Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Otepää Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

Otepää Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri - sisukord
Väljaandja:Otepää Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 24.09.2019, 31

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Otepää Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 10.09.2018 nr 6

jõustumine 01.10.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.09.2019RT IV, 24.09.2019, 1127.09.2019

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 11 lõike 1 ja rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 ”Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Otepää Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted

 (1) Otepää Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi sise-eeskiri) lähtub Eesti finantsaruandluse standarditest, raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna Juhenditest (edaspidi RTJ), avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi Juhend) ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest.

 (2) Sise-eeskirja eesmärgiks on Otepää valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine.

 (3) Sise-eeskirja kohaldatakse Otepää Vallavalitsuses kui ametiasutuses (edaspidi vallavalitsus) ja tema hallatavates asutustes.

 (4) Vallavalitsuse hallatavad asutused on:
 1) Otepää Gümnaasium;
 2) Pühajärve Põhikool;
 3) Otepää Lasteaed;
 4) Otepää Muusikakool;
 5) Keeni Põhikool;
 6) Puka Kool;
[RT IV, 24.09.2019, 11 - jõust. 27.09.2019]
 7) [kehtetu - RT IV, 24.09.2019, 11 - jõust. 27.09.2019]
 8) Puka Kunstikool;
 9) Otepää Kultuurikeskused;
 10) Otepää Raamatukogu;
[RT IV, 24.09.2019, 11 - jõust. 27.09.2019]
 11) [kehtetu -RT IV, 24.09.2019, 11 - jõust. 27.09.2019]
 12) [kehtetu -RT IV, 24.09.2019, 11 - jõust. 27.09.2019]
 13) [kehtetu -RT IV, 24.09.2019, 11 - jõust. 27.09.2019]
 14) [kehtetu -RT IV, 24.09.2019, 11 - jõust. 27.09.2019]
 15) [kehtetu -RT IV, 24.09.2019, 11 - jõust. 27.09.2019]
 16) [kehtetu -RT IV, 24.09.2019, 11 - jõust. 27.09.2019]
 17) Otepää Avatud Noortekeskus.

 (5) Otepää valla konsolideeritud bilanssi koondatakse järgmised iseseisvat raamatupidamist omavad asutused, kellel on iseseisev tehingupartneri kood ja kelle üle Otepää vald omab olulist mõju:
 1) osaühing OTEPÄÄ MAAMÕÕDUBÜROO;
 11) OÜ Otepää Üürimajad;
[RT IV, 24.09.2019, 11 - jõust. 27.09.2019]
 2) AS Otepää Veevärk;
 3) SIHTASUTUS OTEPÄÄ TERVISEKESKUS.

 (6) Sise-eeskiri reguleerib vallavalitsuse ja hallatavate asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

 (7) Sise-eeskiri kinnitatakse, seda muudetakse ja täiendatakse vallavalitsuse määrusega.

2. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE 

§ 2.  Finantsarvestuse struktuur

 (1) Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste finantsarvestust peetakse vallavalitsuses tsentraliseeritud korras.

 (2) Vallavalitsusel ja hallatavatel asutustel on iseseisvad registrikoodid, Rahandusministeeriumi poolt eraldatud ühine tehingupartneri kood ja ühised arveldusarved pankades.

 (3) Vallavalitsuse ja hallatava asutuse igapäevast tegevust juhivad vastavalt vallavanem ja hallatava asutuse juht, kes vastutavad asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

 (4) Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist korraldab finantsteenistuse juhataja (edaspidi finantsjuht), kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

 (5) Raamatupidamisarvestus on korraldatud raamatupidajate ametikohtade kaudu.

 (6) Raamatupidamistöötajate vastutusvaldkonnad on toodud nende ametijuhendites.

 (7) Majandusaasta pikkuseks on kaksteist kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

 (8) Raamatupidamisarvestuses kasutatakse tarkvara PMen.

 (9) E-arvete operaator on Telema.

§ 3.  Nõuded kohustuste võtmisele ja lepingute sõlmimisele

 (1) Vastavate eelarveliste vahendite olemasolul võib töid ja teenuseid tellida vallavalitsuse nimel vallavanem või tema poolt määratud isik (edaspidi teenistuse juht) ja hallatava asutuse nimel hallatava asutuse juht või teda asendama määratud isik. Vallavara omandamisel, tööde või teenuste tellimisel tuleb jälgida vallavara valitsemise korda ja hankekorda.

 (2) Üle eelarveaasta ulatuvaid siduvaid kohustusi võib võtta üksnes Otepää Vallavolikogu (edaspidi volikogu) loal. Volikogu võib anda loa läbi eelarvestrateegia, läbi iga-aastase eelarve või igakordsel otsustamisel. Lepingute projektid, millega soovitakse võtta üle eelarveaasta ulatuvaid siduvaid rahalisi kohustusi, esitatakse eelnevalt kooskõlastamiseks finantsjuhile, kes kontrollib võetava kohustuse suuruse vastavust finantsdistsipliini näitajatele ja või volikogu loa olemasolu kohustuse võtmiseks.

 (3) Teenistuste ja hallatavate asutuste juhid korraldavad sõlmitud sihtfinantseerimis-, koostöö-, rendi- ja muude asutuse tulusid suurendavate või kulusid nõudvate lepingute koopiate ning raamatupidamise algdokumentide tähtaegse edastamise finantsteenistusele (edaspidi raamatupidamine).

 (4) Tarnijatega sõlmitud lepingutesse ja operatiivselt tellitavate tööde ning teenuste arvete koostamiseks edastatakse tarnijatele järgmine informatsioon:
 1) ostuarve saaja (on asutus, kes tellib töö või teenuse ja kelle eelarvest kulu kaetakse);
 2) ostuarve maksja (on Otepää Vallavalitsus);
 3) riigiraamatupidamiskohustuslaselt kaupu või teenuseid soetades märgitakse vallavalitsuse tehingupartneri kood 553101;
 4) kauba või teenuse tellinud kontaktisiku nimi;
 5) [kehtetu -RT IV, 24.09.2019, 11 - jõust. 27.09.2019]
 6) e-arvete operaator (on Telema).

 (5) Vallavalitsus võtab vastu ainult e-arveid. Juhul kui ostuarve edastatakse tarnija poolt vallavalitsuse või hallatava asutusega seotud e-posti aadressile, tuleb arve saajal edastada saatjale info e-arve operaatori kohta.
[RT IV, 24.09.2019, 11 - jõust. 27.09.2019]

 (6) Tulenevalt Juhendist:
 1) välditakse võimaluse korral ettemaksete tasumist. Ettemaksete tegemine võib ette tulla juhul, kui ettemakse teostamise vajadus tuleneb lepingust;
 2) lepitakse tarnijaga kokku arvete tasumisel mitte väiksemas kui 14 kalendripäevases maksetähtajas.

 (7) Majandustehingute kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ja kommenteeritud ning teenistuse või hallatava asutuse juhi või teda asendama määratud isiku poolt (digitaalselt) allkirjastatud.

§ 4.  Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel

 (1) Rahalisi vahendeid hoitakse pankades vallavalitsuse arvelduskontodel ja sularaha vallavalitsuse kassas (edaspidi vallakassa) raamatupidaja kontrolli all olevas seifis või hallatavates asutustes hallatava asutuse juhi poolt määratud seifis.

 (2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse raamatupidamise algdokumente, mis kinnitatakse kulujuhi (või teda asendava isiku poolt) poolt.

 (3) Allkirjastamisel kasutatakse (digitaal)allkirja.

 (4) Maksekorraldused valmistab pangaprogrammis ette raamatupidaja.

 (5) Internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita.

