõhvi valla osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) taotlemise ja osutamise tingimused.

  (2) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja õigusaktidega.

§ 2.   Mõisted

  (1) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva määruse paragrahvi 1 lõikes 2 märgitud seaduste ja nende alusel antud õigusaktides sätestatu tähenduses.

  (2) Käesoleva määruse mõistes loetakse vähekindlustatud isikuks perekonda või leibkonda, kelle sissetulek iga pereliikme kohta on väiksem kui kolme kordne kehtiv toimetulekupiiri määr ja iga järgneva pereliikme sissetuleku piiriks on 80% pere esimese liikme sissetuleku piirist.

§ 3.   Toetusele ja teenusele õigust omavad isikud

  (1) Toetust makstakse ja teenuseid osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vald, v.a juhul kui käesolev määrus ei sätesta teisiti. Vältimatut sotsiaalabi antakse kõikidele teenust ja abi vajavatele isikutele.

  (2) Toetust makstakse ja teenust osutatakse isiku või perekonna iseseisva toimetuleku toetamiseks ning sotsiaalsete riskide ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja/või vähendamiseks.

§ 4.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

  (1) Toetuste suuruse kinnitab Jõhvi Vallavolikogu (edaspidi volikogu). Jõhvi Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) osutatavate teenuste hinnad kehtestab Jõhvi Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi valitsus) lähtudes sotsiaalhoolekande seaduses sätestatust. Valitsusel on õigus sätestada tingimused isiku vabastamiseks teenuse hinna tasumisest või teenuse hinna vähendamiseks, lähtudes sotsiaalhoolekande seaduses sätestatust. Teenused, mille eest võib tasu võtta, sätestatakse käesoleva määrusega.

  (2) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid täidab vastavalt määruses sätestatule valitsus või ametiasutus, mille struktuuris on ette nähtud sotsiaalteenistus (edaspidi sotsiaalteenistus) ja valdkondlike spetsialistide (edaspidi sotsiaalteenistuse vastav spetsialist) ametikohad. Spetsialistide õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, teabehaldust reguleerivad korrad jms).

  (3) Käesolevas määruses sätestamata juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise valitsus.

  (4) Volikogu täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest või muust õigusaktist tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

§ 5.   Sotsiaalkaitse korraldamise ja sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted

  (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

  (2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

  (3) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.

  (4) Isiku või tema eestkostja pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt isiku tahtest ning elukorraldusest tulenevalt ning isiku nõusolekul koostöös isiku lähedaste (perekond, kooselus olevad isikud, ülenejad ja alanejad sugulased) ning seadusega sätestatud asjaomaste institutsioonidega (riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, juriidiline isik) hindama. Kompleksse hindamisega ning isiku abivajadusele terviklikust lähenemisest tulenevalt peab ametiasutus selgitama välja parima asjakohase abi (toetuse andmine või teenuse korraldamine, nõustamine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine vm) toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikust korraldada iseseisvalt oma elu. Hooldusvajadusega isiku puhul tuleb hinnata ka isikut hooldava isiku toetusvajadust.

  (5) Sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ja valitsuse pädevuses olevate küsimuste lahendamise ettevalmistamiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks ning toetuse eraldamiseks või teenuse korraldamiseks ja määramiseks moodustab valitsus sotsiaalkomisjoni (edaspidi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon).

  (6) Sotsiaaltoetuste ja -teenuste taotluste soovituslikud blanketid kinnitab valitsus korraldusega.

  (7) Sotsiaaltoetuste ja -teenuste ning vältimatu sotsiaalabi andmise üle peab arvestust sotsiaalteenistus.

§ 6.   Toetuste liigid

  (1) Toetused jagunevad toimetuleku soodustamiseks makstavateks toetusteks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks.

  (2) Toimetuleku soodustamiseks makstavad toetused on:
  1) ravimitoetus;
  2) prillide toetus;
  3) ahikütte toetus;
  4) lasteaiatoidu toetus;
  5) suvelaagri tuusiku toetus;
  6) täiendav sotsiaaltoetus.

  (3) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
  1) sünnitoetus;
  2) isikliku tähtpäeva toetus;
  3) esmakordselt koolimineva lapse toetus;
  4) puuetega inimeste täiendav sotsiaaltoetus;
  5) puudega lapse hooldajatoetus;
  6) matusetoetus;
  7) puudega isiku eluruumi kohandamise toetus.

§ 7.   Teenuste liigid

  (1) Jõhvi vald osutab ja korraldab sotsiaalteenuseid ametiasutuse või tema hallatava asutuse kaudu.

  (2) Ametiasutus osutab või korraldab järgmisi teenuseid:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) täisealise isiku hooldus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) eluruumi tagamise teenus;
  10) kogukonnapõhise toetatud elamise teenus;
  11) võlanõustamisteenus;
  12) suure hooldus ja abivajadusega lapse hoiu teenus;
  13) asendushooldusteenus;
  14) järelhooldusteenus;
  15) vaimse tervise teenus;
  16) muud vajaduspõhised sotsiaalteenused.

§ 8.   Vältimatu sotsiaalabi

  (1) Vältimatu sotsiaalabiga võimaldatakse piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad isikule vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.

  (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu isikule
  1) kes elab Jõhvi vallas;
  2) kes viibib Jõhvi valla haldusterritooriumil, kuid kelle elukoht ei asu Jõhvi vallas. Sel juhul kooskõlastatakse abi andmine isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsusega;
  3) kelle elukohta ei saa kindlaks määrata;

  (3) Vältimatu sotsiaalabi saamiseks peab isik esitama ametiasutusele andmed, mis on vajalikud vältimatu sotsiaalabi saamiseks.

  (4) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

  (5) Vältimatu sotsiaalabi andmise otsustab või sellest keeldumise otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist ning abi andmine vormistatakse vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsustusega, sh tagantjärele. Keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis vahetult peale otsuse tegemist.

2. peatükk Sotsiaaltoetused 

1. jagu Toetuse taotlemine, määramine ja maksmine 

§ 9.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse saamiseks esitab isik (edaspidi ka taotleja) ametiasutusele soovituslikult vormikohase allkirjastatud taotluse, milles on märgitud taotleja andmed ja toetuse taotlemise põhjus.

  (2) Toimetuleku soodustamiseks makstava toetuse ja erakorralise toetuse taotlemiseks peab taotluses olema märgitud:
  1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha aadress ning pangakonto number;
  2) taotlejaga koos elavad perekonnaliikmed;
  3) taotleja kõikide perekonnaliikmete eelneva kuu sissetulek;
  4) toetuse taotlemise põhjus;
  5) kulutusi tõendavad dokumendid või nõue (arve) vastava kulutuse tasumiseks, mille kompenseerimiseks toetust taotletakse, v.a lasteaiatoidu maksmisest vabastust;
  6) muud asjas tähtsust omavad asjaolud või vastava toetusliigi juures sätestatud dokumendid.

§ 10.   Toetuse taotluse menetlemine

  (1) Taotlust menetleval sotsiaalteenistuse vastaval spetsialistil on vajaduse korral õigus ja kohustus teha päringuid, nõuda ning kontrollida esitatud andmete õigsust, taotleja enda, tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekut ja varalist seisu tõendavaid lisadokumente või muid täiendavaid andmeid.

  (2) Kui taotlejale määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks taotluses ning taotleja teeb seda nõuetekohaselt, loetakse taotluse esitamise päevaks puudusteta taotluse vastuvõtmise päev. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

  (3) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. Valeandmete esitamise korral toetuse taotluse menetlemine ja maksmine lõpetatakse.

§ 11.   Toetuse määramisest keeldumine

  (1) Toetuse määramisest võib keelduda, kui:
  1) taotleja ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele;
  2) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;
  3) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid andmeid või dokumente;
  4) taotlejal või eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
  5) vallavalitsuse sotsiaalkomisjon leiab, et taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
  6) taotleja on jooksval kalendriaastal toetust saanud toetusele kehtestatud piirmäära ulatuses.

  (2) Toetuse määramisest keeldumise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.

  (3) Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 12.   Toetuse maksmine

  (1) Toetus kantakse finantsteenistuse poolt üle kümne tööpäeva jooksul pärast toetuse määramise otsustamist taotluses märgitud arvelduskontole sotsiaalteenistuse vastava spetsialisti või vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel.

  (2) Perioodiliselt makstava toetuse võib lõpetada ennetähtaegselt asjaolude ära langemise tõttu. Eeltoodud juhul vormistatakse toetuse maksmise lõpetamine pädeva isiku või organi otsusega.

  (3) Määratud toetus ei kuulu taotlejale väljamaksmisele taotleja surma korral.

§ 13.   Teatamise kohustus

  (1) Toetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuse maksmise peatamise või lõpetamise kümne tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest.

  (2) Kui asjaoludest ei teatatud, siis on ametiasutusel õigus enammakstud toetus tagasi nõuda.

  (3) Enammakstud summad makstakse tagasi vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu korras.

2. jagu Toimetuleku soodustamiseks makstavad toetused 

§ 14.   Ravimitoetus

  (1) Ravimitoetust makstakse retseptiravimite maksumuse kompenseerimiseks:
  1) vähekindlustatud üksi elavale pensioni saavale ja osalise või puuduva töövõimega isikule;
  2) osalise või puuduva töövõimega vähekindlustatud isikule, kelle igakuine sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ole suurem kui 500 eurot;
  3) riikliku toimetulekutoetuse saajale.

