Tugiisikuteenuse osutamise kord
Vastu võetud 17.08.2017 nr 11
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 23 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Mõisted
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) tugiisikuteenus – isiku abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga tema igapäevases elukeskkonnas;
2) tugiisik – teenust vahetult osutav isik;
3) teenuse taotleja – isik, kes soovib saada tugiisikuteenust;
4) teenuse saaja – isik, kes saab tugiisikuteenust;
5) teenuse osutaja – võib olla eraisik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik ja vallavalitsus.
2. peatükk Tugiisikuteenus
§ 2. Teenuse sihtgrupp, eesmärk, sisu ja kirjeldus
(1) Tugiisikuteenust on õigus taotleda:
1) lapsevanemal, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ja lapsele turvalise ning toetava kasvukeskkonna loomisel;
2) isikul, kes vajab abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;
3) isikul, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt;
4) lapsel, kes vajab abi asenduskoduteenusel, eestkostel, perekonnas hooldamise teenusel või turvakoduteenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel;
5) perel, kes vajab abi puudega lapse eest hoolitsemisel ja talle toetava ning arengut soodustava kasvukeskkonna loomisega;
6) lapsel, kelle vanemad on raskustes nende eest hoolitsemisega ja neile turvalise ning toetava kasvukeskkonna loomisega.
(2) Teenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus teenuse saaja vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.
(3) Tugiisikuteenus on ennetava iseloomuga teenus, mis aitab vältida vajadust osutada kulukamaid teenuseid (hooldamine hoolekandeasutuses, viibimine kinnipidamisasutuses) ja ennetada eemalejäämist või väljakukkumist tööturult.
(4) Lapsele osutatava tugiisikuteenuse eesmärk on koos last kasvatatava isikuga lapse arengu toetamine, sh vajadusel puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine, abistamine arendavates tegevustes, juhendamine ja motiveerimine igapäevaelus toime tulemisel ning abistamine suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
(5) Laste puhul tagab tugiisikuteenus nende parema ettevalmistuse iseseisvaks eluks ja teenuse rakendamine lapsevanematele vähendab vajadust lapsi perest eraldada vanemate toimetulekuoskuste puudumise tõttu.
(6) Tugiteenuse käigus osutatavad toimingud ja tegevused:
1) motiveerimine, jõustamine ja juhendamine igapäevaelu toiminguteks vajalike oskuste ning harjumuste kujundamisel ja säilitamisel, igapäevaelu toimingute korraldamisel ja toetamisel ning ühiskonnaelus osalemiseks vajalike rollide ja kohustuste täitmisel, millega inimene oma erivajadusest tulenevalt iseseisvalt toime ei tule;
2) juhendamine ja abistamine kodus ning väljaspool kodu asjaajamisel ja suhtlemisel (näiteks saatmine töökohas, ametiasutustes, haiglas, kaupluses vms asutuses) ning probleemolukordade lahendamisel ja sotsiaalsete suhete loomisel ning säilitamisel;
3) teenuse saaja või eestkostja loal tugivõrgustiku nõustamine ja regulaarse tagasiside andmine teenuse saaja taastumise, toimetuleku toetamise ning võimalike teenuste osutamist takistavate asjaolude kohta;
4) vajadusel transporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks ning teenuse saaja abistamine transporditeenuse kasutamise raames;
5) abistamine arendavate tegevuste läbiviimisel;
6) tugiisik võib teenuse saajat aidata oma sarnaseid elukogemusi jagades või olla kontaktisik teenuse saaja ja teiste abiosutajate vahel.
(7) Tugiisik ei ole hooldaja ja hooldustoimingud hooldamise eesmärgil ei kuulu tugiisiku töö hulka.
(8) Teatud sihtgrupp (nt puudega inimesed või lapsed) võivad vajada ka hooldustoiminguid, kuid samas on vajalik ka teenuse saaja toimetulekuvõime kasvatamine ja jõustamine. Sellisel juhul ei ole mõistlik pakkuda kahte eraldiseisvat teenust, vaid kokkuleppel teenuse saaja, teenuse rahastaja ja teenuse osutajaga on võimalik, et tugiisik teostab ka hooldustoiminguid.
