HaridusKool

Teksti suurus:

Tamsalu Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine

Väljaandja:Tamsalu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 24.07.2012, 5

Tamsalu Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine

Vastu võetud 15.12.2010 nr 22

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kooli nimetus ja tegutsemise alused

 (1) Kooli ametlik nimi on Tamsalu Gümnaasium.

 (2) Tamsalu Gümnaasium (edaspidi Kool) juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, EV haridusseadusest, muudest EV seadustest, õigusaktidest, Tamsalu Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Tamsalu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) määrustest, otsustest, korraldustest ning käesolevast põhimäärusest.

 (3) Kool on Tamsalu valla asutus.

§ 2.  Kooli asukoht ja elukohajärgne kool

 (1) Kooli asukoht on Kesk tänav 11 Tamsalu linn 46106 Tamsalu vald Lääne-Virumaa Eesti Vabariik.

 (2) Kool on Tamsalu valla koolikohustuslike isikute elukohajärgne kool.

§ 3.  Kooli tegutsemise vorm

 (1) Koolis on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis toimub õpe 1. – 9. klassini.

 (2) Põhikooli kooliastmed on:
I kooliaste – 1. – 3. klass;
II kooliaste – 4. – 6. klass;
III kooliaste – 7. – 9. klass.

 (3) Nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat.

2. peatükk Kooli hoolekogu ja direktori ülesanded 

§ 4.  Kooli hoolekogu

 (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, volikogu, vallavalitsuse, õpilaste vanemate ja vilistlaste ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb volikogule ja vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

 (2) Hoolekogusse liikmete nimetamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 sätestatust.

 (3) Hoolekogu moodustab ja selle koosseisu kinnitab vallavalitsus kooli direktori ettepanekul.

 (4) Hoolekogu moodustatakse üheksaliikmelisena ja sellesse valitakse kaks pedagoogide esindajat, viis lastevanemate ja vilistlaste esindajat, üks õpilaste esindaja ja üks volikogu esindaja.

 (5) Pedagoogide esindajad valitakse õppenõukogu koosolekul.

 (6) Vanemate ja vilistlaste esindajad valitakse vanemate poolt või kooskõlastatakse vanematega ning vilistlaste organisatsiooniga selle olemasolul.

 (7) Õpilaste esindaja nimetatakse õpilasesinduse poolt.

§ 5.  Hoolekogu ülesanded

  Kooli hoolekogu:
 1) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli õppekava ja selle muudatuste ning õppekorralduse muudatuste kohta;
 2) osaleb kooli arengukava väljatöötamisel, arutab läbi ja avaldab arvamust selle muudatuste kohta;
 3) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli põhimääruse ja selle muudatuste kohta;
 4) arutab läbi ja kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks konkursi läbiviimise korra;
 5) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli sisehindamise aruande kohta;
 6) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli eelarve kava projekti kohta;
 7) tugi- ja mõjutusmeetmena arutab õpilasega tema käitumist;
 8) nimetab oma esindajad komisjonide ja kogude koosseisu õigusaktides ette nähtud juhtudel;
 9) arutab läbi õpilaste turvalisusega seotud riskid õppe- ja kasvatustegevuses ning kavandab meetmed riskide vältimiseks;
 10) osaleb vajadusel kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamisel;
 11) teeb volikogule ja vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

§ 6.  Hoolekogu juhtimine ja töö korraldamine

 (1) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe, aseesimehe ja sekretäri.

 (2) Hoolekogu juhib ja hoolekogu tööd korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

 (3) Hoolekogu töövorm on koosolek.

 (4) Hoolekogu korralised koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt kord nelja kuu jooksul.

 (5) Koosolekut juhatab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ning protokollib hoolekogu sekretär.

 (6) Hoolekogu korralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, vastavalt vajadusele. Hoolekogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku kooli direktor.

 (7) Korralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt neli päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos korralise koosoleku teatega, kuid mitte hiljem kui kaks päeva enne koosoleku toimumist.

 (8) Kiirete ja edasilükkamatute küsimuste otsustamiseks kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, omal initsiatiivil või vähemalt kolme hoolekogu liikme nõudmisel või kooli direktori või vallavalitsuse ettepanekul kokku erakorralise koosoleku hiljemalt kolme päeva jooksul ettepaneku saamisest.

 (9) Erakorralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos erakorralise koosoleku teatega, kuid mitte hiljem kui üks päev enne koosoleku toimumist.