  (2) Ravimitoetust makstakse:
  1) mitte rohkem kui 120 eurot kalendriaastas;
  2) riikliku toimetulekutoetuse saajale mitte rohkem kui 150 eurot kalendriaastas isiku kohta.

  (3) Toetuse määramise ja selle suuruse otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist, erandjuhtudel kaalutlusotsusena vallavalitsuse sotsiaalkomisjon arvestades taotleja põhjendatud huve.

§ 15.   Prillide toetus

  (1) Prillide toetust makstakse nägemisteravust korrigeerivate prillide maksumuse kompenseerimiseks:
  1) vähekindlustatud üksi elavale pensioni saavale ja osalise või puuduva töövõimega isikule;
  2) osalise või puuduva töövõimega vähekindlustatud isikule, kelle igakuine sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ole suurem kui 500 eurot;
  3) riikliku toimetulekutoetuse saajale.

  (2) Toetust makstakse kuni 120 eurot, üks kord kahe kalendriaasta jooksul.

  (3) Toetuse määramise ja selle suuruse otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist, erandjuhtudel kaalutlusotsusena vallavalitsuse sotsiaalkomisjon arvestades taotleja põhjendatud huve.

§ 16.   Ahikütte toetus

  (1) Ahikütte (brikett, küttepuud vm) toetust makstakse vähekindlustatud isikule või perele, kelle igakuine sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ole suurem kui 500 eurot.

  (2) Toetust ei maksta rohkem kui 400 eurot kalendriaastas.

  (3) Toetuse määramise ja selle suuruse otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist, erandjuhtudel kaalutlusotsusena vallavalitsuse sotsiaalkomisjon arvestades taotleja põhjendatud huve.

§ 17.   Lasteaiatoidu toetus

  (1) Toetus määratakse vanema poolt makstava munitsipaallasteaia toiduraha tasust vabastamiseks.

  (2) Toetusele on õigus peredel, kelle kolme eelneva kuu sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ole suurem kui kolme kordne toimetulekupiir.

  (3) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus koos kolme eelneva kuu panga väljavõttega hiljemalt kuu 20. kuupäevaks.

  (4) Toetuse määramise ja selle suuruse otsustab vallavalitsuse sotsiaalteenistuse vastav spetsialist arvestades taotleja põhjendatud huve maksimaalselt kolmeks kuuks.

  (5) Vanema poolt kaetava toiduraha võlgnevus ei kuulu antud toetuse raames katmisele.

§ 18.   Suvelaagri tuusiku toetus

  (1) Laste suvelaagrite tuusikute maksumus kompenseeritakse sotsiaalteenistuses arvel olevate vähekindlustatud ja/või lasterikaste perede ning eestkostel olevate laste suvelaagris osalemise toetamiseks.

  (2) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus.

  (3) Toetuse määramise ja selle suuruse otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist. Üldjuhul tasutakse tuusiku maksumus laagrit korraldava organisatsiooni arve alusel. Erandjuhtudel kaalutlusotsusena vallavalitsuse sotsiaalkomisjon otsuse alusel, arvestades taotleja põhjendatud huve, sissetulekuid ning esitatud kuludokumente.

§ 19.   Täiendav sotsiaaltoetus

  (1) Toetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus, mida makstakse sotsiaalse erivajadusega, sissetuleku kaotanud, õnnetuse või muu asjaolu tõttu raskesse olukorda sattunud isikule või perekonnale.

  (2) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, kus kirjeldatakse täiendava sotsiaaltoetuse vajadust tingivad asjaolud.

  (3) Toetuse määramise ja selle suuruse otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon, arvestades taotleja ja tema leibkonna sissetulekuid, hädavajalike kulutuste suurust, asjaolu erakorralisust ning valla eelarvelisi võimalusi.

3. jagu Sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 20.   Sünnitoetus

  (1) Sünnitoetus on Jõhvi valla eelarvest lapse kasvatamisega kaasnevate osaliste kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus, millele lisandub kinkekaart.

  (2) Sünnitoetust makstakse pärast lapse sünni registreerimist, lapse sünni hetkel kehtinud määras.

  (3) Sünnitoetuse määr ühe lapse kohta on 1000 eurot, mis makstakse välja kahes osas:
  1) esimene osa pärast lapse sündi – 500 eurot;
  2) teine osa lapse aastaseks saamisel – 500 eurot.

  (4) Toetuse esimene osa makstakse välja 100% ulatuses kui:
  1) lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas;
  2) ühe vanema, sh üksikvanema või muu lapse seadusliku esindaja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas vähemalt kuus kuud enne lapse sündi ja teise vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas hiljemalt lapse sünni registreerimise päevast.

  (5) Toetuse esimene osa makstakse välja 50% ulatuses kui:
  1) lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas:
  2) ühe vanema või muu lapse seadusliku esindaja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas vähemalt kuus kuud enne lapse sündi.

  (6) Toetuse teine osa makstakse välja 100% ulatuses tingimusel, et laps ning mõlemad lapse vanemad või üksikvanem või muu lapse seaduslik esindaja on rahvastikuregistrijärgselt katkematult Jõhvi valla elanikud alates lapse sünni registreerimisest kuni lapse aastaseks saamiseni.

  (7) Sünnitoetuse teine osa makstakse välja 50% ulatuses kui ühe lapsevanema ja lapse rahvastikujärgseks elukohaks on olnud lapse sünni hetkest katkematult üks aasta Jõhvi vald.

  (8) Taotlus sünnitoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada lapse vanemal või seaduslikul esindajal hiljemalt kuue kuu jooksul arvates lapse sünni registreerimisest ja teise osa saamiseks hiljemalt kuue kuu jooksul peale lapse üheaastaseks saamist.

  (9) Mitmike sünni puhul makstakse sünnitoetust kehtestatud määras igale lapsele.

  (10) Toetused makstakse välja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest taotluses märgitud arveldusarvele.

  (11) Toetuse määramise otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist. Sünnitoetuse või selle osade maksmise erijuhtudel otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon, lähtudes igast konkreetsest juhtumist.

  (12) Jõhvi vallas rahvastikuregistrijärgset elukohta omavatel vanematel, kes vastavad käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 tingimustele ning Jõhvi vallas rahvastikuregistrijärgselt elukohta omavatel vanematel, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 tingimustele on õigus kinkekaardile väärtuses 70 eurot, mis antakse üle pidulikul vastuvõtul.

§ 21.   Isikliku tähtpäeva toetus

  (1) Isikliku tähtpäeva toetuse saamise õigus on vanemaealisel isikul tingimusel, et tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas vähemalt kuus kuud enne isiklikku tähtpäeva.

  (2) Isikliku tähtpäevana käsitletakse juubelisünnipäeva alates 75. eluaastast intervalliga viis aastat.

  (3) Isikliku tähtpäevatoetuse suurus on 70 eurot.

  (4) Taotlus tähtpäeva toetuse saamiseks tuleb selleks õigustatud isikul sotsiaalteenistusele esitada hiljemalt kahe kuu jooksul isikliku tähtpäeva kuupäevast arvates.

  (5) Toetuse määramise otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast hilisema taotluse esitamisel otsustab toetuse määramise ja maksmise vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.

§ 22.   Esmakordselt koolimineva lapse toetus

  (1) Koolitoetust makstakse lapse seaduslikule esindajale, kelle laps on asunud esimest korda õppima üldhariduskooli esimesse klassi ning taotleja laps on kantud õppurina Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

  (2) Koolitoetuse suurus on 200 eurot.

  (3) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus läbi e-keskkonna ARNO kolme kuu jooksul lapse õppima asumisest arvates.

  (4) Toetus määratakse EHISes kooli õpilaste kinnitatud nimekirjade alusel.

  (5) Toetuse määramise ja maksmise otsustab ametiasutuse vastav spetsialist. randjuhtudel otsustab toetuse määramise ja maksmise vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.

§ 23.   Puudega täisealise isiku täiendav sotsiaaltoetus

  (1) Puudega täisealise isiku täiendav sotsiaaltoetus on igakuiselt makstav rahaline toetus sügava või raske puudega täisealisele isikule, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisaväljaminekute osaliseks kompenseerimiseks.

  (2) Toetuse saamiseks esitab selleks õigustatud isik, tema eestkostja või hooldaja ametiasutusele vormikohase taotluse.

  (3) Toetuse määrab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon sotsiaalteenistuse vastava spetsialisti ettepanekul, kes on eelnevalt välja selgitanud taotleja hooldusvajaduse. Hooldusvajaduse väljaselgitamiseks on sotsiaalteenistuse vastaval spetsialistil õigus külastada taotleja kodu ning küsitleda vajadusel kõrvalabi vajava isiku lähedasi, naabreid ja teisi isikuid ning pöörduda eakate puuetega isikute puhul geriaatrilise hindamise komisjoni poole või taotleda tööealiste puuetega isikute puhul isikule rehabilitatsiooniplaani koostamist või kaasata perearste. Hindamisel võetakse arvesse kas puudega isik vajab kõrvalabi, sh söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja liikumisel või juhendamist psüühilise seisundi tõttu.

  (4) Hooldusvajadust hinnatakse vajadusel uuesti.

  (5) Toetuse määraks on:
  1) sügava puudega inimesele 100 eurot kuus;
  2) raske puudega inimesele 50 eurot kuus.

  (6) Toetuse maksmine lõpetatakse:
  1) Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud puude raskusastme otsuse tähtaja möödumisel;
  2) hooldusvajadust tingivate asjaolude lõppemisel;
  3) puudega isiku surma korral;
  4) juhul, kui puudega isiku toimetulekut on võimalik tagada sotsiaalteenustega;
  5) puudega isiku elama asumisel teise omavalitsusse;
  6) puudega isiku asumisel hoolekandeasutusse;
  7) muul põhjusel, kui puudega isik ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele.

