Keskkond ja heakordHeakord

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Viimsi valla kaevetööde eeskiri

Viimsi valla kaevetööde eeskiri - sisukord
Väljaandja:Viimsi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.03.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 24.03.2021, 2

Viimsi valla kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 16.03.2021 nr 10

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36¹ alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kaevetööde eeskirja reguleerimisala

  (1) Viimsi valla kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab kaevetööde (edaspidi kaevetööd) üldise korra Viimsi valla avalikult kasutatavatel teedel, parklates, väljakutel, haljakutel, parkides, puhkealadel (edaspidi üldkasutatav ala) ja olemasoleva tehnovõrgu kaitsevööndis ning on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele.

  (2) Avalikult kasutataval teel ulatub eeskirja reguleerimisala teekaitsevööndi piirini, muul avalikul kinnistul vastava kinnistu piirini.

  (3) Eeskirja sätteid ei kohaldata:
  1) Kaevetöödel füüsiliste või juriidiliste isikute omandis oleval maa-alal juhul, kui maa-alal (maapõues) ei asu tehnovõrke ja tehnorajatisi (sh vastava rajatise kaitsevöönd) või ei ole tegemist tehnovõrkude rajamisega;
  2) Kalmistutel või maa-aladel, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega, v.a tehnorajatiste remonttööd, ehitiste püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine või lammutamine.

  (4) Kaevetööde eeskirja täitmist järgib ja korraldab Viimsi vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), kes määrab selleks vastavad ametnikud.

  (5) Kaevetöid tuleb teha tehnoloogiliselt võimalikult lühema aja jooksul. Kaevetööde teostamist võib pikendada või etapiviisiliselt teostada vaid põhjendatud juhul.

  (6) Kaevetöid on lubatud teha ainult kaevetööde loa alusel.

  (7) Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest põhjustatud üldkasutatava ala täielik või osaline sulgemine toimub vallavalitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 2.   Terminid

  Käesolevas eeskirjas kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses:
  1) Avariikaevetööd on kaevetööde eriliik, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on teenuse osutamise või tehnovõrgu talituse või muu ohu ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud;
  2) Geodeetiline märk on kohtkindlalt maapinnale, maapõue, ehitisse või suurde piisava stabiilsusega loodusliku kivisse paigaldatud ja tähistatud rajatis;
  3) Infosüsteem OPIS on Viimsi valla operatiivteenuste infosüsteem kommunaalmajanduse valdkonna toimingute kohta taotluste ja teadete esitamisel ja menetlemisel;
  4) Juurestiku kaitseala on kõrghaljastuse kaitsmise abinõu, millega näidatakse plaanil vastava tingmärgiga ära puud ümbritsev ala, kus on puu elutegevuse tagamiseks piisav juurekava. Juurestiku kaitseala arvutatakse järgmiselt: tüve rinnasdiameeter cm x 0,12 = kaitsevööndi raadius meetrites ja märgitakse plaanil kaugusena tüvest;
  5) Juurimine on kaevetööde alalt kogu maapinna aluse soovimatu taimse materjali, nagu kännud, juured, maetud puud eemaldamine vähemalt 20 cm sügavuselt ja äravedu;
  6) Kaeveala on maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetöödeks materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme ja seadmeid, samuti ohutusala kaevetööde teostaja(te)le;
  7) Kaevetöö on pinnase süvendustöö, kus toimub süvendi kaevamine sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast või tööd, mille tegemisel eemaldatakse tee- või pinnakate (asfaltbetoon, sillutis, murukate jne) ja mis ei ole teehoiutöö või puude istutamine või väljajuurimine või tehnovõrkude ja -rajatiste puurimistööd;
  8) Kaevetööde luba on dokument, mis annab õiguse ja tingimused kaevetööde tegemiseks;
  9) Kaevetööde tegija (ka kaevaja) on isik, kes on vormistanud enda nimele kaevetööloa või kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii likvideerimiseks;
  10) Kaevetööde tellija omanikujärelevalve on seadusest tulenev kaevetööde tellija kohustus tagada kaevetööde käigus ja garantiiperioodil järelevalve kehtivate õigusaktide ja normide täitmise üle kaeveobjektil ning täitedokumentatsiooni vastavus tegelikule olukorrale;
  11) Kaevik on kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavusega süvend;
  12) Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud mistahes kivimi või setendi tahke osis;
  13) Mahamärkimine on projektis antud koordinaatide alusel trassi loodusesse kandmine;
  14) Mikrokaevetööd (edaspidi kaevetööd ja mikrokaevetööd ühiselt kaevetööd) on maapinnast arvestatuna 5 kuni 29 cm sügavuste ja 2 kuni 20 cm laiuste süvendite kaevamine (freesimine) tehnovõrkude (side, fiiberoptilised kaablid ja ühendused) rajamiseks kui tööde tegemisel rikutakse tee- või pinnakate (asfalt, sillutis, muru jne);
  15) Mikrokaevik on kaevetööde (freesimise) tulemusena maapõue moodustunud 5 kuni 29 cm sügavusega ja 2 kuni 20 cm laiusega süvend;
  16) Omavoliline kaevetöö on maapinnast arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamine üldkasutataval alal ilma kaevetööde loata või avariiakti vormistamata;
  17) Raadamine on kaevetööde alalt puude, võsa ja põõsaste ning maha langenud puude eemaldamine ja äravedu;
  18) Teekate on kestev pindmine materjal, mis pannakse maha alale, kus on ette nähtud liiklemine jalakäijatele, autodele ja teistele liiklusvahenditele;
  19) Tehnorajatis on maapõue või maapinnale inimtegevuse tulemusena paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk vmt;
  20) Tehnovõrgu valdaja on tehnovõrgu või -rajatise opereerimise või mistahes talituse eest vastutav ettevõte;
  21) Tellija on kaevetööst huvitatud isik;
  22) Teostusmõõdistamine on paigaldatud tehnorajatise digitaalne mõõdistamine enne kaeviku tagasitäitmist;
  23) Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda uuritaval maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist;
  24) Vastutav isik on kaevaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest;
  25) Üldkasutatav ala on avalik maa-ala, avalik teemaa, avalik haljak või park, kõige üldisemas tähenduses valla avalik ruum.

§ 3.   Kaevetööde kavandamine

  (1) Kaevetöid kavandatakse koordineeritult teede ja haljasalade remondi ning ehitusega ja muude töödega selliselt, et kaevetööd eelneksid teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele.

  (2) Kaevetöid tuleb kavandada ning läbi viia võimalikult lühikese perioodi jooksul ning teekatet ja tehnovõrke vähim kahjustaval viisil.

  (3) Vallavalitsusel on õigus lähtuvalt avalikust huvist teha kaevajale kaevetööloa menetlemise käigus märkusi või seada tingimusi kaevetööde korraldamise aja kohta.

  (4) Kaevetööde koosseisu kuulub käesoleva eeskirja tähenduses teekond kaevetöö objektini ning materjali ladustamise plats.

  (5) Kaevetöid teostatakse ehitusprojekti alusel, kui töid teostatakse muu ehitustegevuse koosseisus või eraldiseisvalt kaevetööde projekti alusel, kui tööd on seotud üksnes kaevetöö teostamisega

  (6) Kaevetööloa taotlemisel lisatakse taotluse juurde ehitusprojekt või muu kaevetöid kajastav asjakohane projektdokumentatsioon.

2. peatükk Kaevetöö projektdokumentatsioon 

§ 4.   Kaevetöö projektdokumentatsioonile esitatavad nõuded

  (1) Kaevetööde teostamisel ehitusprojekti, eriosade projekti vm asjakohase projekti alusel, kohaldatakse projektdokumentatsioonile vähemalt käesoleva paragrahvi nõudeid.

  (2) Kaevetöö projekti graafiline osa koostatakse kehtival topograafilisel plaanil mõõtkavas 1:500 või 1:200.

