Jõgeva valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 17.05.2018 nr 37
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkond, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ning järelevalve jäätmekäitluse üle Jõgeva vallas.
(2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmekäitluse optimeerimine.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse termineid järgnevas tähenduses:
1) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduse poolest samalaadsed jäätmed;
2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
3) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (paber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, suurjäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed ning aia- ja haljastujäätmed);
4) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke;
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, jaemüügikohtades ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
7) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
8) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigustekkivad jäätmed, sealhulgas need mis sisaldavad asbesti ning väljaveetud pinnas;
9) suurjäätmed on äravedamise eesmärgil kogumismahuti kõrvale paigutatud rasked ja kogukad jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ning mis võivad takistada või ohustada kogumismahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas;
10) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;
11) jäätmejaam on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sealhulgas ohtlike jäätmete kogumismahutid;
12) jäätmete kogumismahuti on standardne jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;
13) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;
14) kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil;
15) komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav anum;
16) korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja nende transportimine nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta;
17) veopiirkond on käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;
18) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
19) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekib jäätmeid või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
20) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
21) jäätmevedaja on isik, kes korraldab korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta;
22) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete käitlemiseks ja jäätmevaldaja kohustuse selle eest tasumiseks;
23) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale jäätmete käitlemise eest makstav tasu;
24) lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve.
2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine
§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(2) Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses ning üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või nõuetekohaselt käidelda. Liigiti kogumine peab olema korraldatud kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohalt ja majanduslikult teostatav.
(3) Et tagada väljasorditava jäätmematerjali kõrgem kvaliteet (taaskasutusvõimaluste suurendamiseks ja sortimise tõhususe parendamiseks), väljanopitud jäätmete kogumine ja liikide kaupa jäätmekäitlejale üleandmine, tuleb tekkekohas esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda.
(4) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (sulgudes jäätmekoodi number):
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogilised mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (koodiga 20 01 ja tähistatud tärniga*) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud liigiti kogutud olmejäätmeid saab ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile kas:
1) korraldatud jäätmeveo raames;
2) viies jäätmed ise jäätmejaama või avalikesse kogumispunktidesse;
3) andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmete kogumisringidele või taaskasutusorganisatsioonidele;
4) andes jäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele;
5) toimetades jäätmed ise vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.
§ 4. Kogumismahutisse paigaldamise keelud
(1) Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi ning pakendite kogumismahutisse on keelatud panna:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma tuhka;
3) vedelaid jäätmeid;
4) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
5) suurjäätmeid;
6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
7) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
8) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
10) radioaktiivseid jäätmeid;
11) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid.
(2) Kuum tuhk kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahendisse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse.
(3) Halvasti lõhnavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada kilest prügikotti, et jäätmed ei levitaks halba lõhna ja ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
§ 5. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba ning vajadusel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.
(2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekoldes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. Paberi ja kartongi puhul tuleb eelistada nende taaskasutamist põletamisele.
(3) Tiheasustusalal on aia- ja haljastujäätmete põletamine keelatud.
(4) Hajaasustusalal on aia- ja haljastujäätmete põletamine lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Üle ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast.
(5) Avalikul üritusel lõkke tegemisel tuleb kooskõlastada lõkkekoha asukoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed asukohajärgse Päästeametiga.
§ 6. Jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise;
3) vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendite, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist olmejäätmete hulka;
4) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või lepingu alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
5) mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud;
6) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Segaolmejäätmete kogumismahutisse tuleb jäätmed haisu ja reostuse leviku, sealhulgas kogumismahuti tühjendamisel jäätmete lendumise, tõkestamiseks paigutada pakitult;
7) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse, jäätmejaama või jäätmekogumiskohtadesse, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav valla veebilehel.
(2) Avaliku ürituse korraldaja vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. Selle tagamiseks on ta kohustatud varustama ürituse läbiviimise paiga piisaval arvul kogumismahutitega. Avalikus linnaruumis korraldatavatel väliüritustel ja tänavakaubanduses kasutatavad mahutid paigaldatakse üritust või tänavakaubandust korraldava isiku poolt kohtadesse, mis on kooskõlastatud vallavalitsuse majandusosakonnaga.
(3) Ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama ühte jäätmevaldajat esindama ühismahuti kasutajaid jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks.
§ 7. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik
Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.
§ 8. Kogumismahutile esitatavad nõuded
(1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, et tagada ohutus keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.
(2) Jõgeva linna piirkonnas võib kogumismahutina kasutada:
1) väikeelamute jäätmevaldajate segaolmejäätmete üleandmiseks kuni 20-liitrised jäätmevedaja poolt aktsepteeritud jäätmekotte, täitunult kaaluga mitte üle 5 kg;
2) tootjavastutusorganisatsioonide poolt pakendijäätmete kohtkogumisel antavaid jäätmekotte, täitunult kaaluga mitte üle 10 kg;
3) kuni 400-liitriseid jäätmekotte aia- ja haljastujäätmete üleandmiseks, täitunult kaaluga mitte üle 10 kg;
4) 0,08 m3, 0,12 m3, 0,14 m3, 0,24 m3 ja 0,37 (k.a 0,36) m3 mahuga ratastel plastmassmahuteid;
5) üle 0,37 m3, 0,6 (k.a 0,66) m3, 0,8 m3 ja 1,1 m3 mahuga ratastel plastmassmahuteid;
6) 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 mahuga ilma ratasteta metallmahuteid;
7) maasse paigaldatud süvamahuteid;
8) pressmahuteid;
9) teisaldatavaid veokonteinereid, sealhulgas jäätmekotte.