  (7) Toetuse maksmine lõpetatakse ja toetus nõutakse tagasi, kui toetuse määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. Juhul kui isik keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast, on ametiasutusel õigus pöörduda kohtu poole makstud toetuse sissenõudmiseks.

  (8) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise päevast, kuid mitte hiljem kui järgneva kuu esimesest kuupäevast.

§ 24.   Puudega lapse hooldajatoetus

  (1) Puudega lapse hooldaja hooldajatoetuse (edaspidi hooldajatoetus) eesmärk on tagada puudega lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut ja arengut ning osaliselt hüvitada puudega lapse hooldamiseks kohustatud isikule puudega lapse hooldamise tõttu saamata jäänud sissetulek ja sotsiaalkindlustus.

  (2) Hooldajatoetus on igakuine toetus kuni 18-aastase hooldusvajadusega puudega lapse hooldamise eest lapsevanemale (sealhulgas eestkostjale või hooldusperes asendushooldusteenusena last hooldavale isikule), kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.

  (3) Hooldusvajadus on puudega lapse osaline või pidev kõrvalabi, juhendamise, järelevalve või muu abi vajadus, mida ei ole võimalik toetada sotsiaalteenustega.

  (4) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, millele lisatakse puudega lapse rehabilitatsiooniplaan (selle olemasolul) ning vajadusel eestkostjaks määramise kohtuotsus või perekonnas hooldamise leping.

  (5) Sotsiaalteenistuse vastav spetsialist selgitab vestluse ja esitatud dokumentide alusel välja puudega lapse hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks ning koostab juhtumiplaani lapse hooldusvajaduse hindamise kohta. Hooldusvajadust ja hooldaja poolt teostavat hooldust hinnatakse vajadusel täiendavalt hooldajatoetuse maksmise perioodil.

  (6) Sotsiaalteenistuse vastaval spetsialistil on vajadusel õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni, nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente ning kaasata hooldusvajaduse hindamiseks perearste või pöörduda rehabilitatsioonikomisjoni poole.

  (7) Hooldus seatakse, hooldaja ja hooldajatoetus määratakse valitsuse korraldusega.

  (8) Hooldajatoetus määratakse tähtaegselt otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast Sotsiaalkindlustusameti poolt lapsele määratud puude lõpptähtajani.

  (9) Hooldajatoetuse tähtaja möödumisel on taotlejal õigus esitada taotlus hooldajatoetuse tähtaja pikendamiseks.

  (10) Hooldajatoetust ei määrata:
  1) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;
  2) taotlejale, kellele on määratud raske või sügav puue või kes saab riiklikku pensioni;
  3) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

  (11) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt vastavalt puude raskusastmele:
  1) raske või sügava puudega lapse hooldajale 100 eurot;
  2) erandjuhtudel (sh keskmise puude puhul) ja/või suure abivajadusega lapse (kui lapsele ei ole puuet määratud) hooldajale 70 eurot.

  (12) Hooldajatoetuse määramisel makstakse sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega last ja kellele vallavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

  (13) Hooldajatoetuse määramise otsus tunnistatakse kehtetuks ja hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse:
  1) hooldaja taotluse alusel;
  2) hooldust tingivate asjaolude lõppemisel;
  3) hooldaja või hooldatava surma korral;
  4) kui hooldaja ei täida oma kohustusi puudega lapse hooldamisel;
  5) hooldaja ja hooldatava elama asumisega teise omavalitsusse;hooldaja ja hooldatava elama asumisega teise omavalitsusse;
  6) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele või asjaolu korral, mis välistab käesoleva korra kohase hooldajatoetuse maksmise.

  (14) Hooldajatoetuse maksmine on õigus lõpetada ja makstud toetus tagasi nõuda kui toetuse määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed.

  (15) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teavitama ametiasutust enda tööle asumisest, talle pensioni või puude määramisest, pere elukoha muutumisest, lapse hoolduse korraldamisest muul viisil või muudest asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või suuruse muutmise, 10 päeva jooksul nende asjaolude ilmnemisest.

§ 25.   Matusetoetus

  (1) Matusetoetus on matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks matusekorraldajale makstav toetus.

  (2) Matusetoetust on õigus saada lahkunu eest, kelle viimane elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Jõhvi vald.

  (3) Matusetoetuse suurus on 300 eurot.

  (4) Matusetoetuse saamiseks esitab matuse korraldaja ametiasutusele vormikohase kirjaliku taotluse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast lahkunu kohta surmakande koostamist.

  (5) Matusetoetust makstakse ühe isiku matuse kohta ühele matusekorraldajale.

  (6) Matusetoetust ei maksta:
  1) isiku surnuks tunnistamise korral;
  2) kui matuse korraldamise kõik kulud on kandnud ametiasutus.

  (7) Matusetoetust makstakse lahkunu surma kuupäeval kehtivas määras.

  (8) Matusetoetuse määramise ja maksmise otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 tähtajast hilisemal taotluse esitamisel või vastavalt vallaeelarve võimalustele ning matusekorraldaja vajadustele otsustab matusetoetuse suuruse ja/või maksmise vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.

§ 26.   Puudega isiku eluruumi kohandamise toetus

  (1) Puudega isiku eluruumi kohandamise toetus on ühekordne sotsiaaltoetus (edaspidi toetus), mille eesmärgiks on tagada toimetulek oma eluruumi piires isikule, kellel on raskused eluruumis liikumisel ja enesega toimetulekul ning eluruumi kohandamine on isiku kodustes tingimustes hakkama saamiseks hädavajalik.

  (2) Toetusega toetatakse taotleja eluruumis:
  1) liikuvusega seotud toimingute parandamist, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamist;
  2) hügieenitoimingute parandamist;
  3) köögitoimingute parandamist.

  (3) Toetuse suurus on maksimaalselt 85% kohandamise maksumusest, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot kohanduse kohta. Toetuse andmisel võetakse arvesse taotleja ja tema perekonnaliikmete majanduslik olukord ning eluruumi kohanduse vajadus ja ulatus.

  (4) Puudega isiku eluruumi kohandamise toetuse määramise ja selle suuruse otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon. Sotsiaalkomisjoni kaalutlusotsusel võib toetuse piirmäär olla suurem vastavalt isiku tervislikule seisundile, eluruumi kohandamise vajadusele kohandamise maksumusele, ulatusele ning isiku ja/või pere majanduslikule olukorrale.

  (5) Puudega isiku eluruumi kohandamise toetuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, milles märgitakse:
  1) toetuse taotleja nimi, isikukood ja rahvastikuregistri järgse elukoha aadress;
  2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevuste kirjeldus;
  3) taotleja kinnitus selle kohta, et tal endal on vahendid kohanduse maksumuse, mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuse suurust, tasumiseks.

  (6) Taotlusele tuleb lisada:
  1) eluruumi omaniku kirjalik nõusolek eluruumi kohandamiseks, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi omanik;
  2) eluruumi kaasomaniku kirjalik nõusolek eluruumi kohandamiseks, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi ainuomanik;
  3) korteriühistu nõusoleku, kui eluruumi kohandamisega seonduvad tööd teostatakse väljaspool eluruumi või on korteriomandi kaasomandi esemeks (näiteks hoone välispiirded, kandvad konstruktsioonid, üldkasutatavad osad ning üldkasutatavad tehnoseadmed ja -süsteemid);
  4) kohandamise maksumuse hinnakalkulatsioon.

  (7) Toetuse taotlemiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaalteenistuse vastav spetsialist, kes hindab kohanduse vajadust tehes kodukülastuse, kaasates menetlusse ametiasutuse ehitusspetsialisti ning vajadusel eksperdid ja teised sotsiaalteenistuse ametnikud.

  (8) Sotsiaalteenistuse vastaval spetsialistil on õigus nõuda lisadokumente ning teha ettepanekuid säästlikemate lahenduste kasutamiseks.

  (9) Toetuse määramisel lähtutakse:
  1) isiku puudest tulenevatest hädavajadustest;
  2) asjaolust, kas eluaseme kohandamise tulemusena isiku toimetulek paraneb ning kui suurel määral;
  3) hoolduskoormuse vähenemisest.

  (10) Toetust ei määrata, kui:
  1) eluruumi soovitud viisil kohandamine ei paranda taotleja liikuvusega seotud toiminguid, köögi- või hügieenitoiminguid;
  2) eluruumi on lepingulise kasutusõiguse tähtaja tõttu võimalik kasutada ebamõistlikult lühikest aega;
  3) eluruumi omanik, kaasomanik või korteriühistu ei anna eluruumi kohandamiseks nõusolekut;
  4) eluruumi soovitud viisil kohandamine ei ole ehituslikult või tehniliselt mõistlik;
  5) taotleja või tema esindaja ei võimalda taotluse asjaolusid ja eluruumi kontrollida;
  6) taotleja ei ole kinnitanud, et ta tasub omaosalustasu;
  7) valla eelarves on vastavad vahendid jooksvaks eelarveaastaks ammendunud;
  8) esinevad muud asjaolud, mille tõttu eluruumi kohandamine ei ole taotleja vajadusi arvestades mõistlik.

  (11) Toetus makstakse välja kohandamise teinud töövõtjale või taotlejale pärast tööde valmimist kuludokumentide ja tööde ülevõtmise akti alusel.