  (3) Projektdokumentatsioonis näidatakse järgmised andmed:
  1) objektil või selle vahetus läheduses asuvad geodeetilised märgid;
  2) tehnovõrgud ja kitsendusi põhjustavad objektid;
  3) tänavaelemendid (sõidu- ja kõnniteed, ühissõidukite peatused, ootekojad, haljasribad, sademevee kraavid, mastid ja postid, põrke- ja signaalpiirded jms);
  4) haljastus koos selle säilimiseks vajaliku kaitsevööndiga ja juurestiku kaitsealaga;
  5) kõrgusarvud;
  6) kehtivad krundi- ja kinnistupiirid koos aadresside ning kinnistunumbritega;
  7) ehitised, sealhulgas varem projekteeritud, kuid välja ehitamata ehitised;
  8) riikliku kaitse all olevad muinsuskaitse ja looduskaitse objektid.

§ 5.   Kaevetöö projektile esitatavad nõuded

  (1) Olenevalt kavandatavast kaevetööst näidatakse kaevetöö projektdokumentatsioonis vähemalt järgmised andmed:
  1) piki tänavat asetsevate tehnovõrkude projekteerimisel haruühendused, samuti reserv- ja manteltorud;
  2) koordinaadid kaevetrassi mahamärkimiseks looduses;
  3) kaeviku piirjooned ja ristlõige;
  4) varisemisohtliku pinnase puhul kaeviku nõlvade kindlustamise meetmed;
  5) taastatava sõidutee, jalgtee, teepeenra ja teekattega külgneva haljasala plaanilahendus ja ristlõiked ning juhul, kui taastatava ala pikkus ületab 10 m, selle vertikaalplaneering;
  6) projekteeritavate killustikkatete, -peenarde ja -aluste materjali terakoostis ja tugevusklass;
  7) puude olemasolul meetmed nende juurestiku, tüve ja võra kaitseks;
  8) ehitustranspordi liikumisteed haljasalal ning meetmed kasvupinnase kaitseks või hilisemaks taastamiseks;
  9) meetmed olemasolevate tehnovõrkude ja külgnevate rajatiste kaitseks;
  10) kaevetööl tekkiva liigse materjali käitlemise moodused, sealhulgas ära veetava pinnase liigid, kogused ja väljaveokohad;
  11) ehitusaegne liikluse ja vajadusel ühistranspordi ümberkorraldamise lahendus.

  (2) Kaevetöö tegemisel tuleb ette näha keskkonnahoidlike, loodussõbralike ning säästlike tehnoloogiate ja materjalide kasutamine, sh ilmastikutingimustest tingitud kaitsemeetmete ja tehnoloogiate kasutamine (külmunud pinnase lahtikaevamine, tagasitäitmine jms).

§ 6.   Kaevetööga seotud ehitusprojekti kooskõlastamine

  (1) Ehitusprojekt, milles kavandatakse kaevetööde teostamine, kooskõlastatakse kaevetööde alal asuvate maa omanike ja tehnovõrkude valdajatega.

  (2) Kui tehnovõrk läbib teistele isikutele kuuluvaid kinnistuid, tuleb esitada kinnistu omanike kirjalikud nõusolekud.

  (3) Muinsuskaitsealade, kinnismälestiste, looduskaitseobjektide ja nende kaitsevööndis kaevetöid ette nägev projekt kooskõlastatakse täiendavalt ka Muinsuskaitseametiga ja jälgitakse ameti poolt esitatud nõudeid kaevetööde läbiviimisel.

  (4) Kooskõlastamisele kuuluvad lisaks kaevetöödele ka veoteekond, laoplats ja ajutine liikluskorraldus. Vallavalitsusel on õigus määrata vajadusel täiendavaid kooskõlastusi.

§ 7.   Kaevetöö teostamisel arvestatavad asjaolud

  (1) Piki teed või tänavat paiknevad tehnovõrgud projekteeritakse võimalusel väljapoole sõidutee alla jäävat ala, vähendamaks katete lõhkumisi tehnovõrkude avariide, remonttööde ja uute tarbijate liitumise korral, haljasaladel nähakse ette kõrghaljastuse rajamiseks vajalik ruum.

  (2) Liiklemise võimaldamiseks ning liiklusohutuse tagamiseks ja kõrghaljastuse säilitamise huvides ning eesmärgiga välistada uute teede või alla viie aasta vanuste teede läbikaevamist, eelistatakse kinnisel viisil rajatavaid või renoveeritavaid tehnovõrke.

  (3) Nähakse ette abinõud puujuurte kahjuliku mõju vältimiseks tehnovõrkudele.

  (4) Välditakse õhuliinide ja valgustuspostide projekteerimist puude võra sisse ning juurestiku kaitsealasse.

  (5) Puude juurestiku kaitsealas nähakse ette kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.

  (6) Kui kaevetöö sooritatakse puude juurestiku kaitsealas, nähakse ette paljastunud puujuurte katmine külmumise või kuivamise eest, kuival perioodil ka puude kastmine.

  (7) Vajadusel nähakse ette maapinna õhustamine ja kobestamine, haljastuse taastamine, tänavapuude aluste korrastamine.

§ 8.   Üldnõuded teekatete taastamisele

  (1) Kui kaevetöödega kaasneb teekatte lõhkumine alla viie aasta vanuste teekatetega sõidu- või kergliiklusteedel, kaevetöid üldreeglina ei lubata. Sellisel juhul tuleb rakendada kaevetööde läbiviimise aja või tehnoloogia muutmist.

  (2) Kuni kümne aasta vanuse teekatte korral on vallavalitsusel õigus nõuda kinnisel meetodil töid.

  (3) Erandina võib vallavalitsus lubada alla viie aasta vanuse teekatte lõhkumist, kui kaevetööde teostamise vajadus on piisavalt põhjendatud ja ei ole kinnisel meetodil saavutatav. Sel juhul määrab taastatava teekatte ulatuse vallavalitsus ning üldjuhul on selleks teekatte taastamine kogu tee laiuselt ning olemasolevate vuukide, mahasõitude ja ristmike vahelisel alal või muul selgelt piiritletavas ja teekatte püsivust ning esteetilisust tagavas mahus.

  (4) Teedel tehtavad taastamis- ja ehitustööd tuleb projekteerida ja läbi viia vastavalt kehtivatele teehoiutööde juhenditele, normidele, määrustele ja nõuetele.

  (5) Teekatete taastamise ulatus kooskõlastatakse vallavalitsuse esindajaga.

  (6) Teekattemärgistus taastatakse tervikelementide kaupa, vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja äärekivid ja kaevud ning luugid, liiklusmärgid.

§ 9.   Kergliiklusteedel tehtava kaevetöö järgne teekatete taastamine

  (1) Piki kergliiklusteed tehtava kaevetöö korral taastatakse teekatted järgmiselt:
  1) teekate taastatakse kogu kergliiklustee laiuselt. Jalakäijate ülekäigu kohtades madaldatakse äärekivid;
  2) teekate taastatakse minimaalselt 1,0 m pikkuselt üle kaeviku otsaservade või 1,0 m kaugemaist lõhutud (sh võetakse lõhkumisena arvesse ka vajumine, mida on põhjustanud mehhanismide kasutamine ja materjalide ladustamine) punktist;
  3) kui vajaliku lõikekoha ja teekatte serva vahekaugus on 3,0 m või vähem, tuleb teekate eemaldada ja taastada kuni servani. Samuti tuleb teekate eemaldada ja taastada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 3,0 m või vähem.

  (2) Kergliiklustee suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse teekatted järgmiselt:
  1) ühe risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral tuleb teekate taastada kergliiklustee laiuselt ja minimaalselt 1m kauguselt kaeviku servast või 1m kauguselt kaugemast kahjustatud teekatte punktist (sh sõidukite või mehhanismide kahjustus);
  2) mitmete risti või diagonaalis tehtavate kaevetööde korral tuleb teekatte taastada kergliiklustee laiuselt ning ühtse paigana juhul kui kaevikute omavaheline kaugus on vähem kui 20 m;
  3) diagonaalis tehtava kaevetöö korral tuleb teekate taastada risti kergliiklusteega;
  4) kui vajaliku lõikekoha ja teekatte serva vahekaugus on 3,0 m või vähem, tuleb teekate eemaldada kuni servani.

