Keskkond ja heakordKalmistu

Teksti suurus:

Viimsi valla kalmistute kasutamise eeskiri

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Viimsi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 24.09.2019, 5

Viimsi valla kalmistute kasutamise eeskiri

Vastu võetud 10.04.2012 nr 10
RT IV, 31.12.2013, 70
jõustumine 13.04.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
30.01.2018RT IV, 09.02.2018, 312.02.2018
10.09.2019RT IV, 24.09.2019, 127.10.2019; tekstis läbivalt asendatud sõnad „ehitus- ja kommunaalamet“ sõnadega „ehitus- ja kommunaalosakond“ vastavas käändes.

Määrus kehtestatakse kalmistuseaduse § 7 lõike 1 alusel.
[RT IV, 09.02.2018, 3 - jõust. 12.02.2018]

1. peatükk ÜLDOSA 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Viimsi valla kalmistute kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Viimsi valla haldusterritooriumil asuvate Viimsi valla omandis olevate, usulisele ühendusele kuuluvate ja riigi maal asuvate kalmistute haldamist ja kasutamist tulenevalt kalmistuseadusest. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja matmiskoha kasutajatele.

  (2) Lisaks eeskirjas sätestatule lähtutakse eeskirja täitmisel kalmistuseadusest, Viimsi valla heakorra eeskirjast ja Viimsi valla avaliku korra eeskirjast.

  (3) Viimsi valla omandis olevad kalmistud, mis on hõlmatud käesoleva eeskirjaga, on Rohuneeme kalmistu ja Prangli kalmistu. Riigi maal olevad kalmistud on Naissaare kalmistu ja Prangli saarel asuv Eestiranna kalmistu. Usulise ühenduse omandis olev ja ühenduse juhatuse taotluse alusel käesoleva eeskirjaga kohaliku omavalitsuse poolt hallatav kalmistu on Randvere kalmistu. Kõik Viimsi vallas asuvad kalmistud on muinsuskaitsealused mälestised.

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) kalmistu – tähistatud, vajalike ehitistega maa-ala inimeste surnukehade või nende tuha matmiseks ja surnute mälestamiseks;
  2) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;
  3) matmiskoht – hauaplats, kolumbaarium, ridahaud või tuhapuiste ala;
  4) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks või urnikamber kolumbaariumis;
  5) kolumbaarium – ehitis tuhaurnide hoidmiseks, ka urnimüür;
  6) urnikamber – kolumbaariumis asuv õõnsus ühe või mitme tuhaurni hoidmiseks;
  7) ridahaud – hauaplats tundmatute surnute matmiseks kirstus;
  8) tuhapuisteala – maa-ala kalmistul, mis on eraldatud surnute tuha puistamiseks;
  9) kalmistu haldaja – kalmistu kasutamist korraldav Viimsi Vallavalitsuse osakond;
[RT IV, 24.09.2019, 1 - jõust. 27.10.2019]
  10) matmiskoha kasutaja – isik, kellel on matmiskoha kasutamise õigus;
  11) matja – isik, kes korraldab surnu matmise;
  12) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ehitis (piirdeaed, betoonrant, hauakamber vms);
  13) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis.

§ 3.   Kalmistu haldamine

  (1) Viimsi valla omandis olevate, riigimaal asuvate ja kokkuleppe alusel hallatava usulise ühenduse kalmistu haldaja on Viimsi Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus). Haldaja ülesandeid teostab Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakond (edaspidi ehitus- ja kommunaalosakond), kui kalmistu haldamisega seotud ülesandeid ei ole Vallavalitsuse poolt antud halduslepinguga kellelegi teisele.
[RT IV, 09.02.2018, 3 - jõust. 12.02.2018]

  (2) Kalmistu haldaja või haldaja poolt määratud isik tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, sh eraldab matmiskohad või võtab kasutajata matmiskohad arvele, korraldab jäätmehooldust, täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid, peab Viimsi valla kalmistute registrit ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

  (3) Vallavalitsus kehtestab ehitus- ja kommunaalosakond ettepanekul kalmistute kujunduspõhimõtted lähtuvalt kalmistu muinsuskaitse eritingimustest, usulisele ühendusele kuuluva kalmistu puhul vastava ühenduse ettepanekust, vanades matmiskvartalites ajalooliselt väljakujunenud kujundusnõuetest ja kalmistu looduslikust eripärast.
[RT IV, 09.02.2018, 3 - jõust. 12.02.2018]

§ 4.   Nõuded kalmistule

  (1) Kalmistut peab ümbritsema piire.