(9) Kui teenuse saajaks on laps, siis on teenuse eesmärgiks lapse arengu toetamine ning kui teenuse saajaks on last kasvatav täiskasvanu, on eesmärgiks tagada lapsele hooldamine ning turvaline ja toetav kasvukeskkond.
§ 3. Teenuse taotlemise protsess, teenuse osutamise koht ja maht
(1) Tugiisikuteenust taotleb teenuse taotleja ja määrab ning finantseerib vallavalitsus alljärgnevatel tingimustel:
1) teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja vallavalitsusele taotluse;
2) vajadusel võib sotsiaalvaldkonna ametnik nõuda täiendavaid dokumente;
3) teenuse määramise algatab sotsiaalvaldkonna ametnik, kes hindab taotletava teenuse vajadust hindamisinstrumendi abil (lisa 1);
4) sotsiaalvaldkonna ametnik esitab teenuse taotluse koos hindamise tulemuste, täiendavate dokumentidega ja omapoolse ettepanekuga vallavalitsusele;
5) vallavalitsus otsustab teenuse määramise ja selle osutamise tingimused oma haldusaktiga 30. tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest;
6) sotsiaalvaldkonna ametnik teavitab teenuse taotlejat arusaadaval viisil teenuse määramise või keeldumise kohta 5. tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast;
7) kui teenuse taotlejal on õigus teenust saada, soovitab või aitab sotsiaalvaldkonna ametnik leida sobivaid teenusepakkujaid. Kui hindamise käigus teenuse taotleja teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalvaldkonna ametnik tal toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Kui teenuse taotleja sellega ei nõustu, on tal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie.
(2) Teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja lepib sotsiaalvaldkonna ametnikuga ja teenuse osutajaga kokku teenuse osutamise algusaja, koha, mahu ja tugiisiku töökohustused. Teenuse maht ja sagedus määratakse kindlaks vallavalitsuse korraldusega lähtudes teenuse saaja kõrvalabi vajadusest ning teenuse osutaja töögraafikust.
(3) Kui teenuse taotleja on võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teda teenuse osutamise alustamisel suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ning korrast. Kui teenuse taotleja ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teenuse taotleja õigustest ja piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ning korrast, tema seaduslikku esindajat.
(4) Teenuse taotlejal on õigus kohtuda enne teenuse saamist tugiisikuga omavahelise sobivuse hindamise eesmärgil.
(5) Kui teenuse saaja või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib teenuse osutaja poole pöörduda ka otse ilma vallavalitsust kaasamata.
(6) Sotsiaalvaldkonna ametnik selgitab välja teenuse saaja abivajaduse ja sellele vastava abi. Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga teenuse saaja puhul eraldi (SHS § 15).
(7) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel teenuse saaja terviseseisundi või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine (SHS § 28 lg 1).
(8) Tugiisikuteenust osutatakse teenuse saaja või tema pere juures kodus või muudes teenuse saaja vajadustest tulenevates ja teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.
§ 4. Teenuse finantseerimine
(1) Teenuse saajale on osutatav teenus tasuline, osalise tasu eest või tasuta.
(2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 16 lg 1 alusel võib sotsiaalteenuste osutamise eest tasu võtta. Võetav tasu oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenuse saaja ning tema perekonna majanduslikust olukorrast. Tasu võtmise ja tasumise korra otsustab vallavalitsus.
§ 5. Teenuse lepingu sõlmimine ja lõpetamine
(1) Teenuse osutamise aluseks on osapoolte vaheline leping, milles märgitakse teenuse osutamise periood, maht, tegevuste loetelu, teenuse osutamise koht ning teenuse eest tasumise kord.
(2) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja avalduse alusel, isikliku abistaja ettepanekul.
§ 6. Teenuse osutaja
(1) Teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik ja vallavalitsus või valla hallatav asutus.