§ 10.   Sõiduteedel tehtava kaevetöö järgne teekatete taastamine

  (1) Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse teekatted järgmiselt:
  1) betoonkate ja sillutiskate taastatakse kogu tee laiuselt;
  2) teekate taastatakse sõiduteel sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse ja minimaalselt 1 m üle kaeviku otsaservade või 1 m kaugemaist lõhutud punktist;
  3) muul juhul teekate taastatakse sõiduteedel laiusega kogu tee laiuselt;
  4) ühistranspordipeatuse alal toimuva kaevetöö korral leitakse vajadusel koostöös vallavalitsuse ja vedajaga (veoettevõte) kaevetöö tegemise ajaks ühistranspordipeatusele uus ajutine asukoht ja vajadusel ehitatakse välja ajutine ooteplatvorm kaevetööde teostaja poolt;
  5) kaevetöödest tingitud ühissõidukiliikluse katkestuste ja ümbersõitude minimeerimiseks tuleb ristmikel ja teega ristisuunas tehtavate kaevetööde puhul vajaduse korral paigaldada kaevetrassile ülesõidusillad;
  6) vallavalitsus võib nõuda kaevetöö tegemist kinnisel meetodil, et säilitada väärtuslikku kõrghaljastust. Puude kahjustamisel elujõuetuseni on vallavalitsusel õigus nõuda kahjustatud puude raadamist ja asendusistutuse korraldamist.

  (2) Sõidutee suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt:
  1) ühe risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral tuleb teekate taastada sõidutee laiuselt vähemalt 10 m pikkuse paigana;
  2) mitmete risti või diagonaalis tehtavate kaevetööde korral tuleb teekatte taastada sõidutee laiuselt ning ühtse paigana juhul kui kaevikute omavaheline kaugus on vähem kui 20 m;
  3) diagonaalis tehtava kaevetöö korral tuleb teekate taastada risti sõiduteega;
  4) mitmekihilise asfaltkatte taastamise korral taastatakse kihid astmeliselt, minimaalselt 1 m ülekattega.

3. peatükk Kaevetööde loa taotlemine ja väljastamine 

§ 11.   Kaevetööde loa taotlemisel esitatavad dokumendid

  (1) Kaevetööde loa taotleja esitab vallavalitsusele kooskõlastamiseks kaevetöö projekti koos vormikohase ja taotleja poolt allkirjastatud kaevetööde taotlusega läbi Viimsi valla operatiivteenuste infosüsteemi (edaspidi infosüsteem OPIS).

  (2) Eramaal toimuvate kaevetööde korral esitatakse täiendavalt maaomaniku kirjalik kooskõlastus.

  (3) Kaevetööde loa taotlusele lisatud dokumendid esitatakse infosüsteemi OPIS kaudu.

  (4) Juriidilisest isikust taotleja puhul esitatakse taotlus allkirjaõigusliku juhatuse liikme või tema poolt volitatud isiku poolt.

  (5) Kaevetööde loa taotlusele lisatakse:
  1) tehnorajatise kinnitatud ja vajalike kooskõlastustega ehitusprojekt ning ehitusluba (kui töödele kohaldub ehitusluba);
  2) kaevetöid käsitlev tööjoonis koos tööde ajagraafikuga;
  3) kaevise kasutamise edasine otstarve (sh ladustamise koht ning kaevise võõrandamisega seotud dokumentatsioon);
  4) katete taastamise plaan ja lõiked, sh haljastuse taastamise mahud;
  5) taotlus liikluse osalise või täieliku sulgemise ning ühistranspordi ümberkorralduse (edaspidi – tee ajutise sulgemise) kohta koos liikluskorralduse ajutise skeemiga;
  6) kaitsealade ja kaitstavate objektide või nende piiranguvööndite puhul Keskkonnameti või Muinsuskaitseameti kooskõlastus;
  7) geodeetiliste tööde teostaja kontaktandmed ja geodeetiliste märkide info.

  (6) Kõik dokumendid tuleb esitada kaevetööde loa taotlemise korral hiljemalt 5 (viis) päeva ning ühistranspordi töö ümberkorraldamise korral 14 (neliteist) päeva enne kaevetööde algust.

§ 12.   Kaevetööde loa väljastamine ja väljastamisest keeldumine

  (1) Vallavalitsus väljastab infosüsteemis OPIS kaevetööde loa 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates kaevaja poolt eeskirja nõuetekohase kaevetööde loa taotluse esitamise päevast.

  (2) Kaevetööde loa taotluse jäetakse rahuldamata, kui:
  1) kaevetööde loa taotluse ei ole lisatud eeskirjas nõutud dokumente või kooskõlastusi;
  2) kaevaja on taotluse esitamisele eelneva 1 (ühe) aasta jooksul rikkunud kaks või enam korda eeskirja;
  3) kaevetööde käigus suletavate teede ja tänavate sulgemise maks on tasumata;
  4) kaevaja või taotleja on jätnud lõpetamata kaks või enam kaevetööde luba, mille tööde lõpptähtaeg on ületatud.

  (3) Vallavalitsus teatab infosüsteemis OPIS kaevetööde loa taotluse rahuldamata jätmisest 3 (kolme) tööpäeva jooksul.

  (4) Kaevetööde läbiviimiseks võib vallavalitsus esitada järgnevaid täiendavaid tingimusi:
  1) erijuhtudel määrata kaevajale tööde lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama;
  2) muuta kokkuleppel kaevetööde teostajaga kaevetööde lõpetamise aega tulenevalt samasse kohta kavandatud teistest heakorra-, ehitus- või kaevetöödest.

§ 13.   Kaevetöödeks valmisoleku kontroll

  (1) Enne kaevetööde loa väljastamist on vallavalitsusel õigus kontrollida kaevaja ettevalmistust kaevetöödeks (trassi mahamärkimine, ümbersõidutee seisukord, jalakäijate ohutu liikumise võimalus, töötsooni liikluskorraldusvahendite olemasolu, objekti teabetahvli olemasolu jms).

  (2) Kolm tööpäeva enne kaevetööde alustamist tuleb paigaldada teabetahvel.

  (3) Kui kontrolli tulemusena selgub, et kaevetööde alustamine kaevetööde loas ettenähtud tingimustel ei ole võimalik, koostab vallavalitsus ettekirjutuse.

§ 14.   Kaevetööde loa kehtivuse peatamine

  (1) Vallavalitsusel on õigus peatada kaevetööde luba, kui ilmneb, et projekti nõuetest ja kooskõlastustingimustest ning kehtivatest õigusaktidest pole kinni peetud või kui selgub, et taotlusel või muudel esitatud dokumentidel on esitatud valeandmeid.

  (2) Vallavalitsusel on õigus peatada kaevetööde luba, kui kahjustatakse haljastust, puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus või kaevatakse suuremal alal, kui projektis toodud.

  (3) Kaevetööde luba peatatakse ka juhul, kui töid teostab kolmas isik, keda ei ole märgitud kaevetööde taotlusel või eiratakse ohutuse või ajutise liikluskorralduse nõudeid.

  (4) Kaevetööde loa kehtivuse peatamisest teatatakse kaevetööde teostajat või taotlejat infosüsteemi OPIS kaudu.

4. peatükk Nõuded kaevetööde tegemiseks 

§ 15.   Üldnõuded

  (1) Teekatte või haljasala korduvate lahtikaevamiste vältimiseks tehakse samale tänavalõigule või haljasalale kavandatud eri otstarbega kaevetööd võimaluse korral ühel ajal.