(3) Torma, Palamuse ja Jõgeva veopiirkonnas võib kogumismahutina kasutada:
1) suletavaid käsitsi teisaldavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 0,08 m3, 0,12 m3, 0,14 m3, 0,24 m3, 0,37 m3, 0,6 m3, 0,77 m3, 0,8 m3), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
2) muid (1,5 m3, 2,5 m3, 4,5 m3) suletavaid metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;
3) kuni 150-liitriseid kilekotte (mitte üle 10 kg), mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest;
4) süvakogumismahuteid, mis vastavad Eesti Vabariigi kehtivale strandardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.
(4) Jõune, Pööra, Saduküla, Härjanurme ja Kaave külade veopiirkonnas võib kogumismahutina kasutada:
1) kuni 100-liitrist jäätmekotti ühe pere jäätmete (maksimaalselt 10 kg) kogumiseks;
2) põhiliselt plastist 0,08 m3, 0,14 m3, 0,24 m3, 0,36 m3, 0,6 m3 või 0,8 m3 kaane ja käepidemetega konteinerit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;
3) 2,5 või 4,5 m3 suurust kaanega konteinerit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada;
4) presskonteinerit;
5) süvakogumismahutit (mahuti millest 2/3 asub pinnasesse paigutatult), mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.
(5) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.
(6) Kogumismahuti ei tohi olla paigaldatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Kogumismahuti lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.
(7) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsuse majandusosakonnaga. Erandkorras ja kokkuleppel võib jäätmete kogumismahuti paigutada ka väljapoole krundi või kinnistu piire, kui see on vajalik parema ligipääsetavuse tagamiseks. Avalikult kasutatavale territooriumile, nagu parklad, platsid, haljasalad, mahutite paigaldamiseks annab loa vallavalitsuse majandusosakond.
(8) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti: Kui kinnistule puudub juurdepääs, võib kasutada mõnda teist kinnistut ainult kinnistu omaniku nõusolekul.
(9) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse.
(10) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ja sellel ei tohi esineda eritasandilisi astmeid. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et see võimaldaks raskeveoki pealesõitu.
(11) Jõgeva linnas tuleb paiksete ja käsitsi teisaldatavate mahutite kasutamisel arvestada järgmist:
1) paikse mahuti optimaalse asendi tagamiseks paigaldab mahutid jäätmevedaja, paigalduskohta või -asendit on lubatud muuta vaid temaga kokkulepitult. Mahutit ei paigaldata tehnorajatiste kaitsevööndisse;
2) paikne mahuti paigaldatakse jäätmeveoki ratastega samal tasandil tugevale pinnasele;
3) nõuetekohane juurdepääsutee paikse mahutini peab olema kõva kattega, vähemalt 3,5 meetrit lai, kallakuga kuni 10%, vaba kõrgusega tee kohal vähemalt 4,5 meetrit ja vähemalt 6 meetrit, kui kogumismahuti asub ruumis. Sõidetavus teel tagatakse vähemalt tühjenduspäeval;
4) käsitsi teisaldatavate mahutite asukohta eeskiri ei reguleeri, mahutite üleandmiskohad lepitakse kokku jäätmevedajaga;
5) käsitsi teisaldatava mahuti pealelaadimiskoht valitakse selline, mis välistab mahuti käsitsi tõstmise vajaduse ja arvestab liiklusohutusega. Sellest tulenevalt paigutatakse ratastel mahutid tühjenduspäevaks laadimiskoha lähedusse sõidutee äärele mitte lähemale kui 1,5 meetrit ja mitte kaugemale kui 5 meetrit, kuid mitte kõnniteele. Kuna pikem vahemaa suurendab terviseriske, on jäätmevedajal sellest tingitult õigus nõuda mõistlikku lisatasu.
(12) Eriotstarbeline kogumismahuti paigaldatakse projektijärgse ehituse puhul ehitusprojektis ettenähtud asukohta ja ajaks, muudel juhtudel kinnistule, millel jäätmed tekivad. Kogumismahuti paigaldamiseks sõidu- või kõnniteele taotleb tööde tegija või kinnistuomanik vallavalitsuse majandusosakonnalt kirjaliku loa tänava või selle osa sulgemiseks.
(13) Jäätmemahuti võib paigutada vastavasse jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.
(14) Hoone seest kogutakse olmejäätmeid vaid jäätmevedaja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe alusel. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad kogumismahutid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.
(15) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja.
(16) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille olemasolu ja õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.
