KOV määruste valdkondlik liigitus: Keskkond ja heakord → Jäätmekäitlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 20.06.2013 nr 16
RT IV, 27.06.2013, 26
jõustumine 30.06.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, lõike 3 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punktide 36⁵ ja 36⁶, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõike 6, § 70, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” § 4 lõigete 1 ja 2 alusel

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ning järelevalve teostamine jäätmekäitluse üle Pärnu linnas.

  (2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmekäitluse optimeerimine.

  (3) Eeskirja kohaldatakse kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste suhtes.

§ 2.   Jäätmehoolduse arendaja

  Jäätmehoolduse arendamist Pärnu linna haldusterritooriumil korraldab Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) vastavalt oma pädevusele.

§ 3.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisted alljärgnevas tähenduses:
  1) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jmt;
  1¹) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sh filtrid, pagaritooted jmt;
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]
  2) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamise, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud;
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]
  3) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
  4) jäätmevedaja on korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja, kes on leitud riigihanke korras ja kellele on antud teenuste kontsessioon kestusega mitte rohkem kui viis aastat või isik, kellel on õigus vedada korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmeid;
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]
  5) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete vedamiseks ja nõuetekohaseks käitlemiseks üleandmiseks ning jäätmevaldaja võtab endale kohustuse selle eest tasumiseks;
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]
  6) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite või pakendijäätmete kogumismahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Pärnu linna haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele;
  7) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni;
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]
  8) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
  9) suurjäätmed on äravedamise eesmärgil kogumismahuti kõrvale paigutatud rasked ja kogukad jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ning mis võivad takistada või ohustada kogumismahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas;
  10) [kehtetu - RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]
  11) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk Jäätmekäitluse korraldus 

§ 4.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

  (2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

  (3) Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või nõuetekohaselt käidelda järgmised jäätmed:
  1) paber ja kartong;
  2) pakendid;
  3) ohtlikud jäätmed;
  4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
  5) probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
  6) põlevjäätmed, sealhulgas puit, plastid;
  7) suurjäätmed;
  8) metallid;
  9) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed;
  10) ehitus- ja lammutusjäätmed.
  11) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

  (4) [Kehtetu - RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

  (5) Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, pakendite ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]
  1) ohtlikke jäätmeid;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 40^oC kuuma tuhka;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
  5) suurjäätmeid;
  6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
  7) kogumiskaevude sh käimlate setteid;
  8) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
  9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid.

  (6) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt.

  (7) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]

  (8) Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat on keelatud.

  (9) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]

  (10) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu võib elurajoonides toimuda ajavahemikul 7.00.-22.00. Elurajoonides ei tohi elamumaa sihtotstarbega kinnistutelt vedada segaolmejäätmeid pühapäeviti.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

  (11) Jäätmevedaja peab koristama kogumismahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
  2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise;
  3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku. Ühismahutit, va kilekotti, on lubatud kasutada üksnes naaberkinnisasjadel või ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks;
  4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Segaolmejäätmete kogumismahutisse tuleb jäätmed haisu ja reostuse leviku, sh kogumismahuti tühjendamisel jäätmete lendumise, tõkestamiseks paigutada pakitult;
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]
  5) kasutama vanapaberi ja kartongi kogumiseks kogumismahutit elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on 8 või enam korterit, välja arvatud juhul kui elamus on tahkekütusel põhinev lokaalküte;
  6) kasutama vanapaberi ja kartongi kogumiseks kogumismahutit mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus tekib üle 20 kg vanapaberit nädalas;
  6¹) kasutama biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks kogumismahutit toitlustusega tegelevas asutuses ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus tekib üle 20 kg biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid nädalas, ning elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on 16 või enam korterit. Muul juhul tuleb biojäätmeid võimalusel koguda liigiti ning kompostida nõuetele vastavalt samal kinnistul või anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb vastavasse kogumismahutisse paigutada biolagunevasse kotti või paberkotti pakituna või lahtiselt juhul kui kasutatakse konteineris biolagunevast materjalist vooderduskotti;
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]
  7) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumispunktidesse, v.a jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav Pärnu linna koduleheküljel.