§ 5.  Sularaha käitlemine

 (1) Vallakassas teostab sularaha operatsioone vastavat tööülesannet omav raamatupidaja. Hallatava asutuse sularahaoperatsioonide teostaja kinnitab hallatava asutuse juht. Sularaha toimingutega seotud töötajaga peab olema sõlmitud varalise vastutuse leping või sätestatakse tema ametijuhendis või töölepingus, et töötaja vastutab süüliselt tekitatud sularahakassa puudujääkide eest seaduses sätestatud korras.

 (2) Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste sularahakassa on üldjuhul sissemaksete kogumiseks. Väljamaksed hallatavate asutuste sularahakassast on lubatud üksnes inkasserimiseks vallakassasse. Vallakassast tehakse vajadusel väljamakseid sotsiaaltoetusteks, majanduskulude avanssideks ja muudeks finantsjuhi poolt lubatud juhtudeks.

 (3) Vallavalitsuse maksimaalne sularahalimiit tööpäeva lõpuks on 5000 eurot. Vallakassat hoitakse valvega ruumis asuvas seifis ja juurdepääs vallakassas asuvale sularaha seifile on vastaval raamatupidajal või teda asendaval isikul.

 (4) Hallatava asutuse maksimaalne sularahalimiit tööpäeva lõpuks on 1000 eurot. Hallatava asutuse sularaha seifile on juurdepääs hallatava asutuse juhil ja tema poolt määratud vastutaval isikul.

 (5) Hallatavates asutustes laekuv raha tuuakse hiljemalt iga kuu eelviimasel tööpäeval vallakassasse. Raamatupidaja sisestab tehingud raamatupidamisprogrammi ning trükib välja kassa sissetuleku orderi.

 (6) Töötajate vahetumise puhul (vahetustega töö, puhkused, ajutine asendamine haigestumise ajal vms) peab sularahakassa jääk olema vastava aktiga üle antud järgmisele töötajale.

 (7) Sularaha vastuvõtmise korral tuleb rahatähti kontrollida ja veenduda nende ehtsuses.

 (8) Kui raha vastuvõtmisel tekib kahtlus valeraha kohta, tuleb ühendust võtta politseiga. Ei ole lubatud valeraha kassasse sisse võtta ega koostada valeraha andjale sissemakset tõendavat dokumenti. Kuni politsei saabumiseni tuleb püüda vältida kliendi lahkumist.

 (9) Kõik sularahakäitlejad on kohustatud ringlusest kõrvaldama kõik nende valduses olevad pangatähed ja mündid, mille kohta nad teavad või mille kohta on neil piisavalt põhjust uskuda, et need on võltsitud. Sellised pangatähed ja mündid tuleb üle anda pädevatele riigiasutustele. Võltsimiskahtlusega pangatähe või mündi edastamist ringlusesse käsitletakse kuriteona.

§ 6.  Pangakaardi kasutamine

 (1) Pangakaarti kasutatakse sularaha pangaarvele viimiseks ja sularaha väljavõtmiseks pangast. Pangakaarti maksekaardina ei kasutata.

 (2) Kaardi valdaja ei tohi anda pangakaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.

§ 7.  Varade, varude, nõuete ja kohustuste kajastamine

 (1) Vara kajastatakse vallavalitsuse või hallatava asutuse finantsarvestuses, kes kontrollib antud vara kasutamist ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske.

 (2) Arvele võetakse vara, mille soetusmaksumus on 300 eurot või enam (v.a telefonid ja arvutitehnika, sõltumata hinnast).

 (3) Arvele võetav vara liigitatakse:
 1) väheväärtuslikuks varaks, kui soetusmaksumus on alates 300 eurost kuni Juhendis kehtestatud põhivara alammäärani;
 2) põhivaraks, vastavalt Juhendis kehtestatud põhivara nõuetele.

 (4) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad jm väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises.

 (5) Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest. Varudena kajastatakse selliseid kaupu, mis on ostetud edasimüügi eesmärgil või kasutatakse järgmistel arvestusperioodidel.

 (6) Nõuded kajastatakse vallavalitsuse või hallatava asutuse finantsarvestuses, kes esindab Otepää valda nõude sissenõudmisel. Nõudeid ja tehtud ettemakseid jaotatakse sõltuvalt nende sisust lühi- ja pikaajalisteks.

 (7) Kohustused kajastatakse vallavalitsuse või hallatava asutuse finantsarvestuses, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud.

 (8) Laenud ja muud võlakohustused kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises ja need jaotatakse lühi- ja pikaajalisteks.

 (9) Vallavalitsuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes.

§ 8.  Vastutus varade eest

 (1) Vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkirjaga määratakse materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute, väheväärtusliku vara ja varude eest vastutavad töötajad. Kui vara eest vastutajat määratud ei ole, siis vastutab vallavalitsuse varade eest vallavanem ja hallatava asutuse vara eest vastava hallatava asutuse juht.

 (2) Vara eest vastutaja:
 1) on üldjuhul vara kasutav isik või vara tundev spetsialist, kelle pädevuses on teha ettepanekuid vara eluea määramiseks või muutmiseks ning kelle ülesanne on tagada raamatupidamisele informatsioon vara komponentarvestuseks (kui vara eest vastutajal vastav kompetents puudub, peab tal olema võimalus kasutada vastava spetsialisti abi);
 2) kinnitab oma allkirjaga vara kasutusele võtmise;
 3) markeerib arvele võetava vara koheselt peale soetamist;
 4) informeerib vallavanemat või hallatava asutuse juhti vara hävimisest, kadumisest jne;
 5) osaleb inventuuridel selgituste andjana;
 6) tagab raamatupidamisele õigeaegse informatsiooni ja algdokumentatsiooni edastamise varaga seotud raamatupidamiskannete kirjendamisesks.

§ 9.  Tulude ja kulude kajastamine

 (1) Tulud kajastatakse vallavalitsuse või hallatava asutuse finantsarvestuses, kelle majandustegevuse tulemusena tulu saadakse või kes on õigustatud valla õigusaktide kohaselt tulu koguma või saama.

 (2) Kulu kajastatakse vallavalitsuse või hallatava asutuse finantsarvestuses, kelle majandustegevuses kulu kasutati.

 (3) Allahinnatavatest nõuetest tulenev kulu kajastatakse vallavalitsuse või hallatava asutuse finantsarvestuses, kelle nõudeid alla hinnatakse või maha kantakse.

 (4) Tulud ja kulud, mis tulenevad lepingutest, kus kumbki osapool ei tasu teisele poolele osutatud teenuse eest või tasutakse osutatud teenuse või saadud kaupade maksumuse võrra vähem, kajastatakse finantsarvestuses täismahus. Tehingust tulenevad nõuded ja kohustused tasaarveldatakse - deebet kohustus (kontoklass 20), kreedit nõue (kontorühmas 103). Kajastamise aluseks on leping, lepingu alusel vormistatud raamatupidamisõiend või arve.

 (5) Varadest või kohustustest tekkivad tulud ja kulud kajastatakse üldjuhul selle asutuse või eelarveüksuse finantsarvestuses, kelle arvestuses on kajastatud vastav vara või kohustus.

 (6) Kululimiidi ületamist ja muid taolisi kinnipidamisi töötajate töötasust või nõudeid töötajate vastu võib kajastada nõudena kuluarve saamisel. Nõue töötaja vastu võetakse arvele eraldi kandega, vähendades kajastatud kulu.

 (7) Hallatavad asutused võivad koguda ainult vallavalitsuse või volikogu õigusaktidega kehtestatud tasusid.

§ 10.  Projektide juhtimine ja raamatupidamise korraldamine

 (1) Iga projekti läbiviimiseks kinnitatakse vallavanema poolt projektijuht. Projektijuhile antakse volitused projektiga seotud dokumentide kinnitamiseks ja säilitamiseks.

 (2) Projekti raamatupidamise korraldamiseks kinnitatakse vastutav raamatupidaja.