  (2) Projekteeritud kaevetrassi võib loodusesse märkida vaid isik, kes omab tegevusluba geodeetilisteks mõõdistustöödeks ehitusplatsil.

  (3) Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult vallavalitsuse poolt kooskõlastatud tehnoloogiat ning teekatet lammutada ettenähtud ulatuses ja mahus.

§ 16.   Kaevetööde tegemise koha tähistus

  (1) Kaevetöö ala ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtivatele eeskirjadele ning kooskõlastajate ja vallavalitsuse poolt esitatud nõuetele. Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse. Kaevetöö ala tähistamine piiramislintidega on keelatud.

  (2) Kaevetrassi otstesse ning kaevetrassi ja põhitänavate ristumise kohta paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:
  1) kaevaja nimi ja aadress;
  2) kaevetöö eest vastutava isiku nimi ja telefon;
  3) töö nimetus (sh võrgu nimetus ja võrguvaldaja nimi);
  4) töö alg- ja lõpptähtpäev;
  5) tööpiirkonna ulatus.

  (3) Teabetahvli mõõtude kujundamisel ja teostamisel lähtutakse kehtivatest nõuetest. Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetööde eeskirja kohaseid töid teostades lähtutakse tööde koha märgistamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud liikluskorralduse nõuetest.

§ 17.   Kaevetööde kohas asuv dokumentatsioon

  Kaevaja tagab kaevetöö tegemise kohas kaevetöö iseloomust tulenevalt vähemalt järgmised dokumendid:
  1) kaevetööde luba;
  2) ehitusprojekt koos ajutise liikluskorralduse skeemiga;
  3) teede ajutise sulgemise luba;
  4) töö toimumise ajagraafik;
  5) raieluba;
  6) kaetud tööde aktid ja foto(d) akteeritud tööde kohta.

§ 18.   Heakord ja ohutus

  (1) Kaevaja poolt tagatakse kaeveala ja sellega piirnevate alade heakord (sh veotee) vastavalt Viimsi valla heakorra eeskirjale. Samuti tagatakse ohutu juurdepääs jalakäijatele ja läbisõit kruntidele kohtades, kus see enne kaevetööde alustamist oli olemas.

  (2) Talvel rakendatakse meetmeid, et teekatted ei muutuks libedaks. Kaevetöö kohaga külgnevad sõidu- ja kõnniteed hoitakse kaevaja poolt vabad lumest ja jääst ning liiklejatele ohutus seisukorras seni, kuni teekate ei ole nõuetekohaselt taastatud ja üle antud.

  (3) Kaevetrassi seinte varisemisohu või külgnevate ehitiste vajumisohu korral rakendatakse kaevaja poolt koheselt varisemist või vajumist ärahoidvaid meetmeid.

  (4) Kaeveala piiride kindlaks määramisel tuleb liiklusohutuse tagamiseks arvestada kasutatava rasketehnika gabariite ja objektil liikumise ruumi ning materjali ladustamiseks vajalikku pinda, vältimaks rasketehnika ja materjalide paiknemist väljapool kaevealapiire.

  (5) Kaevetöö tegija peab kindlustama piirete ja ajutiste sildade abil ohutu läbipääsu liiklemisvahenditele ja jalakäijatele kohtadesse, kus läbisõit või juurdepääs olid varem olemas.

  (6) Pimedal ajal tuleb piirded tähistada reflektorite või hoiatavate märkidega.

§ 19.   Materjali käitlemine

  (1) Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid (sh ei piira nähtavust) ja ümbritsetakse piiretega.

  (2) Kasutuskõlblik kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga.

  (3) Kogutud kasvupinnas võetakse kohapeal arvele.

  (4) Edaspidiseks kasutamiseks kõlbmatud materjalid veetakse objektilt kohe ära vastavalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale või maapõueseadusele.

  (5) Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, põõsaste ja peenarde peale ega puude juurestiku kaitsealale. Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse alla isoleeriv kangas või kile.

  (6) Materjali ladustamisel tagatakse juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele.

  (7) Vallavalitsusel on õigus esitada kaevajale nõudmisi tööde käigus eemaldatava materjali (freesasfalt, kiviparkett, munakivid, killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne) ladustamise ja taaskasutamise kohta. Ladustusplatside asukohad tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. Taaskasutatav materjal (sh maakivid) veetakse kaevaja kulul valla piires vallavalitsuse määratavale ladustusplatsile.

  (8) Kui ehitusjäätmeid ja ehitusmaterjali ei ole võimalik objektil ladustada, kooskõlastab kaevaja sobiva koha kas vallavalitsuse või kinnistu omanikuga.

  (9) Haljasala ja kruusakattega tänavatel on soovitav kasvupinnas ja kruus võimaluse korral eelnevalt välja kaevata ning paigutada eraldi.

§ 20.   Kaevetööde loa tingimuste muutmine ja tähtaja pikendamine

  (1) Kaevetööde läbiviimise korda ja tähtaega võib muuta üksnes vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

  (2) Kaevetööde loa taotlemisel esitatud tingimuste muutmisel võib vallavalitsus esitada täiendavaid tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi käesolevas eeskirjas ettenähtud alustel.

  (3) Kaevetöö tähtaja pikendamiseks esitab kaevaja hiljemalt kolm päeva enne kaevetööloal märgitud tööde lõpetamise tähtpäeva läbi infosüsteemi OPIS taotluse, kus põhjendab kaevetöö tähtaja pikendamise vajadust. Taotlus kooskõlastatakse kaevetööde tellijaga.

  (4) Koos pikendamise taotlusega esitab kaevaja:
  1) tööde uue ajagraafiku, mis on kinnitatud kaevaja ja alltöövõtjate allkirjadega;
  2) vallavalitsuse kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemi ja ühissõidukiliinide ümbersõitude skeemi (kui see erineb esialgsest skeemist).

  (5) Kui kaevetööloa pikendamise taotlus ei ole piisavalt põhjendatud ning objektipäevikus ja infosüsteemis OPIS on sissekandeid, mis viitavad, et kaevetöid ei ole korraldatud efektiivselt ja hea ehitustava kohaselt, esitatakse materjalid järelevalve ametnikule väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 21.   Kaevetööde peatamine

  (1) Vallavalitsusel on õigus peatada kaevetöö kui:
  1) kaevetöö ohustab inimeste elu, tervist, keskkonda või rikutakse ohutusnõudeid;
  2) ilmneb, et kaevetööde või ehitamise käigus ei ole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest;
  3) avastatakse projekteerimisvead ja kaevetöö jätkamiseks on vaja projekti korrigeerida;
  4) tööde käigus ei peeta kinni tehnonõuetest, heast ehitustavast või liikluskorraldusest;
  5) kaevamise käigus ilmnevad ettenägematud takistused, mida projekteerimisel ei olnud võimalik ette näha (omavolilised rajatised, reostus, geoloogilised iseärasused);
  6) kaevetöö ohustab geodeetilist märki, muinsuskaitselist objekti;
  7) kaeveala ja ladustamisplatsi teekonnale on sattunud kaevist ning kaevaja pole vallavalitsuse poolt esitatud tähtajaks teekonda puhastanud;
  8) kaevetöid teostab kolmas isik, keda ei ole märgitud taotlusel;
  9) kahjustatakse haljastust, puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus, tekitatakse ülenormatiivset müra või saastet või kaevetöödega kahjustatakse nii olemasolevaid kui ka suletud (tamponeeritud) puurkaevusid.

  (2) Muinsuskaitseametil on õigus peatada muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis tehtavad kooskõlastamata kaevetööd informeerides sellest kaevajat ja vallavalitsust. Keskkonnaametil on õigus peatada kaevetööd, kui kahjustatakse haljastust, puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus, tekitatakse ülenormatiivset müra või saastet või kaevetöödega kahjustatakse nii olemasolevaid kui ka suletud (tamponeeritud) puurkaevusid.