  (2) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks.

§ 6.   Jäätmete käitlemise eest vastutav isik

  Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnisasja omanik.

§ 7.   Kogumismahutile esitatavad nõuded

  (1) Kogumismahuti peab tagama:
  1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
  2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
  3) lekete vältimise.

  (2) Kogumismahutina võib kasutada:
  1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 140, 240, 360, 660, 800 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  2) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada jäätmekäitluskohta (sh sügavkogumismahutid, presskonteinerid);
  3) erandkorras kuni 60-liitrist kilekotti (v.a ühismahutina) minimaalse tühjendussageduse korral eramutes ja kui leibkonna jäätmeteke on alla 10 kg kuus;
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]
  4) biolagunevate aia-ja haljastusjäätmete puhul kuni 150 liitriseid biolagunevast materjalist jäätmekotte. Täidetud jäätmekoti kaal ei tohi ületada 20 kg.

  (3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

  (4) Kogumismahuti paigaldamise nõuded:
  1) kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi, tuleohutuse ja tervisekaitsealaseid aspekte;
  2) kogumismahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb kinnistul paigutada selliselt, et neid saaks tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast;
  3) käsitsi teisaldatavad kogumismahutid tuleb paigutada selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele kogumismahutist;
  4) kogumismahutid peavad paiknema hoonetest ja sõidukitest ohutus kauguses ning olema küllaldaselt valgustatud;
  5) kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (5) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks kasutatavad kogumismahutid tuleb arusaadavalt märgistada vastavalt kogutud jäätmeliigile. Juhul kui kogumismahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat kogumismahutit.

  (6) Kogumismahutid ei tohi olla paigutatud sõiduteele ega häirida muul viisil liiklust. Kõnniteele võib kogumismahuteid paigutada ainult tühjenduspäeval ja nii, et need ei segaks kõnniteel liikumist.

  (6¹) Kui ligipääs kogumismahutile on takistatud tee/tänava sulgemise tõttu, peab tee/tänava sulgeja korraldama kogumismahuti tühjendamise.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]

  (7) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest.

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

1. jagu Üldsätted 

§ 8.   Korraldatud jäätmeveo ulatus ja veopiirkonnad

  (1) Pärnu linna haldusterritoorium kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldaja kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

  (2) Pärnu linna haldusterritoorium on jaotatud kaheks veopiirkonnaks:
  1) veopiirkond 1: Pärnu jõe paremkaldale jäävad linnaosad (Tammiste, Rääma, Ülejõe, Vana-Pärnu);
  2) veopiirkond 2: Pärnu jõe vasakkaldale jäävad linnaosad (Raeküla, Papiniidu, Mai, Eeslinn, Rannarajoon, Kesklinn).

§ 9.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele:
  1) segaolmejäätmed;
  2) biolagunevad köögi ja sööklajäätmed;
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]
  3) vanapaber ja kartong;
  4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, randades, kalmistutel, haljasaladel ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate kogumismahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]

§ 10.   Jäätmevedaja leidmine

  (1) Pärnu Linnavalitsuse majandusosakond (edaspidi majandusosakond) korraldab veopiirkondadesse 1 ja 2 jäätmevedaja leidmise teenuste kontsessiooni vastavalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses kehtestatud korrale ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud ajal, jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

2. jagu Teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord 

§ 11.   Teenustasu suuruse määramise kord

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest.

  (2) Jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, muutmine, peatamine, jätkamine ja lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine), käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodil. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

§ 12.   Teenustasu suuruse muutmise kord

  (1) Jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimustel.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

  (2) Jäätmevedaja ja/või jäätmekäitleja võib taotleda iga konkreetse jäätmeliigi osas jäätmeveo teenustasu muutmist erineva protsendi võrra, kuid mitte rohkem kui 10%, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmete käitluskulusid.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

  (3) Jäätmevedaja ja/või jäätmekäitleja esitab teenustasu muutmise taotluse majandusosakonnale. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse ajal tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Majandusosakonnal on õigus nõuda täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud taotluse hindamiseks.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

  (4) Teenustasude muutmise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega maksimaalselt kuuekümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest. Linnavalitsuse korralduse eelnõu jäätmeveo teenustasu muutmise taotluse kohta valmistab ette majandusosakond.