  (2) Kalmistu maa-ala jaotatakse kirstumatuste, urnimatuste ja tuhapuiste aladeks, mis jaotatakse kvartaliteks. Kalmistu vanas osas jäävad kasutusele ajalooliselt väljakujunenud kvartalite nimetused.

  (3) Kalmistu peamise sissekäigu, kiriku, kabeli või muu kalmistul asuva hoone juurde pannakse teadetetahvel, millele pannakse välja kalmistu plaan, kus on ära näidatud kirik või kabel, kvartalid, teed, veevõtukohad, jäätmemahutid ning ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega hauaplatsid ja hauarajatised ning kalmistu ajalugu, lisaks kiriku või kabeli lahtioleku ajad, haldaja või tema poolt määratud isiku kontaktandmed, teenuste loetelu, kalmistu kujunduspõhimõtted ja käesolev eeskiri.

§ 5.   Kalmistu kasutamise nõuded

  (1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

  (2) Kalmistu territooriumil on keelatud:
  1) kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, veevõtukohti, kalme, hauatähiseid ja -rajatisi;
  2) eemaldada hauatähiseid ja -rajatisi kalmistu haldajaga kooskõlastamata;
  3) murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raiuda puid ilma raieloata;
  4) omavoliliselt avada kolumbaariumi urnikambrit;
  5) istutada puid kalmistu haldaja kooskõlastuseta;
  6) panna maha olmejäätmeid ja rikkuda jäätmete kogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse;
  7) suurendada omavoliliselt hauaplatsi mõõtmeid;
  8) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga kalmistu haldaja loata;
  9) paigaldada inventari ja rajatisi kalmistu haldaja kooskõlastuseta;
  10) teha lõket;
  11) viibida lemmikloomaga, v.a selleks ettenähtud kohad;
  12) matta loomi;
  13) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus.

  (3) Kalmistul viibiv isik peab kalmistu territooriumil täitma Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmekäitlusnõudeid.

2. peatükk MATMISKOHT 

§ 6.   Matmiskoha suurus

  (1) Matja võib matmiskohaks taotleda kas hauaplatsi või urnikambri eraldamist. Matjal, kes ei soovi matmiskoha eraldamist, on võimalik puistata tuhk tuhapuistealale.

  (2) Hauaplats eraldatakse kas kirstus või urnis matmiseks.

  (3) Matja soovi kohaselt eraldatakse kas ühe- või kahekohaline, erandjuhtudel kuni neljakohaline hauaplats (nn pereplats) või ühe- või mitmekohaline urnikamber.

  (4) Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral:
  1) ühe hauakohaga hauaplats 1,25 x 2,50 m;
  2) kahe hauakohaga hauaplats 2,50 x 2,50 m;
  3) kolme hauakohaga hauaplats 3,75 x 2,50 m;
  4) nelja hauakohaga hauaplats 5 x 2,50 m.

  (5) Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral:
  1) kalmistu urnimatuste alal üldjuhul 1,0 x 1,0 m.

§ 7.   Matmiskoha eraldamine ja selle kasutamise õiguse andmine

  (1) Matmiskoha eraldamisel sõlmib kalmistu haldaja matjaga matmiskoha kasutamise lepingu (edaspidi kasutusleping) vastavalt käesolevas paragrahvis ning §-des 8 ja 25 toodule. Kasutuslepingu vormi kinnitab Vallavalitsus.

  (2) Kasutuslepingusse kantakse matmiskoha kasutaja andmed, matmiskoha asukoht ja kasutusse antava matmiskoha suurus.