  (3) Tehnovõrkude valdajal on õigus teha vallavalitsusele ettepanek võrgu kaitsevööndis toimuvad tööd peatada, kui kahjustatakse tehnorajatist või on tekkinud tehnorajatise vigastamise oht.

  (4) Kaevaja on kohustatud võimaliku lõhkematerjali avastamisel koheselt tööd peatama ning teavitama lõhkematerjali leidmisest hädaabinumbrit 112.

  (5) Kaevetööde peatamisest informeerib vallavalitsus kaevajat, kaevetööde tellija omanikujärelevalve tegijat ja tellija esindajat.

  (6) Kui kaevetööde peatamise tõttu pikeneb tööde lõpetamise tähtpäev, esitab kaevaja pärast puuduste kõrvaldamist uue kaevetööloa taotluse eeskirjas sätestatud korras. Kui kaevetööde peatamisega ei kaasne kaevetööloa tähtpäeva pikenemine, esitab kaevaja uue tööde ajagraafiku ja vajadusel uue sulgemisloa ja liiklusskeemi.

  (7) Kaevetööde peatamise kohta sisestatakse teave infosüsteemi OPIS.

  (8) Vallavalitsuse või riigiameti esindaja märgib kaevetöö peatamise ja töö jätkamise kuupäeva, mis sisestatakse infosüsteemi OPIS.

  (9) Omavolilise kaevetöö avastamisel peatab vallavalitsus tööd, teeb kindlaks töödega seotud isiku, koostab paikvaatluse protokolli, lisab foto(d) ja teeb väärteoteate järelevalve ametnikule, kes otsustab väärteomenetluse algatamise.

§ 22.   Nõuded vee ärajuhtimisele

  (1) Kaevetrassist väljapumbatav vesi suunatakse vastavalt projektile või kooskõlastustingimustele torustiku abil sademeveekanalisatsiooni või kraavi. Vee suunamine sademeveekanalisatsiooni / kraavi kooskõlastatakse eelnevalt vallavalitsusega.

  (2) Kaevetööde loaga hõlmatud alale võib vett juhtida ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 ettenähtud võimaluste puudumisel veetakse väljapumbatud vesi ära.

  (4) Suvisel ajal tehtavate avariikaevetööde korral on erandkorras lubatud reostamata pinnasevett või veetrassi lekkest tulenevat vett pumbata teele, suunaga lähima restkaevu poole.

  (5) Reostatud pinnasevee väljapumpamiseks ja äravedamiseks taotletakse Keskkonnaametilt vastav luba.

  (6) Kaevetööde käigus ei ole lubatud vähendada olemasolevate sadevee- ja pinnasevee kraavide ja truupide läbilaset ning kahjustada ja likvideerida neid, st kaevetööde käigus ja pärast kaevetööde lõppemist tuleb säilitada nende talitus.

  (7) Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid, põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise.

§ 23.   Haljastuse kaitse

  (1) Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.

  (2) Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.

  (3) Liiklemine, pinnase tihendamine, igasugused kaevetööd ning maapinna kõrguse muutmine (sh kasvupinnase koorimine) on puude juurestiku kaitsealal üldjuhul keelatud. Juurestiku kaitseala võib vähendada või siduda võra projektsiooniga maapinnal vallavalitsuse nõusolekul;

  (4) Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil.

  (5) Säilitatava puu lähedusse jäävaid eemaldatavaid puid ei tohi maapinnast välja kiskuda või kopaga kaevates eemaldada.

  (6) Nähtavust segavad ja ohutusgabariite mitte tagavad puuvõrad tuleb piirata. Võra piiramisel ei tohi puudele tekitada jäädavaid kahjustusi. Puude võrad piiratakse projektis toodud kõrguse ja laiuseni.

  (7) Maha lõigatud oksad tuleb koristada ja mitte teele asetada.

  (8) Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4 cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse vallavalitsusega. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.

  (9) Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks.

  (10) Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.

  (11) Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid vallavalitsuse poolt väljastatud loa alusel.

  (12) Haljasala ja kruusakattega tänavatel on soovitav kasvupinnas ja kruus võimaluse korral eelnevalt välja kaevata ning paigutada eraldi reservi taaskasutamiseks.

§ 24.   Tehnovõrkude kaitse

  (1) Projektis märkimata tehnovõrgu avastamisel teavitatakse vallavalitsust ja katkestatakse kaevetööd kuni avastatud tehnovõrgu valdaja kindlakstegemiseni. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja kirjaliku kooskõlastuse saamist.

  (2) Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada ainult nende tehnovõrkude valdajate poolt kirjalikult kooskõlastatud ning vallavalitsuse poolt kooskõlastatud projekti alusel.

  (3) Tööde kavandamisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb reeglina teha käsitsi.

  (4) Olemasolevate kaablite, torustike ja õhuliinide kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende tehnovõrkude valdajatelt saada vastav luba.

  (5) Tagasitäitetöödel tuleb tehnovõrkude kaitseks vajadusel ette näha märgistuslint, hoiatuslint.

§ 25.   Nõuded kaevetöödel kasutatavale tehnikale

  (1) Kaevetöödel on lubatud kasutada mehhanisme ja sõidukeid, mis toetuvad teepinnale elastsete rehvide või roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda (sh muljuda) teekatet või rajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel toimuvateks töödeks on lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

  (2) Mehhanisme ja sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente, veetakse eriveeremiga (treiler). Nimetatud sõidukid võivad teed ületada, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte rikkumise.

  (3) Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede alla paigaldatava torustiku ehituskaeviku kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid.

  (4) Ilma vallavalitsuse loata ei ole lubatud paigutada ehitusmehhanisme ega veotransporti kergliiklusteedele, jalg- ja jalgrattateele ning sõiduteele.

  (5) Kaevaja ei või sulgeda, tõkestada ega ohustada liiklust mistahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on vallavalitsuse poolt väljastatud luba.

  (6) Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.

§ 26.   Keskkonnakaitse

  (1) Keelatud on teha töid, mille käigus võib teekattele või haljasalale sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid lagundavaid ja keskkonda saastavaid aineid. Taoliste tööde hädavajadusel rakendab kaevetööde teostaja teekatte ja haljastuse kaitsmiseks vajalikke meetmeid.

  (2) Kaevamise käigus reostatud pinnase või potentsiaalset keskkonnaohtu omava objekti avastamisel on kaevaja kohustatud peatama tööd ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete rakendamiseks vallavalitsust.

§ 27.   Muinsuskaitse

  Juhul kui (avarii)kaevetööde kohas avastatakse arheoloogiline kultuurikiht, inimluud või vanade ehituskonstruktsioonide olemasolu, on Muinsuskaitseametil õigus peatada kaevetööd kuni kuuks ajaks, et teha kindlaks uuringute vajadus või asja vastavus mälestise tunnusele.

§ 28.   Geodeetiliste märkide kaitse

  (1) Kaevetöödel on keelatud hävitada, kahjustada või omavoliliselt ümber paigutada geodeetilisi märke.

  (2) Kahjustatud või hävitatud geodeetilised märgid taastatakse kaevaja kulul. Rikkumise tuvastamisel esitatakse materjalid järelevalve ametnikule väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

  (3) Geodeetilise märgi ohtu sattumisel on vallavalitsusel või vastaval riigiametil õigus kaevetöö peatada.

  (4) Kaevetööd geodeetiliste märkide kaitsetsoonis teostada vastavalt Keskkonnaministri määruse „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ kohaselt.

§ 29.   Ettenägematud asjaolud

  (1) Ettenägematute asjaolude ilmnemisel, projektist kõrvalekaldumised (lõhkekeha, arheoloogiline leid jm) või tööde tehnoloogiast tingitud oht inimese elule, tervisele, varale ja/või ümbritsevale keskkonnale (varingud, tehnovõrkude vigastused või purunemised vms), peatatakse kaevaja poolt kaevetööd koheselt ja rakendatakse meetmeid ohu kõrvaldamiseks ning informeeritakse vallavalitsust.