 (3) Vallavalitsus peab projekti tingimustes määratud tähtaja lõpuni alles hoidma ja projekti auditeerijatele kättesaadavaks tegema järgmised dokumendid:
 1) raamatupidamise dokumendid (nt originaalarved, saatelehed, maksekorraldused, panga väljavõtted, tööaja arvestuse tabelid, palgalehed, lähetusaruanded, lepingud, aktid jms);
 2) hankedokumentatsioon (vastavalt riigihangete seadusele ja rakendusüksuse poolt kehtestatud lisanõuetele, muude hangete puhul vähemalt kahe pakkumise võtmist tõendavad dokumendid);
 3) projektiga seotud kirjavahetus (ametlik kirjavahetus, elektrooniline kirjavahetus jms);
 4) lepingud (müügilepingud, töölepingud, töövõtulepingud, laenulepingud, liisingulepingud, üleandmise-vastuvõtu aktid jms), toote päritolusertifikaadid, load ja kooskõlastused (ehitusluba, kasutusluba jms);
 5) muu projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus, väljamakse taotlused, haldusotsus, leping, aruanded, koosolekute protokollid, memod jms).

§ 11.  Projektdokumentatsiooni arhiveerimine

 (1) Projekti dokumentide originaale arhiveeritakse eraldi kaustades projektijuhi poolt.

 (2) Sihtfinantseeringu (toetuse) kasutamist tõendavaid dokumente säilitatakse sihtfinantseeringu (toetuse) andja poolt nõutud perioodi vältel.

§ 12.  Raamatupidamise algdokumendid

 (1) Raamatupidamise algdokumentideks võivad olla:
 1) kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid) või muud sularaha sissemakset tõendavad maksedokumendid);
 2) pangakontode väljavõtted ja neid täiendavad raamatupidamisõiendid, kui see on vajalik väljavõttel kajastuva informatsiooni täiendavaks selgitamiseks;
 3) saatelehed;
 4) töötasu määramise dokumendid, tööaja arvestuse tabelid;
 5) müügi- ja ostuarved ja nende aluseks olevad esildised;
 6) volikogu otsused, vallavalitsuse korraldused, vallavanema käskkirjad;
 7) hallatava asutuse juhi käskkirjad;
 8) aktid (vara arvelevõtmine, mahakandmine, inventuurid);
 9) lepingud ja/või lepingute alusel koostatud käskkirjad, esildised, õiendid;
 10) aruandekohustuslike isikute kuluaruanded;
 11) raamatupidamisõiendid;
 12) varude laost või vastutavalt hoiult väljastamise saatelehed või aktid;
 13) sihtfinantseerimise teatised.

 (2) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik või elektrooniline tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid:
 1) dokumendi nimetus ja number;
 2) koostamise kuupäev;
 3) tehingu majandusliku sisu lühikirjeldus;
 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
 5) tehingu osapoolte nimed;
 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
 7) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

§ 13.  Algdokumendi aktsepteerimine

 (1) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning kinnitatud teenistuse või hallatava asutuse juhi või nende poolt volitatud isiku poolt e-arvekeskuses.

 (2) Volikogu ostuarvete menetlemisel järgitakse volikogu õigusaktides sätestatut, vastavate õigusaktide puudumisel järgitakse üldist korda.

 (3) Algdokumendid aktsepteeritakse vahetult peale majandustehingu toimumist või esimesel võimalusel peale majandustehingu toimumist. Möödunud aruandeperioodi kohta saab aktsepteeritud algdokumente raamatupidamisele kirjendite koostamiseks edastada kuni järgmise kuu 20. kuupäevani. Kui 20. kuupäev langeb puhkepäevale, loetakse lõpptähtpäevaks puhkepäevale järgnev tööpäev.

§ 14.  Kulujuhid

 (1) Kulujuhid on vallavalitsuse teenistujad (nende asendajad) või hallatava asutuse töötajad, kes on kinnitatud Otepää valla eelarvelistele objektidele. Kulujuht määratakse ameti- või töökoha põhiselt vallavalitsuse korraldusega.

 (2) Kulujuhi ülesandeks on:
 1) korraldada tema vastutusalas oleva eelarve objekti kulutusi vastavalt eelarvele;
 2) kinnitada tema vastutusalas oleva eelarve objektiga seotud kulutuse algdokumendid koos objekti koodi või nimetusega;
 3) korraldada tema vastutusalas oleva eelarve objektiga seotud tulueelarve täitmist;
 4) osaleda tema vastutusalas oleva eelarve objektiga seotud eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel ning vastutada eelarve täitmise eest;
 5) teha igakülgset koostööd (sh hanke korraldamisel) raamatupidamise ja teiste kulujuhtidega valla eesmärkide täitmiseks ning kuluefektiivsuse saavutamiseks.
( 3) Enne raamatupidamiskirjendi koostamist, tuleb kõik algdokumendid kinnitada kulujuhtide või nende poolt määratud isikute poolt. Kulujuhid võivad teha kulutusi nendele eraldatud eelarve ulatuses.

 (3) Raamatupidamisdokumendi kinnitamisel kulujuht veendub, et:
 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
 2) dokumendil olevad arvnäitajad (kogused, hinnad, summad) vastavad sõlmitud lepingutele;
 3) tehing on seaduspärane ja vajalik;
 4) tehing on kooskõlas volikogu poolt kinnitatud eelarvega;
 5) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;
 6) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus;
 7) dokumendile oleksid lisatud kõik vajalikud aktid, lepingud, nimekirjad.

 (4) Elektri, prügiveo ja telefoni arved kinnitab majandusteenistuse juhataja, raamatupidamine informeerib kulust hallatava asutuse juhti.

 (5) Arvete, mis on suuremad kui 500 eurot (v.a koondarved ja sotsiaalteenistuse poolt koostatud rahalehed), lõppkinnitajaks on vallavanem.

§ 15.  Algdokumentide säilitamine

 (1) Algdokumente säilitatakse vallavalitsuse arhiivis või elektrooniliselt.

 (2) Paberkandjal säilitatavad algdokumendid arhiveeritakse avatud toimikutesse. Raamatupidamise dokumendid paigutatakse toimikutesse üldjuhul kronoloogilises järjekorras. Kuni arhiveerimiseni vastutavad paberkandjal olevate algdokumentide säilimise eest raamatupidamistöötajad.

 (3) Raamatupidamisprogrammis tehtud kannetest tehakse varukoopiaid.

 (4) Algdokumente, raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente säilitatakse 7 aastat alates vastava majandusaasta lõpust.

 (5) Sihtfinantseeringu (toetuse) kasutamist tõendavaid dokumente säilitatakse sihtfinantseeringu (toetuse) andja poolt nõutud perioodi vältel.

§ 16.  Dokumentide kirjendamine ja kontrollimine raamatupidamises

 (1) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

 (2) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
 2) debiteeritav või krediteeritav konto ja summa;
 3) lausendi koostaja allkirja.

 (3) Majandustehinguid kirjendavad raamatupidamistöötajad. Ligipääs finantstarkvarale on ainult raamatupidamistöötajatel. Kasutajate õigused tulenevad töölepingus või ametijuhendis kirjeldatud vastutusvaldkondadest.

 (4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

 (5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

 (6) Raamatupidamistöötaja kontrollib enne dokumendi raamatupidamisprogrammi saatmist:
 1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsust;
 2) maksetähtpäevadest kinnipidamist, v.a juhul kui arve ei ole raamatupidamisele esitatud või kinnitatud õigeaegselt;
 3) tehingu tekkepõhise perioodi;
 4) ostutehingu kontrolli vastavalt nõuetele ja selle kinnitamist volitatud isiku(te) poolt;
 5) majandustehingu lühikirjelduse olemasolu.

 (7) Algdokumendil oleva majandusliku sisu ja kuludokumendi aktsepteerija poolt määratud majandustehingu tunnuse vahelise vastuolu korral teeb otsuse korrigeerimise kohta finantsjuht.