 (10) Koosoleku päevakorda kavandatud küsimuste ja asjakohaste materjalide eelnevat ettevalmistamist ning tutvustamist hoolekogu liikmetele korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

 (11) Igal hoolekogu liikmel on õigus avaldada koosolekul oma arvamust, esineda arutatavates küsimustes selgitustega ning teha otsuse suhtes ettepanekuid.

 (12) Hoolekogu koosolekust võtab sõnaõigusega osa kooli direktor.

 (13) Hoolekogu koosolekust võivad osa võtta kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostavad ametiisikud. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe kutsel või loal.

 (14) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

 (15) Koosoleku protokolli märgitakse:
 1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
 2) koosoleku algus- ja lõpuaeg;
 3) koosoleku juhataja ja protokollija ees- ja perekonnanimi;
 4) koosolekust osavõtnud ning koosolekult puudunud hoolekogu liikmete ees- ja perekonnanimed;
 5) koosolekule kutsutud isikute ees- ja perekonnanimed;
 6) kinnitatud päevakord;
 7) koosolekul sõnavõtnud isikute nimed ja ettepanekud;
 8) vastuvõetud otsused;
 9) hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe ja sekretäri allkirjad.

 (16) Hoolekogu protokollid koos muude hoolekogu tööd puudutavate dokumentidega säilitatakse vastavalt kooli asjaajamiskorrale.

§ 7.  Hoolekogu otsused ja nende täitmine

 (1) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku hoolekogu liikmetest, sealhulgas esimees, tema äraolekul aseesimees.

 (2) Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, uue koosoleku kokku hiljemalt kolme päeva jooksul.

 (3) Hoolekogu otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Hääletamine on hoolekogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl.

 (4) Hoolekogu otsused tehakse adressaatidele teatavaks koosolekule järgneval tööpäeval.

 (5) Hoolekogu ettepanekutega arvestamist korraldab ja kontrollib hoolekogu esimees, tema äraolekul hoolekogu aseesimees, ning teavitab sellest järgmistel koosolekutel hoolekogu liikmeid.

 (6) Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib hoolekogu otsuse vastu võtta ka side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu koosolekut kokku kutsumata.

 (7) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoolekogu liikmetele otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm päeva.

 (8) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab üle poole hoolekogu liikmetest. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Hoolekogu liige saadab vastuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (9) Hääletustulemused protokollib hoolekogu sekretär. Protokollile kirjutavad alla hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ja sekretär.

 (10) Hoolekogu otsusega mittenõustumisel, samuti vaidlusküsimuste korral, on õpilasel, vanemal või hoolekogu liikmel õigus pöörduda viie päeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostava asutuse poole otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks.

§ 8.  Direktor

 (1) Kooli juhib direktor. Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab vallavalitsus konkursi, mille läbiviimise kord kooskõlastatakse kooli hoolekoguga. Kooli direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu Tamsalu vallavanem või tema volitatud ametiisik.

 (2) Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ning kodukord, juhtida kooli õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasesindusega.

 (3) Direktor viib koolis ellu riiklikku hariduspoliitikat, korraldab tööd, sõlmib töölepinguid ning muudab ja lõpetab need õpetajate ja teiste töötajatega kooskõlas seadusandlusega.

 (4) Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele.

 (5) Direktor:
 1) korraldab pedagoogi vabadele ametikohtadele konkursi;
 2) kehtestab kooli õppekava, mille muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule;
 3) kehtestab kooli päevakava;
 4) kehtestab kooli töökorralduse reeglid;
 5) kehtestab kooli kodukorra;
 6) kehtestab kooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra;
 7) moodustab põhiharidust omandavatele õpilastele pikapäevarühmi;
 8) korraldab esimese õpilasesinduse valimised ning kinnitab õpilasesinduse põhimääruse; korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamise;
 9) kutsub kokku lastevanemate üldkoosoleku;
 10) annab välja käskkirju, mis on kohustuslikud õpilastele ja personalile.

3. peatükk Õppe ja kasvatuse korraldus koolis 

§ 9.  Õppe korraldamise põhimõtted

 (1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.

 (2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest (kokku 175 õppepäeva) ja koolivaheaegadest. Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister .

 (3) Koolis toimub statsionaarne õpe.

§ 10.  Omandatava hariduse liik ja tase

  Põhikool võimaldab põhihariduse omandamise. Gümnaasium on põhikoolile järgnev üldhariduskool, mis võimaldab üldkeskhariduse omandamise.