3. peatükk Sotsiaalteenused 

1. jagu Koduteenus 

§ 27.   Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenus on ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti harjumuspärases keskkonnas ja väljaspool kodu.

  (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

  (3) Koduteenus hõlmab koduabi ja isikuabi:
  1) koduabi on abistamine igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel kodus ja asjaajamisel väljaspool kodu, väljaarvatud füüsilist kontakti vajav abistamine;
  2) isikuabi on abistamine toimingute sooritamisel, mis nõuavad isikuga füüsilist kontakti ning sisaldab abistamist eneseteenindusel, sealhulgas pesemisel või pesemisvõimaluse korraldamisel, riietumisel, ravimi varustamisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes.

  (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on koduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus koduteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

  (5) Koduabiteenuse korras abistatakse:
  1) toiduainete ja majapidamistarvetega varustamisel (nt toiduainete, esmatarbekaupade ja ravimite ostmine või koos ostude tegemine kokkulepitud lähimast müügikohast teenuse saaja enda raha eest, toiduainete tuppa toomine hoidlast, valmistoidu tellimine);
  2) eluaseme korrastamisel (nt prügi välja viimine ja eluruumi koristamisel juhendamine ning abistamine). Kui koduteenuse saaja on suure maja omanik, siis abistatakse selle ruumiosa koristamist, mis on eluliselt vajalik ja mida abivajaja kasutab igapäevaselt. Omavalitsus saab vastavad tingimused reguleerida teenuse osutamise määruses või täpsustada teenuse osutamise lepingus;
  3) riiete hooldamisel ja parandamisel, pesu triikimisel;
  4) kütteabi, joogivee ja reovee käitluse toimingutes (nt kütmine, küttematerjali toimetamine küttekehani, küttepuude ladustamine, tuha väljaviimine, ahjusiibri sulgemine, vee tuppa toomine kaevust ja reovee väljaviimine);
  5) saatmis- ja transporditeenuse osutamisel (nt käigud arsti juurde, kalmistule, päevakeskusesse, huviringi jms, transpordivahendi korraldamine);
  6) informatsiooni edastamisel ja seltsi pakkumisel (nt vestlemine, teabe edastamine, abistamine asjaajamisel, abistamine remondi -ja teenustööde korraldamisel, juhendamine tehnika kasutamisel jne).

  (6) Isikuabiteenuse korras abistatakse:
  1) söömise korraldamisel (nt juhendamine ja abistamine toitumisel ja toidu valmistamisel, toidu soojendamine ja söömise motiveerimine);
  2) riietumisel ja riiete valikul;
  3) voodipesu vahetamisel ja pesupesemisel;
  4) hügieeni korraldamisel (nt juhendamine ning abistamine hügieenitoimingutes, sh potitooli ja inkontinentsivahendite kasutamisel, abistamine pesemisel või pesemisteenuse korraldamine);
  5) liikumisel/siirdumisel (nt abistamine liikumisel eluruumis, saatmine jalutuskäigul või aktiivsel liikumisel, saatmine õues abivahendi kasutamisel ratastool, kargud, tugiraam, juhendamine liikumisel);
  6) terviseabi korraldamisel (nt arstiabi korraldamine, järelevalve ravimite võtmisel);
  7) abitehnoloogiate kasutamisel.

§ 28.   Koduteenuse taotlemine, määramine ja osutamine

  (1) Koduteenuse taotlemiseks esitab teenuse taotleja isik ametiasutusele vormikohase kirjaliku taotluse.

  (2) Pärast taotluse saamist hindab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuse vajadust.

  (3) Koduteenuse määramise ning lepingu sõlmimise otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest tuginedes isiku abivajaduse hindamise aktile. Koduteenuse määramisest keeldumise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest. Koduteenuse määramisest või määramise keeldumisest teavitatakse taotlejat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

  (4) Koduteenuse osutamiseks sõlmib sotsiaalteenistuse juht teenuse saajaga lepingu, kus märgitakse osutatavate teenuste loetelu, maht, osutamise tingimused, poolte õigused ja kohustused ning teenuse hind.

  (5) Koduteenust ei määrata kui isik:
  1) ei vasta käesolevas määruses õigustatud isiku kriteeriumidele;
  2) on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid;
  3) koduteenuse vajaduse hindamisel käitub ebaviisakalt või agressiivselt või on alkoholijoobes.

  (6) Teenusele määramine vaadatakse sotsiaalteenistuse vastava spetsialisti poolt läbi lähtuvalt teenuse saaja vajadustest. Täiendused ja muudatused fikseeritakse teenuse saaja kirjaliku taotluse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.

§ 29.   Koduteenuse tasu ja tasumine

  (1) Koduteenus on üldjuhul tasuline. Tasu suuruse määramisel lähtutakse osutatava teenuse mahust.

  (2) Koduteenus on tasuta isikule:
  1) kes elab üksi, on vähekindlustatud isikud ja kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad;
  2) kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kuid isiku enda ja seadusjärgsete ülalpidajate rahalised võimalused ei ole piisavad isikule vajaliku kõrvalabi kindlustamiseks, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist ning isiku seadusjärgsetel ülalpidajatel ei ole võimalik ise vajalikku abi tagada;
  3) kellel seadusjärgsete ülalpidajatega ei ole sotsiaalteenistuse vastaval spetsialistil ega koduabi taotleval isikul võimalik ühendust või kontakti saada. Seadusjärgsete ülalpidajatega ühenduse saamisel on ametiasutusel õigus nõuda koduteenust vajavale isikule osutatud teenuste eest tasumist tagasiulatuvalt.

§ 30.   Lepingu lõpetamine

  Leping lõpeb teenuse saaja surma korral või teenuse saaja üldhooldusteenusele paigutamisel.

2. jagu Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 31.   Teenuse eesmärk ja sisu

  Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 32.   Õigus üldhooldusteenusele

  Üldhooldusteenust on õigus saada isikul, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu pole suuteline iseseisvalt kodustes tingimustes elama ja kelle toimetulekut pole võimalik tagada mõne muu sotsiaalhoolekandelise abi toel.

§ 33.   Üldhooldusteenuse taotlemine ja määramine

  (1) Ametiasutusele esitatakse kirjalik taotlus üldhooldusteenuse saamiseks ja rahastamiseks.

  (2) Taotluses tuleb märkida:
  1) taotleja kinnitust teenuse eest tasumise kohta määruse § 34 lõikes 2 nimetatud määral;
  2) andmeid isiku kogumispensioni kohta;
  3) ülalpidamiskohustuslas(t)e olemasolul nende nimed ja kontaktandmed.

  (3) Taotlusele lisatakse vajadusel:
  1) varalist seisu (mh pangakonto(de) jääki) kirjeldavad dokumendid;
  2) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid.

  (4) Taotlust menetleval sotsiaalteenistuse vastaval spetsialistil on vajadusel õigus nõuda täiendavaid dokumente.

  (5) Üldhooldusteenusele määramiseks viib sotsiaalteenistuse vastav spetsialist koostöös teenusele määratava isiku ning vajadusel ja lähedaste olemasolul nendega läbi teenuse taotleja esmase hindamise ning vormistab hindamisdokumendi, millest lähtuvalt teeb ettepaneku vallavalitsuse sotsiaalkomisjonile taotleja üldhooldusteenusele määramise kohta.

  (6) Esmase hindamise käigus sotsiaalteenistuse vastav spetsialist selgitab välja:
  1) teenuse saaja ülalpidamiskohustuslas(t)e (nende olemasolul) soovi ja võimaluse tasuda hoolduskulusid, mis ületavad vallavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude piirmäära ning teenuse saaja eest täiendavat hüvitist;
  2) kui suures osas on taotleja ja soovi avaldanud ülalpidamiskohustuslane võimeline teenuse eest tasuma hoolduskulusid, mis ületavad vallavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude piirmäära ning teenuse saaja eest täiendavat hüvitist kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist;
  3) valla eelarvest makstava osa suuruse teenuse eest;
  4) teenuse osutaja ja hinna. Teenuse osutaja valikul arvestatakse võimaluse piires isiku enda ja tema lähedaste soovidega, arvestades soodsaimat hinda.

  (7) Taotleja suunatakse üldhooldusteenusele vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul valitsuse korralduse alusel.

  (8) Üldhooldusteenus peatatakse või lõpetatakse valitsuse korralduse alusel sotsiaalseadustiku üldosa seaduses ettenähtud juhtudel.

§ 34.   Üldhooldusteenuse tasu ja tasumine

  (1) Teenuse hinna kinnitab teenuse osutaja, millest Jõhvi valla eelarvest tasutakse vastavalt teenuse osutaja esitatud hinnakujunemise kalkulatsioonile teenuse osutaja hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmised tegelikud kulud:
  1) tööjõukulud;
  2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;
  3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;
  4) koolituse ja supervisiooni kulud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude piirmäärad vastavalt hooldusvajaduse astmele kehtestab vajadusel valitsus.

  (3) Üldhooldusteenuse saaja või tema perekonnaseadusest tulenev ülalpidamist andma kohustatud isik tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud. Kui üldhooldusteenuse saaja või tema ülalpidamist andma kohustatud isik(ud) ei ole oma majanduslikust olukorrast võimelised tasuma üldhooldusteenuse saaja tasutavat kulu, rakendatakse sotsiaalhoolekandeseaduse § 221 lõiget 5, millisel juhul hüvitatakse väiksema sissetulekuga üldhooldusteenuse saaja puudu jääv osa Jõhvi valla eelarvest.