  (3) Kasutuslepingus määratakse kindlaks kasutuslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused, kasutuslepingu kehtivuse tähtaeg, selle muutmise ja lõpetamise ja kolmandale isikule üleandmise kord, hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded, poolte vastutus matmiskoha kasutamisel ja vaidluste lahendamise kord ning matmiskoha kasutaja kinnitus kalmistu kasutamise eeskirja tundmise ja täitmise kohta.

  (4) Juhul kui matmiskoha kasutaja soovib kalmistu haldajalt tellida teenuseid, sõlmitakse matmiskoha kasutaja ja kalmistu haldaja vahel eraldi teenuse osutamise leping, milles sätestatakse tellitud teenused, nende maksumus ja teenuste eest tasumise kord.

§ 8.   Kasutuslepingu tähtaeg

  (1) Kasutusleping sõlmitakse tähtajaga kuni 15 aastat.

  (2) Kasutuslepingu tähtaja saabumisel loetakse kasutusleping lõppenuks. Kuus kuud enne kasutuslepingu lõppemist teavitab kalmistu haldaja matmiskoha kasutajat kasutuslepingu lõppemisest, saates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate kasutuslepingus toodud aadressile.

  (3) Matmiskoha senisel kasutajal on eesõigus uue kasutuslepingu sõlmimiseks. Uue kasutuslepingu sõlmimiseks esitab matmiskoha kasutaja kalmistu haldajale kirjaliku avalduse hiljemalt ühe kuu jooksul enne kasutuslepingu tähtaja möödumist.

  (4) Uue kasutuslepingu sõlmimise avalduse esitamata jätmisel loetakse kasutusleping lõppenuks ka juhul, kui matmiskoha kasutaja jätkab matmiskoha kasutamist.

§ 9.   Kasutuslepingu üleandmine ja üleminek

  (1) Matmiskoha kasutaja võib kasutuslepingu üle anda kolmandale isikule kalmistu haldaja nõusolekul. Kasutuslepingu üleandmine vormistatakse kirjalikult kalmistu haldaja juures.

  (2) Matmiskoha kasutaja surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus astuda kasutuslepingusse matmiskoha kasutaja asemele. Matja võib astuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, pärija puudub või pärija loobub matja kasuks. Kasutuslepingusse astumise vormistab kalmistu haldaja kirjalikult matmiskoha kasutaja surmatõendi esitamisel.

§ 10.   Kasutuslepingu lõppemine

  (1) Kasutusleping lõppeb tähtaja möödumisel või lepingu ülesütlemisel.

  (2) Matmiskoha kasutaja võib kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades kalmistu haldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse.

  (3) Kalmistu haldaja ütleb kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles, kui hauaplats on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 22.

  (4) Matmiskoha, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata matmiskoha vastavalt eeskirja §-le 21.

§ 11.   Erandid matmiskoha eraldamisel ja kasutuslepingu sõlmimisel

  (1) Erandina võib Vallavalitsus vastava korralduse alusel (nõusolekul) eraldada mitme matmiskohaga matmisala juriidilisele isikule või kutse- või loomeliidule, kelle tegevusalasse kuulub Eesti ja Viimsi valla avalikus elus silmapaistvate isikute kultuuripärandi säilitamine.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mitme matmiskohaga eraldatud maa-ala kohta sõlmitakse kasutusleping.

  (3) Matmiskohale, mille kasutaja on juriidiline isik või kutse- või loomeliit, maetakse kasutaja liikmeskonda kuulunud või nende poolt tunnustatud Eesti või Viimsi valla avalikus elus silma paistnud isikute surnukehad või tuhk.

3. peatükk MATMINE 

§ 12.   Matmise korraldamine

  (1) Surnu maetakse hauaplatsile kirstus või urnis.

  (2) Tuhk maetakse hauaplatsile, paigutatakse urniga kolumbaariumisse või puistatakse tuhapuistealale.

  (3) Kõik matmised, sh urni paigutamine kolumbaariumisse ja tuha puistamine tuhapuistealale, tuleb registreerida haldaja või haldaja poolt määratud isiku juures vähemalt kaks päeva enne matuse toimumist.

  (4) Kalmistu haldaja või haldaja poolt määratud isik registreerib matmise surnu surmatõendi ja matja isikut tõendava dokumendi alusel samaaegselt matjaga matmiskoha kooskõlastamisel ja matja poolt tellitud teenuste eest tasumisel või hiljemalt matmise toimumise ajaks eelpool nimetatud dokumentide alusel.

  (5) Kalmistu haldaja või haldaja poolt määratud isik kannab kalmistute registrisse surnu ja matja andmed, matmiskoha andmed ning toimingu kuupäeva.

  (6) Matmine toimub ainult valgel ajal. Pühapäeval, esmaspäeval ja riiklikel pühadel matusetalitusi üldjuhul ei korraldata. Käesolevas lõikes nimetamata juhtudel kooskõlastatakse matusetalitus kalmistu haldajaga.

§ 13.   Matmine hauaplatsile

  (1) Haua kaevab ja matmise teostab kalmistu haldaja või haldaja poolt määratud isik või kooskõlastatult haldajaga matja. Matmine ja hauakääpa kujundamine toimub matja osavõtul.

  (2) Matmist takistavate hauatähiste ja hauarajatiste ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja.

  (3) Kirstuhaua sügavus maapinnast hauapõhjani peab jääma vahemikku 1,5–2 m.

  (4) Surnu tuhk maetakse hauaplatsile urniga või ilma selleta. Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 0,7 m.

  (5) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja varem maetu säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.

  (6) Haua kaevamise ja teiste matusega seotud teenuste osutamise käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab kalmistu haldaja või haldaja poolt määratud isik kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist.

  (7) Matuse käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab hauaplatsi kasutaja kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist. Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab tekitatud kahjustused kalmistu haldaja hauaplatsi kasutaja kulul.

§ 14.   Urni paigutamine kolumbaariumi urnikambrisse

  (1) Kolumbaariumisse tuhaurnide paigutamisel kohaldatakse eeskirja §-s 12 sätestatud üldiseid aluseid.

  (2) Urni paigutamisel kolumbaariumi urnikambrisse eemaldab katteplaadi ja asetab selle tagasi kalmistu haldaja või haldaja poolt määratud isik.

§ 15.   Tuha puistamine tuhapuistealale

  (1) Tuha puistamise toimingu registreerib matja kalmistu haldaja või haldaja poolt määratud isiku juures, kes kannab kalmistute registrisse surnu ja matja andmed ning toimingu kuupäeva.

  (2) Tuhk puistatakse selleks ettenähtud maa-alale kalmistu haldaja või haldaja poolt määratud isiku juuresolekul.

  (3) Tuha puistamise korral ei vormistata kasutuslepingut.

  (4) Tuhapuistealale on hauatähiste paigaldamine keelatud. Tuhapuistealale võib surnu mälestamiseks lilli ja küünlaid asetada ainult selleks ettenähtud kohta.

  (5) Tuhapuisteala hooldab ja heakorrastab kalmistu haldaja või haldaja poolt määratud isik.

§ 16.   Tundmatu või omasteta surnu matmine

  (1) Tundmatu või omasteta surnu matmise korraldab ehitus- ja kommunaalosakond.
[RT IV, 09.02.2018, 3 - jõust. 12.02.2018]

  (2) Tundmatu surnu säilmed maetakse Rohuneeme kalmistul asuvasse ridahauda.

  (3) Omasteta surnu tuhastatakse ja tuhk maetakse ühishauda Rohuneeme kalmistu tuhamatuste maa-alal.

  (4) Ühishauda ja ridahauda maetud surnu registreerib ehitus- ja kommunaalosakond kalmistute registris.
[RT IV, 09.02.2018, 3 - jõust. 12.02.2018]

  (5) Ühishauda ja ridahauda matmisel matmiskohta ei eraldata ja kasutuslepingut ei sõlmita.