 (8) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb võimalusel kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule veel finantsjuht või tema asendaja.

 (9) Algdokumendi allkirjaks loetakse:
 1) omakäeline allkiri paberkandjal dokumendil;
 2) digitaalallkiri.

 (10) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi, kus peetakse arvestust vallavalitsuse ja hallatavate asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi moodulid:
 1) bilanss;
 2) võlad;
 3) raha;
 4) palk;
 5) arved;
 6) vara;
 7) ladu.

3. peatükk ARUANDED 

§ 17.  Üldised põhimõtted

 (1) Aruande periood on kalendrikuu.

 (2) Aruandluse koostamist alustatakse aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäeval.

 (3) Peale 20. kuupäeva kontrollivad raamatupidajad analüütilise arvestuse saldosid ja koostavad vajadusel raamatupidamisõiendeid. 23. kuupäeval suletakse eelmise kalendrikuu pearaamat ja alustatakse eelarve täitmise aruannete, raamatupidamise aruannete, saldoandmiku jt aruannete koostamist.

§ 18.  Saldoandmik

 (1) Saldoandmik on pearaamatu käivete kogum, mille alusel formuleeritakse vallavalitsuse bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, materiaalse põhivara liikumise aruanne, laenude tagasimaksete aruanne, töötasude ja tööjõu aruanne, finantsdistsipliini täitmise aruanne ning majandustehingute käivete võrdlused kõigi riigiraamatupidamiskohustuslastega. Saldoandmik edastatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektrooniliselt.

 (2) Saldoandmikud sisestatakse saldoandmike infosüsteemi hiljemalt iga kalendrikuu 25. kuupäeval eelmise kalendrikuu kohta.

 (3) Kord kvartalis, kvartali lõpu seisuga, võrreldakse saldosid ja käibeid teiste avaliku sektori üksustega. Kui käibed või saldod erinevad ning erinevus on tingitud Otepää vallast, viiakse pearaamatusse ja saldoandmikku sisse vajalikud täiend- või korrigeerimiskanded. Nimetatud võrdlused ja korrigeerimised lõpetatakse seitsme tööpäeva jooksul aruandekvartalile järgneva kuu viimasest kuupäevast arvates, välja arvatud saldoandmike korral aasta lõpu seisuga. Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikke võib korrigeerida (sealhulgas likvideeritakse auditeerimise käigus ilmnenud puudusi) kuni aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsini.

 (4) Kui pärast 31. märtsi leitakse auditi käigus aastaaruandes korrigeerimist vajavaid olulisi vigu, esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 30. aprilliks vastavad parandusettepanekud.

 (5) Kui pärast järgmise aasta 31. märtsi ilmneb vajadus teha aastaaruandes ebaolulisi parandusi või pärast 30. aprilli olulisi parandusi, arvestatakse tehtud parandused järgmise aruandeaasta saldode muutuste hulka.

§ 19.  Majandusaasta aruanne

 (1) Vallavalitsus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses, RTJ-s ja Juhendis esitatud arvestuspõhimõtetest.

 (2) Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad Juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel Juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest.

§ 20.  Aruannete esitamine

 (1) Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse infosüsteemi elektrooniliselt Juhendis kehtestatud korras ja tähtaegadeks.

 (2) Eelarve täitmise kvartali aruanded koostatakse ja esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse infosüsteemi elektrooniliselt Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel.

 (3) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

 (4) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

4. peatükk KONTOPLAAN 

§ 21.  Kontoplaan

  Vallavalitsuse finantsarvestuses kasutatakse Juhendiga kehtestatud kontoplaani, mida vajadusel liigendatakse täiendavate alamkontodega.

5. peatükk TEGEVUSTULUD 

§ 22.  Maksu- ja lõivutulu

 (1) Riiklikud maksutulud (füüsilise isiku tulumaks ja maamaks) kajastatakse maksuhalduri teatise alusel vallavalitsuse tuludes.

 (2) Kohalikest maksudest (reklaamimaks) tulenevad tulud kajastatakse vallavalitsuse tuludes.

 (3) Maksutulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt. Nõue kajastatakse hetkel, kui on võimalik usaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust.

 (4) Lõivutulu kajastatakse üldjuhul vallavalitsuse tuludes tekkepõhiselt lõivuga maksustatud toimingu tegemise kuupäeval. Kassapõhiselt võib lõivutulu kajastada, kui on tegemist kuni 100 euro suuruse lõivuga.

§ 23.  Tulu majandustegevusest

 (1) Tulud majandustegevusest (toodete ja teenuste müügist) kajastatakse tekkepõhiselt vallavalitsuse või selle hallatava asutuse tuludes, kes teenust osutas või tooteid müüs ja liigendatakse asutuse tegevuse järgi. Kui osutatakse mittepõhimäärusejärgseid teenuseid, kajastatakse selline tulu vastavalt majanduslikule sisule.

 (2) Tulud majandustegevusest kogutakse reeglina sularahata arvelduste korras. Müügiarvete tasumise tähtajaks määratakse reeglina 25. kuupäev. Kui arve ei laeku määratud tähtajaks lisatakse järgmise arvestuskuu arvele meeldetuletus eelmise perioodi võlgnevuse kohta.

 (3) Rendi-, üüri-, koha- ja õppetasude jm teenuste eest arvestatakse tulu ja esitatakse arve teenuse osutamisele järgneval kuul.

 (4) Juhul, kui müügiarve eest laekub rohkem raha, osutab arve koostamiseks algandmed esitanud isik, kas enammakstud summa tasaarveldatakse järgmise müügiarvega või tagastatakse üle laekunud summa maksjale.

 (5) Üle- või alalaekumine summas kuni 1 euro loetakse väikevaheks ja ümardatakse kontole 608090.

 (6) Nõuete analüütilist arvestust peetakse raamatupidamises. Valdkonna eest vastutav raamatupidamistöötaja väljastab võlglastele 26. kuupäeval meeldetuletused ja teenistuse või hallatava asutuse juhtidele hiljemalt kuu viimasel tööpäeval informatsiooni ettemaksete ja/või võlgnevuste kohta.

 (7) Majandustegevusest saadavate tulude arvele võtmiseks vajalike algandmete õigeaegse raamatupidamisele edastamise eest ja algandmete õigsuse eest vastutab teenistuse või hallatava asutuse juht.

 (8) Algandmete alusel koostatud arvete õigsuse eest ja arvete väljastamise eest vastutab raamatupidamistöötaja.

 (9) Enne uute lepingute sõlmimist kontrollib teenistuse või hallatava asutuse juht seniste lepingute täitmist ja tulude laekumist, võlgnevuste korral uusi lepinguid ei sõlmita.

 (10) Tulude võlgnevusel üle kahe kuu peab teenistuse või hallatava asutuse juht võtma kasutusele meetmed võlgnevuse likvideerimiseks. Võlgnevuste sissenõudmise eest vastutab teenistuse või hallatava asutuse juht.

 (11) Kui majandustegevuse kogumiseks ei koostata müügiarveid (paljundamise tulud jne), siis koostab teenistuse või hallatava asutuse juht vormikohase omatulude kogumisaruande ja esitab allkirjastatud kujul koos makseid tõendavate algdokumentidega hiljemalt jooksva kuu eelviimasel tööpäeval raamatupidamisse.

§ 24.  Müügiarvete õigeaegseks koostamiseks vajalike algdokumentide käive

 (1) Müügiarvete koostamise aluseks on kirjalikud lepingud, teenistuste või hallatavate asutuste juhtide esildised, teatised või käskkirjad, vallavalitsuse korraldused.