(17) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti märgistuse (jäätmetekkekoha aadress (tänava/talu nimi, maja number), ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest.
3. peatükk Korraldatud jäätmevedu
1. jagu Üldsätted
§ 9. Korraldatud jäätmeveo veopiirkond
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik järgmistes piirkondades:
1) I piirkond – Jõgeva linn (lisa 1);
2) II piirkond – Torma, Palamuse ja Jõgeva piirkond lisades 2–4 näidatud piirides;
3) III piirkond – Kaave, Jõune, Härjanurme, Pööra ja Saduküla piirkond – lisades 5–6 näidatud piirides kuni 30. aprillini 2019.
(2) Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldaja kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle käesolevas eeskirjas sätestatud tingimustel.
(3) Veopiirkonnas veab jäätmeid teenuse kontsessiooni korras valitud jäätmevedaja.
§ 10. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliik
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on:
1) I piirkonnas segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01), paber ja kartong (jäätmekood 20 01 01) ja biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (jäätmekood 20 01 08).
2) II ja III piirkonnas segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01).
(2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid.
2. jagu Teenustasu suuruse määramine ja muutmine
§ 11. Teenustasu suuruse määramine
(1) Teenustasu suurus seatakse jäätmeveo teenuse kontsessiooniga.
(2) Teenustasu sisaldab kõiki vedajapoolseid kulutusi kogumismahuti tühjendamise ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel, sealhulgas vedamise ettevalmistamisega seotud kulusid, jäätmekäitluslepingu sõlmimist, peatamist, jätkamist, lõpetamist, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamist ja edastamist, välja arvatud kordusarvete ja võlateadete väljastamist ja edastamist.
(3) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt vedaja esitatud arvetele.
(4) Teenustasu kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud kogumismahuti mahule ja veosagedusele ning ei sõltu mahutite täitumisest.
(5) Teenustasule lisatakse kogumismahuti rendi maksumus, kui kogumismahuti ei ole jäätmevaldaja omanduses või kui jäätmevaldaja ei rendi teiselt ettevõttelt kogumismahutit.
§ 12. Teenustasu suuruse muutmine
(1) Jäätmevedajal puudub õigus jäätmeveo teenustasusid ühepoolselt muuta. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimustel.
(2) Jäätmevedaja võib taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist veopiirkonnas objektiivsete asjaolude esinemisel, millega vedajal polnud võimalik pakkumuse esitamise ajal arvestada ja kui need asjaolud mõjutavad oluliselt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veotasu või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas. Objektiivseteks asjaoludeks loetakse asjaolusid, mis on seotud pakkumuse esitamise järgselt kehtestatud jäätmete vastuvõtu hinnaga jäätmekäitluskohas või veoteenust mõjutavate kuludega. Veoteenuse all mõistetakse jäätmete kogumist veopiirkonnas ja sõitu jäätmekäitluskohta.
(3) Jäätmevedaja poolt esitatud korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama vähemalt andmeid selle kohta,:
1) milliseid teenustasusid jäätmevedaja suurendada ja/või vähendada soovib;
2) milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasusid muuta ja miks tal polnud võimalik nende asjaoludega pakkumuse esitamise ajal arvestada;
3) millised on jäätmevedaja poolt soovitavad teenustasude suurused koos taotletavate teenustasude kalkulatsiooniga, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga.
(4) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.
§ 13. Lisateenused
(1) Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine
§ 14. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad käesoleva eeskirja paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatud veopiirkondades.
(2) Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Kui tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse majandusosakonna nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, ei loeta mittevastutajaid isikuid mitteliitunuks.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isik, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.
(5) Jõgeva linnas ei kohaldata korraldatud jäätmevedu lisaks veel kinnistutele, millel tehakse ainult heakorratöid, nagu hoonestamata kinnistud, hoonestatud kinnistud, millel puudub omanik või millel paiknevad kõik elu-, tootmis- või ärihooned on kasutuskõlbmatud ning kaasomandis olevate garaažide kinnistud, mille kaasomanikud ei ole moodustanud neid esindavat juriidilist isikut.
(6) Vallavalitsuse majandusosakond informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.
§ 15. Jäätmevaldaja liitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldaja loetakse elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
(2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte.
§ 16. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine jäätmevaldajaga
(1) Jäätmevedaja sõlmib vastavas veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimusi.
(2) Jäätmevedajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või -hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima vedaja nimel jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepinguid.
(3) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.
(4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad vallavalitsuse majandusosakonnale ühismahuti kasutamise taotluse, milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad (kontaktandmed, aadressid ja allkirjad) ja neid esindav isik, kes sõlmib jäätmeveolepingu, ühismahuti asukoha aadress, ühismahuti kasutamise põhjendus, ühismahuti suurus, tühjendussagedus ja ühismahuti kasutamise ajavahemik (algus ja lõpp). Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Taotluses esitatud tingimuste muutumisest tuleb taotlejal vallavalitsuse majandusosakonda hiljemalt kolmekümne päeva jooksul teavitada.