  (6) Ridahaudasid ja ühishaudasid hooldab ja heakorrastab ehitus- ja kommunaalosakond.
[RT IV, 09.02.2018, 3 - jõust. 12.02.2018]

§ 17.   Pealematmine

  (1) Samale hauakohale võib peale matta kõige varem 20 aastat pärast viimast matmist.

  (2) Kultuurimälestiseks või Vallavalitsuse poolt kohaliku tähtsusega kultuuriobjektiks tunnistatud hauale peale ei maeta.

§ 18.   Ümbermatmine

  (1) Ümbermatmise korraldab kalmistu haldaja. Ümbermatmiseks esitab matja kalmistu haldajale Terviseameti piirkondliku talituse loa ja ümbermatmiseks kasutatava matmiskoha kasutuslepingu või kasutaja notariaalselt kinnitatud allkirjaga nõusoleku juhul, kui ta ise ei ole kasutaja.

  (2) Säilmete ümbermatmiseks mälestiseks tunnistatud hauaplatsilt on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule vajalik Muinsuskaitseameti nõusolek.

  (3) Enne ümbermatmist peab liivapinnase puhul olema matmisest möödunud vähemalt üks aasta ja niiske pinnase puhul vähemalt kolm aastat.

  (4) Säilmete väljakaevamine hauast peab üldjuhul toimuma külmal aastaajal.

4. peatükk HAUAPLATSI KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE 

§ 19.   Kalmistu ja hauaplatsi kujundamine

  (1) Hauaplats on kalmistu osa ja selle kujundamisel tuleb järgida kalmistute kujunduse head tava ja Vallavalitsuse poolt kehtestatud kujunduspõhimõtteid nii hauarajatiste, hauatähiste kui ka haljastuse osas. Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.

  (2) Kujunduspõhimõtetest erineva kujundusega hauaplatsi rajamiseks tuleb koostada tööjoonised, mis tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseameti ja kalmistu haldajaga.

  (3) Hauaplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, hauakivi, hauasamba või muu tähisega. Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.

  (4) Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -rajatised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) loetakse hauaplatsi kasutaja omandiks.

  (5) Hauaplatsi ääristena on soovitatav kasutada mätasääristust või looduslikke äärekive. Uute monoliitsete betoonist valatud hauaplatsiääriste rajamine ei ole üldjuhul lubatud (v.a Rohuneeme kalmistu uus osa).

  (6) Hauaplatsi kujundamisel tuleb vältida keskkonda sobimatuid tehismaterjale (plastid, kergkruus, kunstmuru jmt). Uute hauarajatiste paigaldamisel jälgida nende sobivust keskkonda.

  (7) Kalmistu haljastuses tuleb lähtuda vajadusest kaitsta hauarajatisi ja -tähiseid puude ja põõsaste kahjuliku mõju eest. Eemaldada tuleb puud, mis kahjustavad juurestiku, tüve või võraga hauarajatisi, põhjustades nende purunemist, deformeerumist või sammaldumist. Tagada tuleb ajalooliste alleede, kujundatud puuderühma ja memoriaalpuude säilimine.

  (8) Haljastamisel tuleb eelistada madalhaljastust, puude leina- ja minivorme. Kõrgekasvulisi (üle 6 m) puid hauaplatsile üldjuhul istutada ei ole lubatud ning isetekkelised puuvõrsed tuleb õigeaegselt eemaldada. Põõsaste soovitavaks kõrguseks on kuni 1,5 m, hekkidel kuni 1 m.

  (9) Hauatähiste või -rajatiste teisaldamine või eemaldamine tuleb kirjalikult kooskõlastada kalmistu haldajaga.

  (10) Hauaplatsi, mille puhul ei ole järgitud kalmistu kujunduspõhimõtteid, tähistab kalmistu haldaja hoiatussildiga ning edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile. Hoiatuses märgitakse hauaplatsi olukord, hauaplatsi korrastamise kohustus ja tähtaeg ning kohustuse täitmata jätmise tagajärjed.