 (2) Asutuste põhitegevuse tulude õigeaegseks arvestamiseks esitavad teenistuste või hallatavate asutuste juhid raamatupidamisele:
 1) üüri- või rendilepingute koopiad koheselt peale sõlmimist. Kui üüri- või renditulu saadakse vara ühekordsest kasutamisest, mille kohta lepingut ei ole sõlmitud, siis esitab teenistuse või hallatava asutuse juht arve koostamiseks esimesel võimalusel esildise;
 2) õppeasutustes käivate laste nimekirjad omavalitsuste lõikes 10. septembri ja 10. novembri seisuga;
 3) lasteaia toidupäevade tasu arvestamiseks esitab lasteaia direktor või tema poolt volitatud isik aruandekuule järgneva kuu teisel tööpäeval raamatupidamisele vormikohased tabelid eelmise kuu kohalkäimise kohta.

§ 25.  Müügiarvete koostamine

 (1) Müügiarvete koostamisel ja väljastamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:
 1) müügiarved koostatakse operatiivandmete ja/või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel;
 2) müügiarved koostatakse ja väljastatakse teenuse kasutajale üldjuhul kolme tööpäeva jooksul alates müügiarve koostamiseks vajalike algandmete laekumisest;
 3) müügiarved edastatakse e-postiga algdokumendis näidatud aadressil. Kui raamatupidamisele esitatud kontaktaadressiks on märgitud hallatava asutuse aadress, siis korraldab arvete jõudmise maksjani hallatava asutuse juht. Kui arve saajal puudub e-posti aadress, siis väljastab raamatupidamine müügiarve paberkandjal posti teel;
 4) raamatupidamistöötaja sisestab pankadeülesed e-arved vastavasse keskkonda hiljemalt 7. kuupäevaks;
 5) müügiarvete vormistamisel jälgitakse raamatupidamise seaduse ja Rahandusministeeriumi poolt esitatud nõudeid.

 (2) Varem koostatud ja väljastatud müügiarveid korrigeeritakse või tühistatakse teenistuse või hallatava asutuse juhi poolt (digitaalselt) allkirjastatud esildise põhjal, mille tekstist nähtub korrigeerimise põhjus. Müügiarveid saab korrigeerida ja/või tühistada reeglina jooksva kalendrikuu arvestuses. Raamatupidamises koostatakse esildise alusel kreeditarve. Kreeditarve koostamisel jälgitakse tekkepõhilisuse printsiipi.

§ 26.  Tulud loodusressursside kasutamisest

  Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse vallavalitsuse tuludes vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside tasude esindaja esitatud teatisele.

6. peatükk TEGEVUSKULUD 

§ 27.  Kulude kajastamise üldpõhimõtted

 (1) Kulud kajastatakse tekkepõhiselt selle teenistuse või hallatava asutuse finantsarvestuses, kelle tegevuses kulu kasutati.

 (2) Algdokumentidel kajastatud kuludesse kantavat käibemaksukulu kajastatakse kontol 601000, põhivara soetamisel kajastatakse käibemaksukulu kontol 601002.

 (3) Tulevaste perioodide kulusid ehk ettemakseid (konto 103990), toorainet ja materjali (konto 108100) ja varude soetamisi (konto 108400) kajastatakse käibemaksuta. Käibemaks eraldatakse koheselt kontole 601000.

 (4) Töötajatele makstavate teenistus- ja töölähetuse ning majanduskulude avansside jm ettemaksete korral, kus tegelike kulude liigendus selgub hiljem, kinnitatakse ja klassifitseeritakse kavandatavad kulud algselt parima teadmise kohaselt.

 (5) Üüri- ja rendilepingutega kaasnevaid edasimüüdavaid kommunaalkulusid kajastatakse kuluna kontodel 5511 ja edasimüügist saadud tulu kontogrupis 3233 või 3225.

 (6) Kululimiitide ületamisi ja töötajate soovil muid sarnaseid kinnipidamisi töötajate töötasust või nõudeid töötajate vastu võib kajastada kohe kuluarve saamisel nõudena. Juhul kui kuluarve esitaja on avaliku sektori üksus, kajastatakse kulu esmalt arve esitaja tehingupartneri koodiga. Nõue töötaja vastu võetakse arvele eraldi kandega, vähendades kajastatud kulu eraisiku tehingupartneri koodiga 800699.

 (7) Kolmandate isikute eest tasutud ja nende poolt samas summas hüvitatud kulud (nt ürituste osavõtutasude vahendamine) kajastatakse esialgselt nõudena (arve tasutakse enne hüvitise laekumist) või kohustusena (arve tasutakse peale hüvitise laekumist). Vastava informatsiooni kulude hüvitamise kohta märgib arve aktsepteerija arve kommentaarides.

 (8) Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa poolt hüvitamisele kuuluvad sotsiaaltoetused kajastatakse nõudena.

 (9) Maksmata, kuid deklareeritud maksud, lõivud ja trahvid kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 ja ettemaksud maksud, lõivud ja trahvid kajastatakse käibevarana kontogrupis 1037. Kontogrupi 2030 saldod peavad iga aruandeperioodi lõpul võrduma Maksu- ja Tolliameti või lõivu saaja asutuse kontogrupi 1020 saldodega. Maksukohustuste ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasis kajastuvate maksusaldode vahed, mis tulenevad erinevatest ümmardamise reeglitest, korrigeeritakse pearaamatu kandega.

§ 28.  Tööjõukulude kajastamise üldpõhimõtted

 (1) Tööjõukulusid ja nendega seotud maksukulusid kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need arvestati.

 (2) Kulusid kajastatakse tööjõukuludena selle teenistuse või hallatava asutuse finantsarvestuses, kus arvestatakse töötasu ja deklareeritakse töötasult arvestatud maksud.

 (3) Kontogruppide 1037 ja 2030 kontodel kasutatakse Maksu- ja Tolliameti tehingupartneri koodi. Ülejäänud tööjõukuludega seotud nõuete ja kohustuste kontodel, samuti töötasu kulu (kontorühm 500) ja maksukulu (kontorühm 506) kontodel kasutatakse tehingupartneri koodina füüsiliste isikute koodi.

 (4) Tööjõukuludest kinni peetud maksud, samuti arvestatud maksud, kajastatakse esmalt deklareerimata maksude kohustusena kontorühmas 202. Kontogruppi 2030 kantakse ainult Maksu- ja Tolliametile deklareeritud maksukohustus. Töötasu väljamakse kantakse maksudeklaratsioonide alusel maksukohustus kontorühmast 202 üle kontogruppi 2030. Kontogrupi 2030 kontode saldosid võrreldakse igakuiselt Maksu- ja Tolliameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega.

§ 29.  Tööaja ja töötasu arvestamine

 (1) Analüütilist arvestust töötajatega peetakse teenistuste ja hallatavate asutuste lõikes.

 (2) Töötasu arvestuse aluseks on lepingud, tarifikatsioonid ja tööaja arvestuse tabelid, kehtiv seadusandlus, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkirjad. Teenistuse või hallatava asutuse tööaja arvestust peab vormikohase tööaja arvestuse tabeli alusel teenistuse või hallatava asutuse juht või tema poolt määratud isik, kes esitab allkirjastatud tööaja arvestuse tabeli hiljemalt neli tööpäeva enne väljamakse tähtaega raamatupidamisele. Kui esitatud tööaja arvestuse tabel osutub ekslikuks (töötaja ootamatu haigestumise vm juhul), teatab teenistuse või hallatava asutuse juht või tema poolt määratud isik viivitamatult sellest raamatupidamisele ja esitab uue tööaja arvestuse tabeli. Palgaarvestuse algdokumendi (käskkiri, korraldus, tööaja arvestuse tabel, töövõtu- või käsundusleping jne) alusel koostatakse palgaleht või koondpalgaleht. Füüsilise isikuga (kes ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana) sõlmitavas võlaõiguslikus lepingus lepitakse kokku tasu maksmises pangaülekandega reeglina üks kord kuus asutuse palgapäeval.

 (3) Palgalehed koostatakse teenistuste ja hallatavate asutuste lõikes.

 (4) Töötasu makstakse üks kord kuus pangaülekande teel. Töötasu ülekanded tehakse reeglina arvestuskuule järgneva kuu 5. kuupäeval v.a Otepää Gümnaasium, kus ülekanne tehakse arvestuskuule järgneva kuu 10. kuupäeval.

 (5) Volikogu hüvitised arvestatakse volikogu esimehe või aseesimehe poolt koostatud ja kinnitatud esildiste alusel. Hüvitised makstakse välja volikogu esimehe poolt määratud tähtajal. Määratud tähtaja puudumisel tehakse väljamaksed arvestuskuule järgneva kuu 5. kuupäeval.

§ 30.  Puhkusetasud, õppepuhkused ja puhkusekohustused

 (1) Puhkusetasu arvestamise algdokumendiks on vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkiri või volikogu otsus.

 (2) Puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksutulu jaotatakse nendesse kuudesse, milliste eest need olid arvestatud.

 (3) Puhkusetasu, õppepuhkuse tasu ja kasutamata puhkusepäevade hüvitist arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel.

 (4) Kohustuste kontol 202010 kajastuva puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustust korrigeeritakse lõppenud aruandeperioodi viimasel kalendrikuul, suurendades või vähendades vastava puhkusetasu kontosid grupis 5000-5008 ja sellega seotud maksukulusid kontorühmas 506.

 (5) Puhkusetasud (sh õppepuhkuste tasud) makstakse välja seaduses sätestatud tähtajal.

§ 31.  Hüvitiste arvutamine ja kinnipidamised töösuhete lõppemisel

 (1) Haigushüvitise arvestamise algdokument on haigusleht.

 (2) Haigushüvitist arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel.

 (3) Töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitise arvutamise algdokument on käskkiri. Hüvitised töösuhte lõppemisel kajastatakse kuluna töösuhte lõppemise kuu lõpu seisuga.

 (4) Töösuhte lõppemisel välja töötamata puhkuse eest töötasust kinnipeetava tasu arvestamise aluseks on käskkiri.

§ 32.  Erisoodustuste kajastamine

 (1) Erisoodustuste mõistet kasutatakse tulumaksuseaduses sätestatud alusel. Erisoodustusi ja nendelt arvestatud maksukulusid kajastatakse personalikulude kontorühmades 505 ja 506.

 (2) Erisoodustustena käsitlevatel kuludokumentidel peab olema teenistuse või hallatava asutuse juhi selgitus selle kohta, mis eesmärgil ja kellele on kaup või teenus ette nähtud ning kui suur osa arvest tuleb kajastada erisoodustusena.

 (3) Kui kuludokumentidel ei ole võimalik täpselt eristada erisoodustuste osa, määrab erisoodustuse kulude arvutamiseks vajaliku proportsiooni kuludokumendi aktsepteerija lähtudes oma hinnangust kulude jaotuse kohta.

 (4) Erisoodustuse kulud aktsepteeritakse kuludokumendil. Erisoodustustele lisanduvad maksukulud arvestatakse raamatupidamises.

 (5) Kui erisoodustuse kulude tekkepõhine moment eeldab erisoodustuse kulude eest tasumist, kajastatakse ja deklareeritakse erisoodustuste maksude kohustus kontogrupis 2030 erisoodustuse eest tasumise perioodil.

§ 33.  Majanduskulude avansside arvestus ja kajastamine

 (1) Majanduskulude avanssi reeglina ei maksta. Äärmisel vajadusel majanduskulude avansi saamiseks esitab aruandev isik raamatupidamisele vabas vormis vallavanema või hallatava asutuse juhiga kooskõlastatud avalduse, milles näitab ära majanduskulude avansi vajaduse põhjuse ja summa. Majanduskulude avanss kantakse aruandva isiku pangakontole. Majanduskulude avansisumma kajastatakse konto 103920 deebetis.

 (2) Majanduskulude avanssi saanud aruandev isik on kohustatud esitama raamatupidamisele kolme tööpäeva jooksul peale avansi kasutamist kulu tõendavad dokumendid koos allkirjastatud avansiaruandega. Aruandes peab olema märgitud aruandva isiku käsutuses olnud avansi jääk aruandeperioodi alguses, tehtud kulutused, avansi jääk aruandeperioodi lõpuks ja kuludokumentide loetelu.

 (3) Majanduskulude aruanne peab olema kinnitatud asutuse juhi või hallatava asutuse juhi poolt.

 (4) Raamatupidamises kontrollitakse kuludokumentide vastavust algdokumendile esitatud nõuetele ja maksumuse vastavust aruandavale isikule makstud avansi summale.

 (5) Raamatupidamise kanded kuludokumentide kirjendamisel on:
 1) kuni avansisummani kontoklassi 55 deebetis ja konto 103920 kreeditis;
 2) avansisummat ületav osa kontoklassi 55 deebetis ja konto 202050 kreeditis.

 (6) Kui kulu tõendavad dokumendid on suuremas maksumuses, kui jooksval kuul saadud avanss, kantakse täiendav summa aruandva isiku pangakontole.

 (7) Kui kulutõendavad dokumendid on väiksemas maksumuses kui saadud avanss, tuleb aruandval isikul kasutamata majanduskulude avanss tagastada majanduskulude aruande esitamisega samal ajal. Avansilist makset järgmisse kalendrikuusse üle ei viida.

 (8) Aruandekohustuslikule isikule ei anta täiendavat avanssi enne, kui eelnevalt saadud avansi kasutamise kohta on esitatud majanduskulude aruanne ja teenistuse või hallatava asutuse juht on aruande aktsepteerinud.

§ 34.  Lähetuskulude arvestus ja kajastamine

 (1) Lähetus hõlmab teenistus-, töö- ja koolituslähetusi.

 (2) Lähetuse päevaraha arvestamise ja väljamaksmise aluseks on selleks volitatud isiku käskkiri, vallavalitsuse korraldus või volikogu otsus.

 (3) Lähetuse päevaraha ja lähetusega kaasnevad kulud hüvitatakse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras, kulude hüvitamise aluseks on lähetusse suunatud isiku kirjalik otsustus (käskkiri, korraldus, otsus).

 (4) Lähetuskulude avansilise makse aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude päevaraha määr.

 (5) Lähetusse saatja poolt kinnitatud lähetuskulude aruanne esitatakse raamatupidamisele hiljemalt kolme tööpäeva jooksul peale lähetuse lõppemist. Lähetusega kaasnenud täiendav kulude summa kantakse lähetatu pangakontole hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast vajalike dokumentide esitamist raamatupidamisele.

 (6) Lähetuse päevaraha väljamaksmine ja lähetusega seotud kulude ettemaksed kajastatakse konto 103920 deebetis. Teenistus- ja töölähetuste kulud kajastatakse kontogrupi 5503 vastavatel kontodel ja koolituslähetuste kulud kajastatakse kontorgrupi 5504 vastavatel kontodel. Lähetusega kaasnevate kulude võlad töötajatele kajastatakse kontol 201000.

 (7) Lähetuskulud kajastatakse tekkepõhiselt.

§ 35.  Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamine

 (1) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulud hüvitatakse seaduses ettenähtud korras.

 (2) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise aluseks on:
 1) hallatava asutuse juhile kulude hüvitamisel vallavanema käskkiri;
 2) vallavalitsuse teenistujale kulude hüvitamisel vallavanema käskkiri;
 3) hallatava asutuse töötajale kulude hüvitamisel hallatava asutuse juhi käskkiri.

 (3) Volikogu poolt ametisse nimetatud isikute isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamine toimub volikogu otsuse alusel.

 (4) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitis kantakse hüvitist saava isiku pangakontole viie tööpäeva jooksul peale vastava dokumendi jõudmist raamatupidamisse.