§ 11.  Kooli õppekava

  Koolis toimub õppetöö põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade järgi, mis on koostatud lähtudes põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast. Kooli õppekavad määravad kindlaks õppeeesmärgid, õppetöö alalise korralduse, kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad, õppesuunad, valikainete loendid, nende kavad ja valikutingimused.

§ 12.  Õppekirjandus

 (1) Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord sätestatakse kooli kodukorras.

 (2) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.

§ 13.  Õppekeel

  Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 14.  Õppetöö

 (1) Põhikooli III kooliastmes (7.– 9. klassid) õpetatakse eesti keelt ja kirjandust, A-võõrkeelt ning matemaatikat tasemerühmades.

 (2) Gümnaasiumis moodustatakse õpilaste avalduste põhjal kolm õppesuunda riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.

 (3) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada õpiabirühmi, õpiabirühmi logopeedilise abi osutamiseks ja klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele või lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele.

 (4) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse riiklikes õppekavades sätestatud ning kooli õppekavades täpsustatud tingimuste ja korra alusel, välja arvatud hindamisest teavitamine, mis sätestatakse kooli kodukorras.

 (5) Põhikooli lõpueksamite ettevalmistamine ja läbiviimine ning eksamitööde koostamine ja hindamine toimub haridus- ja teaduministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

 (6) Gümnaasiumi riigi- ja koolieksamite ettevalmistamine ja läbiviimine ning eksamitööde koostamine ja hindamine toimub haridus- ja teaduministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

 (7) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste järjestust ja ajalist kestust.

 (8) Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorralduselelähtuvalt sotsiaalministri poolt kehtestatud korrast.

4. peatükk Õppekavavälise tegevuse korraldamine 

§ 15.  Õppekavaväline tegevus

 (1) Koolis toimuv õppekavaväline tegevus (pikapäevarühm, „Mängupesa“, aine- ja huviringid, õppekäigud ja -ekskursioonid jne) toetab kooli õppekava läbimist.

 (2) Kool võib osutada põhitegevusega seotud õppekavavälise tegevusena: täiskasvanute koolitust, kooli kasutuses olevate esemete üürimist ja rentimist, võistluste ja kontsertide korraldamist.

 (3) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud tingimustel.

5. peatükk Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused 

§ 16.  Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused

 (1) Koolikohustuslik on isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

 (2) Koolikohustuse täitmist lükatakse edasi sotsiaalministri kehtestatud tingimustel ja korras.

 (3) Õpilasele väljastatakse õpilaspilet haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.

 (4) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta. Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. Vanema juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel.

 (5) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel.

 (6) Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi või kursuse algul. Kool loob õppivate õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.

 (7) Õpilasele ja õppiva õpilase vanemale tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.

 (8) Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, on kool kohustatud teavitama õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse kaudu.

§ 17.  Õpilase tunnustamine:

 (1) Haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras tunnustatakse õpilast õpingute jooksul, kiitusega põhikooli lõputunnistusel ning gümnaasiumi lõpetamisel kuld- või hõbemedaliga.

 (2) Kooli tunnustusmeetmed sätestatakse kodukorras.

§ 18.  Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes

 (1) Vajadusel korraldab kool diferentseeritud õpet vastavalt õpilase individuaalsetele õpivajadustele.

 (2) Õpilasele tagatakse psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja logopeedi teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused volikogu ning selle korraldab direktor.

 (3) Õpilase arengu toetamiseks korraldab kool üks kord õppeaasta jooksul arenguvestluse, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.

 (4) Mõjutamaks õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks koolis, rakendatakse õpilase suhtes põhjendatud tugi- ja mõjutusmeetmeid, mis on sätestatud kooli kodukorras.

§ 19.  Õpilaskond ja õpilasesindus

 (1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.

 (2) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

 (3) Õpilaskonnal on õigus:
 1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;
 2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;
 3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada;
 4) õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

 (4) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.

 (5) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest. Õpilasesindusse on õigus kandideerida 9. – 12. klassi õpilastel. Iga klass (9. – 12. klass) võib õpilasesindusse esitada liikmekandidaadiks 1 – 3 õpilast. Õpilasesindusse valitakse seitse enimhääli saanud õpilast. Valimisõiguslikud on kõik kooli õpilased. Õpilasesinduse valimiste läbiviimiseks ja tulemuste vormistamiseks moodustab kooli direktor õpilasesinduse valimiskomisjoni. Muudatused põhimääruses tehakse siis, kui 2/3 liikmetest seda soovib ning tegevus lõpetatakse, kui ¾ õpilaskonnast seda nõuab.