§ 17. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks teatud tähtajaks, kui:
1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (sealhulgas suvila omanikud) 1. maist kuni 30. septembrini.
(2) Kirjalikus taotluses märgitakse ära:
1) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed ning jäätmete asukoha majapidamise aadress;
2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist;
3) ajaperiood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini);
4) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise otsustab vallavalitsuse majandusosakond.
(4) Korraldatud jäätmeveost tähtajaliselt vabastatud jäätmevaldaja esitab kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsuse majandusosakonnale kirjaliku kinnituse, et kinnisajal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kui jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(5) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsuse majandusosakonda korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Vallavalitsuse majandusosakonnal on õigus nõuda dokumente mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
4. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine, vedamine ja ja kõrvaldamine
§ 18. Jäätmete kogumismahutite tühjendamissagedus Jõgeva linnas
(1) Olmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
1) üle 24-korteriliste elamute kogumismahutitele vähemalt üks kord 2 nädala jooksul;
2) alla 24-korteriliste elamute, väike- ja ridaelamute ja maakasutuste, mille sihtotstarve ei ole elamumaa, jäätmevaldajate mahutitele vähemalt üks kord 28 päeva jooksul;
3) väike- ja ridaelamute ning 2–4-korteriliste elamute jäätmevaldajate mahutitele vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, kui biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud. Jäätmevaldaja peab esitama majandusosakonnale taotluse tekkekohas kompostimise kohta, majandusosakond kontrollib ning annab nõusoleku;
4) erandkorras vähemalt 2 korda 48 nädala jooksul, kui elamus elab üks inimene, kes sorteerib jäätmeid ning kompostib biojäätmeid jäätmetekkekohas vastava taotluse alusel ja majandusosakonna nõusolekul.
(2) Biojäätmete veosagedus on:
1) 36- ja enama korteriga elamutes ning koolides, lasteaedades, tervishoiu- või hoolekandeasutustes, toitlustuskohtades, kauplustes ja ladudes, kui neid jäätmeid tekib keskmiselt üle 20 kg nädalas, biolagunevatel köögi- ja sööklajäätmetel vähemalt üks kord 14 päeva jooksul;
2) 36- ja enama korteriga elamute ning koolide ja lasteaedade paberi- ja kartongijäätmetel vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.
(3) Mahutiväliste olmejäätmete regulaarne jäätmeteke ei ole lubatud. Episoodilise tekke puhul peab vedu toimuma graafiku- või lepingujärgsel veopäeval või lisatellimuse alusel mõistliku aja jooksul pärast nende jäätmete väljapanekut.
(4) Suurjäätmed või olmes tekkinud ehitus-lammutuspraht pannakse veoks välja jäätmevedajaga eelnevalt kokkulepitud ajaks. Mõnel muul ajal korraldavad äraveo korterelamute haldajad või nendega kokkuleppel korteriomanikud ise, arvestusega, et need jäätmed peavad olema ära veetud hiljemalt jäätmete väljapanemisele järgneval tööpäeval kella 17-ks.
(5) Pakendijäätmete veosagedus avalikest mahutitest on vähemalt üks kord 14 päeva jooksul, kortermajade mahutitest vastavalt taaskasutusorganisatsiooniga sõlmitud lepingutele. Mahuti ületäitumise ja mahutiväliste jäätmete tekkel korraldab taaskasutusorganisatsioon lisaveo mõistliku aja jooksul.
(6) Kui segaolmejäätmete vedaja on võtnud vastutuse suunata tema poolt kogutavad segaolmejäätmed järelsortimisele või jäätmepõletustehasesse, et tagada jäätmeseaduse § 134 sätestatud nõuete täitmine, on lubatud segaolmejäätmete koosseisus veoks üle anda ka biolagunevad jäätmed. Sel juhul loetakse need liigitikogutult taaskasutusse suunatuks ja käesoleva paragrahvi lõige 1 punkti 2 ei rakendata.
§ 19. Olmejäätmete kogumismahutite tühjendamissagedus Torma, Palamuse ja Jõgeva piirkonnas
(1) Olmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
1) tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
(2) Tiheasutusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas nõuetekohaselt tagatud, võib olmejäätmeid kirjaliku taotluse alusel vallavalitsuse majandusosakonna nõusolekul regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.
(3) Torma piirkonnas võib erandkorras hajaasustusalal elamutes, kui elamus elab üks inimene, kirjaliku taotluse alusel vallavalitsuse majandusosakonna nõusolekul olmejäätmeid regulaarselt ära vedada vähemalt 2 korda 48 nädala jooksul ning tihe- ja hajaasustusalal üle 4-korteriga korterelamutes ja juriidilistel isikutel vähemalt kord nelja nädala jooksul.
§ 20. Olmejäätmete kogumismahutite tühjendamissagedus Kaave, Jõune, Saduküla, Pööra ja Härjanurme külades
(1) Olmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
1) tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
(2) Tiheasutusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas nõuetekohaselt tagatud, võib olmejäätmeid kirjaliku taotluse alusel vallavalitsuse majandusosakonna nõusolekul regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.
