HaridusHuviharidus

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Kohtla-Järve Kunstide Kooli põhimäärus

Väljaandja:Kohtla-Järve Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.03.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 24.03.2016, 91

Kohtla-Järve Kunstide Kooli põhimäärus

Vastu võetud 15.03.2016 nr 6

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 ja Kohtla-Järve linna põhimääruse § 19 lõike 2 punkti 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Asutuse nimi

  Asutuse ametlik ja täielik nimi on Kohtla-Järve Kunstide Kool (edaspidi huvikool). Ametlik lühend puudub.

§ 2.  Huvikooli asukoht

 (1) Huvikooli asukoht: Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn.

 (2) Huvikooli tegutsemiskoht: Kalevi 37, Kohtla-Järve linn.

 (3) Huvikooli postiaadress: Kalevi 37, 30323 Kohtla-Järve linn.

§ 3.  Huvikooli õiguslik seisund

 (1) Huvikool on munitsipaalne haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades.

 (2) Huvikooli asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu).

 (3) Huvikool on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ning tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekavade alusel. Õppekavade registreeringu taotleb Huvikooli seaduses sätestatud korras Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

 (4) Huvikool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kohtla-Järve linna õigusaktidest ning huvikooli põhimäärusest.

 (5) Huvikooli põhimääruse kinnitab linnavalitsus.

 (6) Huvikooli arengukava kooskõlastab linnavalitsus.

 (7) Huvikool on linnavalitsuse esindajana Eesti Muusikakoolide Liidu (EML) ja Kunstikoolide Esinduskoja (KEK) liige.

§ 4.  Huvikooli õppe-ja asjaajamise keel

 (1) Huvikooli õppekeelteks on eesti ja vene keel.

 (2) Huvikooli asjaajamise keeleks on eesti keel.

§ 5.  Eelarve, pitsat, sümboolika ja kodulehekülg

 (1) Huvikoolil on oma nimega pitsat ja eelarve.

 (2) Huvikoolil on oma kodulehekülg aadressiga: www.kjkunstidekool.ee.

 (3) Huvikoolil on oma sümboolika.

 (4) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

§ 6.  Haldusmenetlus

  Huvikooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades huvikooli seaduses ja selle alusel antud õigusaktides märgitud erisusi.

§ 7.  Huvikooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded

 (1) Huvikooli tegevuse eesmärgid on:
 1) muusika- ja kunstialase põhihariduse andmine ja õppurite ettevalmistamine professionaalseks õppeks;
 2) võimaluste loomine noore inimese isiksuse mitmekülgseks arendamiseks lähtudes tema vajadustest ja huvidest.

 (2) Huvikooli ülesanneteks on:
 1) õppurite loomevõimete ja huvide avastamine ja kava kindel arendamine;
 2) õppekavajärgne õppetegevus, õppuritele keskastme õppeasutuses edasiõppimiseks vajaliku muusikalise ja kunstilise põhihariduse andmine;
 3) õppurite kultuurihuvi süvendamine, silmaringi avardamine;
 4) kohaliku kultuurielu edendamine;
 5) kõrgkunsti vahendamine;
 6) õppekavale vastava õppe- ja töökeskkonna kujundamine ;
 7) vabaõppe koolitamise korraldamine;
 8) täiskasvanutele õppe pakkumine;
 9) kunstiosakonna ettevalmistusklassi töö (8-10 aastastele) korraldamine;
 10) isemajandava kunstiringi töö (6-8 aastastele) korraldamine;
 11) isemajandava mudilaste muusika- ja kunstiringi töö (4-6 aastastele) korraldamine;
 12) õppurites eetiliste ja esteetiliste omaduste kasvatamine;
 13) huvikooli töötajatele tingimuste oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks loomine;
 14) muusikainstrumentide ja ruumide väljaüürimine ning muude tasuliste teenuste osutamine;
 15) kindlaksmääratud konkursside, kontsertide ja muude muusikaürituste (ka osalustasuga) korraldamine ning näitus- ja võistlustegevuse arendamine;
 16) tasuliste seminaride ja kursuste korraldamine ning tunnistuste väljastamine;
 17) teiste huvikoolidega koostöö korraldamine.

2. peatükk Õppetöö korraldus 

§ 8.  Õppetöö korralduse alused

 (1) Õppetöö toimub huvikoolis Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud
ning huvikooli direktori poolt kinnitatud õppekavade ja tunniplaanide alusel.