  (2) Kaevetööde peatamise kohta teeb vallavalitsus kaevetööde loale läbi infosüsteemi OPIS märkuse.

  (3) Vajadusel võib kaevaja taotleda uut kaevetööde lõpetamise tähtaega.

§ 30.   Tee ajutine sulgemine ja ümbersõit

  (1) Ajutise ümbersõidutee ja ajutise ühissõidukite peatuse ehituse korraldab kaevaja omal kulul.

  (2) Kui ümbersõidutee rajamiseks või liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, sõlmib kaevaja maaomaniku või -kasutajaga vastava lepingu.

  (3) Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle heakskiitmist vallavalitsuse poolt.

  (4) Ajutine avalikuks kasutamiseks olev ümbersõidutee kuulub kaevajale, kes hoiab ajutiselt selle korras ja vastutab tee seisukorra eest.

  (5) Pärast kaevetööde lõppu likvideeritakse kaevaja poolt ajutine ümbersõidutee ja heakorrastatakse maa-ala endisel või projektis ettenähtud kujul.

  (6) Teede ajutiseks sulgemiseks tuleb esitada vastav taotlus läbi infosüsteemi OPIS.

  (7) Teede ajutine sulgemine toimub vastavalt kehtivale Viimsi valla teede ajutise sulgemise eeskirjale.

5. peatükk Avariikaevetööd 

§ 31.   Avariikaevetööde teostamise tingimused

  (1) Avariikaevetöö tegemiseks ei ole nõutav kaevetööde luba, kui teekonstruktsioon ja haljastus taastatakse hiljemalt kahe ööpäeva jooksul kaevetöö alustamisest või kui vallavalitsus on andnud kirjaliku nõusoleku reedel alustatud avariikaevetöö taastamise lõpetamiseks esmaspäeval (avariikaevetöö neljandal päeval).

  (2) Avariikaevetöö teostatakse avariikaevetöö akti alusel ning tööle kehtivad kõik kaevetööde eeskirja nõuded, v.a ehitusloaga projekti koostamine ja kaevetööde loa taotlemine. Avariikaevetöö tellija peab kindlustama tööde omanikujärelevalve. Tehnovõrgu asukoha muutusel või uue tehnovõrgu rajamisel tuleb teostusjoonis teha enne kaeviku kinni ajamist.

  (3) Enne avariikaevetöö alustamist selgitatakse välja avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö teostamise kohas asuvad muud tehnovõrgud.

  (4) Avariikaevetööde tegemisel juhindutakse Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

  (5) Suuremahuliste avariide (vee-, kütte- jms avariide) korral peab tehnovõrgu valdaja tegevus ja selle kestus vastama järgnevale:
  1) Situatsiooni esmane hindamine, vee- või soojakatkestusest klientide ja avalikkuse informeerimine 2 tunni jooksul;
  2) Vee- või soojatorustiku sulgemistöödega alustamine samal ajal veetõrje tegemisega ning vajadusel libedustõrje korraldamine talveperioodil koostöös teehooldusettevõtetega. Veeavarii tagajärgede likvideerimisel tuleb kasutada nii vett eemale suunavat tehnikat (sahad, pumbad) kui ka ilmastikuoludele vastavalt kas jääd ja lund ning libedust ennetavaid vahendeid (sahad, puisted, kloriid) – 1 tunni jooksul;
  3) Objektiga seotud dokumentide vormistamine, edasise tegevuse kavandamine ja organiseerimine ning vajadusel teiste tehnovõrguvaldajate väljakutsumine ühe tunni jooksul;
  4) Kaeve- ja remonttöödega alustamine – 2 tunni jooksul (üle 4 tunni kestvate katkestuste puhul tagatakse alternatiivne veevarustus);
  5) Tavapärase liikluskorralduse taastamine – esimesel võimalusel.

  (6) Kui avariikaevetööde taastamisel paigaldataks üle 10 m2 suurune asfaldipaik, tuleb vallavalitsusele esitada laboratoorne õiend. Alla 10 m2 suuruste asfaldipaikade puhul võib vallavalitsuse loal laboratoorsetest proovidest loobuda, kui vaatlusel ei teki kahtlusi töö kvaliteedi kohta.

  (7) Enne avariikaevetööde alustamist selgitatakse välja avariilise tehnovõrgu valdaja ja avariikaevetööde teostamise kohas paiknevad muud tehnovõrgud ja nende omanikud.

§ 32.   Avariikaevetööst teavitamine

  (1) Avariikaevetööde teostaja võib alustada avariitöid kaevetööde loata, teavitades sellest läbi infosüsteemi OPIS, samuti teavitades kaeveala vahetus ümbruses asuvate tehnovõrkude valdajaid. Teates märgitakse ära avariikaevetööde asukoht (aadress), avariikaevetööde põhjus, tööde alguse ja lõppemise aeg, kaevetööde eest vastutava isiku nimi, ametikoht, kontaktandmed.

  (2) Muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja nende kaitsevööndis toimuvate kaevetööde puhul esitatakse teave täiendavalt ka Muinsuskaitseametile. Looduskaitseobjektide alal toimuvate kaevetööde puhul esitatakse teave objekti valdajale.

  (3) Avariikaevetöö alal oleva haljastuse muutmisest või kahjustamisest teavitab kaevetöö tegija viivitamatult vallavalitsust kirjalikult, lisades foto(d). Loodusobjekti kaitsevööndis tehtava kaevetöö puhul esitatakse teave objekti valitsejale.

  (4) Avariikaevetöö alal oleva olemasoleva või tamponeeritud puurkaevu kahjustamisest teavitab kaevetöö tegija viivitamatult vallavalitsust kirjalikult.

  (5) Kui avariikaevetöö lõpetatakse enne tähtpäeva väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal ning lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud asutusele või tehnovõrgu valdajale pole võimalik sellest kohe teatada, teatab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö lõpetamisest esimesel võimalusel. Kui avariikaevetööga kaasnes ühissõidukiliikluse sulgemine või ümbersuunamine ja avariikaevetöö lõpetatakse enne tähtpäeva väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal, informeerib vastutav isik sellest ühissõidukiliine teenindavate vedajate dispetšerteenistusi.

§ 33.   Avariikaevetööde akt

  (1) Avariikaevetööde kohta koostab avariilise tehnovõrgu valdaja ettevõttes kasutuses oleva avariikaevetööde akti ja sisestab teabe infosüsteemi OPIS. Erandjuhul täidab akti avariitööde teostaja ja sisestab selle infosüsteemi OPIS 1 (ühe) ööpäeva jooksul arvates avariikaevetöödega alustamisest.

  (2) Avariikaevetööde aktile kirjutab alla tehnovõrgu valdaja või valdaja esindaja.

  (3) Kui avariikaevetööd toimuvad teel, mille teekate on alla 5 (viie) aasta vana, kooskõlastatakse avariikaevetööde akt vallavalitsusega. Andmed teekatte vanuse kohta väljastab vallavalitsus.

  (4) Vallavalitsus kinnitab nõuetekohaselt koostatud avariikaevetööde akti 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates selle esitamisest.

§ 34.   Nõuded avariikaevetööde teostamise kohale

  (1) Avariikaevetöö koht ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.

  (2) Avariikaevetöö teostamise kohta paigaldatakse teabetahvel.

  (3) Avariikaevetöö teostamise kohas tagab vastutav isik järgneva dokumentatsiooni olemasolu:
  1) avariikaevetöö akt või selle koopia;
  2) tehnovõrkude valdaja luba kaevetööks vastava tehnovõrgu kaitsevööndis;
  3) avariilise tehnovõrgu asukoha joonised või skeemid.

§ 35.   Kaevetööde loa kohustus avariikaevetööde korral

  (1) Kui avariikaevetöö kestab üle kahe ööpäeva, taotleb avariilise tehnovõrgu valdaja kaevetööde loa.