  (5) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui majandusosakond on avalikustanud uued teenustasud ajalehes Pärnu Postimees.

§ 13.   Lisateenused

  (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 14.   Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

  Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse §69 lõike1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

§ 15.   Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

  (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.

  (2) Juhul kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole kokku leppinud teisiti, lähtutakse kogumismahutite tühjendamisel eeskirja § 20 kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusest ning arvestades kogumismahuti suuruseks:
  1) eramutele ja vähem kui 10 töötajaga juriidilistele isikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele – segaolmejäätmetel 140 l. Ülejäänud jäätmeliikide osas lähtutakse jäätmevaldaja vajadusest;
  2) kuni 8 korteriga elamutele – segaolmejäätmetel 140 l korraldatud jäätmeveoga hõlmatud korteri kohta. Ülejäänud jäätmeliikide osas lähtutakse jäätmevaldaja vajadusest;
  3) 8 või enama korteriga elamutele – segaolmejäätmetel 35 l korraldatud jäätmeveoga hõlmatud korteri kohta nädalas ning vanapaberi ja kartongijäätmetel 600 l. Ülejäänud jäätmeliikide osas lähtutakse jäätmevaldaja vajadusest;
  4) 10 või enama töötajaga juriidilistele isikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele – segaolmejäätmetel 140 l ning vanapaberi ja kartongijäätmetel 600 l. Ülejäänud jäätmeliikide osas lähtutakse jäätmevaldaja vajadusest;
  5) 16 või enama korteriga elamutele, toitlustusega tegelevatele asutustele ning mitteelamumaa sihtotstarbega biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiskohustusega kinnistutele - biolagunevad köögi ja sööklajäätmed 140 l.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

  (3) Juhul kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise võimaluse. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.

  (4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad majandusosakonnale vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse (eeskirja lisa 1). Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 16.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Jäätmevaldaja võib taotleda erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist, kui kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks esitab jäätmevaldaja majandusosakonnale vormikohase taotluse (eeskirja lisa 2).

  (2) Taotluses märgitakse:
  1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata);
  2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest;
  3) andmed jäätmevaldaja kohta.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20.jaanuariks, majandusosakonnale kirjaliku kinnituse, et kinnisasjal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20.jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21.jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama majandusosakonda korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

§ 17.   Taotluse menetlemine

  (1) Majandusosakond kontrollib taotluse vastavust eeskirja §16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab majandusosakond taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

  (2) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse vaatab läbi majandusosakond alates nõuetekohase taotluse laekumisest kolmekümne päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra.

  (3) Majandusosakond kontrollib eelnevalt kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist.

  (4) Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise või vabastamata jätmise korraldatud jäätmeveoga liitumisest otsustab majandusosakond otsusega, kus näidatakse vabastamise või vabastamata jätmise põhjus ja vabastamise kestus. Majandusosakonnal on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest põhjendatud taotluse alusel kuni viieks aastaks. Otsuses viidatakse eeskirja §16 lõigetes3 ja 4 esitatud kohustustele.

  (5) Majandusosakond teeb otsuse korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise või vabastamata jätmise kohta jäätmevaldajale teatavaks hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]

  (6) Majandusosakond teavitab jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamisest vastava piirkonna jäätmevedajat hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest.

§ 18.   Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõppemine

  (1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, kui
  1) majandusosakonna otsuses märgitud tähtaeg on möödunud;
  2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20.jaanuariks eeskirja § 16 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust.

  (2) Kaks kuud enne kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus esitada majandusosakonnale uus taotlus. Taotluse menetlemisel juhindutakse eeskirja §-dest 16 ja 17.