 (5) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamisel üle seaduses sätestatud määra või muudel seadusest erinevatel tingimustel arvestatakse erisoodustusmaks tulumaksuseaduse alusel.

 (6) Hüvitise saaja kohustub hiljemalt viie tööpäeva jooksul kirjalikult teavitama asutuse juhti ja raamatupidamist asjaoludest, mis välistavad hüvitise maksmist (nt sõiduki müük jms).

7. peatükk SAADUD JA ANTUD TOETUSED 

§ 36.  Toetuste liigid

 (1) Toetustena (sihtfinantseerimisena) käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.

 (2) Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
 1) sotsiaaltoetused, mis on füüsilistele isikutele makstavad toetused;
 2) sihtfinantseerimine, mis on teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
 3) tegevustoetused, mis antakse ja saadakse lähtudes põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentidest määratud eesmärkidest.

 (3) Toetus jaotatakse sihtfinantseerimise päritolu järgi kodumaiseks ja välismaiseks sihtfinantseerimiseks järgmiselt:
 1) kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine. Kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine, mis on toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele;
 2) välismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt (sh rahvusvahelistelt organisatsioonidelt) saadud sihtfinantseerimine.

 (4) Sihtfinantseerimine jaotatakse toetuse kasutamise eesmärgi järgi tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimus on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.

§ 37.  Sotsiaaltoetuste arvestus ja toetuste väljamaksed

 (1) Sotsiaaltoetuste arvestamise aluseks on sotsiaalteenistuse poolt koostatud rahalehed.

 (2) Arvestusperioodil füüsilistele isikutele makstavaid sotsiaaltoetusi kohustustena ei kajastata.

 (3) Füüsilistele isikutele eraldatud sotsiaaltoetuste algdokumendid vormistatakse elektrooniliselt programmi STAR kaudu sotsiaalteenistuses ja edastatakse need esimesel võimalused elektrooniliselt raamatupidamisele aadressil arved@otepaa.ee.

 (4) Sotsiaaltoetuste väljamaksed sooritatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvestades rahalehtede jõudmist raamatupidamisse.

§ 38.  Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimine ja aruandlus

 (1) Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel ja aruandluse esitamisel järgitakse sise-eeskirja § 39 sätestatut.

 (2) Sõlmitud lepingute koopiad edastatakse esimesel võimalusel raamatupidamisele.

 (3) Sihtfinantseeringu saaja esitab projekti kohta koos kuludokumentidega detailse aruande ja tagastab projekti lõppedes sihtfinantseeringu andjale kasutamata raha.

 (4) Sihtfinantseerimise andmise lepingusse või muu toetuse andmise aluseks olevasse dokumenti märgitakse nõue, et toetuse kasutamise kohta esitatakse kuluaruanded jooksva aasta 10. detsembriks.

§ 39.  Sihtfinantseerimine

 (1) Saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tekkepõhiselt ning järgitakse tulude ja kulude vastavust.

 (2) Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna selles arvestusperioodis, kui toetuse saaja on teinud kulud, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

 (3) Saadud sihtfinantseeringu kasutamist (tuludesse kandmist) kinnitab vastutav isik koos kuludokumendi aktsepteerimisega.

 (4) Sihtfinantseerimise tulu kajastatakse kontorühmas 350 ning laekumata sihtfinantseerimise nõue kontogrupis 1035. Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvelt ei ole kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid saadud ettemaksena kontogrupi alamgrupis 20385.

 (5) Avalikku sektorisse kuuluvat toetuse andjat või vahendajat informeeritakse sihtfinantseerimise teatise kaudu lepingus ettenähtud aegadel või iga kvartali lõpus raamatupidamises kajastatud sihtfinantseerimise nõuetest ja kohustustest ning tuludest ja kulutustest.

 (6) Kui aruandeaasta lõpus on toetuse kajastamise perioodid avalikku sektorisse kuuluva toetuse andja või vahendaja ja vallavalitsuse raamatupidamises erinevad, siis selgitatakse erinevuste põhjused ja vajadusel annulleeritakse vallavalitsuse raamatupidamises tekkepõhiste kulutuste alusel kajastatud vastavad sihtfinantseerimise tulukanded.

 (7) Sihtfinantseerimise andjana kajastatakse antud sihtfinantseerimise kulu sel perioodil, mil toetuse saaja teeb kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud.

 (8) Ettemaksena saadud tulu võetakse esmalt arvele kohustusena ning kantakse tuluks perioodis, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda kohe tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled Juhendi kohaselt toetuse kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. Kokkulepe fikseeritakse lepingus.

§ 40.  Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks

 (1) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodis.

 (2) Põhivara sihtfinantseerimise tulu kajastatakse kontogrupis 3502 ja laekumata sihtfinantseerimise nõue kontogrupis 1035.

 (3) Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendid lühiajalise või pikaajalise kohustusena kontogrupi alamgrupis 20385 või kontorühmas 257. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).

 (4) Aastaaruandes avalikustatakse sihtfinantseerimise nõuded ja kohustused, mille aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid kindel kavatsus projekti jätkuvalt finantseerida. Samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad kavatsused ei realiseerunud.

§ 41.  Tegevustoetus

 (1) Tegevustoetuse eraldamise aluseks on vallavalitsuse korraldus ja selle alusel sõlmitud leping.

 (2) Tegevustoetust võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kajastada laekumisel kohe tuluna (kontorühm 352) ja ülekandmisel kohe kuluna (kontorühm 452), kui lepingujärgne summa on väiksem Juhendis sätestatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (5000 eurot ilma käibemaksuta) ja on tagatud tulude-kulude vastavusprintsiip.

 (3) Kui vallavalitsus või hallatav asutus on tegevustoetuse andja, sõlmib ta toetuse saajaga või vahendajaga lepingu või muu toetuse andmise aluseks oleva dokumendi võimaluse korral selliselt, et toetuse kasutamise kohta esitatakse tekkepõhised kuluaruanded lepingus toodud tähtaegadel või kvartali lõpu seisuga.

§ 42.  Mitterahaline tegevustoetus

 (1) Mitterahalise tegevustoetuse korral eristatakse:
 1) toetust kolme osapoolega seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab (nt raamatud maakonna keskraamatukogust jms);
 2) tegevustoetust, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt (nt materiaalsed annetused jms).

 (2) Kui mitterahaline tegevustoetus seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja tarnijale, võetakse toetus arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja tarnijale (v.a pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla tarnijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt).

 (3) Teenistuse või hallatava asutuse juht korraldab mitterahalise tegevustoetuse saajana hiljemalt järgneva kuu 5. kuupäevaks raamatupidamise informeerimise saadud mitterahalisest tegevustoetustest ja mitterahalist tegevustoetust tõendavad dokumentide edastamise.

 (4) Mitterahalist tegevustoetust kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses.

 (5) Kui tegevustoetusena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta.

8. peatükk VARUDE, MÜÜGIKS OSTETUD KAUPADE JA VÄHEVÄÄRTUSLIKU VARA ARVESTUS 

§ 43.  Varude arvestus

 (1) Juhendist tulenevalt kajastatakse erinõudena varude soetamisel lisandunud mittetagastatavad maksud ja lõivud kuludes kontogrupis 6010.

 (2) Varusid ja varude soetamiseks tehtud ettemakseid kajastatakse kontorühmas 108.

 (3) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest.

 (4) Ravimid, kantseleitarbed ja muud majandusmaterjalid kantakse soetamise hetkel kuludesse.

 (5) Varude kandmisel kuludesse nende kasutusele võtmisel kasutatakse tehingupartneri koodina residendist äriühingu koodi 800599. Jooksval aastal soetatud varude kuluks kandmisel asutatakse tehingupartneri koodi, kellelt varud soetati.

§ 44.  Toiduainete laoarvestus ja kuludesse kandmine

  Toiduainete koguselist ja summaarset laoarvestust korraldab hallatava asutuse juht.