(2) Tugiisik on palgaline töötaja, kes toetab teenuse saaja iseseisvat toimetulekut olukordades, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.
(3) Vallavalitsus võib teatud juhtudel rakendada ka vabatahtlikke tugiisikuid.
(4) Tugiisiku tööülesanded ja tööaeg sätestatakse osapoolte vahelises lepingus, mille sõlmivad teenuse saaja, tugiisik ning vallavalitsus. Juhul, kui teenust osutab juriidiline isik, sõlmitakse leping teenuse osutaja ja vallavalitsuse vahel.
(5) Tugiisik ja teenuse saaja peavad teenusetulemuslikkuse huvides omavahel sobima.
(6) Lapsele tugiisiku valimisel küsitakse lapse arvamust tema arengutaset arvestaval viisil.
(7) Teenust ei tohi osutada:
1) isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga;
4) üldjuhul ei sobi tugiisikuks teenuse saaja jaoks lähedane inimene (rollikonflikti tõenäosuse tõttu).
(8) Tugiisik peab olema:
1) täisealine isik;
2) vastuvõetav ja sobiv isik teenuse saajale.
§ 7. Teenuse aruandlus
(1) Tugiisik esitab sotsiaalvaldkonna ametnikule igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande vastavalt sõlmitud halduslepingule.
(2) Tugiisik esitab üks kord kvartalis sotsiaalvaldkonna ametnikule kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning saavutatud eesmärgi täitmisest.
§ 8. Teenuse saaja tagasiside ja järelvalve
(1) Teenuse saaja lähtub teenuse kohta tagasiside kujundamisel kohaliku omavalitsuse üksuse poolt välja töötatud teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige:
1) klienditeeninduse standardit;
2) tagasisidesüsteemi;
3) kaebuste lahendamise protseduuri.
(2) Teenuse väljunditeks on:
1) Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt välja töötatud teenuse osutamise kord ning analüüs, mis koostatakse teenuse saajalt saadud tagasiside (lisa 2) põhjal.
2) Teenuse kasutamise tulemusena säilib või suureneb teenuse saaja võimalikult iseseisev toimetulek ja talle tagatakse võimalus aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. Tulemuslikkust hindavad teenuse saaja, teenuse osutaja ja sotsiaalhooldaja.
(3) Tugiisikuteenuse osutamise järelvalvet teostab teenuse osutaja ja sotsiaalvaldkonna ametnik. Kaebuste käsitlemisel, menetlemisel ja järelvalve teostamisel lähtutakse alljärgnevast:
1) juhindutakse käesolevast teenuse osutamise korrast;
2) teenuse saajat ja olemasolu korral tema seaduslikku esindajat teavitatakse enne teenuse osutamist kaebuste esitamise võimalustest ja protseduurist;
3) teenuse osutamisega seotud kaebuste ilmnemisel informeerivad teenuse saaja või tugiisik koheselt teenuse osutajat;
4) teenuse osutaja kontrollib pretensioonide õigustatust, kuulab ära kõik osapooled, kogub täiendavaid andmeid ja kaasab vajadusel vastava teenuse ala asjatundjaid;
5) kui teenuse saajal on pretensioone teenuse osutaja vastu, siis kontrollib sotsiaalvaldkonna ametnik kaebuste õigustatust ja teeb vajadusel teenuse osutajale ettekirjutise puuduste kõrvaldamiseks;
6) kõik vaidlused, mis tulenevad tugiisikuteenuse lepingu täitmisest, samuti küsimused, mis on lepingus reguleerimata, lahendatakse lepingu poolte vahelisel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus vastavalt kehtivale seadusandlusele kohtus;
7) riiklikku järelevalvet käesolevas õigusaktis sätestatud nõuete täitmise üle teostab alates 01.01. 2018.a Sotsiaalkindlustusamet.
3. peatükk Lõppsätted
§ 9. Rakendussätted
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Jaak Kastepõld
Vallavolikogu esimees
Lisa Hindamisinstrument hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks
Lisa Kliendi tagasiside teenusele
Lisa Partneri tagasiside teenusele
Facebook
Twitter