Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Pärnu Linnavolikogu 20.06.2013 määruse nr 16 “Jäätmehoolduseeskiri” muutmine

Vastu võetud 16.04.2015 nr 15

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, lõike 3 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punktide 36⁵ ja 36⁶, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõike 6, § 70, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuar 2007 määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” § 4 lõigete 1 ja 2 alusel.

§ 1. Pärnu Linnavolikogu 20.06.2013 määruses nr 16 “Jäätmehoolduseeskiri” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:
„1¹) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sh filtrid, pagaritooted jmt;“;
2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamise, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud;“;
3) paragrahvi 3 lõike 1 punktid 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) jäätmevedaja on korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja, kes on leitud riigihanke korras ja kellele on antud teenuste kontsessioon kestusega mitte rohkem kui viis aastat või isik, kellel on õigus vedada korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmeid;
5) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete vedamiseks ja nõuetekohaseks käitlemiseks üleandmiseks ning jäätmevaldaja võtab endale kohustuse selle eest tasumiseks;“;
4) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni;“;
5) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.“;
7) paragrahvi 4 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 4 lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, pakendite ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:“;
9) paragrahvi 4 lõige 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.“;
10) paragrahvi 4 lõige 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt;
„(9) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.
11) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 10-11 järgmises sõnastuses:
(10) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu võib elurajoonides toimuda ajavahemikul 7.00.-22.00. Elurajoonides ei tohi elamumaa sihtotstarbega kinnistutelt vedada segaolmejäätmeid pühapäeviti.
(11) Jäätmevedaja peab koristama kogumismahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.“;
12) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Segaolmejäätmete kogumismahutisse tuleb jäätmed haisu ja reostuse leviku, sh kogumismahuti tühjendamisel jäätmete lendumise, tõkestamiseks paigutada pakitult;";
13) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses:
„6¹) kasutama biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks kogumismahutit toitlustusega tegelevas asutuses ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus tekib üle 20 kg biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid nädalas, ning elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on 16 või enam korterit. Muul juhul tuleb biojäätmeid võimalusel koguda liigiti ning kompostida nõuetele vastavalt samal kinnistul või anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb vastavasse kogumismahutisse paigutada biolagunevasse kotti või paberkotti pakituna või lahtiselt juhul kui kasutatakse konteineris biolagunevast materjalist vooderduskotti;“;
14) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“3) erandkorras kuni 60-liitrist kilekotti (v.a ühismahutina) minimaalse tühjendussageduse korral eramutes ja kui leibkonna jäätmeteke on alla 10 kg kuus;”;
15) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:
„(6¹) Kui ligipääs kogumismahutile on takistatud tee/tänava sulgemise tõttu, peab tee/tänava sulgeja korraldama kogumismahuti tühjendamise.“
16) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) biolagunevad köögi ja sööklajäätmed;“;
17) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, randades, kalmistutel, haljasaladel ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate kogumismahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.“
18) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, muutmine, peatamine, jätkamine ja lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine), käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodil. Hankijal on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.“;
19) paragrahvi 12 lõiked 1 - 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimustel.
(2) Jäätmevedaja ja/või jäätmekäitleja võib taotleda iga konkreetse jäätmeliigi osas jäätmeveo teenustasu muutmist erineva protsendi võrra, kuid mitte rohkem kui 10%, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmete käitluskulusid.
(3) Jäätmevedaja ja/või jäätmekäitleja esitab teenustasu muutmise taotluse majandusosakonnale. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse ajal tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Majandusosakonnal on õigus nõuda täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud taotluse hindamiseks.“
20) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) 16 või enama korteriga elamutele, toitlustusega tegelevatele asutustele ning mitteelamumaa sihtotstarbega biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiskohustusega kinnistutele - biolagunevad köögi ja sööklajäätmed 140 l.“;
21) paragrahvi 17 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Majandusosakond teeb otsuse korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise või vabastamata jätmise kohta jäätmevaldajale teatavaks hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.“;
22) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) 16 või enama korteriga elamutele, toitlustusega tegelevatele asutustele ning mitteelamumaa sihtotstarbega biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiskohustusega kinnistutele 1 kord nädalas.“;
23) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Juhul, kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik pole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on jäätmevedajal õigus nõuda tühisõidu tasu ehk jäätmeveo teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda kogumismahuti tegeliku tühjendamise korral. Kui mis tahes jäätmete kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest.“;
24) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.“;
25) paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Jäätmete vedamisel kasutatavad veokid peavad vastama vähemalt EURO 4 nõuetele, kui hankedokumentides ei nähta ette kõrgemat nõuet.“;
27) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Majandusosakond korraldab veopiirkondadest 1 ja 2 kogutud jäätmete käitluskoha määramiseks teenuste kontsessiooni vastavalt riigihangete seaduses kehtestatud korrale ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat. Hankija lähtub seejuures põhimõttest, et jäätmed toimetatakse taaskasutamiseks tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.
(2) Jäätmevedaja kohustub kogu lepingu kehtivusaja jooksul toimetama piirkonnas 1 ja 2 kogutud jäätmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratud sihtkohta.
(3) Jäätmete käitlemisel tuleb järgida jäätmehierarhiat.";
28) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale isikule.“
29) paragrahvi 23 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Juriidiliste isikute ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuses tekkinud ohtlike jäätmete kogumine ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmine:“
30) paragrahvi 25 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pakendiettevõtja on kohustatud jäätmevaldajalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Pakendijäätmete tagastamise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.
(2) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumispunktis kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.“;
31) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:
„(2¹) Pakendite kogumismahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt, loetavalt, suurte tähtedega, eesti ja vene keeles pakendijäätmete sorteerimisjuhend ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja nimi ja telefoninumber.
(2²) Klaaspakendi kogumismahuti täiteavad peavad olema vähemalt 20 cm läbimõõduga ning segapakendi kogumismahutite täiteavad peavad olema vähemalt 30 cm läbimõõduga või 20*30 cm küljepikkustega.“;
32) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Pakendikotiteenuse kasutamisel tuleb järgida teenusepakkuja kehtestatud sorteerimise nõudeid. Pakendikotiteenus, sh pakendikott, peab olema jäätmevaldajale tasuta.“;
33) paragrahvi 25 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. Vältimaks pakendijäätmete lendumist kogumismahuti täitmisel, tühjendamisel ja pakendijäätmete veol, tuleb pakendijäätmed panna kogumismahutisse pakitult, soovitavalt läbipaistvasse kotti.“

§ 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. Määruse § 1 punktid 6, 7, 11-13, 16, 18-20, 22-23 ja 25-27 jõustuvad uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu jõustumisel.