§ 19.   Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõpetamine enne tähtaega

  Majandusosakonnal on õigus otsusega lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
  1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
  2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse majandusosakonnale;
  3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

4. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine 

§ 20.   Kogumismahutite tühjendamissagedus

  (1) Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
  1) eramutele, kuni 8 korteriga elamutele ja vähem kui 10 töötajaga juriidilistele isikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele – segaolmejäätmed 1 kord nelja nädala jooksul, vanapaberi ja kartongijäätmed, suurjäätmed ning biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed vastavalt vajadusele;
  2) 8 või enama korteriga elamutele, 10 või enama töötajaga juriidilistele isikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele – segaolmejäätmed 1 kord nädalas, vanapaberi ja kartongijäätmed 1 kord nelja nädala jooksul, suurjäätmed ning biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed vastavalt vajadusele.
  3) 16 või enama korteriga elamutele, toitlustusega tegelevatele asutustele ning mitteelamumaa sihtotstarbega biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiskohustusega kinnistutele 1 kord nädalas.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

  (2) Juhul, kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik pole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on jäätmevedajal õigus nõuda tühisõidu tasu ehk jäätmeveo teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda kogumismahuti tegeliku tühjendamise korral. Kui mis tahes jäätmete kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

  (3) Jäätmevaldajal on õigustaotleda, et tema kogumismahutite tühjendamine toimuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust harvemini, kuid segaolmejäätmete osas mitte vähem kui 1 kord nelja nädala jooksul.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse esitamine ja menetlemine toimub eeskirja §-des 16 ja 17 sätestatud korras.

§ 21.   Jäätmete vedamine

  (1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

  (2) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]

  (3) [Kehtetu - RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

  (4) Jäätmete vedamisel kasutatavad veokid peavad vastama vähemalt EURO 4 nõuetele, kui hankedokumentides ei nähta ette kõrgemat nõuet.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

§ 22.   Jäätmete käitluskohad

  (1) Majandusosakond korraldab veopiirkondadest 1 ja 2 kogutud jäätmete käitluskoha määramiseks teenuste kontsessiooni vastavalt riigihangete seaduses kehtestatud korrale ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat. Hankija lähtub seejuures põhimõttest, et jäätmed toimetatakse taaskasutamiseks tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

  (2) Jäätmevedaja kohustub kogu lepingu kehtivusaja jooksul toimetama piirkonnas 1 ja 2 kogutud jäätmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratud sihtkohta.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

  (3) Jäätmete käitlemisel tuleb järgida jäätmehierarhiat.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 01.12.2017jõustus jäätmeveo hankelepingu jõustumisest]

4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded 

§ 23.   Ohtlike jäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale.

  (3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistavad nende sattumise keskkonda või kanalisatsiooni.

  (4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav või kogutud jäätmeid vastuvõttev isik peab vastavat tegevust reguleerivad juhised asetama nähtavasse kohta.

  (5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale isikule.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]

  (6) Juriidiliste isikute ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuses tekkinud ohtlike jäätmete kogumine ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmine:
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]
  1) juriidiliste isikute ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuses tekkinud ohtlike jäätmete kogumiskohale peab olema takistatud kõrvaliste isikute juurdepääs;
  2) segunenud ohtlikud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks;
  3) ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist;
  4) jäätmevaldaja, kellel ei ole ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeluba, on kohustatud ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule;
  5) jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed või nende pakendid enne jäätmekäitlejale üleandmist vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale;
  6) ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud päästeasutus tuletõrje- ja päästetöödel kokkukogutud ohtlike jäätmete üleandmisel, esitab ohtlike jäätmete vedajale ja vastuvõtjale vormikohase saatekirja koos ohtlike jäätmete saadetisega;
  7) ohtlike jäätmete tekitaja on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

  (7) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumine:
  1) jäätmevaldaja on kohustatud probleemtoodetest tekkivad jäätmed üle andma vastavasse kogumissüsteemi;
  2) probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud turustajate kaudu jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast ja kohtadest.