  (2) Kaevetööde loa taotleja esitab vallavalitsusele hiljemalt avariikaevetöö teisel päeval:
  1) kaevaja ja kaevetööde tellija omanikujärelevalve tegija allkirjastatud kaevetööloa taotluse ja teiste võrguvaldajate kirjalikud kooskõlastused avariikaevetöökoha tehnovõrkude kohta;
  2) kaevekoha geodeetilise alusplaani koos tehnovõrkude valdajate kooskõlastustega ning vallavalitsuse poolt kooskõlastatud katete ja haljastuse taastamise plaani;
  3) tööde ajagraafiku, mille on allkirjastanud taotleja ning alltöövõtjad;
  4) garantiikirja, millega kinnitatakse kaevetööks vajalike materjalide, tööjõu, mehhanismide ja raha olemasolu;
  5) ümbersõidutee olemasolu korral vallavalitsuse kooskõlastuse ümbersõidutee kohta.

  (3) Kui vallavalitsuse esindaja tuvastab järelevalve käigus, et plaanilise iseloomuga kaevetöö on vormistatud avariikaevetööna, on vallavalitsusel õigus töö tellijalt nõuda geodeetilist alusplaani (mitte vanem kui üks aasta) ja tehtud tööde kohta täitedokumentatsiooni esitamist.

  (4) Kui avariikaevetöödega kaasnes olemasoleva tehnovõrgu asukoha muutus või uue rajamine, tuleb töö tellijal vormistada nõuetekohane ehitusprojekt ja taotleda tehnovõrgu seadustamine. Rikkumise tuvastamisel esitatakse materjalid järelevalve ametnikule väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

6. peatükk Kaevetööde lõpetamine 

§ 36.   Heakorrastamise nõue

  Kaevetööde või teatud etapi lõppjärgus heakorrastab kaevaja kaevetööde käigus rikutud maa-ala käesoleva eeskirja, vallavalitsuse ettekirjutuste, tingimuste ja ehitusprojekti kohaselt.

§ 37.   Tehnovõrkude mõõdistamine

  (1) Paigaldatud tehnovõrk mõõdistatakse enne kaeviku täitmist vastavat tegevusluba omava ja kaevetööde loal esitatud geodeetiliste tööde teostaja poolt.

  (2) Geodeetiliste tööde teostaja esitab paigaldatud tehnorajatiste teostusmõõdistamise dokumentatsiooni digitaalselt allkirjastatult dwg või dgn ja pdf formaadis vallavalitsusele vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.

  (3) Kui avariitööde käigus trassi asukoht ei muutunud, ei ole mõõdistamine nõutav.

§ 38.   Kaevetöötrassi täitmine

  (1) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitmist alustatakse kaevetöötrassi põhja tihendamisest enne tehnovõrgu paigaldamist. Kaevetöötrass täidetakse pinnasega kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 30 cm. Mikrokaevamise puhul toimub kaevetöötrassi täitmine vastavalt antud tööde kohta ettenähtud tehnoloogiale.

  (2) Vallavalitsusel on õigus:
  1) mõõta täitepinnase tihedust ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist;
  2) nõuda kaevajalt laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta.

  (3) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitematerjalina kasutatakse liiva, millega on võimalik saavutada stabiilset tee kandevõimet, mis on hea filtreeruvusega ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega ja ei kahjusta tehnorajatisi. Filtratsioonimoodul peab olema kontrollitud ja vastama normile.

  (4) Nõuetele mittevastava paigaldatud täitepinnase peab kaevikust eemaldama. Kui projektis ei ole asjakohaseid nõudeid esitatud, võib liivpinnasest muldkeha tihendusteguri vähim väärtus püsikatendiga teel olla 0,98, kergkatendiga teel 0,95 ja haljasalal 0,9. Taastamiseks mittekõlblik materjal tuleb ära vedada projektis ettenähtud kohta.

  (5) Killustikaluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud aluse pinnal vähemalt iga 100 m tagant ristlõike kolmes punktis. Kui projektis ei ole elastsusmooduli nõuet esitatud, siis peab see olema >170 MPa. Talveperioodil ehitatud tee aluskonstruktsioon võetakse vastu pärast jäätunud maapinna sulamist.

  (6) Teekatte piki- ja põikitasasuse kontrollimisel 3-meetrise latiga on pilu suurim lubatud väärtus kuni 4 mm. Tasasust kontrollitakse iga 25 m tagant.

§ 39.   Haljastuse taastamine

  (1) Pärast kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav muru-ala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud uue huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht (samuti vähemalt 15 cm paksune kiht), jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademevee äravoolu katetelt. Sobiva haljastusmulla näitajad on toodud käesoleva eeskirja Lisas.

  (2) Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%.

  (3) Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab.

  (4) Kasvualus tehakse kas kohalikust mättamullast, lisades mullaparandusaineid ja väetisi, või spetsiaalsest kasvumullast. Spetsiaalse kasvumulla tarnija peab esitama tootekirjelduse, kus on kirjas mulla lõimis ja toiteelementide sisaldus, mis peab olema taimekasvuks sobiv. Mulla sobivust taimekasvuks tuleb kontrollida käesoleva eeskirja nõuete või Soome Viherympäristöliito (Viherympäristöliiton suositukset kasvualustaohjearvoksi) soovituste või samaväärse juhise järgi. Samadele nõuetele peab vastama ka olemasolev kasvupinnas, komposteeritud reoveesete või komposteeritud orgaanilised jäätmed, mida soovitakse kasutada kasvualuseks.

  (5) Kasvumulla mineraalosa võib sisaldada jämedat kruusa (6-20 mm läbimõõduga osakesi) kuni 10 kaaluprotsenti. Puude ja põõsaste kasvumuld võib sisaldada jämedat kruusa ja väikesi kive (6-50 mm läbimõõduga osakesi) kuni 15 kaaluprotsenti. Kasvumulla mineraalosa ning puude ja põõsaste kasvumuld võib sisaldada liiva, peenfraktsioonilist graniitkillustikku või savikat mulda. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema.

  (6) Kohaliku kasvupinnase sobivus kasvualuse rajamiseks tuleb teha kindlaks mulla viljakuse ja lõimise analüüsiga enne külvi- või istutustööde algust. Mullaproovid tuleb võtta erinevatest kohtadest (vähemalt 1 proov 5000 m3-st, või 1 proov 500 m2 kohta, kuid mitte vähem kui 2 proovi objekti kohta) ja saata toitainete sisalduse määramiseks laborisse. III klassi muru rajamisel kohalikku kasvupinnast analüüsima ei pea.

  (7) Enne kasvualuse rajamist tuleb kontrollida, kas istutuskohad on õiges asukohas ette valmistatud (nt kaugus trassidest). Mulla kvaliteeti tuleb kontrollida enne mulla laotamist.

  (8) Puude ja põõsaste juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina ja kastetakse. Puu juurekael peab jääma kattest vabaks ja samale kõrgusele nagu ta oli varem, mulda ei tohi juurekaelale kuhjata. Säilitatava puu kaitsmiseks tema lähedusse jäävaid eemaldatavaid puid ei tohi maapinnast välja kiskuda või kopaga kaevates eemaldada.

  (9) Kaevetöö tegemisel põõsaste lausistutusega alal taastatakse põõsaistutused ning vahetatakse välja kaevetöö tegemise käigus hävinud põõsad samaväärsete taimede vastu (samaväärne diameeter, samaväärne kõrgus jms) . Soovitav kasutada alal eelnevalt kasvanud samaliigilist taimmaterjali.

  (10) Istikute liik, sort ja suurus peab vastama projektile, kui projektis ei ole määratud teisiti. Istiku juurepall peab olema läbijuurdunud ega tohi laguneda transportimisel või istutamisel. Istiku oksteta tüvi ei tohi moodustada rohkem kui 2/3 puu kõrgusest. Haljastaja peab esitama istikute päritolu või talvitumist tõendava dokumendi. Istikud peavad vastama Eesti standardile EVS 778 või olema sellega samaväärsed.

  (11) Valmis istutus peab olema projektikohane. Istutamistööde ja garantiiaja lõppedes peavad taimed olema heas seisundis, vormilt ja suuruselt liigile või sordile tüüpilised, terved, kahjuriteta, vigastusteta. Puud peavad olema istutatud õigele sügavusele. Istutatud puud ei tohi olla viltu. Tugiteibad peavad olema kindlalt pinnases. Tugiteivas peab olema jämedama läbimõõduga kui puutüvi. Toestusmaterjal ei tohi hõõrduda vastu puutüve või oksi. Sidumismaterjal ei tohi soonida. Multšikate peab olema ühtlase paksusega ja ei tohi olla segunenud mullaga. Garantiiaja jooksul kuuluvad asendamisele kõik kuivanud ja mitterahuldavas seisundis (üle 1/3 taime okstest kuivanud) puud.

  (12) Külvamiseks sobilik aeg on 01. mai – 30. september. Enne külvi tuleb riisuda ja puhastada ala ning sealt eemaldada kivid, klaasikillud ja muu praht. Kaevetöö üleandmiseks peab muru olema tärganud.

§ 40.   Teekatte taastamine

  (1) Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Kogu teekatte konstruktsiooni taastamisel ristlõike laiuses paigaldatakse asfaltkate sooja vuugiga.

  (2) Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on vallavalitsusel õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist. Juhul, kui antud töö toimub avariikaevetööde raames, vormistatakse tähtaja pikendamiseks kaevetööluba.

  (3) Kaevetööl rikutud maa-ala taastatakse endisel kujul. Kaevaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja kaaned.

  (4) Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid, varisemisi ega vajumisi.

  (5) Vallavalitsusel on õigus nõuda taastatava ala eelnevat ettenäitamist ja esitada nõudeid taastamistööde ulatusele.

  (6) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastiku tõttu ei ole võimalik teekatet või haljastust taastada nõuetekohaselt, taastab kaevaja teekatte või haljastuse ajutiselt. Ajutise katte materjal tuleb eelnevalt vallavalitsusega kooskõlastada. Kaevaja hoiab ajutise teekatte omal kulul sõidukõlblikuna katendi lõpliku taastamiseni. Talviste kaevetööde puhul taastab kaevaja objekti lõplikult hiljemalt 31. maiks. Talvise avariikaevetöö lõplikku taastamist kevadperioodil käsitletakse avariikaevetöö osana, millele rakendatakse avariikaevetöö kohta kehtestatud nõudeid.

  (7) Kaevetöö tegija on kohustatud taastama teekatte ja teekattemärgistuse samatüübilise materjaliga. Teekattemärgistus tuleb taastada elementide kaupa. Taastatava tänava sõidu- ja kõnnitee, kergliiklusega tee ja jalgrattatee kattekonstruktsioon ning selleks kasutatavad materjalid kooskõlastatakse vallavalitsusega.

  (8) Kulunud teekattemärgistuse taastamise vajadus otsustatakse kaevetööle eelneval kaevekoha ülevaatusel ja see fikseeritakse.

§ 41.   Kaevetööde lõpetamine

  (1) Kaevetööd loetakse lõpetatuks pärast teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaeveala heakorrastamist. Kaevetööde lõpetamisel annab kaevaja kaeveobjekti üle vallavalitsusele. Kaevetööde lõpetamine ja üleandmine fikseeritakse infosüsteemis OPIS.

  (2) Kaevetöö lõpetamisel enne tähtpäeva teavitab kaevaja kirjalikult vallavalitsust, (kui kaevetööga on kaasnenud liikluse ja/või ühissõidukiliikluse sulgemine), samuti kaevekohas asuvate tehnovõrkude valdajaid.

  (3) Kui kaevetöö lõpetatakse väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal enne tähtpäeva ning tehnovõrgu valdajal pole võimalik sellest kohe teatada, teatatakse kaevetöö lõpetamisest esimesel võimalusel. Kui kaevetöö tõttu oli ühissõidukiliiklus suletud väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal, siis peab vastutav isik kaevetöö lõpetamisest teavitama ühissõidukiliine teenindavate vedajate dispetšerteenistusi.

  (4) Kaevetööde lõpetamisel esitab kaevaja vallavalitsusele:
  1) täitepinnase kihtide laboratoorsed õiendid (tihendamine ja kasutatud materjalid);
  2) taastatud asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi. Alla 10 m² suuruste katete puhul võib vallavalitsuse loal laboratoorsetest proovidest loobuda, kui visuaalsel vaatlusel ei teki kahtlusi töö kvaliteedi suhtes;
  3) kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid (sh vajadusel haljastuse mullaproovid);
  4) geodeetiliste tööde teostaja esitab vallavalitsusele tehnorajatise teostusmõõdistamise dokumentatsiooni digitaalselt allkirjastatult dwg või dgn ja pdf formaadis;
  5) mahamärkimise akti;
  6) Vallavalitsuse kinnitatud õiendi jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta, kui kaevetööde käigus tekkis üle 10 m3 ehitus-lammutusprahti.

§ 42.   Garantii kaevetöödele

  (1) Teostatud kaevetöödele annab kaevaja teekattele kaheaastase (24 kuud) garantii alates kaevetööde lõpetamisest.

  (2) Haljasalal teostatud kaevetööle annab kaevaja kaheaastase garantii alates kaevetöö objekti üleandmisest vallavalitsusele.

  (3) Tellija korraldab garantiiajal kaeveobjektil omanikujärelevalvet, tagab avastatud puuduste likvideerimise kohe ja teavitab vallavalitsust vähemalt kolm päeva enne garantiiremonttööde algust.

  (4) Kui tellija pole garantiiajal omanikujärelevalve tegija, vallavalitsusefikseeritud puudusi määratud tähtpäevaks kõrvaldanud, võib vallavalitsus tellida taastamistööd kolmandalt isikult tellija kulul.

  (5) Garantiiaja arvestust peetakse infosüsteemis OPIS.

  (6) Maksimaalselt 2 kuud enne garantiiaja lõppu teavitab infosüsteem OPIS osapooli garantiiaja lõpueelse ülevaatuse teostamise vajadusest.

7. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 43.   Kaevetööde järelevalve

  (1) Teekonstruktsioonide ja haljastuse taastamise üle teostab järelevalvet vallavalitsus, muus osas korraldab järelevalvet kaevetööde tellija.

  (2) Eeskirja rikkumisega seotud väärteoasja menetleb kohtuväliselt vallavalitsuse poolt määratud isik.

  (3) Kaevetööde eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 alusel.

§ 44.   Kaevaja vastutuse ulatus

  (1) Kaevaja kannab täielikku vastutust vastavalt kehtivatele õigusaktidele, teostatud töö tehnoloogia, kaevetöödel tekkinud kaevise ladustamise, ohutustehnika, tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning ehitusprojekti ja selle juurde kuuluvate kooskõlastuste nõuetekohase täitmise eest.

  (2) Kõrghaljastuse rikkumise tuvastamisel on vallavalitsusel õigus nõuda kaevajalt haljastuse taastamist või kahju hüvitamist 2 (kahe) aasta jooksul, arvates garantiiaja algusest.

  (3) Kaevetöödel kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju hüvitab kaevaja faktilises ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

  (4) Kaevaja on kohustatud kaevetööd lõpetama ettenähtud tähtajaks ning tööde mittelõpetamist või mittepikendamist loetakse käesoleva eeskirja rikkumiseks.

§ 45.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 27.01.2015. a määrus nr 4 „Viimsi valla kaevetööde eeskiri“.

  (2) Kaevetöödega seotud andmekoosseisu puhul lähtutakse Viimsi valla operatiivteenuste infosüsteemi põhimääruses toodust.

  (3) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.

Taavi Kotka
Vallavolikogu esimees

Lisa Haljastusmulla näitajad

/otsingu_soovitused.json