Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu töökord
Vastu võetud 17.05.2023 nr 10
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldosa
§ 1. Üldsätted
(1) Määrus reguleerib Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja volikogu komisjonide töökorraldust.
(2) Käesolevas töökorras sätestamata küsimused lahendatakse volikogu poolthäälte enamusega.
(3) Volikogu tehnilise teenindamise tagab Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kantselei (edaspidi vallakantselei).
§ 2. Volikogu töö korraldamine
(1) Volikogu töö vorm on istung.
(2) Volikogu istungid toimuvad korraliste istungitena üldjuhul liikmete füüsilise kohalolekuga üks kord kuus, kuu kolmandal kolmapäeval. Volikogu esimehe ettepanekul võib määrata korralise istungi ajaks ka muu aja. Juulis volikogu istungeid üldjuhul ei toimu. Volikogu istung algab kell 14.00, kui ei otsustata teisiti.
(3) Volikogu istungi kestvus ei või üldjuhul ületada 6 tundi, mis sisaldab vaheaegasid. Mõjuval põhjusel võib aega pikendada volikogu liikmete poolthäälte enamusega.
(4) Kiireloomuliste küsimuste või muul mõjuval põhjusel võib volikogu esimehe ettepanekul volikogu istungi läbi viia ka erakorralisena.
(5) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(6) Istungil viibivad kõrvalised isikud võivad istungist raadio-, tele- ja veebiülekandeid, videosalvestusi ning fotosid teha istungi juhataja loal ja tingimusel, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd.
(7) Istung on jälgitav otseülekandena. Otseülekande tehniliste tõrgete korral tehakse istungist videosalvestus, mis avalikustatakse järgmisel tööpäeval pärast volikogu istungit Põhja-Pärnumaa valla veebilehel (edaspidi valla veebilehel) ja on kättesaadav vähemalt üks aasta.
(8) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks istungi alguses sellekohasel registreerimislehel.
(9) Juhul, kui volikogu istung toimub füüsilise kohalolekuga, võib volikogu liige kaalukate põhjuste olemasolul ja volikogu esimehe eelneval nõusolekul, osaleda sellisel volikogu istungil distantsilt, elektrooniliste vahendite abil. Volikogu istungil elektroonilise osalemise korral peavad olema tagatud käesoleva korra järgsed digiistungil osalejale esitatud nõuded.
(10) Volikogu liikmed võivad istungite vahepealsel perioodil volikogu ja volikogu komisjonide pädevuses olevates küsimustes pidada arutelusid koosolekutena või e-kirjade vahendusel.
(11) Volikogu liikmete või volikogu komisjonide poolt või nende nimel välja saadetud ametlikud e-kirjad ettevõtetele või ametiasutustele registreeritakse dokumendiregistris Amphora.
§ 3. Volikogu digiistung
(1) Vajaduse ilmnemisel võib volikogu esimees välja kuulutada volikogu istungi toimumise virtuaalsena digikeskkonnas (digiistung). Digiistungit ei peeta, kui istungi päevakorras on päevakorrapunkt, mis eeldab salajast hääletust ja kasutatav keskkond ei võimalda salajase hääletuse läbi viimist virtuaalselt.
(2) Vajaduseks loetakse käesoleva korra tähenduses eelkõige asjaolusid, mille saabumisel ei ole võimalik volikogu istungi tavapärases korras läbiviimine seaduse alusel välja kuulutatud eriolukorrast tingituna, samuti kiireloomulise üksikküsimuse lahendamise korral, mille puhul ei ole volikogu liikmete kokkukutsumine füüsilise kohalolekuga istungiks mõistlik ning muudel põhjustel.
(3) Digiistung peetakse samas korras tavapärase istungiga, arvestades digiistungi olemusest tulenevaid tehnilisi eripärasid. Digiistungi läbiviimine salvestatakse ja protokollitakse ning istungi ülekanne on avalik.
(4) Digiistungi kutses annab volikogu esimees teada digiistungi pidamise vajaduse põhjuse ning lisaks tavapärasele informatsioonile istungi toimumisega seotud tehnilised üksikasjad (sh teave kasutatava keskkonna kohta ja juhendid istungiga liitumiseks).
(5) Digiistungi võib läbi viia, kui kasutatav digitaalne keskkond võimaldab videopildi, heli, teksti ning digitaalsete dokumentide edastamist üheaegselt ja volikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides istungit jälgida ja teha reaalajas istungi toiminguid (eelnõu esitlemine, ettekanded, suulised küsimused, sõnavõtud, hääletamine ja muud käesolevast töökorrast tulenevad toimingud).
(6) Digiistungi läbiviimiseks konkreetse keskkonna kasutamise otsustab istungi juhataja, kooskõlastatult valla IT-valdkonna spetsialistidega.
(7) Kui enne digiistungi algust või digiistungi ajal esinevad tehnilist laadi katkestused või rikked, sh istungil osaleva volikogu liikme ühendus puudub või katkeb, viivitab istungi juhataja istungi algusega või peatab juba alanud istungi. Digiistungiga alustatakse või jätkatakse samal päeval peale tekkinud katkestuse või rikke kõrvaldamist. Kui ilmneb, et katkestus või rike on pikemaajalisem, võidakse digiistung edasi lükata või sellega jätkata ka muul päeval. Vastava aja määrab istungi juhataja.
(8) Edasi lükatud digiistungi kuupäevaks loetakse päev, mil digiistung reaalselt toimus.
(9) Katkestatud digiistungi kuupäevaks loetakse digiistungiga alustamise kuupäev, sõltumata asjaolust, millisel kuupäeval tehnilise rikke või katkestuse tõttu istung tegelikult lõppes.
(10) Juhul, kui ühendus katkeb sõnavõtu, ettekande või kaasettekande, repliigi, küsimuse või sellele vastamise ajal, siis võimaldab istungi juhataja need uuesti esitada.
(11) Juhul, kui küsimuse või vastuse helikvaliteet ei ole hea, võib istungi juhataja paluda trükkida soovitud sõnumi ning selle vastuse istungi digikeskkonna sõnumiliidesesse. Nimetatud võimalust ei kasutata üldjuhul sõnavõtu või ettekande puhul.
(12) Juhul, kui ühendus katkeb hääletamise ajal, võimaldab istungi juhataja volikogu liikmetel antud päevakorrapunkti uuesti hääletada peale ühenduse taastamist.
(13) Juhul, kui katkeb istungi juhataja ühendus, teatab istungi katkestamisest ja teostab muud istungi jätkamisega seotud tegevused ja toimingud istungi aseesimees.
(14) Digiistungid salvestatakse ja salvestis avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt järgmisel tööpäeval. Tehniliste võimaluste olemasolul on digiistung ka otseülekandena jälgitav.
(15) Vallavalitsus tagab volikogu liikmetele vajaliku tarkvara kasutamisega seotud teabe ja pakub vajadusel väljaõpet ning tehnilist tuge, mis võimaldab volikogu liikmel digiistungil osaleda.
§ 4. Volikogu digiistungi läbiviimine
(1) Digiistung algab istungil osalevate volikogu liikmete tuvastamisega. Volikogu liikme osalemise tuvastab istungi juhataja ning registreerib istungi protokollija. Istungi protokollija vormistab registreerimislehe, mille kinnitavad istungi juhataja ja istungi protokollija oma allkirjaga.
(2) Juhul, kui volikogu liige logib istungi keskkonda sisse peale istungiga alustamist, annab ta häälega märku sisselogimisest, öeldes enda nime. Teate võib edastada ka istungi digikeskkonna sõnumiliidese kaudu. Volikogu liige, kellel on probleeme sisseloginud liikme tuvastamisega, annab sellest koheselt märku istungi juhatajale või protokollijale. Istungiga jätkatakse, kui enamusele istungil osalevatele volikogu liikmetele on isik tuvastatav.
(3) Juhul, kui volikogu liige lahkub istungilt ehk logib ennast istungi keskkonnast välja enne istungi lõppu, siis annab ta sellest häälega märku, öeldes enda nime. Teate võib edastada ka istungi digikeskkonna sõnumiliidese kaudu.
(4) Juhul, kui volikogu liikme saabumise või lahkumise teade antakse edasi sõnumiliidese kaudu, annab istungi juhataja teate edasi ka häälega. Protokolli tehakse märge liikme saabumise või lahkumise kohta.
(5) Soovist küsimuse esitamiseks, repliigiks või sõnavõtuks, annab volikogu liige istungi juhatajale märku kas suuliselt, öeldes enda nime ja teate, kas ta soovib esitada küsimust, repliiki või sõnavõttu või siis kirjutab oma soovi kasutatava digikeskkonna sõnumiliidesesse. Istungi juhataja edastab antud teate liikmetele häälega.
(6) Hääletamine digiistungil toimub üldjuhul suuliselt. Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse ja küsib ükshaaval istungil osalevate liikmete käest nende hääletuse tulemuse. Volikogu liige ütleb oma "ees- ja perekonnanime", "poolt", "vastu" või "erapooletu". Istungi juhataja võib hääletamise vajadusel läbi viia digikeskkonna sõnumiliidese kaudu, kui hääletus on nähtav kõigile keskkonda loginud isikutele.
§ 5. Istungist osavõtjad
(1) Volikogu istungitest võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, kutsutud Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse liikmed (edaspidi valitsuse liikmed) ja vallasekretär ning volikogu teenindav personal.
(2) Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.
2. peatükk Õigusaktide menetlemise kord
§ 6. Õigusaktide algatamine
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil;
3) Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusel (edaspidi valitsus);
4) vallavanemal;
5) vallasekretäril;
6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Volikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. Ülesande ettepaneku võib esitada volikogu liige. Ülesande andmine otsustatakse volikogu liikmete poolthäälte enamusega ja ülesande andmine fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Volikogu esimees esitab vallavalitsusele volikogu poolt antud ülesande täitmiseks esildise, näidates selles täpselt ülesande eesmärgi, põhisisu ja täitmise tähtaja. Vallavalitsus võib mõjuvatel põhjustel täitmise tähtaega pikendada, teavitades sellest volikogu esimeest.
§ 7. Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded
(1) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema õiguslikult, normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.
(2) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.
(3) Volikogu määruse eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse õigusakti vastuvõtmise vajalikkust, eelnõu põhiseisukohti ja sellest tulenevaid muudatusi ning vajadusel antakse ülevaade õigusakti rakendamisega seotud tegevustest ja mõjust vallaeelarvele. Seletuskirjas märgitakse eelnõu ja seletuskirja koostaja nimi ning ametikoht.
(4) Kui volikogu liikme, komisjoni või vallaelanike algatatud eelnõus tuvastatakse õiguslikke, keelelisi või normitehnilisi puudusi või ebatäpsusi, teeb vallasekretär eelnõu algatajale vastava põhjendatud ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks enne eelnõu menetlusse võtmist. Juhul, kui puudus või ebatäpsus eelnõus tuvastatakse peale õigusakti menetlusse võtmist, on õigus sisu mittemuutev kõrvalekalle parandada ka peale menetlusse võtmist.
(5) Juhul, kui eelnõu algataja ei nõustu esitatud ettepanekutega, võib volikogu esimees võtta eelnõu volikogu menetlusse, lisades kõrvale vallasekretäri seisukoha või tagastada eelnõu selle algatajale.
(6) Vallaelanikel on volikogu õigusakti andmiseks, muutmiseks või lõpetamiseks õigus esitada ettepanek kirjaliku põhjendatud taotlusena seaduses ettenähtud korras.
§ 8. Eelnõu arutamiseks ettevalmistamine
(1) Eelnõu volikogus arutamiseks ettevalmistamiseks kantakse eelnevalt ettevalmistatud eelnõu vallakantselei poolt dokumendihaldussüsteemi volikogu eelnõude alla.
(2) Vallakantselei koostab volikogu eelnõude alla registreeritud eelnõude põhjal volikogus arutelule tulevate küsimuste loetelu ja edastab selle volikogu esimehele hiljemalt kaheteistkümnendal päeval enne volikogu istungit. Volikogu esimees suunab eelnõud seisukoha kujundamiseks ühele või mitmele volikogu alatisele komisjonile, kelle valdkonda eelnõu puudutab. Vajadusel võib volikogu esimees suunata eelnõu seisukoha kujundamiseks ka mõnele muule alatisele komisjonile.
(3) Kõigis alatistes komisjonides (v.a revisjonikomisjon) arutatakse vähemalt valla põhimääruse, eelarve, eelarvestrateegia, arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõud.
(4) Eelnõud, mis on arutusel vähemalt kahel lugemisel, esitab volikogu esimees komisjonidesse kohe esimesel lugemise eel.
(5) Volikogu alatiste komisjonide koosolekud toimuvad arvestusega, et volikogu istungi päevakorras olevate eelnõude osas oleks komisjoni seisukoht välja selgitatud.
(6) Volikogu komisjonide esimehed esitavad neile arutamiseks esitatud eelnõude kohta komisjoni seisukoha volikogu esimehele esimesel võimalusel peale koosoleku toimumist ning volikogu istungil tehakse sellekohane ettekanne või kaasettekanne.
(7) Eelnõu menetlusse võtmise otsustab volikogu esimees peale komisjonide seisukohtade teada saamist. Volikogu esimehel on õigus eelnõud volikogu istungil arutelule mitte suunata, kui selline põhjendatud ettepanek on tulnud valdkonna eest vastutavalt komisjonilt ning eelnõu arutamine volikogus ei ole seotud kindlaksmääratud tähtajaga. Sellisel juhul tagastab volikogu esimees eelnõu selle algatajale koos komisjoni põhjendustega eelnõu menetlusse võtmata jätmise kohta, andes võimaluse komisjonis esitatud ettepanekute läbivaatamiseks ja vajadusel muudatuste sisseviimiseks eelnõusse. Eelnõu algataja ei ole kohustatud volikogu komisjoni poolt esitatud seisukohtadega nõustuma ning võib esitada eelnõu järgmisele volikogu istungile arutamiseks esialgsel kujul.
(8) Eelnõu loetakse menetlusse võetuks, kui volikogu esimees on kandnud eelnõu volikogu päevakorda ja edastanud päevakorra istungi kutsena volikogu liikmetele ja eelnõusid istungil ette kandvatele isikutele ning vallakantseleile.
§ 9. Valitsuse arvamus eelnõu kohta
(1) Eelnõud, mis ei ole algatatud valitsuse poolt, saadab volikogu esimees vallavalitsusele tutvumiseks ning arvamuse andmiseks. Valitsusele ei saadeta eelnõusid, mis puudutavad volikogu tegevust.
(2) Valitsus esitab oma arvamuse võimalusel kirjalikult volikogu esimehele või avaldab arvamuse volikogu istungil.
§ 10. Muudatusettepanekute esitamine
(1) Volikogu menetluses olevatele eelnõudele on muudatusettepanekuid õigus esitada:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil;
3) valitsusel.
(2) Muudatusettepanekud eelnõu kohta esitatakse volikogu esimehele või eelnõu algatajale kirjalikult, arvestusega, et muudatusettepanek oleks laekunud vallakantseleisse hiljemalt teise tööpäeva alguseks (kella 8.00-ks) enne volikogu istungi toimumise päeva. Muudatusettepanek esitatakse selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatuna ning selles märgitakse ära muudatusettepaneku põhjendus ja viide muudetavale sättele paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega.
(3) Volikogu esimees või nende omavahelisel kokkuleppel eelnõu algataja esitab muudatusettepaneku viivitamatult vallakantseleile registreerimiseks.
(4) Kui istungil eelnõu lugemine katkestatakse või saadetakse järgmisele lugemisele, esitatakse selle eelnõu kohta muudatusettepanekud eelnõu algatajale volikogu esimehe poolt määratud ajaks.
(5) Muudatusettepanekuks ei loeta:
1) ettepanekut eelnõu lugemine katkestada või saata eelnõu järgmisele lugemisele;
2) ettepanekut parandada eelnõus kirja- või normitehniline viga või ilmne ebatäpsus, s.h parandada või eemaldada ekslik viide õiguslikule alusele või lisada puuduolev vajalik viide, samuti preambula osa sõnastuse keelelist korrigeerimist vms, kui parandus ei mõjuta eelnõu sisu ega mõtet.
§ 11. Eelnõu tagasivõtmine
(1) Eelnõu algataja võib tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist. Tagasi võetud eelnõu langeb menetlusest välja.
(2) Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.
§ 12. Volikogu volituste lõppemise ajal menetluses olevate eelnõude väljalangemine
Volikogu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud, v.a vallaelanike algatusel menetluses olevad eelnõud.
§ 13. Eelnõu menetlemine mitmel lugemisel
(1) Vähemalt kahel lugemisel on kohustuslik menetleda järgmisi eelnõusid:
1) valla arengukava ja eelarvestrateegia;
2) valla eelarve ja lisaeelarve (v.a kui lisaeelarve muutmiseks ei ole selle avalikustamise ja volikogu alatistes komisjonides menetlemise tulemusel enne esimest lugemist tehtud muudatusettepanekuid);
3) valla põhimääruse kinnitamine ja muutmine;
4) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine.
(2) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.
(3) Juhul, kui eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu saata eelnõu teisele lugemisele ega katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja.
(4) Eelnõud, mille lugemine katkestati, kannab volikogu esimees järgmise istungi päevakorda esimestena.
(5) Eelnõu, mis otsustati saata järgmisele lugemisele, tuleb järgmisele lugemisele esitada hiljemalt kolme kuu jooksul, välja arvatud kuud, mil volikogu istungeid ei toimu. Kui eelnõu algataja ei esita eelnõu järgmisele lugemisele eelmises lauses toodud tähtajal, langeb see eelnõu menetlusest välja. Nimetatud juhul on võimalik sama küsimuse osas volikogule esitada uus eelnõu.
(6) Eelnõu järgmisel lugemisel või eelnõu lugemise katkestamisel saab eelnõu algataja esitada volikogule sama eelnõu parandatud või täiendatud teksti selle edasiseks menetlemiseks.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse eelarve s.h lisaeelarve ja valla arengudokumentide menetlemise suhtes niivõrd, kui see pole reguleeritud valla vastavate erikordadega.
§ 14. Volikogu istungi kokkukutsumine
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Põhja-Pärnumaa valla valimiskomisjoni (edaspidi valla valimiskomisjon) esimees seaduses ettenähtud aja jooksul.
(2) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda valitsus või vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Valitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokku kutsutud volikogu istungile esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud käesoleva töökorra kohaselt.
(3) Kutse istungi kokkukutsumise kohta edastab volikogu liikmete ametlikule elektronposti aadressile ja vallakantseleile volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, vähemalt 5 päeva enne volikogu istungit. Volikogu kutses tuleb ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused.
(4) Kutse saamise päeval tehakse volikogu liikmetele valla veebilehel kättesaadavaks istungi kutses esitatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjade ja lisatud lisamaterjalidega. Kui kutse volikogu liikmetele edastatakse peale kella 16.00, teeb vallakantselei istungi materjalid kättesaadavaks kutse esitamise päevale järgneval tööpäeval.
§ 15. Päevakorra koostamine
(1) Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees volikogule esitatud eelnõude ja ettepanekute, materjalide ning komisjonide seisukoha alusel (olemasolul), määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja vajadusel kaasettekandja.
(2) Volikogu päevakorda kantakse:
1) nõutavas korras eelnõudena ette valmistatud ja arutlusele tulevad küsimused;
2) arupärimisele vastamised, kui arupärimise esitaja on soovinud suulist vastust volikogu istungil;
3) muud informatsioonilised küsimused, mis ei vaja õigusakti vastuvõtmist, aga mida peetakse vajalikuks arutada volikogu istungil.
§ 16. Volikogu istungi avamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab istungit kohal olevatest volikogu liikmetest vanim liige.
(2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungil osalevate volikogu liikmete arv istungile registreerimise andmete alusel ja istungi päevakorra tutvustus.
(3) Pärast päevakorra tutvustamist antakse võimalus vallavanemale informatsiooni edastamiseks kuni 15 minutiks ja volikogu liikmele õigusakti eelnõu üleandmiseks või umbusaldusavalduse esitamiseks mitte üle 1 minuti.
§ 17. Päevakorra kinnitamine ja päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil
(1) Peale istungi avamist ja käesoleva korra § 16 lõikes 3 märgitud tegevusi, annab istungi juhataja võimaluse ettepanekute esitamiseks, väljasaadetud päevakorra korrigeerimiseks s.o päevakorrapunktide järjestuse muutmiseks, eelnõu vm päevakorras oleva küsimuse päevakorrast välja arvamise või päevakorraga seotud muu küsimuse otsustamiseks. Muudatused kinnitatakse volikogu häälteenamusega. Volikogu alustab tööd hääletamise tulemusena muudetud päevakorra järgi.
(2) Päevakorras oleva õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast või mõnest neist. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.
(3) Istungi juhataja avab läbirääkimised pärast viimast ettekannet või kaasettekannet.
(4) Küsimused ettekande ja kaasettekannete kohta esitatakse kohe peale ettekannete lõppu. Pärast ettekandeid ja sõnavõtte on õigus esitada küsimusi ettekandjale, sõnavõtjatele. Vastamise lihtsustamiseks esitatakse küsimused ühe küsimuse kaupa ja täpselt formuleeritult ning igas päevakorrapunktis on igal volikogu liikmel õigus kuni kolmeks küsimuseks. Kui volikogu liikme küsimus sisaldab mitut küsimust, arvestatakse kõik sisalduvad küsimused erinevateks küsimusteks.
(5) Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist.
(6) Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus arutelul oleva küsimusega seoses ühekordseks sõnavõtuks, kestusega mitte üle viie minuti. Sõnavõtu soovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega.
(7) ) Igas päevakorrapunktis on ettekandjal, kaasettekandjal ja volikogu liikmel õigus üheks repliigiks.
(8) Küsimuse, repliigi või sõnavõtu esitamise soovist teatatakse juhatajale käe tõstmisega. Enne esinemist teatab volikogu liige, kas tegemist on küsimuse, repliigi või sõnavõtuga.
(9) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral.
(10) Volikogu liikmel on eelnõu teisel lugemisel õigus nõuda valitsuse või komisjoni poolt arvestamata jäetud muudatusettepaneku hääletamist.
§ 18. Muudatusettepanekute hääletamine istungil
(1) Muudatusettepanekud vaadatakse läbi pärast läbirääkimiste lõppu ja nende esitamise järjekorras.
(2) Volikogu liige võib volikogu istungil nõuda muudatusettepaneku hääletust.
(3) Muudatusettepanekut eelnõu kohta ei hääletata, kui eelnõu algataja on ettepanekuga nõus ja ükski volikogu liige hääletamist ei nõua.
(4) Kui sama eelnõu kohta on esitatud rohkem kui üks muudatusettepanek, hääletatakse läbi kõik esitatud muudatusettepanekud.
(5) Kui üks muudatusettepanek sisaldab mitut muudatust, loetakse kõik muudatused erinevateks muudatusettepanekuteks, v.a kui muudatused on seotud sama tingimusega.
(6) Kui muudatusettepanekut hääletatakse, on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal või komisjoni esindajal või igaühel neist võimalus muudatusettepanekut kommenteerida ning küsimustele vastata. Küsimuste esitamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 17 sätestatust.
(7) Hääletamisele pandud muudatusettepanek võetakse vastu poolthäälte enamusega. Eelnõu pannakse lõpphääletusele koos poolthäälte enamuse saanud muudatusettepanekutega.
§ 19. Vaheaeg
(1) Volikogu istungil tehakse reeglina vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel. Sellise vaheaja alguse ja kestvuse otsustab istungi juhataja sõltuvalt päevakorra küsimuste arutamise käigust.
(2) Volikogu liikmel on õigus teha ettepanek võtta volikogu istungil enne eelnõu lõpphääletamise väljakuulutamist vaheaeg kestusega kuni 5 minutit. Ettepanek peab saama poolthäälte enamuse.
(3) Istungi juhatajal on õigus igal ajal välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg kestusega kuni 30 minutit.
§ 20. Hääletamine volikogu istungil
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(2) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Volikogu liige hääletab isiklikult.
(4) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised.
(5) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedeli täitmisega käesoleva määruse §-s 25 sätestatud korras või kasutatakse vastavat infosüsteemi.
(6) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
(7) Volikogu lõpphääletuse fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.
3. peatükk Isikuvalimiste läbiviimine
§ 21. Häältelugemiskomisjoni moodustamine isikuvalimiste korral
(1) Häälte lugemiseks isikuvalimistel moodustab volikogu avaliku hääletuse teel volikogu liikmetest koosneva 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni.
(2) Häältelugemiskomisjoni ei moodustata volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.
(3) Häältelugemiskomisjoni moodustamisel esitatakse komisjoni liikmete kandidaadid suuliselt volikogu liikme või liikmete ettepanekul. Hääletuskomisjoni liikmeteks valitavad komisjoni liikmed annavad selleks eelnevalt suulise nõusoleku. Kui kandidaadiks esitatud liige ei nõustu täitma häältelugemiskomisjoni liikme ülesannet, esitatakse tema asemele uus kandidaat.
(4) Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse peale kandidaatidelt nõusoleku saamist volikogu liikmete poolthäälte enamusega.
(5) Kui häältelugemiskomisjoni koosseis ei saa hääletamise tulemusena poolthäälteenamust, esitatakse volikogu istungi juhataja ettepanekut arvestades uus kandidaat või uued kandidaadid.
(6) Kui volikogu poolthäälteenamust ei saavutata ka teistkordsel hääletusel, määrab liikmed volikogu esimees.
§ 22. Kandidaatide ülesseadmine isikuvalimistel
(1) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on volikogu liikmetel.
(2) Ülesseatud kandidaadid peavad andma oma nõusoleku kandideerimiseks kas suuliselt istungil või on nõusolek eelnevalt antud kirjalikult, kui ülesseatud kandidaat istungil ei viibi. Kirjalikult esitatud nõusoleku juures peab sel juhul olema esitatud kandidaadi lühitutvustus ja nägemus valitaval kohal kavandatud tegevuste kohta, kui see on arvestades isikuvalimiste olemust asjakohane.
(3) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri tagasi võtta igal ajal kuni nimekirja sulgemiseni.
(4) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.
§ 23. Hääletussedelite ettevalmistamine isikuvalimistel
(1) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele.
(2) Salajasel isikuvalimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(3) Isikuvalimistel kantakse hääletussedelile kandidaadi nimi ja selle taha lahtrid „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“. Kui ühele valitavale kohale esitatakse mitu kandidaati või kui viiakse läbi komisjoni esimehe ja aseesimehe üheaegsed valimised, kantakse kõik kandidaadid ühele hääletussedelile ja toimub üks salajane hääletamine.
(4) Kui eelnõu kohaselt valitakse rohkem kui ühte isikut, kantakse iga esitatud kandidaat eraldi hääletussedelile. Hääletamine viiakse sel juhul läbi iga kandidaadi osas eraldi. Käesolevat sätet ei kohaldata seaduse kohasel komisjoni esimehe ja aseesimehe üheaegse valimise korral.
§ 24. Kandidaatide tutvustus salajaste isikuvalimiste korral
(1) Peale kandidaatide kandmist hääletussedeli(te)le antakse kohal olevatele kandideerija(te)le aega enda tutvustamiseks kuni 10 minutit.
(2) Kirjalike nõusolekutega kandideerijate lühitutvustuse koos esitatud informatsiooniga kannab ette volikogu esimees.
(3) Volikogu liige võib kohal olevatele kandidaatidele esitada kuni kaks küsimust.
§ 25. Hääletusprotseduuri läbiviimine isikuvalimistel
(1) Isikuvalimised viiakse läbi salajase hääletuse teel.
(2) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, valla valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel kohaldatakse valla valimiskomisjonile käesolevas paragrahvis häältelugemiskomisjoni kohta sätestatud, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid erisusi.
(3) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.
(4) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.
(5) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu valla vapipitsati jäljendiga hääletussedeli või hääletussedelid.
(6) Pärast hääletussedeli täitmist murrab volikogu liige hääletussedeli kokku ja laseb häältelugemiskomisjoni liikmel kokkumurtud hääletussedeli välisküljele panna valla vapipitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.
(7) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge hääletustulemuste protokolli.
(8) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.
(9) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel:
1) on märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui läbi viidud valimisel on volikogu liikmel hääli või
2) kui sedel on rikutud ja sellelt ei selgu volikogu liikme tahe.
(10) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.
(11) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.
§ 26. Hääletustulemuste kindlakstegemine
(1) Igal hääletamise tulemusena loetakse valituks kandidaat, kes saab enim poolt hääli.
(2) Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata. Isikuvalimiste tulemused vormistatakse volikogu otsusena.
(3) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti esitaja ettepanekul antakse protesti kirjalikuks koostamiseks aega kuni 15 minutit.
(4) Protest esitatakse koosoleku juhatajale paberkandjal või e-posti teel. Protest peab olema allkirjastatud selle esitaja poolt ja selles peab olema selgelt väljendatud protesti esitamise põhjendus.
(5) Protesti saamise korral tutvustab istungi juhataja protesti sisu. Protesti rahuldamise otsustab volikogu samal istungil avalikul hääletusel.
(6) Häältelugemiskomisjon hävitab hääletussedelid kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist.
4. peatükk Umbusaldus
§ 27. Umbusalduse avaldamine
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, valitsusele, vallavanemale, valitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.
(2) Umbusalduse avaldamise algatamine toimub volikogu istungil. Umbusalduse avaldamine algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse avaldamise algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.
(3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamise küsimust ei arutata komisjonides.
(4) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.
(5) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või valitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud valitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust.
(6) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.
(7) Pärast lõppsõna ära kuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
5. peatükk Arupärimised, sõnavõtud ja avaldused
§ 28. Arupärimiste, sõnavõttude ja avalduste esitamise kord
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavanemale või vallavalitsuse liikmele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta, aktsiaseltsi või osaühingu, mille ainsaks aktsionäriks või osanikuks on vald nõukogu esimehele või sihtasutuse või mittetulundusühingu, mille liikmeks on vald liikmeõigust teostavale isikule.
(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleile või antakse üle avalikult volikogu istungil peale päevakorrapunktide arutamist istungi juhatajale.
(3) Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kirjalikult seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja arupärija soovil ka suuliselt järgmisel volikogu istungil.
(4) Volikogu liikmel on õigus esitada avaldus või sõnavõtt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. Avalduste või sõnavõttude kestvus ei tohi ületada 5 minutit.
(5) Arupärimised, sõnavõtud ja avaldused, mida ei jõutud volikogu istungil esitada või arupärimised, millele ei jõutud vastata, kantakse järgmise volikogu istungi päevakorda.
6. peatükk Volikogu istungi lõpetamine
§ 29. Volikogu istungi lõpetamine
Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja ja kinnitab seda haamrilöögiga.
§ 30. Volikogu istungi protokoll
(1) Volikogu istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, taandamised, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud, lühikokkuvõte arutelust ja vastuvõetud otsused, vajadusel eriarvamused ning hääletamistulemused. Protokollis fikseeritakse ka volikogu liikme hilisem saabumine ning varasem lahkumine. Lühiajalisi istungi ruumist väljas käimisi protokollis ei kajastata.
(2) Eriarvamuse protokolli kandmiseks peab volikogu liige esitama protokollijale selle täpselt sõnastatult või annab eriarvamuse üle kirjalikult. Kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile.
(3) Volikogu istungi protokollile lisatakse häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.
(4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.
(5) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad Põhja-Pärnumaa valla veebilehel.
7. peatükk Volikogu komisjonid
§ 31. Volikogu komisjoni töövorm
Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Revisjonikomisjon korraldab lisaks koosolekutele ka revisjone.
§ 32. Komisjoni kokkukutsumine
(1) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees komisjoni tegevusvaldkonda kuuluva küsimuse lahendamiseks. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni kokku, edastab materjalid ja juhatab istungit komisjoni esimehe poolt määratud liige.
(2) Komisjoni pädevusse kuuluvad eelkõige ülesanded, mis tulenevad volikogu komisjoni moodustamise otsusest. Komisjoni tegevusvaldkonda kuuluvate eelnõude kohta, mis on volikogu esimehe poolt komisjonile suunatud, kujundab komisjon seisukoha.
(3) Volikogu esimees võib otsustada suunata komisjonile arutamiseks ja seisukoha kujundamiseks ka muid küsimusi.
(4) Komisjon on volikogule nõuandvaks organiks. Kollegiaalse seisukoha kujundamiseks peavad komisjoni koosolekust osa võtma vähemalt pooled komisjoni liikmed.
(5) Komisjoni esimees või aseesimees teeb komisjoni liikmetele, volikogu esimehele ja vallakantseleile vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist elektrooniliselt teatavaks selle toimumise aja, koha ja arutusele tulevad küsimused.
(6) Komisjonid võivad esimeeste kokkuleppel läbi viia ühisarutelusid. Ühisarutelusid protokollib üks protokollija ja selle kohta koostatakse üks protokoll.
(7) Ühisarutelu protokoll registreeritakse dokumendiregistris ühisarutelul osalenud komisjonide protokollide alla.
§ 33. Komisjoni esimehe ülesanded
Volikogu komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kes:
1) koostab vajadusel komisjoni töökavad ja koosolekute päevakorra kavad;
2) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid;
3) vastutab komisjoni asjaajamise eest.
§ 34. Komisjoni õigused
Komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
2) algatada arutelusid;
3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja komisjoni menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
§ 35. Eelnõude arutelu komisjonis
(1) Volikogu komisjon võtab talle arutamiseks antud eelnõude ja muude küsimuste suhtes seisukohti, mis võetakse vastu kohalolijate poolthäälte enamusega.
(2) Häälte võrdse jagunemise korral loetakse, et komisjon seisukohta ei kujundanud ja komisjon saadab eelnõu või muu küsimuse volikogule otsustamiseks.
(3) Kui koosolekul osalev liige soovib, on tal õigus nõuda oma eriarvamuse protokolli kandmist, esitades koosoleku protokollijale täpse eriarvamuse sõnastuse. Eriarvamuse täpse sõnastuse esitamata jätmisel koosoleku ajal ei ole liikmel õigust nõuda eriarvamuse protokolli kandmist.
(4) Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid esimees ega liikmed ei ole volikogu liikmetena hääletamisel seotud komisjoni seisukohaga.
§ 36. Koosolekul osalemine distantsilt elektrooniliste vahendite abil või digikoosoleku läbiviimine
(1) Komisjoni liige võib mõjuval põhjusel osaleda komisjoni koosolekul distantsilt elektrooniliste sidevahendite abil või kogu komisjon võib erandkorras läbi viia komisjoni koosoleku digikoosolekuna.
(2) Komisjoni liikme distantsilt osalemine tähendab komisjoni liikme koosolekust osavõttu arvutivõrgu vahendusel. Komisjoni liikme edastatav videopilt kuvatakse komisjoni koosoleku toimumise ruumi seinale. Videopilt peab võimaldama tuvastada komisjoni liikme isikut ja tema liigutusi (hääletamist) ning edastama komisjoni liikme häält.
(3) Komisjoni digikoosolek tähendab komisjoni koosoleku toimumist digikeskkonnas.
(4) Digikeskkonnas aset leidva koosoleku läbiviimisele kohaldatakse käesoleva korra § 3 ja 4 põhimõtteid, arvestades komisjoni töö eripäraga.
(5) Komisjoni liikme distantsilt osalemise korral tehakse komisjoni koosoleku protokolli komisjoni liikme nime juurde sellekohane märge ja koosolekust osavõtjate registreerimislehel kirjutatakse komisjoni liikme allkirja lahtrisse tekst „osales virtuaalselt“. Märke kinnitab komisjoni esimees oma allkirjaga.
(6) Komisjoni koosoleku virtuaalse toimumise kohta tehakse märge komisjoni protokollis.
§ 37. Komisjoni koosoleku protokoll
(1) Komisjoni koosolekut protokollib protokollija.
(2) Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht (vajadusel määrates toimumise kohaks virtuaalne keskkond), osavõtjate nimed, taandamised, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud, lühikokkuvõte arutelust ja vastuvõetud otsused, vajadusel eriarvamused ning hääletamistulemused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes edastab selle vallakantseleile.
(3) Eriarvamuse protokolli kandmiseks peab volikogu liige esitama protokollijale selle täpselt sõnastatult või annab eriarvamuse üle kirjalikult. Kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile.
(4) Protokollid tehakse kättesaadavaks valla veebilehe kaudu hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.
(5) Volikogu komisjoni seisukoha esitamisel volikogu istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikme seisukoht.
§ 38. Revisjonikomisjoni pädevus ja tegevuse alused
(1) Revisjonikomisjon:
1) kontrollib ja hindab valitsuse ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste või valla valitseva mõju all oleva äriühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning vallavara kasutamise sihipärasust;
2) kontrollib ja hindab vallaeelarve täitmist.
(2) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.
(3) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel.
(4) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus:
1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste juurde.
(5) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu.
§ 39. Kontrollitava asutuse juhi kohustused
(1) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi.
(2) Kui kontrollitakse kontrollitava asutuse vastutavate töötajate vastutusalas olevat vara, on kontrollija kohustatud kaasama selle juurde kontrollitava asutuse töötaja, kes on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures.
(3) Kontrollitaval asutusel on õigus on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.
(4) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.
§ 40. Kontrollimise tulemused
(1) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.
(2) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga.
(3) Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis revisjonikomisjoni hinnangut:
1) riigi ja valla õigusaktide järgimise kohta kontrollitavas asutuses;
2) vallavara kasutamise sihipärasuse kohta;
3) vallaeelarve tulude laekumise tagamise ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasuse kohta;
4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekuse kohta;
5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasuse kohta.
§ 41. Revisjoniakti sisu
(1) Revisjoniaktis peavad sisalduma:
1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
2) faktilise olukorra kirjeldus;
3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on revisjonikomisjoni arvates rikutud;
4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu;
5) hinnangut tegevuse tulemuslikkuse kohta.
(2) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse revisjoniaktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud isikute nimed ja ametikohad.
(3) Kontrollija võib lisada revisjoniaktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.
(4) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.
(5) Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
§ 42. Rakendussätted
(1) Kehtetuks tunnistatakse Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 20.04.2022 määrus nr 5 "Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu töökord" (RT, IV, 03.05.2022, 3).
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.
Ülle Vapper
volikogu esimees
Facebook
X.com