  (4) Kui üldhooldusteenuse saaja on ise valinud üldhooldusteenuse osutaja, tasub valitsuse kehtestatud kulude piirmäärast suurema summa üldhooldusteenuse saaja ja Jõhvi valla eelarvest puudu jäävat osa ei kaeta.

  (5) Kui üldhooldusteenust vajaval isikul on seadusjärgsed ülalpidajad, ning nad keelduvad põhjendamatult teenuse eest tasumast, on ametiasutus õigustatud nõudma neilt valla eelarvest tasutud üldhooldusteenuse kulud sisse ulatuses, millest nad ei ole vabastatud ülalpidamiskohustuse täitmisel.

  (6) Kui üldhooldusteenuse saaja vajab lisaks väiksema sissetuleku hüvitamisele täiendavat hüvitist isiklikuks kasutamiseks, teeb ettepaneku täiendava hüvitise määramiseks vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.

§ 35.   Üldhooldusteenuse rahastamise lõpetamine või muutmine

  (1) Üldhooldusteenuse eest tasumine Jõhvi valla eelarvest lõpetatakse kui:
  1) hooldatav isik või tema seaduslik esindaja esitab avalduse hoolekandeasutusest lahkumiseks;
  2) hooldatava surma korral;
  3) peale üldhooldusteenusele suunamist ja vastava lepingu sõlmimist selgub, et hooldust vajaval isikul või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikul või isikutel on faktiliselt piisavaid vahendeid üldhooldusteenuse saaja käesoleva paragrahvi lõikes 2 tasutavate teenusekomponentide eest ise tasumiseks.

  (2) Üldhooldusteenuse rahastamine lõpetatakse valitsuse korralduse alusel.

  (3) Juhul, kui üldhooldusteenuse saaja või tema seadus- või lepingujärgne ülalpidaja soovivad vahetada teenuse osutajat, millise teenuse maksumus on senisest kõrgem või kui on teada muid asjaolusid, mis teevad hooldatava poolt valitud hoolekandeasutuse ebasobivaks, võib valitsus vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul keelduda valitud hoolekandeasutuse kohamaksumuse täiendavast rahastamisest.

  (4) Kui hooldusvajadusega isiku ja/või tema ülalpidamiskohutusega isikute majanduslik olukord on muutunud nii, et nad on võimelised hooldusteenust üldhooldusteenuse saaja kohustusliku tasu osas kokkulepitust suuremas summas rahastama, muudab vallavalitsus vallaeelarvest teenuse eest makstava osa suurust.

  (5) Kui üldhooldusteenuse saaja või tema seadus- või lepingujärgsete ülalpidamiskohustusega isikute majanduslik olukord oluliselt halveneb, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus üldhooldusteenuse saaja kohustusliku tasu osas teenuse eest tasuma, on neil õigus taotleda Jõhvi valla eelarvest makstava osa suurendamist.

3. jagu Tugiisikuteenus 

§ 36.   Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Tugiisikuteenus on ametiasutuse korraldatav või osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise, turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.

  (3) Tugiisikuteenusena osutatakse isikule järgmisi teenuseid:
  1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
  2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
  3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
  4) koos teenuse saajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
  5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
  6) sotsiaaltöötaja või laste heaolu spetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;
  7) teenusesaaja motiveerimine erinevate spetsialistide teenustele jõudmiseks;
  8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.

  (4) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenuse saaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

  (5) Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on vastava sihtgrupiga töötamise kogemus ning kes ei ole seaduse alusel välistatud tugiisikuteenust osutama. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.

  (6) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus tugiisikuteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 37.   Õigus tugiisiku teenusele

  Tugiisikuteenust on õigus saada isikul (sh alaealisel) või perel, kes vajab kõrvalabi:
  1) lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
  2) puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
  3) iseseisvalt elama asumisel asenduskodu- või turvakoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;
  4) abi psüühika- või käitumishäire tõttu;
  5) muudel põhjustel, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.

§ 38.   Tugiisikuteenuse taotlemine, määramine ja osutamine

  (1) Tugiisikuteenuse taotlemiseks esitab teenuse taotleja ametiasutusele kirjaliku taotluse.

  (2) Teenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaalteenistuse vastav spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses. Nõuetekohase taotluse alusel viib sotsiaalteenistuse vastav spetsialist viie tööpäeva jooksul taotleja kõrvalabi vajaduse hindamise.

  (3) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist välja, kas potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama. Vajadusel abistab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel.

  (4) Teenuse määramise otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist 10 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.

  (5) Lapsele tugisiku määramise otsustab vallavalitsus korraldusega, vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul. Korralduses märgitakse muu hulgas teenuse maht, teenuse osutamise tähtaeg ja teenuse osutaja ning rahastamise alused.

  (6) Tugiisikuteenus määratakse lapsele ja osutatakse üldjuhul väljaspool haridusasutust.

  (7) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Sellisel juhul viiakse isiku kõrvalabi vajaduse hindamine läbi ning tehakse otsus teenuse osutamise kohta esimesel võimalusel.

  (8) Teenust ei määrata, kui taotleja ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele. Teenuse mittemääramise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest.

  (9) Teenuse osutamiseks sõlmib sotsiaalteenistuse juht teenuse saaja ja teenuse osutajaga lepingu, milles sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht, sagedus ja teenuse hind.

  (10) Kui tugiisikuteenuse osutamine otsustatakse ametiasutuses (tugiisik ametiasutuse struktuuris), siis lepingut ei sõlmita. Teenusele määramise ja mittemääramise, teenuse perioodi, mahu ja sageduse otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist. Otsus dokumenteeritakse sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistris STAR. Teenuse lõpetamisel lähtutakse käesoleva määruse paragrahvis 41 sätestatud alustest.

  (11) Teenuse osutamisel täidab füüsilisest isikust teenuse osutaja (tugiisik) teenuse saaja kohta kuuaruande. Teenuse osutaja esitab kuuaruande hiljemalt iga järgneva kuu 10. kuupäevaks.

§ 39.   Tugiisikuteenuse tasu

  Tugiisikuteenuse osutamise eest tasu ei võeta.

§ 40.   Lepingu lõpetamine

  (1) Leping lõpetatakse:
  1) teenuse vajaduse äralangemisel;
  2) teenuse saaja kirjaliku taotluse alusel;
  3) teenuse saaja elama asumisel teise omavalitsusüksuse territooriumile;
  4) teenuse saaja paigutamisel hoolekandeasutusse;
  5) kui taotleja ei ole ametiasutust viivitamata teavitanud teenuse saamise õigust ja teenuse määramist mõjutavatest asjaoludest või asjaolude muutumistest;
  6) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või muu abi osutamisega;
  7) teenuse saaja käitumine (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) või teenuse saajast tulenev muu objektiivne põhjus muudab teenuse osutamise võimatuks.

  (2) Lepingu lõpetamise otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist, tugiisikuteenuse osutamisel lapsele otsustab lepingu lõpetamise valitsus korraldusega.

4. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 41.   Teenuse eesmärk ja sisu

  Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 42.   Õigus täisealise isiku hooldusele

  Hooldaja määramist on õigus taotleda täisealisel isikul, kes oma vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel kõrvalabi.

§ 43.   Täisealise isiku hoolduse taotlemine ja hooldaja määramine

  (1) Täisealise isiku hoolduse taotlemiseks esitab teenuse taotleja ametiasutusele kirjaliku taotluse.

  (2) Täisealise isiku hoolduse määramiseks viib sotsiaalteenistuse vastav spetsialist koostöös teenusele määratava isiku ja vajadusel tema lähedastega läbi teenuse taotleja esmase hindamise ning vormistab hindamisdokumendi.

  (3) Taotleja hooldusvajadusest lähtuvalt selgitatakse muuhulgas välja taotlusel märgitud potentsiaalne hooldaja toetusvajadus hooldussituatsioonis paremaks toimetulekuks, st kas ta on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline taotlejale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama või vajab selleks ka ise tuge, samuti kas potentsiaalne hooldaja vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist taotleja hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel. Ametiasutuse pakutava hooldaja määramiseks peab olema hoolduse taotleja kirjalik nõusolek.

  (4) Hooldaja määramise otsustab valitsus korraldusega, milles sätestatakse muuhulgas hooldava isiku ülesanded.

  (5) Hooldus seatakse üldjuhul tähtajatult, v.a juhul, kui hoolduse seadmise aluseks olevad asjaolud on ajutise iseloomuga või kui isik taotleb hooldust teatud perioodiks.

  (6) Hoolduse seadmine ja hooldajaks määramine lõpetatakse valitsuse korraldusega kui:
  1) on ära langenud hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tinginud asjaolud;
  2) hooldatav soovib uue hooldaja määramist;
  3) hooldatav on paigutatud ööpäevaringset hooldusteenust pakkuvasse hoolekandeasutusse;
  4) hooldatav asub alaliselt teise omavalitsuse territooriumile;
  5) isiku hooldusvajadus tagatakse muul viisil;
  6) hooldaja ei täida või ei saa täita hooldaja kohustusi;
  7) hooldaja või hooldatava surma tõttu;
  8) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele.

§ 44.   Täisealise isiku hoolduse tasu

  Täisealise isiku hooldus on hooldust taotlevale isikule tasuta.

5. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 45.   Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades seeläbi teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Teenust on õigus saada isikul, kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelu tegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.

  (3) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes ja toimingutes, nt liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes ja majapidamistöödes ning muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

  (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus isikliku abistaja teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 46.   Isikliku abistaja teenuse taotlemine, määramine ja osutamine

  (1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks esitab teenuse taotleja ametiasutusele kirjaliku taotluse.