 (2) Huvikooli õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja – meetodeid, sealhulgas õppetunnid, kontserdid, näitused, konkursid.

 (3) Õpe huvikoolis toimub õppuri tööst, alus-, põhi-, üld-, kesk-, kutse- ja kõrgharidust või täienduskoolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

 (4) Õppetöö põhivormiks on individuaal- ja rühmatunnid kestvusega 45 minutit. Tundidevahelised vaheajad kestavad vähemalt 5 minutit.

 (5) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

 (6) Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab linnavolikogu.

 (7) Huvikooli õpperühmade suuruse kehtestab linnavalitsus huvikooli direktori ettepanekul.

 (8) Õppimine huvikoolis on tasuline. Õppetasu suuruse kinnitab linnavalitsus.

§ 9.  Õppeaasta

 (1) Õppeaasta jaguneb kolmeks trimestriks (kolm kuud igas trimestris).

 (2) Õppeaasta pikkus on 35 õppenädalat.

 (3) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

 (4) Trimestrite vahel on õppevaheajad. Õppevaheajad jagunevad järgnevalt:
 1) sügisvaheaeg;
 2) jõuluvaheaeg;
 3) kevadvaheaeg;
 4) suvevaheaeg.

§ 10.  Õppekava

 (1) Huviharidusstandardist ja huviala riiklikust raamõppekavast olemasolul lähtuvalt koostab huvikool muusika- ja kunstihariduse andmiseks õppekavad.

 (2) Enne kinnitamist peavad õppekava eelnõu heaks kiitma huvikooli hoolekogu ja õppenõukogu.

 (3) Õppekavaga sätestatakse:
 1) õppe eesmärk ja kestus;
 2) õppeainete loendi;
 3) ainekavad.

 (4) Õppekava on aluseks igaks trimestriks kehtestatavate tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks.

 (5) Vastavalt Huvikooli seadusele ettepanekuid huviala õppekava muutmiseks, uue lisamiseks või olemasoleva sulgemiseks teevad huvikooli pidaja või tema poolt selleks volitatud isik, huvikooli hoolekogu või õppenõukogu. Tehtud ettepanekud kinnitab huvikooli direktor. Huviala õppekava muutmine, uue lisamine või olemasoleva sulgemine toimub pärast huvikooli vastava huviala õppeperioodi lõppu.

§ 11.  Õppeastmed

 (1) Huvikoolis on õpe korraldatud neljas osakonnas:
 1) muusikaosakonnas – noorem aste – 5 aastat; vanem aste – 3 aastat ja vanem lisaaste – kuni 3 aastat;
 2) kunstiosakonnas – ettevalmistusklass – kuni 2 aastat; noorem aste – 3 aastat; vanem aste – 2 aastat ja vanem lisaaste – kuni 3 aastat;
 3) estraadiosakonnas – noorem aste – 2 aastat; vanem aste – 2 aastat ja vanem lisaaste – kuni 3 aastat;
 4) vabaõppeosakonnas – muusikaosakonnas (lapsevanema soovil) – kuni 3 tundi nädalas ja kunstiosakonnas (lapsevanema soovil) – kuni 6 tundi nädalas.

 (2) Vabaõppe osakonda astujate avaldused vaatab läbi õppenõukogu.

§ 12.  Hindamine

  Õppurite teadmisi, oskusi ja saavutusi hinnatakse õppetundides, eksamitel, arvestustel ja konkurssidel. Hindamise aluseks on õppurite hindamise kord.

§ 13.  Huvikooli vastuvõtmine, huvikoolist väljaarvamine ja huvikooli lõpetamine

 (1) Huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise tingimused ja korra kehtestab kooli pidaja.

 (2) Õppurite klassist klassi üleviimine, klassi kordama jätmine, õppurite õpilasnimekirjast väljaarvamine (välja arvatud lapsevanema avalduse alusel) toimub vastavalt õppenõukogu otsusele.

 (3) Õppurite huvikooli vastuvõtmise, klassist klassi üleviimise, klassi kordama jätmise, õpilasnimekirjast väljaarvamise kinnitab direktor käskkirjaga.

 (4) Huvikool loetakse lõpetatuks pärast asjakohase huviala õppekava täitmist.

 (5) Huvikooli lõpetamisel väljastatakse lõputunnistus, noorema astme lõpetamisel väljastatakse noorema astme lõputunnistus, milles kajastatakse huvikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.