  (11) Kui hoiatuse edastamisele järgneva 6 kuu jooksul hauaplatsi kasutaja ei kõrvalda kalmistu kujunduspõhimõtetele mittevastavaid hauarajatisi, hauatähiseid või haljastust, kõrvaldab kalmistu haldaja need hauaplatsi kasutaja kulul.

  (12) Kasutajata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale säilitatakse väärtuslikud hauatähised või -rajatised ning lisatakse vastav kohustus uue hauaplatsi kasutajaga sõlmitavasse kasutuslepingusse.

  (13) Kalmistu miljöölise väärtuse säilitamise eesmärgil tuleb nii kasutusel olevatel kui mahajäetud hauaplatsidel vanemad kui 50 aastased hauatähised ja –piirded jätta oma algsele kohale. Jalalt murdunud ning katkised ristid ja muud hauatähised või nende tükid ning piirete fragmendid, mida ei ole võimalik algsel kohal eksponeerida, tuleb viia kalmistu haldaja poolt määratud kohta. Vanad metallist ja kivipostidega piirded ja hauatähised tuleb võimalusel taastada.

§ 20.   Hauaplatsi hooldamine

  (1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja. Hauaplats peab vastama kalmistu kujunduspõhimõtetele ning järgmistele nõuetele:
  1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;
  2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, pärjad;
  3) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt;
  4) hauatähised ja piirded on terved ja neil olev tekst loetav;
  5) hauaplatsi kattev liiv on puhas;
  6) hauaplatsilt on ära riisutud lehed ja muu praht;
  7) hauaplatsi katteplaadid on terved.

  (2) Hauaplatsi võib hauaplatsi kasutaja ja kalmistu haldaja vahel sõlmitud lepingu kohaselt tasulise teenusena hooldada kalmistu haldaja või tema poolt määratud isik.

  (3) Raieloa hauaplatsil kasvava puu mahavõtmiseks taotleb hauaplatsi kasutaja kooskõlastatult kalmistu haldajaga ja Muinsuskaitseametiga. Kalmistu territooriumil väljaspool hauaplatsi kasvava puu mahavõtmiseks taotleb raieloa kalmistu omanik või haldaja samadel alustel. Raieluba taotletakse vastavalt Viimsi valla raiemääruses sätestatule.

5. peatükk KASUTAJATA MATMISKOHA ARVELEVÕTMINE 

§ 21.   Matmiskoha kasutajata matmiskohana arvelevõtmine

  (1) Kasutajata matmiskohana võetakse arvele hauaplats või kolumbaariumi urnikamber, mille kasutuslepingu tähtaeg on möödunud, kasutusleping on erakorraliselt enne tähtaja lõppu lõpetatud või hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 22.

  (2) Kasutajata matmiskoha võib kalmistu haldaja eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat.

  (3) Kasutajata matmiskohana arvele võetud kolumbaariumi urnikambris olev tuhk maetakse tuhapuistealale.

§ 22.   Hooldamata hauaplats

  (1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
  1) hauaplatsi pinnasest olulises osas, st üle poole pindalast, on läbi kasvanud rohi ja võsa;
  2) hauarajatised ja -tähised on tugevalt sammaldunud, läbiroostetanud või lagunenud ning hauatähisel olev tekst on loetamatu;
  3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.

  (2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvelevõtmiseks korraldab kalmistu haldaja selle ülevaatamise.

  (3) Hauaplatsi ülevaatamiseks moodustab kalmistu haldaja komisjoni, kuhu kuuluvad kalmistu haldaja esindaja, kalmistu eripära tundev isik, ehitus- ja kommunaalosakonna esindaja (kui haldajaks ei ole ehitus- ja kommunaalosakond), Muinsuskaitseameti esindaja (kui tegemist on kultuurimälestiseks tunnistatud kalmistuga) ja usulisele ühendusele kuuluva kalmistu puhul nende esindaja.
[RT IV, 09.02.2018, 3 - jõust. 12.02.2018]

  (4) Komisjon vaatab hauaplatsi üle kahel korral:
  1) esimene ülevaatus, mille käigustuvastatakse, et hauaplats on hooldamata. Ülevaatamise korral märgistatakse see kollase sildiga, millel on musta värviga kiri “hooldamata hauaplats”. Sildile märgitakse ülevaatuse järjekorranumber, ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja kalmistu haldaja kontaktandmed. Kalmistu haldaja edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile;
  2) teine ülevaatus toimub mitte varem kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.