  (2) Pärast taotluse saamist on sotsiaalteenistuse vastav spetsialist kohustatud viie tööpäeva jooksul läbi viima isiku kõrvalabi vajaduse hindamise, mille käigus määratakse kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja üldised juhised.

  (3) Kui teenust taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta. Soovi korral abistab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist taotlejat teenust vahetult osutava isiku leidmisel.

  (4) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja esimese ja teise astme ülenejat või alanejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga või isikut, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

  (5) Teenuse määramise või määramata jätmise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon sotsiaalteenistuse vastava spetsialisti ettepanekul 10 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.

  (6) Teenuse määramise otsustuses sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht, sagedus ja kestus. Teenuse osutamiseks sõlmib sotsiaalteenistuse juht teenuse saaja ja teenuse osutajaga lepingu.

  (7) Otsus teenuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

  (8) Isiklik abistaja lähtub oma töös teenuse saaja erivajadustest ja tema antavatest tööjuhenditest. Teenuse saaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuse osutajat juhendada. Isikliku abistaja teenuse kasutaja peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

  (9) Kui isiklik abistaja määratakse piiratud teovõimega täisealisele isikule, lähtub isiklik abistaja teenuse saaja eestkostja antavatest tööjuhenditest.

  (10) Kõrvalabi andmise vajadus kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsuse muutmisega teenuse saaja kirjaliku taotluse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.

  (11) Teenuse osutamisel täidab füüsilisest isikust teenuse osutaja taotleja kohta teenuse osutamise kuuaruande.

§ 47.   Isikliku abistaja teenuse tasu

  (1) Isikliku abistaja teenus on tasuta.

  (2) Teenust osutatakse ning tasu maksmine toimub sotsiaalteenistuse juhi ja teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingusse märgitakse teenuse osutamise periood, maht, teenuse sisu ning teenuse eest tasumise kord.

§ 48.   Teenuse osutamise lõpetamine

  (1) Isikliku abistaja teenuse osutamine lõpetatakse teenuse saaja kirjaliku taotluse alusel, teenuse vajaduse ära langemisel või teisele teenusele suunamisega, kui isik ei ole kuue kuu jooksul alates teenuse määramisest teenust kasutanud, isiku surmaga või muul põhjusel, millisel juhul teenuse osutamine ei ole enam võimalik.

  (2) Teenuse osutamise lõpetamine vormistatakse vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsusega.

6. jagu Varjupaigateenus 

§ 49.   Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  (1) Varjupaigateenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.

  (2) Varjupaigateenust osutatakse kõikidele isikutele, kes viibivad abivajaduse hetkel Jõhvi valla haldusterritooriumil, kuid kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.

  (3) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on varjupaigateenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus varjupaigateenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 50.   Varjupaigateenuse taotlemine ja määramine

  (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Sotsiaalteenistus on kohustatud varjupaigateenuse korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Taotlust esitamata peab sotsiaalteenistus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

  (3) Varjupaigateenust osutab ametiasutuse hallatav asutus Jõhvi Sotsiaalmaja (edaspidi sotsiaalmaja). Teenust osutatakse vastavalt sotsiaalmaja põhimäärusele ja öömaja sisekorraeeskirjadele.

§ 51.   Varjupaigateenuse eest tasumine

  (1) Varjupaigateenus on tasuta isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Jõhvi vald. Teenus on tasuline, kui isikul on piisavalt sissetulekuid teenuse eest tasumiseks.

  (2) Varjupaigateenus on tasuline isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Jõhvi vald. Teenuse eest esitatakse arve omavalitsusele, mille territooriumil asub teenust saava isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht.

7. jagu Turvakoduteenus 

§ 52.   Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Turvakoduteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on anda isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada vältimatu abi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Turvakoduteenus tagatakse kõikidele isikutele, sh lastele, kes on langenud füüsilise, vaimse, seksuaalse või majandusliku vägivalla ohvriks, kes vajavad kompleksselt osutatud teenuseid või kellel ei ole võimalik turvaliselt olla oma kodus.

  (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

  (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on turvakoduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus turvakoduteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 53.   Turvakoduteenuse taotlemine ja määramine

  (1) Sotsiaalteenistus on kohustatud korraldama turvakoduteenuse osutamist hädas olevale isikule, kes on ametiasutuse poole pöördunud või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

  (2) Sotsiaalteenistuse vastav spetsialist peab välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.

§ 54.   Turvakoduteenuse tasu ja tasumine

  (1) Turvakoduteenus on tasuta isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Jõhvi vald.

  (2) Turvakoduteenuse eest tasumise aluseks on vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsus ja teenuse osutaja poolt esitatud arve.

8. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 55.   Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kelle puue või muu liikumisraskus erivajadusest tulenevalt takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

  (2) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse juhuveona ning reeglina tööpäevadel, puhkepäevadel teenuse osutamine toimub erandkorras sotsiaalteenistuse vastava spetsialisti otsuse alusel.

  (3) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on sotsiaaltransporditeenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 56.   Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine ja määramine täisealisele isikule

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse taotlemiseks esitab teenust vajav täisealine isik või tema eestkostja ametiasutusele kirjaliku taotluse.

  (2) Taotluse vaatab läbi sotsiaalteenistuse vastav spetsialist, kes hindab isiku teenuse vajadust ning asjaolu kas taotleja on õigustatud teenust saama.

  (3) Teenuse määramise otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist.

  (4) Sotsiaaltranspordi võimaldamisest keeldumise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.

§ 57.   Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine ja määramine lapsele

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse taotlemiseks suure abivajadusega lapsele esitab lapsevanem, eestkostja või hooldusperevanem ametiasutusele kirjaliku taotluse.

  (2) Abivajadusega laste puhul toimub teenuse määramine ja vajaduse hindamine iga lapse puhul eraldi, arvestades konkreetse lapse ja tema pere vajadusi. Teenuse määramise otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist.

  (3) Sotsiaaltranspordi võimaldamisest keeldumise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.

  (4) Teenuse osutamiseks sõlmib sotsiaalteenistuse juht lapse seadusliku esindaja ja teenuse osutajaga lepingu.

  (5) Sotsiaaltransporditeenus on abivajadusega lastele tasuta.

§ 58.   Sotsiaaltransporditeenuse tasu ja tasumine

  (1) Sotsiaaltransporditeenus on tasuline.

  (2) Vallavalitsuse sotsiaalkomisjonil on õigus põhjendatud juhtudel otsustada sotsiaaltranspordi võimaldamine alandatud hinnaga.

  (3) Juhul, kui sotsiaaltransporditeenust vajavale isikule ei ole võimalik tagada ametiasutuse sotsiaaltransporti või teenust vajav isik vajab eritransporti või on sotsiaaltransporti vajav isik juba teenust kasutanud mujal vastavat teenust osutava isiku juures, otsustab sotsiaaltranspordi kulude hüvitamise sotsiaalteenistuse vastav spetsialist. Kulude hüvitamisest keeldumise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.

9. jagu Eluruumi tagamise teenus 

§ 59.   Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Eluruumi tagamise teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.

  (2) Eluruumi tagamise teenuse korraldab sotsiaalteenistus Jõhvi vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega või sotsiaalmaja kaudu.

  (3) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on eluruumi tagamise teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus eluruumi tagamise teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 60.   Õigus eluruumi tagamise teenusele

  (1) Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel isikul, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Eluruumi tagamise teenust on eelistatult õigustatud saama:
  1) eakas isik, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
  2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
  3) regulaarseid sotsiaalteenuseid, sealhulgas laste hoolekannet, vajav või vähekindlustatud pere;
  4) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;
  5) isik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht enne asendushooldusteenusele suunamist asendus- või perekodusse oli Jõhvi vald;
  6) isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi tagamise teenuse osutamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.

§ 61.   Eluruumi tagamise teenuse taotlemine ja määramine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus.

  (2) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus, kuid moodustavad kooselus ühise leibkonna, peavad nad taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele andmed kummagi taotleja kohta.

  (3) Eluruumi tagamise teenuse vajadust hindab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist, kes selgitab välja võimalused eluruumi, mis sobib taotleja ja tema pere vajadustele, kasutusele andmiseks. Enne eluruumi kasutusele andmise otsustamist, peab taotleja olema eluruumiga tutvunud ning nõus pakutud eluruumi kasutusele võtma.

  (4) Eluruumi tagamise teenuse taotlemisele ja määramisele kohaldatakse Jõhvi Vallavolikogu 21.02.2021 määruse nr 89 „Jõhvi valla omandis olevate eluruumide kasutamise kord“ ja Toila Vallavolikogu 18.04.2018 määrus nr 15 „Toila vallavara valitsemise kord“ vastavaid sätteid, v.a sotsiaalmajas eluruumi tagamise teenuse osutamise korral.

  (5) Isiku suhtes, kes soovib eluruumi tagamise teenust sotsiaalmajas, annab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon põhjendatud hinnangu sotsiaalmajas eluruumi eraldamise kohta.

  (6) Otsus teenuse määramise või mittemääramise kohta tehakse taotlejale teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 62.   Eluruumi kasutamise nõuded

  (1) Eluruumi kasutama õigustatud isik on kohustatud:
  1) kasutama eluruumi enda alalise elukohana;
  2) kasutama eluruumi hoone abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste eluruumi hoones elavate elanike ja naabrite huvidega;
  3) pidama eluruumi hoone üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
  4) hoidma eluruumi hoone üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;
  5) hüvitama enda süü läbi eluruumi, elamu või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
  6) teatama eluruumi kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult sotsiaalteenistust;
  7) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks tema kasutusse antud eluruumi siseneda ametiasutuse esindajal;
  8) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel eluruum üle ametiasutusele või sotsiaalmajale mitte halvemas seisukorras kui see oli eluruumi tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
  9) vabastama eluruumi teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

  (2) Eluruumi kasutama õigustatud isikul on kehtiva üürilepingu alusel õigus ning kohustus esitada eluruumi aadressiandmed Eesti rahvastikuregistrisse elukoha andmetena.

  (3) Eluruumi kasutama õigustatud isikul on keelatud:
  1) majutada eluruumi isikuid, kellel ei ole eluruumi kasutamise õigust;
  2) pidada eluruumis kodu- ja lemmikloomi või -linde ilma sellekohase pädeva organi nõusolekuta;
  3) anda eluruumi kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;
  4) teha eluruumis või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma ametiasutuse või sotsiaalmaja nõusolekuta.

§ 63.   Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine

  (1) Eluruumi tagamise teenus on tasuline.

  (2) Eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks sõlmitakse kasutusleping (üürileping), milles sätestatakse muuhulgas teenuse eest tasumise kord.

  (3) Eluruumi tagamise teenuse eest tasutakse ametiasutuse väljastatud arve alusel.

10. jagu Kogukonnapõhise toetatud elamise teenus 

§ 64.   Kogukonnapõhise toetatud elamise teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Kogukonnapõhise toetatud elamise teenuse eesmärk on toimetulemist toetava elukeskkonna tagamine väikese ja keskmise abi- ja toetusvajadusega inimestele, sealhulgas liikumis-, nägemis-, kuulmis-ja intellektipuudega inimesed, kelle olemasolevat kodu ei ole võimalik kohandada nende vajadustele vastavaks.

  (2) Kogukonnapõhise toetatud elamise teenus on tähtajaline. Teenus tagatakse inimesele kuni teenuse osutamise vajaduse äralangemiseni.

  (3) Teenuse saaja tasub eluruumiga seotud üüri- ja kõrvalkulud.

§ 65.   Õigus kogukonnapõhisele toetatud elamise teenusele

  (1) Kogukonnapõhisele toetatud elamise teenusel on õigus väikese ja keskmise abi- ja toetusvajadusega isikutel, sealhulgas liikumis-, nägemis-, kuulmis-ja intellektipuudega inimesed, kelle olemasolevat kodu ei ole võimalik kohandada nende vajadustele vastavaks.

  (2) Kogukonnapõhisele toetatud elamise teenust on eelistatult õigustatud saama:
  1) eakas isik, kellel puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla ja kelle eluruumi ei ole võimalik isiku vajadustele vastavaks kohandada;
  2) isik, kellel on tervislikel põhjustel (liikumis-, nägemis-, kuulmis ja/või intellektipuue) raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.

§ 66.   Kogukonnapõhise toetatud elamise teenuse taotlemine ja määramine

  Kogukonnapõhise toetatud elamise teenuse taotlemisel ja määramisel rakendatakse käesoleva määruse §s 62 sätestatut.

§ 67.   Kogukonnapõhise toetatud elamise teenuse kasutamise nõuded

  Kogukonnapõhise toetatud elamise teenuse eluruumi kasutamisel tuleb lähtuda käesoleva määruse §s 63 sätestatud nõuetest.

11. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 68.   Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

  (3) Kui ametiasutuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutatakse võlanõustamisteenust ametiasutuse kaudu. Muul juhul tellitakse teenust teistelt isikutelt.

  (4) Võlanõustamisteenus on isikule tasuta.

§ 69.   Õigus võlanõustamisteenusele

  Õigus teenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

§ 70.   Võlanõustamisteenuse taotlemine, määramine ja osutamine

  (1) Võlanõustamisteenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus.

  (2) Võlanõustamisteenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaalteenistuse vastav spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.

  (3) Võlanõustamisteenuse määramise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon sotsiaalteenistuse vastava spetsialisti ettepanekul. Otsuses sätestatakse teenuse osutamise periood, maht ja sisu ning teenuse osutaja. Otsusest teavitatakse ka vastavat teenuse osutajat.

  (4) Otsus teenuse määramise või mittemääramise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

  (5) Teenust osutavad ametiasutuse koostööpartnerid, kellega on sõlmitud teenuse osutamise lepingud.

12. jagu Suure hooldus ja abivajadusega lapse hoiu teenus 

§ 71.   Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse eesmärk ja saaja

  (1) Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse (edaspidi hoiuteenus) eesmärk on vähendada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku hoolduskoormust, soodustada tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja arengut.

  (2) Suure hooldus- ja abivajadusega laps on lastekaitseseaduse tähenduses abivajav laps, kes vajab oma vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu eakohasega võrreldes keskmisest enam hooldust, järelevalvet ja muud tuge.

  (3) Hoiuteenust osutatakse haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse välisel ajal.

§ 72.   Õigus hoiuteenusele

  Lapsel on õigus saada hoiuteenust kuni 18-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivale või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsele tagatakse hoiuteenus jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 73.   Hoiuteenuse taotlemine, määramine ja rahastamine

  (1) Hoiuteenuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus.

  (2) Sotsiaalteenistuse vastav spetsialist vaatab esitatud taotluse läbi, hindab lapse ja teda kasvatava isiku abivajadust, et selgitada välja hoiuteenuse vajadus ja maht.

  (3) Hoiuteenuse määramise otsustab valitsus korraldusega, vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul. Korralduses märgitakse muu hulgas teenuse maht, teenuse osutamise tähtaeg ja teenuse osutaja ning rahastamise alused. Korralduses väljatoodu alusel sõlmitakse, koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga, teenuse osutamise haldusleping, määrates selles kindlaks hoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise maht, aeg ja koht.

  (4) Hoiuteenust rahastatakse valla- ja riigieelarvest suure hooldus- ja abivajadusega lapstele abi osutamiseks eraldatud vahenditest.

13. jagu Asendushooldusteenus 

§ 74.   Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu.

§ 75.   Õigus asendushooldusteenusele ja teenusele suunamine

  (1) Asendushooldusteenust on õigustatud saama sotsiaalhoolekande seaduses §i 459 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud lapsed.

  (2) Asendushooldusteenusele suunamist korraldab lapse heaolust lähtuvalt sotsiaalteenistuse vastav spetsialist.

  (3) Asendushooldusteenusele suunamine otsustatakse valitsuse korraldusega, sotsiaalteenistuse vastava spetsialisti ettepanekul.

§ 76.   Asendushooldusteenuse korraldus ja kulude katmine

  (1) Asendushooldusteenust osutatakse lähtuvalt lapse juhtumiplaanist, mille koostab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist ja pärast lapse asendushooldusele suunamist täiendab seda koostöös asendushooldusteenuse osutajaga. Asendushooldusele suunatud lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.

  (2) Asendushooldusteenust rahastatakse valla eelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest ja/või lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

  (3) Asendushooldusteenust osutava isikuga sõlmib ametiasutus teenuse osutamiseks ja rahastamiseks lepingu, mille lahutamatu lisa on teenusele suunatud lapse juhtumiplaan. Kui asendushooldusteenust osutatakse hooldusõiguslik vanema või füüsilisest isikust eestkostja soovil või nõusolekul, kaasatakse lepingusse ka hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja.

14. jagu Järelhooldusteenus 

§ 77.   Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel tagatakse järelhooldusteenust saama õigustatud isikule eluase ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 78.   Õigus järelhooldusteenusele ja teenusele suunamine

  (1) Järelhooldusteenust on õigustatud saama sotsiaalhoolekande seaduse §is 4516 nimetatud asendushooldusel viibivad täisealised isikud.

  (2) Järelhooldusteenusele suunamist korraldab teenuse vajadusest lähtuvalt sotsiaalteenistuse vastav spetsialist.

  (3) Järelhooldusteenusele suunamine otsustatakse valitsuse korraldusega, sotsiaalteenistuse vastava spetsialisti ettepanekul.

§ 79.   Järelhooldusteenuse korraldus ja kulude katmine

  (1) Järelhooldusteenust võib osutada ametiasutus või sõlmitakse leping teenuse saamiseks või makstakse toetust järelhooldust vajavale isikule.

  (2) Järelhooldusteenust rahastatakse valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

  (3) Järelhooldusteenust osutava isikuga sõlmib ametiasutus teenuse osutamiseks ja rahastamiseks lepingu, kaasates lepingusse ka teenuse saaja.

15. jagu Vaimse tervise teenus 

§ 80.   Vaimse tervise teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Vaimse tervise teenuse eesmärk on psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi korraldamine sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lg 39 alusel Jõhvi vallale eraldatavate vahendite ulatuses.

  (2) Vaimse tervise teenuse korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus.

  (3) Vaimse tervise teenust osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Jõhvi vald.

  (4) Vaimse tervise teenuse raames korraldatakse:
  1) psühholoogilist nõustamist;
  2) vaimse tervise kriisinõustamist;
  3) leinanõustamist;
  4) perenõustamist;
  5) pereteraapiat;
  6) vajadusel muu nõustamine.

§ 81.   Vaimse tervise teenuse taotlemine ja määramine

  (1) Vaimse tervise teenuse saamiseks esitab abi vajav isik, lapse seaduslik esindaja või last kasvatav isik ametiasutusele kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
  1) ) vaimse tervise teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoninumber, esindaja puhul ka esindamise alus;
  2) vaimse tervise teenuse taotlemise põhjus.

  (2) Sotsiaalteenistuse vastav spetsialist vaatab esitatud taotluse läbi ning selgitab välja isiku sh lapse või pere abivajaduse. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb sotsiaalteenistuse vastav spetsialist 10 tööpäeva jooksul, arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.

  (3) Vaimse tervise teenuse määramisest keeldumise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon 10 tööpäeva jooksul, arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.

  (4) Vaimse tervise teenus on taotlejale kuni 8 nõustamiskorra (üks nõustamiskord 60 minutit) ulatuses aastas tasuta. Tasuta teenuse lisamahu määramise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon võttes aluseks täiendava põhjendatud taotluse, isiku või pere majanduslikku olukorra ja teenuseosutaja hinnangu.

§ 82.   Vaimse tervise teenuse osutamine ja rahastamine

  Vaimse tervise teenust osutavad ametiasutuse koostööpartnerid, kes omavad käesoleva määruse paragrahvi 76 lõikes 4 loetletud nõustamiste ja teraapiate läbiviimiseks vastavat hariduslikku ja kutsealast pädevust.

16. jagu Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused  

§ 83.   Täiendavad toetavad sotsiaalteenused

  (1) Täiendavad toetavad sotsiaalteenused (edaspidi tugiteenused) on ametiasutuse korraldatavad teenused, mille eesmärk on toetada abi vajavaid isikuid sh lapsi ja peresid, kelle vaimne tervis, psühhosotsiaalne või füüsiline toimetulekuvõime on häiritud ning kes vajab igapäevaeluga toimetulekuks tuge ja abi.

  (2) Lähtuvalt abivajadusest osutatakse järgmisi tugiteenuseid:
  1) erialaspetsialisti nõustamisteenused (psühholoogiline nõustamine, laste logopeediline nõustamine jms);
  2) tugirühmad ja tugiprogrammid;
  3) viipekeele tõlketeenus;
  4) muud isiku või pere vajadusest tingitud vajaduspõhised abimeetmed.

  (3) Tugiteenuse saamiseks esitab abi vajav isik, lapse seaduslik esindaja ametiasutusele vormikohase kirjaliku taotluse.

  (4) Sotsiaalteenistuse vastav spetsialist vaatab esitatud taotluse läbi ning selgitab välja isiku sh lapse või pere abivajaduse. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb sotsiaalteenistuse vastav spetsialist 10 tööpäeva jooksul, arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.

  (5) Tugiteenuse määramisest keeldumise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon 10 tööpäeva jooksul, arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.

  (6) Tugiteenust ei määrata järgmistel juhtudel:
  1) hindamisest ei selgu isiku sh lapse või pere abivajadus;
  2) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teiste teenuste või muu abiga.

  (7) Tugiteenused on taotlejale tasuta.

  (8) Tasuta nõustamisteenuse maht ühe isiku puhul on kuni 5 nõustamiskorda (üks nõustamiskord 60 minutit) aastas. Tasuta teenuse lisamahu määramise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon võttes aluseks täiendava põhjendatud taotluse, isiku või pere majanduslikku olukorra ja teenuseosutaja hinnangu.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud tugiteenuste maht otsustatakse vastavalt taotleja abivajadusele.

  (10) Tugiteenuseid osutatakse vallavalitsuse ja teenust osutava asjakohase ettevalmistusega vastava organisatsiooni vahelisele lepingu alusel.

§ 84.   Hoolekandelaste abivahendite osutamise teenus

  (1) Hoolekandelaste abivahendite teenuse (edaspidi abivahendi teenus) eesmärgiks on koduteenusel olevatele tervisprobleemidega eakatele ja erivajadusega inimestele iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes.

  (2) Sotsiaalteenistuse vastav spetsialist hindab isiku toimetulekuvõimet ja abivahendi vajadust ning teeb otsuse abivahendi teenuse määramise või mittemääramise kohta 10 tööpäeva jooksul, arvates nõuetekohase taotluse esitamisest, tuginedes hindamisakti tulemustele. Hindamisel lähtutakse inimese riski sattuda abitusse olukorda east, terviseseisundist, või muust erivajadusest põhjustatud suhtlemisraskuste tõttu.

  (3) Abivahendi teenust ei määrata järgmistel juhtudel:
  1) hindamisest ei selgu isiku abivajadus;
  2) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teiste teenuste või muu abiga.

  (4) Abivahendite loetelu ja kasutamise hinnakirja kinnitab vallavalitsus korraldusega.

  (5) Taotleja kannab abivahendi kasutamisega seotud kulud.

  (6) Abivahendi teenuse osutamine reguleeritakse koduteenuse osutamise lepinguga. Abivahendi kasutamise vajadus vaadatakse sotsiaalteenistuse vastava spetsialisti poolt läbi lähtuvalt teenuse saaja vajadustest.

§ 85.   Supiköögiteenus

  (1) Supiköögiteenust osutatakse isikutele, kellel puudub elamiseks vajalik sissetulek või vähekindlustatud isikule/perele, kelle abivajaduse hindamisest selgub teenuse vajadus.

  (2) Supiköögiteenust osutab sotsiaalmaja ning abivajadust hindab sotsiaalmaja sotsiaaltöötaja või sotsiaalteenistuse vastav spetsialist.

  (3) Supiköögiteenus on teenusele suunatud isikutele tasuta.

§ 86.   Toidupangateenus

  (1) Toidupangateenust osutatakse isikule, kellel puudub elamiseks vajalik sissetulek või vähekindlustatud isikule/perele, kelle abivajaduse hindamisest selgub teenuse vajadus.

  (2) Toidupangateenuse vajadust hindab ning teenusele suunab sotsiaalteenistuse vastava spetsialist.

§ 87.   Eakate päevakeskuse teenus

  (1) Päevakeskuse tegevuse teenuse eesmärgiks on toetada eakate aktiivset omavahelist suhtlemist, ennetada toimetuleku probleeme ja/või toetada igapäevast toimetulekut.

  (2) Päevakeskuse teenusele on õigustatud vanaduspensioniealised isikud ning selle külastamise otsustab teenust vajav isik iseseisvalt.

  (3) Päevakeskuses on tagatud erinevaid abistavaid teenuseid (nõustamine, saun, dušš, pesupesemine jms), mis võivad olla tasulised, teenuste hinnad kehtestab valitsus korraldusega.

  (4) Päevakeskuse teenuse rahastamine toimub valla eelarvest ning tasuliste teenuste puhul teenuse saaja poolt.

4. peatükk Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud toetused 

§ 88.   Erivajadusega lastele abi osutamise toetuse kasutamine

  (1) Riigieelarvest Jõhvi vallale määratud erivajadusega (k.a raske ja sügava puudega) lastele abi osutamise toetuse vahendeid kasutab ametiasutus erivajadusega laste ja nende peredega seotud toetavate teenuste osutamiseks.

  (2) Toetavad teenused on:
  1) suure hooldus ja abivajadusega lapse hoiu teenus;
  2) sotsiaaltransporditeenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) muud teenused, mis aitavad parandada erivajadusega lapse arengut ja tema pere toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.

  (3) 18-aastaseks saanud erivajadusega isiku puhul võib ametiasutus riigieelarvest Jõhvi vallale määratud erivajadustega lastele abi osutamise toetust kasutada kuni selle kalendriaasta lõpuni.

§ 89.   Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamise arvestus

  (1) Ametiasutus peab eraldi arvestust riigieelarvest Jõhvi valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kohta.

  (2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 90.   Sotsiaalkaitse kulutuste tagasinõudmine

  Ametiasutusel on õigus nõuda isikult talle rahalise või mitterahalise toetusena alusetult makstud rahasumma ja mitterahalise teenuse andmiseks alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatule.

§ 91.   Vaidluste lahendamine

  (1) Isik, kelle õigusi on taotluse menetlemisel rikutud, võib esitada vaide haldusakti andnud organile (vallavalitsuse sotsiaalkomisjon või valitsus) või kaebuse halduskohtule. Vaie või kaebus haldusakti või toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

  (2) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (3) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda haldusmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.

§ 92.   Järelevalve ja arvestuse pidamine

  (1) Järelevalvet sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise ning sotsiaalteenuste osutamise üle teostab valitsus ja Sotsiaalkindlustusamet oma pädevuse piires.

  (2) Korra täitmise üle teostab järelevalvet volikogu revisjonikomisjon.

  (3) Toetuste maksmise ning teenuste korraldamise ja osutamise üle arvestuse pidamise eest vastutab sotsiaalteenistus.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 93.   Üleminekusätted

  (1) Isikutega, kellega on sõlmitud lepingud enne käesoleva korra jõustumist, sõlmitakse uued lepingud määruses sätestatud korras ja alustel kehtivate lepingute lõppemisel.

  (2) Enne käesoleva määruse jõustumist määratud sünnitoetust ning 2025. aastal sündinud lastele makstakse sünnitoetust lapse sünni hetkel kehtinud määras ja korras.

  (3) Käesoleva määruse 10. jagu „Kogukonnapõhise toetatud elamise teenus rakendatakse“ alates 1. jaanuarist 2027.

§ 94.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  (1) Jõhvi Vallavolikogu 29. detsembri 2022 määrus nr 36 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas“ tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Toila Vallavolikogu 26. jaanuari 2022 määrus nr 1 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 95.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuarist 2026.

Maris Toomel
Volikogu esimees

← Tagasi | Üles ↑

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json

Riigi Teataja veebisaidil kasutatakse kasutuskogemuse parendamiseks küpsiseid. Kas nõustute küpsiste kasutamisega? Rohkem teavet.