(3) Jõune, Saduküla, Pööra ja Härjanurme külades on erandkorras, kui kinnistut kasutab üksik inimene ja kinnistul tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse ning sorteeritakse jäätmeid liigiti, vallavalitsuse majandusosakonnale esitatud taotluse alusel võimalik saada üheks aastaks harvem tühjendus kui kord nelja nädala jooksul.
§ 21. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine
(1) Juhul, kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik ei ole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmeveo teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda kogumismahuti tegeliku tühjendamise korral.
(2) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.
§ 22. Jäätmete vedamine
(1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.
(2) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud Jõgeva linna piirkonnas kella 23.00–7.00 ja teistes piirkondades ajavahemikus kell 23.00–6.00.
(3) I piirkonnas tuleb samaliigiliste jäätmete veopäeva kindlaksmääramisel, kaasa arvatud erineva veosageduse korral, arvestada nõudega, et kahel pool tänavat paiknevate kinnistute jäätmed veetakse ühel ja samal päeval.
(4) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava kontsessiooni hankedokumentides.
§ 23. Jäätmekäitleja kohustused
(1) Jäätmekäitleja, kes veab jäätmeid jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta, sealhulgas Torma prügilasse või kontsessionääri valitud nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta, milleks võib olla ka jäätmepõletustehas;
2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.
(2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
§ 24. Jäätmete kõrvaldamine ja jäätmete käitluskohad
(1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.
(2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, sealhulgas jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.
(3) Jõgeva valla haldusterritooriumil tekkinud jäätmeid käideldakse lähimas nõuetekohases jäätmekäitluskohas. Jäätmekäitluskohta ei ole lubatud ladestamisele viia eelnevalt sorteerimata jäätmeid.
(4) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.
(5) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevate jäätmete (aia- ja toidujäätmed) kompostimine omal kinnistul ja puhta paberi, papi ja puidu põletamine.
(6) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.
4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded
§ 25. Ohtlike jäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.
(3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia piirkondlikku jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõtjale.
(4) Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid võetakse vastu ohtlike jäätmete jäätmejaamas, kogumispunktis (info valla veebilehel www.jõgeva.ee) või antakse ära ohtlike jäätmete kogumisringil.
(5) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.
(6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike läbiimbumist.
(7) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.
(8) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.
(9) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.
(10) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel.
§ 26. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
1) klaas;
2) plastik:
3) paber ja kartong, sealhulgas kihiline kartong;
4) metall;
5) puit;
6) muu materjal.
(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, viia need tähistatud ja selleks ettenähtud segapakendi konteinerisse tühjalt, puhtalt ja kokku pressitult.
(3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb vastavas pakendis kaupa. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseaduses sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.
(4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile.
(5) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses. Sellistel pakendiettevõtjatel ning tänava- või turukaubandusega tegelevatel isikutel ei ole lubatud kasutada avalikke pakendimahuteid, välja arvatud Jõgeva valla piirkondlikku jäätmejaama paigaldatuid.
(6) Müügipakendi jäätmete avalike mahutite asukohad, mahutite miinimumarv ja -maht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus määratakse taaskasutusorganisatsiooni ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingus.
(7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega.
(8) Iga taaskasutusorganisatsioon paigaldab Jõgeva linna avalikke mahuteid sellisel hulgal ja mahuga, millega ta tagab vähemalt 25 m3 ühekordset kogumismahtu, arvestades veosageduseks 14 päeva.
(9) Jõgeva linnas on võimalik pakendijäätmete kogumist korraldada tekkekohal tasuta kogumisena (edaspidi kohtkogumine). Kohtkogumisteenust osutaval taaskasutusorganisatsioonil on lubatud vähendada pakendijäätmete avalike kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud mahutite arvu ja mahtu selle teenuse osutamise mahu võrra, arvestades veosageduseks 28 päeva. Kohtkogumiseks ei loeta jäätmevaldajale renditud mahuti kasutamist, kuna teenust ei osutata 100% tasuta.
(10) Avalikele pakendikogumiskohtadele seatakse järgmised tingimused:
1) igas avalikus kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine. Selle nõude täitmiseks peab taaskasutusorganisatsioon paber- ja papp-pakendi ning muude pakendite liigiti eraldikogumisel paigaldama samasse avalikku kogumiskohta või vajaliku paigaldusruumi puudumisel sellest mitte kaugemale kui 100 meetrit lisaks ka sellise mahuti, millesse oleks võimalik panna kõik teised pakendiliigid;
2) kõikide segapakendi pakendimaterjali liikide samasse mahutisse kogumisel peavad mahuti kuju, suurus ja täiteava mõõtmed võimaldama jäätmeid panna mahutisse takistamatult;
3) erinevate taaskasutusorganisatsioonide pakendimahutite vahekaugus samal paigalduskohal peab olema vähemalt 3 meetrit. Tingimus seatakse vaidluste vältimiseks taaskasutusorganisatsioonidega ja nende vastutusala väljaselgitamiseks, kuna pakendimahuti tühjendusel tuleb peale laadida ka kõik mahuti kõrval olevad või laadimise ajal mahapudenenud pakendid ja pakendijäätmed.
(11) Taaskasutusorganisatsioon tagab pakendikonteinerite tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine.
(12) Taaskasutatavate jäätmete mahutil peab olema selgelt loetav jäätmeliigi nimetus, taaskasutusorganisatsiooni logo ja kontaktandmed ning sortimise lühijuhend.
§ 27. Paberi ja kartongi jäätmete käitlemine
(1) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle jäätmekogumiskohale üleandmisel või vastavasse konteinerisse panemisel olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teisi liiki jäätmeid.
(2) Paberi ja kartongi kogumisel ning taaskasutusse suunamisel tuleb järgida nende vastuvõtja poolt kehtestatud tingimusi ja sortimisjuhiseid. Üldjuhul tuleb eemaldada metall- ja plastdetailid ning paberist või kartongist mittekoosnevatest materjalidest valmistatud või nendega kaetud osad.
(3) Saastunud või vettinud paber ja kartong eraldikogutult antakse veoks üle biolagunevate jäätmetena. Kui need jäätmed on pandud segaolmejäätmete mahutisse, loetakse need segaolmejäätmete koosseisus olevateks biolagunevateks jäätmeteks. Ohtlike ainetega saastunud paber ja kartong tuleb koguda eraldi ja üle anda ohtliku jäätmena.
(4) Kui ettevõttes tekib paberit ja kartongi eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, tuleb need eraldi koguda ja omada selleks vastavat kogumismahutit.
§ 28. Suurjäätmete käitlemine
(1) Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanad rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmed, pesumasinad, telerid, külmakapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
(2) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja.
(3) Suurjäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle jäätmejaama, lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Taaskasutusse suunamiseks tuleb need jäätmed üle anda jäätmejaama või mõnele teisele taaskasutusse suunavale või taaskasutusega tegelevale isikule.
(4) Ehituse või remondi käigustekkivad ehitusmaterjalide ja sanitaartehnika jäätmed ei ole suurjäätmed ning need antakse jäätmekäitlejale üle ehitus-lammutusprahina.
§ 29. Probleemtoodete käitlemine
(1) Probleemtooted on:
1) patareid ja akud;
2) mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid;
3) PCB-sid (toksilisi ja kantserogeenseid orgaanilisi ühendeid) sisaldavad seadmed;
4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
5) vanarehvid;
6) põllumajandusplast.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.
(3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(4) Vanarehvid tuleb üle anda piirkonda rajatud jäätmejaama, jäätmekogumiskohta või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse. Tootja on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise. Tootja varustab jäätmejaama ja jäätmekogumiskohta sobiva kogumismahutiga jäätmejaama ja jäätmekogumiskoha haldaja nõudel.
(5) Vanad patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.
(6) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale.
(7) PCB-sid sisaldavad seadmed antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatud korrale.
(8) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.
§ 30. Vanametalli ja metallijäätmete käitlemine
(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.
(2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest vedu.
(3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaamale või lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta (info valla veebilehel www.jõgeva.ee).
§ 31. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine
(1) Jäätmetekkekohas kompostimisvõimaluse puudumisel tuleb eraldikogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas põllumajandustoodangu jäätmed, üle anda kompostimisega tegelevale isikule, jäätmekäitlejale või Jõgeva linna jäätmejaama. Jõgeva linna avalikust linnaruumist eraldi kogutud aia- ja haljastujäätmete veosagedus on vähemalt üks kord 14 päeva jooksul ning linna erakinnistutel kogutud aia- ja haljastujäätmetel vastavalt vajadusele.
(2) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul tuleb eelistada kompostmist. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.
(3) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed ladustada tervisele ja ümbruskonnale kahjutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks. Kompostinõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 4 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.
(4) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites või lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides. Toiduainete tahkeid jäätmeid ei ole lubatud suunata ühisveevärgi kanalisatsiooni, kuna süsteem ei ole selleks ette nähtud.
(5) Piirkonna haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastuse biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad ja muud) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida olemasolevatel või rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades.
(6) Heitvee kogumiskaevu omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. Heitvee setteid ei tohi kodumajapidamises kasutada komposti valmistamiseks ega laotada pinnasele.
(7) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omal kulul likvideerima selle omanik.
(8) Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada paberkottidesse või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult spetsiaalsesse kompostrisse. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplusest. Biolagunevate jäätmete kompostrisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
(9) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kompostrisse lahtiselt kallamine on keelatud. Kompostrisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.
(10) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta.
§ 32. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele Jõgeva valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused).
(3) Diskreetset vanapaberit (isikuandmeid sisaldavad hävitamisele kuuluvad dokumendid) tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele.
(4) Bioloogilisi jäätmeid nagu operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, vereülekandesüsteemid, ühekordsed süstlad, verine või niiske sidumismaterjal ja muud patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed, peab käitlema järgmiselt:
1) bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mille on markeering „Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg ja see peab olema hoolikalt suletud. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja nimi ning pakkimiskuupäev;
2) bioloogilised jäätmed tuleb iga päev viia tekkekohast jäätmete kogumiskohta, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.
(5) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad ja muud) tuleb asetada mitte läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Täitunud kanistri mass ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.
(6) Nakkusohtlikke jäätmeid nagu verega või teisi potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbeid ja muid nakkusohtlikke jäätmeid peab käitlema järgmiselt:
1) tekkekohas kogutakse nakkusohtlikud jäätmed eraldi jäätmekotti, mis tihedalt suletakse ja varustatakse markeeringuga „Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev;
2) nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada tekkekohas. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia pärast jäätmekotti paigutamist jäätmete kogumiskohta ning paigutada täiendavasse markeeringuga jäätmekotti.
(7) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(8) Ravimijäätmed, mis on riknenud või mille lubatud kasutusaeg on lõppenud, pakitakse jäätmetekkekohas plastikkotti markeeringuga „Ravimijäätmed”. Plastikkotti pannakse ravimid koos ravimi originaalpakendiga. Ravimijäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.
(9) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Elavhõbedajäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga „Elavhõbedajäätmed” ning pakendile märgitakse tervishoiuasutuse nimi ning jäätme kirjeldus.
(10) Kemikaalide jäätmed nagu ohtlike kemikaalide jäägid tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga, märgistusega „Kemikaalide jäätmed”. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.
(11) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering „Radioaktiivsed jäätmed“, need tuleb hoida jäätmehoidlas omaette, lukustatavas ruumis. Radioaktiivsed jäätmed peavad läbima kiirguskontrolli ning tahked jäätmed, mille kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse prügilasse, kiirgusohutud vedelad jäätmed valatakse kanalisatsiooni. Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad muude tunnuste järgi ohtlike jäätmete nimistusse, siis käideldakse neid ka pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.
(12) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Nad peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
(13) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja edasisse käitlusse suunamise eest peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust kuidas neid juhiseid järgida.
(14) Kõikides apteekides võetakse elanikelt tasuta vastu kõlbmatuid ravimeid ja süstlaid. Need kogutakse vastavatesse kastidesse ning antakse markeeritult üle nende jäätmete vastuvõtmise õigust omavale isikule.
§ 33. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kogumiskohale
(1) Tervishoiuasutuses, kus osutatakse tervishoiuteenust inimesele, peab jäätmete kogumiskoht vastama järgmistele nõuetele:
1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;
2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;
4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;
5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav;
6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.
(2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.
§ 34. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Ehitusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda eraldi järgmiste jäätmeliikide kaupa:
1) puit;
2) paber ja papp;
3) metallijäätmed;
4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas, keraamiline materjal jms);
5) betoondetailid ja raudbetoon;
6) plastijäätmed, sealhulgas kile;
7) ohtlikud jäätmed;
8) segaolmejäätmed.
(3) Mitteohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete taaskasutamist. Kui jäätmeid ei ole võimalik taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele või jäätmejaama.
(4) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagavad ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.
(5) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust.
(6) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on käesoleva eeskirja ja seaduse alusel nõutav.
§ 35. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.
(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed nagu eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jms;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed nagu tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, bituumenitaolised segud, kivisöe- või põlevkivitõrv, tõrvasaadused jms;
4) saastunud pinnas.
(3) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.
(4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka.
(5) Ohtlike ehitusjäätmete mahutid peavad olema lukustatavad.
(6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kes omab vastavat jäätmeluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
(7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(8) Saastunud pinnast võib käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastava jäätmeluba omava ettevõtte poolt vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.
§ 36. Plastide käitlemine
(1) Plastid (jäätmekood 20 01 39) on olmejäätmest eraldi kogutud jäätmed (näiteks ämbrid, kelgud, plastnõud jne), mida tuleb tekkekohas liigiti koguda.
(2) Plast tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle lähimasse jäätmejaama, lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
§ 37. Klaasi käitlemine
(1) Klaas (jäätmekood 20 01 02) on olmejäätmest eraldi kogutud jääde (näiteks tarbeklaas nagu vaas, pitsid, kann jm, klaasist riiulid ja lauakate, peegel, lehtklaas jne), mida tuleb tekkekohas liigiti koguda.
(2) Klaas tuleb tekkekohas eraldi koguda muudest jäätmetest ja anda üle lähimasse jäätmejaama, lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
§ 38. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed
(1) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed.
(2) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle lähimasse jäätmejaama või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
§ 39. Puidu käitlemine
(1) Puit (jäätmekood 20 01 38) on olmejäätmest eraldi kogutud jääde, näiteks värvimata, immutamata ja lakkimata puit.
(2) Puit tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle lähimasse jäätmejaama või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
§ 40. Tekstiili käitlemine
(1) Tekstiil (jäätmekood 20 01 10, 20 01 11) on olmejäätmest eraldi kogutud jääde (näiteks rõivad ja tekstiil).
(2) Tekstiil tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle lähimasse jäätmejaama või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
5. peatükk Jäätmete taaskasutamise eesmärgid
§ 41. Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa
(1) Segaolmejäätmete kogumiseks nende tekkekohas on aastaks 2022 eesmärk liita jäätmetekkekohtadest 90% korraldatud jäätmeveoga ning suunata taaskasutusse 50% Jõgeva vallas tekkivate olmejäätmete kogumassist.
(2) Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise eesmärgiks 2018. aastal on pakendikonteinerite võrgustiku täiendamine ja aastaks 2020 vähemalt 60% pakendijäätmete kogumassist ringlusesse suunamine. Eesmärgi saavutamiseks tuleb elanikkonda rohkem teavitada pakendijäätmete liigiti kogumisest.
(3) Paberi ja kartongi taaskasutamise eesmärgiks on liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina. Aastast 2018 jätkatakse tekkekohas paberi ja kartongi jäätmete kogumist.
(4) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2020 vähendada biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmetes 20 massiprotsendini. Järgnevatel aastatel on vajalik alustada biolagunevate jäätmete liigiti kogumisega tekkekohas. Uue korraldatud jäätmeveo perioodi eel (2021. aasta) tuleb uuesti olukord üle vaadata ning tiheasustusala osas otsustada, kuidas alustada biolagunevate jäätmete liigiti kogumisega tekkekohas. Jõgeva linnas on biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed korraldatud jäätmeveoga hõlmatud. Võimalusel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida omal kinnistul, kui kinnistu suurus seda lubab, ning olemasolevatel/loodavatel kompostimisplatsidel. Hetkel on võimalik viia biolagunevad jäätmed Torma prügilasse ja Jõgeva valla piirkondlikku jäätmejaama. 2020. aasta lõpuks peab olema käivitunud biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja kompostimine. Parema arusaamise ja edukama tulemuse tagamiseks peab elanikkonda pidevalt teavitama, sealjuures tegelema tarbimisharjumuste muutmisega.
(5) Suurjäätmete, vanarehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on koguda jäätmeid jäätmejaamas ning elanikkonna pidev teavitustöö jäätmete äraandmise võimaluste kohta. Võimalusel, vastu tulles elanikele, koguda suurjäätmeid, vanu rehve, elektri- ja elektroonikaseadmeid ning ohtlikke jäätmeid kogumisringil. Võimalusel säilitada Jõgeva vallas jäätmekogumiskohad suurjäätmete, elektri- ja elektroonikaseadmete ja taaskasutatavate jäätmete vastuvõtmiseks.
(6) Plasti, metalli, klaasi, puidu, tekstiili ning bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete taaskasutamise eesmärgiks on jätkata piirkondlikus jäätmejaamas nende vastuvõttu. Jätkatakse koostööd erinevate keskustega, kuhu on võimalik viia kasutatud ja korralikku mööblit, rõivaid, elektri- ja elektroonikaseadmeid.
(7) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2020 suunata taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teha teavitustööd, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt. Kindlasti tuleb koguda eraldi eterniiti.
6. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
§ 42. Jäätmekäitluskoht
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
§ 43. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.
(3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigustekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.
(4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.
7. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 44. Järelevalve
Jäätmeseadusest tulenevate nõuete täitmise üle, sealhulgas käesoleva eeskirja täitmise üle, teeb pidevat järelevalvet vallavalitsus eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Ametiasutuse sisene teenistujate pädevus riikliku järelevalve ülesannete täitmisel määratakse ametijuhenditega.
§ 45. Vastutus
Vastutus eeskirja nõuete rikkumise eest on sätestatud jäätmeseaduses ja pakendiseaduses. Väärteo kohtuvälised menetlejad määratakse vallavalitsuse siseselt.
8. peatükk Rakendussätted
§ 46. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks:
1) Jõgeva Linnavolikogu 18. juuni 2015. a määrus nr 38 „Jõgeva linna jäätmehoolduseeskiri”;
2) Jõgeva Vallavolikogu 31. märtsi 2016. a määrus nr 13 „Jõgeva valla jäätmehoolduseeskiri”;
3) Palamuse Vallavolikogu 24. märtsi 2016. a määrus nr 43 „Palamuse valla jäätmehoolduseeskiri”;
4) Torma Vallavolikogu 17. veebruari 2016. a määrus nr 2 „Korraldatud jäätmeveopiirkonna kehtestamine”;
5) Torma Vallavolikogu 23. märtsi 2016. a määrus nr 17 „Torma valla jäätmehoolduseeskiri”.
Mai Treial
Vallavolikogu esimene aseesimees
Lisa 1 Jäätmehooldus (Jõgeva linn)
Lisa 2 Jäätmehooldus (Torma piirkond)
Lisa 3 Jäätmehooldus (Palamuse piirkond)
Lisa 4 Jäätmehooldus (Jõgeva piirkond)
Lisa 5 Jäätmehooldus (Kaave küla)
Lisa 6 Jäätmehooldus (Jõune, Härjanurme, Pööra ja Saduküla külad)
Facebook
Twitter