§ 24.   Tervishoiu riskijäätmete käitlemine

  (1) Tervishoiu riskijäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigustekkinud amputeeritud kehaosad, organid, koeproovid, platsenta jne kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud ja vastavalt tähistatud punasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20°C. Bioloogilised jäätmed kõrvaldatakse ainult volitatud jäätmekäitleja kaudu.

  (3) Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed, muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti. Nakkusohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada jäätmekotte, millised on heaks kiitnud nakkusohtlikke jäätmeid kahjutustamisele vastu võttev käitleja.

  (4) Diagnostika- ja raviprotsessis kasutatud teravad ja torkivad esemed nagu süstlanõelad, skalpelliterad, ampullikillud jne tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse või muusse nõusse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!”.

  (5) Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmevaldaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.

  (6) Kogutud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kahjutustamiseks ja kõrvaldamiseks üle anda vastavat litsentsi ja jäätmeluba omavale käitlusettevõttele.

§ 25.   Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine

  (1) Pakendiettevõtja on kohustatud jäätmevaldajalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Pakendijäätmete tagastamise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]

  (2) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumispunktis kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]

  (2¹) Pakendite kogumismahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt, loetavalt, suurte tähtedega, eesti ja vene keeles pakendijäätmete sorteerimisjuhend ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja nimi ja telefoninumber.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]

  (2²) Klaaspakendi kogumismahuti täiteavad peavad olema vähemalt 20 cm läbimõõduga ning segapakendi kogumismahutite täiteavad peavad olema vähemalt 30 cm läbimõõduga või 20*30 cm küljepikkustega.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]

  (3) Pakendikotiteenuse kasutamisel tuleb järgida teenusepakkuja kehtestatud sorteerimise nõudeid. Pakendikotiteenus, sh pakendikott, peab olema jäätmevaldajale tasuta.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]

  (4) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20m².

  (5) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m², võib majandusosakonna nõusolekul korraldada tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha kauplemisajal.

  (6) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

  (7) Majandusosakond kooskõlastab pakendijäätmete avalike kogumiskohtade asukohad. Pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid sõlmivad majandusosakonnaga kirjaliku lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga pakendipunkti kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.

  (8) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. Vältimaks pakendijäätmete lendumist kogumismahuti täitmisel, tühjendamisel ja pakendijäätmete veol, tuleb pakendijäätmed panna kogumismahutisse pakitult, soovitavalt läbipaistvasse kotti.
[RT IV, 24.04.2015, 1 - jõust. 27.04.2015]

§ 26.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid).

  (2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitusel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile).

  (3) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuetele teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete kohta, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik.

  (4) Ehitus- ja lammutusjäätmed, mida ei taaskasutata või kõrvaldata tekkekohas, tuleb käitlemiseks üle anda vastavat õigust omavale isikule.

  (5) Ehituse ja lammutuse ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele.

§ 27.   Biolagunevate jäätmete kompostimine

  (1) Eramutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides.

  (2) Kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et need ei põhjustaks kahjurite ja haisu teket.

  (3) Eramutes tekkivaid biolagunevaid köögijäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud ja kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes ehk kompostrites.

  (4) Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

  (5) Kompostimisnõud ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

5. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded 

§ 28.   Jäätmekäitluskohad

  (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on näiteks jäätmete sorteerimisjaam, kompostimisväljak, prügila, koostootmisjaam.

  (2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.

  (3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või ‑konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 29.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu, tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

6. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 30.   Järelevalve

  Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostavad Pärnu Linnavalitsuse poolt määratud ametiisikud ja keskkonnakaitseinspektori õigusi omavad isikud käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

§ 31.   Vastutus

  Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120–126¹¹ ja pakendiseaduse §‑de 29–31 alusel.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 32.   Varasema määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 33.   Jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Lisa 1 Ühismahuti kasutamise taotlus

Lisa 2 Taotlus korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks