Kiili valla põhimäärus
Vastu võetud 18.03.2021 nr 2
RT IV, 01.04.2021, 10
jõustumine 04.04.2021
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 16.05.2024 | RT IV, 24.05.2024, 2 | 27.05.2024 |
Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 2 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Tegevuse õiguslikud alused
(1) Kiili vald (edaspidi vald) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest.
(2) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Kiili Vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Kiili Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ning vallavanem või nende volitatud esindajad.
§ 2. Kiili valla omavalitsusorganid
(1) Valla esinduskogu on volikogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud.
(2) Vallavalitsus on vallavanema ettepanekul moodustatud ja volikogu poolt kinnitatud täitevorgan.
2. peatükk VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMINE
§ 3. Kiili valla lipp ja vapp
(1) Kiili valla lipu värvid on sinine punane valge. Lipp on ristkülikukujuline riidekangas, mis on horisontaalselt jagatud kolmeks osaks. Keskmine osa jaguneb omakorda kolmeks. Lipu alumine ja ülemine kolmandik on sinised, keskmine jaguneb valge-punane-valge. Lipukanga laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.
(2) Kiili valla vapiks on sinisel kilbil hõbedane lendav kiil, kilbi allosas keskteljel hõbedane ring.
(3) Vallavalitsuse hallatava asutuse lipp ei tohi olla äravahetamiseni sarnane valla lipuga.
(4) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.
(5) Valla lipu üht originaali ja valla vapi etaloni hoitakse ning säilitatakse vallamajas.
(6) Kiili valla elanikul või Kiili vallas tegutseval ettevõttel on õigus soovi korral valla kantseleist osta Kiili valla sümboolikat kandvaid esemeid.
(7) Vallavalitsus võib kinnitada muid valla sümbolitega kaasnevaid visuaalseid sümboleid ja stiilielemente (nt logo, tunnuslause, kujundus kutsetel, tänuavaldustel, kaartidel, ümbrikel, visiitkaartidel jms kujundus jne).
[RT IV, 24.05.2024, 2 - jõust. 27.05.2024]
§ 4. Valla lipu kasutamise kord
(1) Valla lipp heisatakse:
1) alaliselt vallavalitsuse hoone ees olevasse lipumasti;
2) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel.
(2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.
(3) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.
(4) Valla lippu laualipuna kasutatakse volikogu ja vallavalitsuse istungitel.
(5) Valla lipu kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal.
(6) Valla lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus.
§ 5. Valla vapi kasutamise kord
(1) Valla vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena
1) volikogu, vallavalitsuse, vallavalitsuse struktuuriüksuse, vallavalitsuse hallatava asutuse plankidel ja pitsatitel;
2) valla autasudel, valla meenetel, ametlikel trükistel;
3) hoonetel, valla piiritähistel;
4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Kiili valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist.
(2) Valla vapi kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal.
(3) Valla vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus.
§ 6. Kiili valla autasud
(1) Valla autasu on valla tänukiri.
(2) Valla autasu andmise otsustab ja seda korraldab Vallavalitsus.
3. peatükk VOLIKOGU
§ 7. Volikogu, volikogu liige ja volikogu pädevus
(1) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.
(2) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.
(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest. Hüvitamine toimub volikogu esimehe käskkirjaga ja kulu tõendavate dokumentide aluse.
(4) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.
(5) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärijale vastatakse kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil.
(6) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.
§ 8. Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus ning ülesanded
(1) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, sellega seotud asjaajamist, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esindab valda ja volikogu talle õigusaktidega antud pädevuse piires;
3) kirjutab alla volikogu õigusaktidele, lepingutele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
4) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ning korraldab ja kontrollib arupärimistele ja avaldustele vastamist;
5) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi;
6) korraldab volikogu poolt vastu võetud õigusaktide ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
7) otsustab vallasekretäri ettepanekul volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
71) otsustab volikogu liikme motiveeritud avalduse alusel selle üle, kas volikogu liige võib istungist osa võtta distantsilt ja millises vormis osavõtt toimub;
8) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.
(11) Volikogu esimees võib vajadusel oma käskkirjaga moodustada nõu andva organi mingi küsimuse lahendamiseks. Organi pädevus ja volitused määratakse kindlaks käskkirjaga.
(2) Volikogul on üks aseesimees, kes:
1) asendab volikogu esimeest tema äraolekul;
2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetele.
(3) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohal olev volikogu liige.
(4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes”.
(5) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib olla volikogu otsusel palgaline.
§ 9. Volikogu fraktsioon
(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget.
(2) Fraktsiooni liikmeks või fraktsioonist välja saab astuda kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Sama erakonna või sama valimisliidu nimekirjast volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.
(3) Fraktsioon registreeritakse volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjaliku avalduse, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed ja allkirjad, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed, alusel.
(4) Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel lõikes 3 sätestatud korras.
(5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad.
(6) Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.
4. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD
§ 10. Volikogu istung
(1) Volikogu töö vorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 17.00. Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu.
(3) Volikogu istungi maksimaalne kestvus ühel päeval on 4 tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab volikogu esimees.
(4) Volikogu istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui volikogu ei otsusta teisiti.
(5) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule ja otsustab, kas see on lubatud.
§ 11. Volikogu töökeel
Volikogu istungi töökeel on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab vandetõlk või notar. Tõlke kulud katab isik, kelle soovil või taotlusel tõlge tehakse.
§ 12. Istungi kokkukutsumine ja päevakord
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
(2) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele, kirjalik kutse e-posti teel liikme ametlikule Kiili Vallavolikogu elektronpostiaadressile.
(3) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema valla veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakorra kavand. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.
(4) Volikogu istungi õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid on vallakantseleis ja valla veebilehel või kantselei poolt viidatud kohas kättesaadavad vähemalt kolm päeva enne volikogu istungi algust.
(5) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest vallakantseleid või volikogu esimeest.
(6) Volikogu istungi päevakorra kavandi esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud kooskõlas käesoleva põhimääruse paragrahvis 22 sätestatuga.
(7) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kavandi kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
1) volikogu liikmed;
2) vallavanem;
3) vallavalitsus;
4) komisjonid ja fraktsioonid.
§ 121. Volikogu erakorraline istung
(1) Volikogu erakorralise istungi kutsub volikogu esimees või tema asendaja kokku volikogu esimehe, revisjonikomisjoni, vallavanema, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul, nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.
(2) Erakorralise istungi kokkukutsumise ettepaneku tegijad esitavad koos ettepanekuga ka kirjaliku põhjenduse erakorralise istungi kokkukutsumiseks. Erakorraline istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallavalitsuse kantseleis.
§ 13. Volikogu istungi läbiviimine
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu istungil kohalolijaist vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.
(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
1) Enne päevakorra kinnitamist on volikogu liikmetel, komisjonidel ja fraktsioonidel õigus saada sõna eelnõude menetlusse andmiseks, arupärimiste ja avalduste esitamiseks.
2) päevakorra kavandi arutamine ja päevakorra kinnitamine;
3) kutsutud külalistest teatamine.
(3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist.
(4) Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.
(5) Volikogu istungi läbiviimisel:
1) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 15 ja kaasettekandjale kuni 10 minutit;
2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
3) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minutit;
4) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks kahele küsimusele igale ettekandjale. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
5) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
6) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
7) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega;
8) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras;
9) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult;
10) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta.
(6) Enne hääletamist on fraktsioonil õigus taotleda kuni 5-minutilist vaheaega. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.
(7) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid.
(8) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.
(9) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
(10) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.
(11) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal.
(12) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
(13) Volikogu võib volikogu esimehe, juhtivkomisjoni või eelnõu algataja ettepanekul eelnõu teise lugemise katkestada. Juhtivkomisjoni ja fraktsiooni vastav ettepanek pannakse hääletamisele. Volikogu esimehe või eelnõu algataja ettepanekut eelnõu lugemise katkestamiseks ei pea hääletama.
(14) Kui eelnõu teine lugemine katkestatakse, võib eelnõule esitada muudatusettepanekuid ettenähtud tingimustel ja korras.
(15) Eelnõu teise lugemise võib katkestada üksnes pärast muudatusettepanekute hääletamist.
(16) Katkestamine on lubatud ilma hääletamiseta ja volikogu esimehe ettepanekul kui ilmneb tehniline võimetus eelnõu korrakohaseks menetlemiseks.
§ 131. Volikogu ja vallavalitsuse istungi digitaalne läbiviimine
(1) Volikogu ja Vallavalitsuse istungi võib mõjuval põhjusel läbi viia digitaalselt. Volikogu esimees kehtestab reeglid volikogu istungite digitaalseks läbiviimiseks. Vallavanem kehtestab reeglid vallavalitsuse istungite digitaalseks läbiviimiseks.
[RT IV, 24.05.2024, 2 - jõust. 27.05.2024]
(2) [Kehtetu - RT IV, 24.05.2024, 2 - jõust. 27.05.2024]
(3) Digitaalse volikogu istungi päevakorra kavandi esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu digitaalse istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud kooskõlas käesoleva põhimääruse paragrahvis 22 sätestatuga.
(4) Ettepanekuid volikogu digitaalse istungi päevakorra kavandi kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
1) volikogu liikmed;
2) vallavanem;
3) vallavalitsus;
4) komisjonid ja fraktsioonid.
(5) Digitaalse istungi päevakorra kinnitab ja allkirjastab digitaalselt volikogu esimees hiljemalt neli päeva enne digitaalse istungi saabumist.
(6) Digitaalse päevakorra ja volikogu istungi materjalid edastatakse volikogu liikmetele e-kirja teel või volikogu liikmete poolt kasutatava dokumendihalduse programmi vahendusel kolm päeva enne digitaalse istungi saabumist.
(7) Digitaalse hääletamise läbi viimise reeglid ja vormi kehtestab Volikogu esimees.
§ 14. Hääletamine volikogus
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(2) Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.
(4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega.
(5) Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.
(6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsused tehakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.
(7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks enim poolt hääli saanud kandidaat.
(8) Salajast hääletamist korraldab kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Häältelugemiskomisjoni rolli täidab valla valimiskomisjon kui volikogu ei otsusta teisiti. Volikogu esimehe valimist volikogu esimesel istungil pärast valimistulemuste väljakuulutamist korraldab valla valimiskomisjon.
(9) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid.
(10) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille alusel volikogu kinnitab otsusega isiku valimise.
(11) Salajase isikuhääletuse võib läbi viia elektrooniliselt, kui volikogu poolt kasutatavas infosüsteemis on tagatud salajase hääletamise läbiviimise põhimõtted. Häältelugemiskomisjoni ei moodustata, kui hääletus viiakse läbi elektrooniliselt.
[RT IV, 24.05.2024, 2 - jõust. 27.05.2024]
§ 15. Hääletamine isikuvalimistel
(1) Isikuvalimised toimuvad vallavolikogus salajase hääletamise teel. Vallavolikogu esimehe, aseesimehe ja vallavanema valimistel loetakse valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. Isikuvalimistel, kus ei nõuta vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Isikuvalimistel vallavolikogus on igal vallavolikogu liikmel üks hääl.
(2) Kandidaadi ülesseadmine isikuvalimistel:
1) kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirja sulgemise otsustab poolthäälte enamusega volikogu;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaadid ennast ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(3) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on:
1) volikogu liikmetel;
2) volikogu fraktsioonidel.
(4) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida. Vallavolikogu esimehe, aseesimehe ja vallavanema valimistel annavad kandidaadid kirjaliku nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.
(5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaadid tähestikulises järjekorras.
(6) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.
(7) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.
(8) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.
(9) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.
(10) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.
(11) Kui vallavolikogu esimehe, aseesimehe või vallavanema valimistel ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.
(12) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.
§ 16. Hääletussedel
(1) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu vallakantselei pitsati jäljendiga hääletussedeli.
(2) Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid „poolt“ ja „vastu“.
(3) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.
(4) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus, tagastades rikutud sedeli, saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirjas.
(5) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on:
1) märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või
2) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“ või
3) hääletussedel on jäetud täitmata.
(6) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.
(7) Hääletussedelid säilitatakse vallakantseleis volikogu lisamaterjalide kaustas.
5. peatükk VOLIKOGU KOMISJONID
§ 17. Volikogu komisjoni moodustamine, esimehe ja aseesimehe valimine
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses.
(2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised toimuvad käesoleva põhimääruse paragrahvis 15 sätestatud korras.
[RT IV, 24.05.2024, 2 - jõust. 27.05.2024]
(3) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
(4) Komisjonide moodustamisel tuleb lähtuda seaduses ette nähtud nõuetest.
(5) Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Komisjoni esimehe või volikogu esimehe motiveeritud ettepanekul võib komisjoni liikme komisjoni koosseisust välja arvata muul mõjuval põhjusel. Sellisel juhul antakse väljaarvatavale komisjoni liikmele õigus olla ärakuulatud volikogu istungil, kus väljaarvamise üle otsustatakse.
(6) Volikogu komisjoni esimeest asendab aseesimees, kui volikogu komisjoni esimees ei ole määranud teisiti.
(7) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või aseesimees.
(8) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist.
(9) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul. Volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe ettepanekul.
§ 18. Komisjoni pädevus
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
1) volikogu õigusaktide eelnõud;
2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu;
3) isikute avaldused.
(2) Komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
3) algatada arutelusid;
4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(3) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikusel korral täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid.
(4) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul valitakse komisjoni aseesimees ja kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
§ 19. Komisjoni koosolek
(1) Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. Alatiste komisjonide koosolekute toimumise aeg lepitakse üldjuhul kokku peale komisjoni koosseisu kinnitamist arvestusega, et komisjonide koosolekute ajad ei kattu. Komisjoni koosoleku toimumise aeg ja koht tehakse volikogu liikmetele teatavaks järgmisel volikogu istungil pärast komisjoni koosseisu kinnitamist.
(2) Kui tekib vajadus muuta komisjoni toimumise aega, teatab komisjoni esimees sellest komisjoni liikmetele, volikogu esimehele ning vallasekretärile, järgides käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.
(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.
(4) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul komisjoni esimehe või tema asendaja poolt. Kokku kutsuja teatab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt 48 tundi enne komisjoni koosoleku algust koosoleku päevakorra.
(5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokku kutsuja.
(6) Komisjoni esimees võib teha ettepaneku komisjoni koosolek läbi viia elektroonilise koosoleku vormis kui selle poolt on pooled komisjoni liikmed. Elektrooniline koosolek viiakse läbi samadel alustel kui koosolek toimuks istungi vormis.
(7) Juhul kui komisjoni liige ei saa mõjuval põhjusel osaleda komisjoni istungil, siis komisjoni esimehe eelneval nõusolekul on komisjoni liikmel õigus esitada oma seisukoht ja hääl mingi päevakorrapunkti kohta elektrooniliselt. Seisukoht ja hääl peavad olema allkirjastatud.
(8) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni:
1) koosoleku päevakord;
2) toimumise aeg;
3) koosolekust osa võtnud isikute nimekiri;
4) komisjoni otsused;
5) komisjoni liikmete eriarvamused;
6) Elektrooniliselt esitatud komisjoni liikme seisukoht ja/või elektrooniliselt antud hääl päevakorrapunkti kohta.
(9) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist. Märkused lisatakse protokollile.
(10) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvates komisjoni koosoleku toimumisest, vallakantseleile. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse vallakantseleis.
§ 20. Õigusaktide eelnõude ja dokumentide menetlemine komisjonis
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul kui ei lepita kokku teisiti. Muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.
(2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. Juhul kui juhtivkomisjoni ei määrata on juhtivkomisjoniks eelnõu algataja.
(3) Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale või selgitustaotlusele vastab komisjon seaduses sätestatud korras, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Vastus vormistatakse volikogu kirjaplangile.
§ 21. Revisjonikomisjon
(1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liige valitakse volikogu liikmete hulgast.
[RT IV, 24.05.2024, 2 - jõust. 27.05.2024]
(11) Revisjonikomisjoni esimeheks saab enim hääli saanud kandidaat, aseesimeheks häältearvult teiseks jäänud kandidaat ja komisjoni liikmeks saab häältearvult kolmandaks jäänud kandidaat. Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel kohaldatakse käesoleva põhimääruse § 17 lg 2.
[RT IV, 24.05.2024, 2 - jõust. 27.05.2024]
(2) Revisjonikomisjoni esimees korraldab tööd vastavalt seaduses ning valla põhimääruses sätestatud korrale.
(3) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. Vajadusel ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal, informeerides sellest eelnevalt volikogu esimeest.
(4) Revisjonikomisjon kontrollib enda kinnitatud tööplaani või volikogu otsuse alusel:
1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele;
2) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;
3) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
4) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
(5) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus:
1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste hoidlatesse;
3) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse spetsialiste.
(6) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon, informeerides sellest enne revisjoni algust volikogu esimeest. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile.
(7) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.
(8) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele.
(9) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd.
(10) Kontrollija võib kontrollimise käigus talle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.
(11) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:
1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
2) vallavara kasutamise õigsust;
3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
5) aruandluse tõepärasust.
(12) Aktis peavad sisalduma:
1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
2) olukorra kirjeldus;
3) viide õigusaktile, mida on rikutud;
4) järeldus, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu.
(13) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.
(14) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse parendamiseks.
(15) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
6. peatükk ÕIGUSAKTI MENETLUS VOLIKOGUS
§ 22. Volikogu õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded
(1) Volikogu õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile:
1) volikogu komisjon ja fraktsioon;
2) volikogu liige;
3) vallavanem;
4) vallavalitsus;
5) vallasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. Otsuse eelnõu loetakse üks kord ja määruse eelnõu loetakse kaks korda.
(3) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu õigusakti vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.
(4) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
(5) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogus määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast hiljemalt 3 tööpäeva jooksul eelnõu saamisest juhtivkomisjoni. Eelnõu saadetakse komisjoni esimehele elektrooniliselt.
(51) Volikogu esimees võib põhjendatud juhul kiireloomulise eelnõu esitada otse volikogu istungile lugemiseks eeldusel, et eelnõu vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 13 sätestatud tingimustele.
(6) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle saamist vallakantseleist. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul kirjalikult motiveeritud seisukohta eelnõu osas ei avalda, loetakse eelnõu komisjoni poolt kooskõlastatuks ja volikogu esimees suunab eelnõu volikokku lugemiseks sõltumata komisjoni arvamusest.
(7) Komisjoni seisukoha eelnõu kohta esitab volikogu istungil kaasettekandjana komisjoni esimees või tema asendaja.
(8) Volikogu esimees võib vajadusel õigusakti eelnõu määrata arutamiseks kõikidesse komisjonidesse. Komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivkomisjoni esimehele.
(9) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele (koos komisjoni muudatusettepanekutega eelnõule) seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates.
(10) Õigusakti eelnõu esitatakse kas paberkandjal allkirjastatult või elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatult vallakantseleile kus see registreeritakse ning edastatakse koheselt edasiseks menetlemiseks volikogu esimehele. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
11) õigusakti mõjud;
2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;
5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.
(11) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtivkomisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.
(12) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Volikogu liikme, komisjoni, fraktsiooni või vallaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist.
(13) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.
(14) Eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need juhtivkomisjonile ja volikogu liikmetele.
(15) Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust.
(16) Volikogu istungil võib ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale.
(17) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.
(18) Eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.
(19) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik lõpuni menetlemata eelnõud.
7. peatükk VALLAVALITSUS
§ 23. Vallavalitsus ja selle koosseis
(1) Vallavalitsuse moodustab volikogu.
(2) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
(3) Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu.
(4) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu.