3. peatükk Juhtimine 

§ 14.  Direktor

 (1) Huvikooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada huvikooli tulemuslik töö, vastutada huvikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (2) Direktoril on kohustus anda aru linnavalitsusele või tema poolt volitatud ametiisikule.

 (3) Huvikooli direktor:
 1) teeb huvikooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
 2) juhatab huvikooli õppenõukogu;
 3) tagab huvikooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
 4) sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingud huvikooli töötajatega;
 5) kinnitab huvikooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;
 6) kinnitab huvialade õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise;
 7) koostab huvikooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja linnavalitsusele kinnitamiseks;
 8) esitab vähemalt üks kord aastas huvikooli tegevuse aruande huvikooli hoolekogule ja linnavalitsusele või tema poolt volitatud ametiisikule;
 9) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
 10) lahendab muid huvikooli seadusega, huvikooli põhimäärusega ja ametijuhendiga tema pädevusse antud küsimusi;
 11) vastutab huvikooli üldseisundi ja tema arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (4) Huvikooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor huvikooli seaduses ja huvikooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju.

 (5) Huvikooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

§ 15.  Direktori ametisse kinnitamine

 (1) Huvikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

 (2) Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab linnavalitsus.

 (3) Konkursi tingimused ja korra ning direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab linnavalitsus.

 (4) Töölepingu huvikooli direktoriga sõlmib, muudab ning ütleb üles linnapea.

§ 16.  Huvikooli õppenõukogu

 (1) Huvikooli õppenõukogu (edaspidi õppenõukogu) on kollegiaalne juhtimisorgan, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ning vajalike õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.

 (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, ja teised direktori nimetatud õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.

 (3) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.

§ 17.  Huvikooli õppenõukogu juhtimine

  Õppenõukogu tööd juhatab huvikooli direktor või õppenõukogu poolt valitud koosoleku juhataja.

§ 18.  Õppenõukogu töökord

 (1) Huvikooli õppenõukogu tegevuse ülesandeks on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

 (2) Õppenõukogu tegevus kavandatakse õppeaasta algul ja määratakse huvikooli üldtööplaanis.

 (3) Õppenõukogu kutsub kokku huvikooli direktor väljaspool õppetundideks ettenähtud aega.

 (4) Õppenõukogu koguneb vähemalt viis korda aastas iga õppeaasta algul, iga trimestri lõpul ning enne eksamiperioodi algust.

 (5) Õppenõukogu koosolek protokollitakse. Huvikooli õppenõukogu koosoleku juhataja vastutab langetatud otsuste vastavuse eest tööd korraldavatele õigusaktidele ning juhib koosolekul osalejate tähelepanu varem langetatud otsustest kõrvalekaldumise korral.

 (6) Õppenõukogu seaduslikud otsused on õppe sisulistes küsimustes otsustava jõuga, õppekorralduse küsimustes soovitusliku iseloomuga.

§ 19.  Õppenõukogu pädevus

  Õppenõukogu pädevuses on:
 1) arutada huvikooli arengu- ja tegevuskavasid;
 2) läbi vaadata ja kinnitada õppekava, sisseastumiskatsete, arvestuste ja eksamite korraldamise ja õpitulemuste hindamise dokumendid;
 3) kindlaks määrata õppurite hindamise, tunnustamise ja karistamise üldpõhimõtted ning otsustada nende rakendamise vajalikkust;
 4) arutada muid õppekorralduse ja õppurite arenguga seotud küsimusi ning anda hinnang õppetulemustele;
läbi vaadata õppetoetuste taotlused, teha hoolekogule soovitused õppemaksust vabastamiseks ja langetada otsuse õppevõlgnevuste küsimustes.

§ 20.  Huvikooli hoolekogu

 (1) Huvikooli hoolekogu (edaspidi hoolekogu) on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesandeks on ettepanekute tegemine huvikooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

 (2) Hoolekogu on seitsmeliikmeline.

 (3) Hoolekogu koosseisu kinnitab huvikooli direktori ettepanekul linnavalitsus.

 (4) Töö korraldamiseks valib hoolekogu esimesel koosolekul oma liikmete hulgast esimehe ja asetäitja.

 (5) Hoolekogusse kuuluvad:
 1) pedagoogide esindajad;
 2) linnavolikogu esindaja;
 3) lastevanemate esindaja;
 4) vilistlaste esindaja;
 5) õppurite esindaja;
 6) toetavate organisatsioonide esindajad.

§ 21.  Hoolekogu pädevus

  Hoolekogu pädevuses on:
 1) läbi vaadata huvikooli eelarveprojekt ning kontrollida eelarve sihipärast täitmist;
 2) kuulata ära huvikooli direktori aruanne kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning anda omapoolseid soovitusi;
 3) kontrollida ja suunata huvikooli majandustegevust;
 4) teha ettepanekuid kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
 5) teha ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;
 6) teha ettepanekuid õppetasu kehtestamise, selle suuruse ja kasutamise korra kohta;
 7) teha ettepanekuid huvikooli sisulise tegevuse arendamiseks ning majandusliku olukorra parandamiseks;
 8) teha ettepanekuid huvikooli vastutavate ( direktor, direktori asetäitja) ametikohtade täitmiseks konkursi korras ning osaleda selle korraldamisel;
 9) läbi vaadata ja heaks kiita toetuste saajate nimekirja;
 10) lahendada huvikooli juhtimisel tekkinud vaidlusküsimusi;
 11) teha vajadusel linnavalitsusele ettepanekuid järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle.

§ 22.  Hoolekogu töökord

 (1) Hoolekogu töövorm on koosolek.

 (2) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.

 (3) Hoolekogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.

 (4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest.

 (5) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Hoolekogu otsused on kooli juhtkonnale täitmiseks.

 (6) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kättesaadav hiljemalt 5. tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

 (7) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik.Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.

4. peatükk Õppurid ja huvikooli töötajad 

§ 23.  Õppurite õigused ja kohustused

 (1) Õppuril on õigus:
 1) osa võtta õppetööst vastavalt õppekavadele ja tunniplaanile ning avaldada soovi lisaainete õppimiseks kooli võimaluste piires;
 2) saada teavet koolikorralduse ja õppurite õiguste kohta;
 3) tutvuda enne huvikooli õppima asumist ja õppimise ajal õppekavade, huvikooli põhimääruse ning kodukorraga;
 4) nõuda õppekavale vastavat tegevust;
 5) osaleda valitud esindaja kaudu huvikooli hoolekogu tegevuses.

 (2) Õppur on kohustatud:
 1) korrapäraselt osa võtma õppetööst;
 2) kinni pidama õpetajate ja direktori korraldustest ja juhtnööridest;
 3) järgima huvikooli põhimäärust ja täitma kooli kodukorda;
 4) suhtuma hoolikalt ja heaperemehelikult tema kasutusse antud kooliinventari (pille ja miski muu). Inventari rikkumise või hävinemise korral õppuri süü tõttu kannab lapsevanem materiaalset vastutust tsiviilseadustikus sätestatud korras.

 (3) Huvikool tagab õppuri huvikoolis viibimise ajal tema tervise kaitse.

§ 24.  Huvikooli töötajad

 (1) Huvikooli töötajad (edaspidi töötajad) on vastava haridusega õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad (eelkõige õpetajad, huvihariduse spetsialistid) ning teised töötajad.

 (2) Töötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks iga töötaja töölepingus ja ametijuhendis.

 (3) Töötajate koosseisu kinnitab linnavalitsus.

 (4) Huvikooli direktor sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingud huvikooli töötajatega.

 (5) Töökorralduslikud kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse kooli töökorralduse reeglitega ja muude õigusaktidega.

 (6) Töökorralduse reeglid kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga.

 (7) Õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldab huvikooli direktor konkursi vastavalt hoolekogu poolt kooskõlastatud korrale.

§ 25.  Õpetajate õigused ja kohustused

 (1) Õpetajal on õigus:
 1) võtta osa õpilaste hindamisest ja esinemisest ning õppetööga seotud organite tööst, kui ta on nende koosseisu valitud või määratud;
 2) õpetajatel on õigus võtta osa kvalifikatsiooni tõstmiseks korraldatud seminaridest ja õppepäevadest.

 (2) Õpetaja on kohustatud:
 1) töötama vastutustundega ja plaanipäraselt arvestades kehtivaid õppekavasid;
 2) säilitama ja täiendama oma kvalifikatsiooni vastavalt areneva muusika- ja kunstihariduse nõuetele ja kooli eripärale;
 3) hoolitsema õppurite võimetekohase arengu eest üksteisemõistmise ja loomingulise suhtlemise kaudu;
 4) vastutama õppematerjalide ja vahendite eest, nende korrashoiu eest.

5. peatükk Huvikooli vara, majandustegevus ja finantseerimine 

§ 26.  Huvikooli vara ja majandustegevus

 (1) Huvikooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja kehtestab linnavolikogu.

 (2) Huvikooli vara ja vahendid koosnevad linnavalitsuse poolt huvikooli valdusesse antud linna varast, huvikooli majandustegevusega soetatud varast ja vahenditest ning laekumistest ja annetustest füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt.

 (3) Huvikooli vara hulka kuulub ka õppeprotsessi käigus ja huvikooli vahenditest loodud loomingu tulemus.

 (4) Huvikoolil on õigus otsustada iseseisvalt loomingu müüki ning kasutada sellest saadud tulu täies ulatuses õppevahendite soetamiseks kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

 (5) Huvikool kasutab iseseisvalt oma vara ja vahendeid põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks ning tegevuseks vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud korrale.

 (6) Huvikooli põhimääruses sätestatud eesmärkide täitmiseks võib huvikool teostada tehinguid ja sõlmida lepinguid selleks eelarves ettenähtud vahendite piires.

§ 27.  Huvikooli finantseerimine

 (1) Huvikoolil on oma eelarve, mille kinnitab linnavalitsus.

 (2) Huvikooli eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, huvikooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutustelt laekunud summadest, annetustest ja huvikooli põhimääruses sätestatud huvikooli õppekavavälisest tegevusest ja ringide tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest. Huvikooli kulud kaetakse linnavolikogu poolt kinnitatud eelarve alusel.

 (3) Huvikooli tasuliste teenuste osutamise määrad kinnitab linnavalitsus.

 (4) Huvikool hüvitab iseseisvalt kõik tema poolt teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tekitatud kahjud ja maksab leppetrahvid.

§ 28.  Õppetasu

 (1) Õppetöö huvikoolis on tasuline.

 (2) Õppetasu määrad kehtestab linnavalitsus.

 (3) Õppetasu täieliku või osalise toetuse määramise ning maksmise korra kinnitab linnavolikogu määrusega.

 (4) Isemajandavate ringide õppetasu määra kehtestab linnavalitsus.

 (5) Huvikooli õpetajate, direktori ja õppealajuhataja töötasu alammäärad kinnitab linnavolikogu määrusega.

 (6) Huvikooli teiste töötajate töötasu alammäärad kinnitab linnavalitsus määrusega.

§ 29.  Raamatupidamisarvestus ja aruandlus

  Huvikooli raamatupidamisarvestust peab linnavalitsuse finantsteenistus õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 30.  Asjaajamine

 (1) Asjaajamine huvikoolis toimub lähtuvalt arhiiviseadusest, avaliku teabe seadusest, isikuandmete kaitse seadusest, digitaalallkirja seadusest, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest, Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetest alustest, antud valdkonda reguleerivatest standarditest ja muudest kehtivatest õigusaktidest.

 (2) Huvikooli asjaajamiskorra kinnitab huvikooli direktor oma käskkirjaga.

 (3) Huvikool esitab oma tegevuse kohta statistilised ja eelarve täitmise aruanded linnavalitsuse kehtestatud tähtaegadel.

6. peatükk Huvikooli järelevalve 

§ 31.  Huvikooli järelevalve

 (1) Teenistuslikku järelevalvet huvikooli ja huvikooli direktori tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle teostab linnavalitsus.

 (2) Haldusjärelevalvet huvikooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitusel maavanem.

 (3) Huvikooli raha ja varade kasutamise kontrolli teostab linnavalitsus seadusega ettenähtud korras.

7. peatükk Huvikooli tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine 

§ 32.  Huvikooli tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine

 (1) Huvikooli ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu.

 (2) Huvikooli põhimääruse muutmise otsustab linnavalitsus.

 (3) Huvikooli ühinemisest, jagunemisest või tegevuse lõpetamisest teatatakse õppuritele, vanematele ja personalile neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.

§ 33.  Määruse rakendamine

  Määrust rakendatakse 14. märtsist 2016. a.

Jevgeni Solovjov
linnapea

Vadim Vilde
linnasekretär