§ 20.  Vanemate koosoleku kokkukutsumine

  Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku koolis õppivate õpilaste vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul.

6. peatükk Koolitöötajate õigused ja kohustused 

§ 21.  Koolitöötajad

 (1) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad. Pedagoogidena käsitatakse direktorit, õppealajuhatajat, õpetajat, abiõpetajat, logopeedi, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, huvijuhti ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid.

 (2) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglites, ametijuhendis ja töölepingus.

 (3) Õpetaja peab vastama haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele.

 (4) Pedagoogide kutsemeisterlikkuse ja kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse atesteerimine haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

 (5) Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetajaga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni üks aasta.

§ 22.  Õppenõukogu

 (1) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.

 (2) Õppenõukogu ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine lähtudes haridus- ja teadusministri kehtestatud õppenõukogu ülesannetest ja korrast.

7. peatükk Majandamise ja asjaajamise alused. 

§ 23.  Kooli vara

  Kooli vara moodustavad talle Tamsalu valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 24.  Kooli rahastamine ja eelarve

 (1) Kool saab rahalised vahendid riigi- ja Tamsalu valla eelarvest, laekumistest sihtfondidest, juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest ning põhimääruses sätestatud õppekavavälistest tasulistest teenustest.

 (2) Õppekavavälises tegevuses osalemise eest võetava tasu määrad ja põhitegevusega seotud tasuliste teenuste hinnad kehtestab direktor, esitades need enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule ning kooskõlastamiseks vallavalitsusele.

 (3) Õppetööd toetavat õppekavavälist tegevust finantseeritakse kooli eelarvesse planeeritud vahendite ulatuses.

 (4) Koolil on oma eelarve, mille kasutamine käib vallavalitsuse raamatupidamise kaudu.

 (5) Õpetajate töötasu, sealhulgas klassijuhatamise tasu alammäärad õpetajatele atesteerimisel antavate ametijärkude kaupa, kehtestab Vabariigi Valitsus .

 (6) Kooli direktoril on õigus määrata aasta eelarves töötasudeks ettenähtud vahendite piires kuutöötasusid, lisatasusid ja preemiaid ning sõlmida töövõtu- ja käsunduslepinguid kokkuleppehindadega.

 (7) Kooli vara kasutamist suunab ja kontrollib ning selle eest vastutab direktor vastavalt Tamsalu valla põhimäärusele, vallavara eeskirjale, muudele õigusaktidele ning sponsor- või muudele lepingutele.

§ 25.  Kooli asjaajamine

 (1) Kooli õppe- ja kasvatusalaseid kohustuslikke dokumente peetakse paberil või elektrooniliselt, nende täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

 (2) Kool avalikustab kooli õppekava, põhimääruse, arengukava ja kodukorra oma veebilehel ja loob koolis võimalused nendega tutvumiseks paberil.

 (3) Kooli kodukord pannakse välja koolis õpilastele nähtavasse kohta.

8. peatükk Põhimääruse muutmine, kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine 

§ 26.  Põhimääruse muutmine

  Põhimääruses muudatuste ja täienduste tegemise või uue põhikirja kinnitamise otsustab volikogu vallavalitsuse, gümnaasiumi hoolekogu või õppenõukogu ettepanekul.

§ 27.  Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Kooli korraldab ümber või tegevuse lõpetab volikogu oma otsusega põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud korras.

 (2) Kooli ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel määrab kooli vara kasutamise korra kindlaks volikogu.

 (3) Kooli võib reorganiseerida või sulgeda ainult peale õppeperioodi lõppu seadusega sätestatud korras.

9. peatükk Lõppsätted 

§ 28.  Lõppsätted

 (1) Tamsalu Vallavolikogu 22.02.2006.a määrus nr 11 "Tamsalu Gümnaasium põhimääruse kinnitamine" tunnistatakse kehtetuks

 (2) Tamsalu Vallavolikogu 17.03.2010.a määrus nr 5 "Tamsalu Gümnaasium põhimääruse kinnitamine" muutmine" tunnistatakse kehtetuks.

 (3) Määrus jõustub 01.01.2011.a.

Andrus Freienthal
Volikogu esimees