§ 24. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine
(1) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist esitab vallavanem volikogule kirjalikult vallavalitsuse liikmete nimekirja ametisse kinnitamiseks.
(2) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast enne hääletamist, volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.
(3) Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(4) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks.
(5) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
§ 25. Vallavalitsuse volituste tähtaeg
(1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on ametisse kinnitatud üle poole vallavalitsuse koosseisust.
(2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.
§ 26. Vallavalitsuse pädevus
(1) Vallavalitsus:
1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
3) korraldab isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras;
4) kehtestab vallavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnad.
(2) Volikogu poolt vallavalitsusele delegeeritud kohalikku elu oluliselt mõjutada võiva küsimuse võib vallavalitsus lahendada pärast konsulteerimist asjakohase pädevusega volikogu komisjonidega ja nende arvamuse ärakuulamist.
§ 27. Vallavalitsuse istung
(1) Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.
(2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.
(3) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav asevallavanem (asevallavanem vallavanema ülesannetes), või neid asendav vallavalitsuse liige. Asevallavanema ja vallavanemat või asevallavanemat asendama õigustatud vallavalitsuse liikme nimetamise õigus on vallavanemal. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.
(4) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri või vallasekretäri asendajat.
(5) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra kavand ning kinnitatakse istungi päevakord.
(6) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.
(7) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis.
§ 28. Vallavalitsuse komisjon
(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.
(2) Komisjoni koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse korraldusega. Komisjoni koosoleku protokoll (kui see ei sisalda andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks) avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt viiendal tööpäeval pärast koosolekut.
§ 29. Vallavanema pädevus ja ülesanded
(1) Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(2) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem:
1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) esindab valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes, vajadusel volitab selleks teisi isikuid;
4) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
6) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
7) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
8) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi;
9) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.
(3) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse.
§ 30. Vallavanema asendamine
(1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema käskkirjaga nimetatud asevallavanem või vallavalitsuse liige.
(2) Vallavanema äraolek fikseeritakse vallavanema käskkirjaga, v.a. vallavanema ajutise töövõimetuse aeg või muud ettenägematud asjaolud.
(3) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.
§ 31. Vallasekretäri pädevus, ülesanded ja asendamine
(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.
(2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku:
1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni või
2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat.
(3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.
(4) Vallasekretär juhib vallakantseleid, osutab volikogu esimehele abi tema ülesannete täitmisel, täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktis vallasekretärile sätestatud ülesandeid.
(5) Vallasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama seaduses sätestatud vallasekretäri kvalifikatsiooninõuetele.
8. peatükk VALLA ASUTUSED
§ 32. Valla ametiasutus ja vallavalitsuse hallatav asutus
(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus koos struktuuriüksustega. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine.
(2) Töötamine vallavalitsuses (ametiasutusena) loetakse avalikuks teenistuseks ning ametnikele laienevad kõik avaliku teenistuse seadusega riigiametnikele kehtestatud õigused ja kohustused.
(3) Avalik teenistus Kiili vallas toimub seaduses ja Kiili valla õigusaktidega sätestatud korras.
(4) Valla ametiasutust juhib vallavanem.
(5) Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu.
(6) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti.
(7) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.
(8) Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
§ 33. Valla arengukava
(1) Valla arengukava koostatakse ja seda menetletakse seaduses sätestatud korras.
(2) Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle määrusena kinnitamiseks volikogule.
(3) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta.
(4) Arengukava eelnõu avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel.
(5) Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatused enne eelarve eelnõu esitamist volikogule.
(6) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu istungi ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel.
(7) Vallavara kasutatakse avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ja kasu saamiseks. Vallavara antakse tasu eest või tasuta kasutada enampakkumise korras, eelläbirääkimistega pakkumise korras ja otsustuskorras.
(8) Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine ning see toimub vallavara valitsemise korras sätestatud tingimustel.
§ 34. Põhimääruse kehtestamine ja muutmine
Põhimäärus või selle muudatus kehtestatakse, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel, kahel volikogu istungil. Põhimäärust menetletakse üldises korras.
Facebook
X.com