  (5) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoni liikmed.

  (6) Hooldamata hauaplatsina arvele võetud hauaplatside kohta avaldatakse teade Viimsi valla kodulehel ja ajalehes Viimsi Teataja, andes hauaplatsi kasutajale võimaluse kolme kuu jooksul pärast teate avaldamist võtta ühendust kalmistu haldajaga ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest ja kasutusleping erakorraliselt üles öelda.

  (7) Pärast kolmekuulise tähtaja möödumist võib kalmistu haldaja kasutuslepingu ühepoolselt üles öelda.

  (8) Hauaplatsi, millele ei ole kasutuslepingut sõlmitud, kasutusõigus loetakse lõppenuks kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud toimingute tegemist, kui hauaplatsi kasutaja ei ole teates määratud tähtaja jooksul hauaplatsi korrastanud.

6. peatükk MÄLESTISED 

§ 23.   Mälestistena kaitse all olevad objektid

  (1) Rohuneeme kalmistu, Randvere kalmistu, Naissaare kalmistu, Prangli kalmistu ja II maailmasõjas hukkunute ühishaua (Eestiranna kalmistu), kui muinsuskaitsealuste kinnismälestiste kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse muinsuskaitseseaduse § 24 lõikes 2 sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

  (2) Kalmistutel võib asuda üksikobjektidena ajaloo-, arheoloogia-, kunsti- ja arhitektuurimälestisi.

  (3) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kalmistu kaitsevööndis keelatud:
  1) püstitada ehitisi, rajada teid, kraave ja trasse ning teha muid mulla- ja ehitustöid;
  2) istutada, maha võtta ja välja juurida puid ja põõsaid.

  (4) Mälestiste ja kalmistul asuvate ehitiste muinsuskaitse eritingimused, konserveerimise ja restaureerimise projektid ning mälestistel ja kalmistutel tehtavate mulla- ja ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ja Vallavalitsusega.

  (5) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, hauarajatis ja sakraalehitis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt muinsuskaitseseadusele.

  (6) Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele.

  (7) Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub hauaplatsi kasutamise õigusest, läheb hauaplatsi kasutamise õigus üle kalmistu haldajale.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 24.   Järelevalve ja vastutus

  (1) Vastutus käesoleva eeskirja rikkumise eest on sätestatud seadusega.

  (2) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad Vallavalitsus ja Muinsuskaitseamet vastavalt oma pädevusele.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 25.   Rakendussätted

  (1) Senisel matmiskoha kasutajal, st isikul, kelle nimele on kalmistute registris või vastavas nimistus vormistatud matmiskoha kasutamise õigus, on kohustus esitada kalmistu haldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks kolme aasta jooksul pärast käesoleva eeskirja jõustumist. Kalmistu haldaja tagab pärast andmete kontrollimist esitatud taotluste alusel lepingute sõlmimise hiljemalt viie aasta jooksul arvates eeskirja jõustumisest.

  (2) Eeskirja § 4 lõikes 3 nimetatud teadetahvel paigaldatakse hiljemalt viie aasta jooksul arvates käesoleva eeskirja jõustumisest.

  (3) Enne eeskirja jõustumist sõlmitud kasutusleping on jõus selle kehtivuse tähtaja lõpuni, välja arvatud tähtajatu leping, mis lõppeb viie aasta möödumisel käesoleva eeskirja jõustumisest, kui matmiskoha kasutaja ei ole selle aja jooksul sõlminud uut kasutuslepingut.

  (4) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (5) Määrus avaldatakse Viimsi valla veebilehel ja ajalehes Viimsi Teataja.

  (6) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavolikogu Kantseleis.

/otsingu_soovitused.json