§ 45.  Meenete, esinduskingituste ja müügiks ostetud kaupade arvestus

 (1) Meened ja esinduskingitused, mille väärtus on üle 300 euro, kajastatakse ostuarve alusel kuni kasutuselevõtmiseni konto 108900 deebetis. Meened ja esinduskingitused, mille väärtus on alla 300 euro kantakse kuluks kontoklassi 55 deebetisse.

 (2) Müügiks ostetud kaubad (karastusjoogid jms) kajastatakse soetamisel kontol 108400.

 (3) Müügiks ostetud kaupade algdokumendiks on vastutava isiku poolt koostatud kasutuselevõtmise akt, milles näidatakse müüdud kaupade nimetused, summad, kogused ja saaja. Kasutuselevõtmise akti alusel tehakse kanne kulude kontoklassi 55 deebetisse ja konto 108400 kreeditisse.

 (4) Meenete, esinduskingituste ja müügiks ostetud kaupade analüütilist arvestust peetakse finantstarkvara moodulis „Varud“ vastutavate isikute lõikes.

§ 46.  Bilansiväliste varade (väheväärtusliku vara) arvestus

 (1) Bilansiväline vara kantakse kuludesse soetamise hetkel.

 (2) Arvele võetav ehk inventeeritav bilansiline vara on selline vara, mille kasutamisiga on üle ühe aasta ja mille soetusmaksumus on 300 kuni 5000 eurot. Sellise bilansivälise vara arvestust peetakse koguseliselt ja summaliselt vastutavate isikute lõikes.

 (3) Muu bilansivälise vara kohta arvestust ei peeta.

 (4) Väheväärtusliku vara kasutusele võtmist kinnitatakse arvelevõtmise akti koostamise ja allkirjastamisega.

 (5) Olenemata maksumusest peetakse koguselist raamatute arvestus vallavalitsuse hallatavates raamatukogudes (sh kooli raamatukogudes) olevate raamatute ja elektrooniliste teavikute kohta. Koguselist arvestust peetakse raamatukogus selleks ettenähtud arvutiprogrammis.

 (6) Olenemata maksumusest peetakse bilansiväliste varade nimekirjas koguselist ja isikustatud arvestust kaasaskantava vara (mobiiltelefonid, sülearvutid jms) kohta.

§ 47.  Bilansiväliste varade arvelevõtmine

 (1) Varad võetakse üldjuhul arvele iseseisvate üksikobjektidena arvelevõtu aktide alusel. Varade arvelevõtmise aktis või arvelevõtmist kinnitavas elektroonses keskkonnas antakse varale teda iseloomustav terviknimetus.

 (2) Väheväärtusliku vara arvelevõtmiseks koostatud akt esitatakse see hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale vara kasutusse võtmist allkirjastatult raamatupidamisse. Aktid nummerdatakse koostaja poolt kasvavas järjekorras majandusaasta algusest alates.

 (3) Paberkandjal esitatud aktid säilitatakse vastavates toimikutes. Elektrooniliselt esitatud aktid salvestatakse antud majandusaasta elektroonilisse alamkausta vallavalitsuse või hallatavate asutuste lõikes.

§ 48.  Bilansivälises arvestuses oleva vara mahakandmine

 (1) Bilansivälises arvestuses olev vara kantakse arvestusest välja kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kadunud või kui vajadus vara kasutada on kadunud ja vara ei ole õnnestunud võõrandada.

 (2) Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama:
 1) vara nimetust, kogust, soetamise aega, soetusmaksumust, mahakandmise põhjust;
 2) utiliseerimise või hävitamise korral utiliseerimise või hävitamise eest vastutava isiku nime.

 (3) Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akti allkirjastab kinnitatud inventuurikomisjon.

 (4) Vara hävimise või kadumise korral järgitakse sise-eeskirja § 74 lõike 9 nõudeid.

 (5) Juhul kui kõlbmatuks tunnistatud väheväärtuslik vara kuulub hävitamisele või utiliseerimisele, lõpetatakse vara arvestus raamatupidamises vara hävitamist või utiliseerimist tõendava algdokumendi alusel. Algdokumendiks võib olla ka vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt, kui sellele on lisatud märge, et vara hävitamise viisid läbi oma töötajad.

9. peatükk VARADE ARVESTUS 

§ 49.  Finantsinvesteeringud

 (1) Finantsinvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 3 nõuetest.

 (2) Finantsinvesteeringud jaotatakse bilansis olenevalt nende hinnangulisest realiseerumise tähtajast kas lühi- (realiseeruvad järgmise aruandeaasta jooksul) või pikaajalisteks. Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse kontorühmas 101 ja pikaajalised kontorühmas 151. Finantsinvesteeringutelt arvestatud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontoklassis 65.

 (3) Finantsinvesteeringuid liigendatakse järgmiselt:
 1) kauplemisportfelli väärtpaberid (aktsiad, osad, võlakirjad jm väärtpaberid), mis on soetatud lühiajalise kasumiteenimise eesmärgil edasimüügiks;
 2) investeerimisportfelli väärtpaberid - pikaajaliselt hoitavaid investeeringud aktsiatesse ja muudesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse) ning võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse (v.a lunastustähtajani hoitavad võlakirjad);
 3) lunastustähtajani hoitavad võlakirjad;
 4) tuletisinstrumendid;
 5) muud osalused - noteerimata aktsiad ja osalused rahvusvahelistes organisatsioonides.

 (4) Väärtpaberid ja tuletisinstrumendid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) kajastatakse õiglases väärtuses. Juhul kui puudub informatsioon õiglase väärtuse kohta, kajastatakse neid soetusmaksumuses, korrigeerides seda allahindlustega. Kui soetusmaksumus ei ole teada, kajastatakse neid nullväärtuses.

§ 50.  Sularahaarvestuse üldine korraldus

 (1) Sularahaarvestuse sisseseadmisel järgitakse sise-eeskirja § 5 sätestatud nõudeid.

 (2) Kassakäivet tõendav maksedokument vormistatakse tehingu toimumisel ning väljastatakse maksjale. Kassaorderi teine osa või kassaaparaadi tehingut väljendav jäljend jääb raamatupidamiskirjendi koostamise aluseks.

 (3) Kassatehinguid tõendavate dokumentide põhjal koostatakse vähemalt kord kuus koonddokument, millest nähtub sularaha jääk kassas perioodi alguses, sissetulekud ja väljaminekud maksedokumentide numbrite järjestuses ja sularaha jääk kassas perioodi lõpus. Koonddokumendi allkirjastab koostaja.

 (4) Sularahakäive pangakonto ja kassa vahel kajastatakse raamatupidamiskirjendiga pangaväljavõtete ja kassadokumentide põhjal. Tegevusala ega tulu-kulu liiki kannetele ei märgita.

§ 51.  Sularahaarvestus vallakassas

 (1) Sularaha arvestus toimub finantstarkvara mooduli „Raha“ alalõigus “Kassa”.

 (2) Raha väljamaksmisel tuleb vajadusel isik tuvastada isikut tõendava dokumendi alusel. Iga sularahatehingu korral märgitakse kandele raha saanud või raha maksnud isiku nimi, tehingu lühikirjeldus, kontoplaanist ja eelarveklassifikaatorist tulenevad koodid.

 (3) Sularaha väljamineku orderile võetakse viivitamatult raha saanud isiku allkiri.

 (4) Sularaha väljamineku orderi allkirjastab koheselt raamatupidaja. Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks raamatupidajale veel pearaamatupidaja.

 (5) Sularaha sissetuleku orderi allkirjastab koheselt peale raha vastuvõtmist raamatupidaja. Sularaha sissetuleku orderi kinnitab lisaks raamatupidajale pearaamatupidaja.

 (6) Kannete register, kassaraamat ja memoriaalorder trükitakse välja iga kalendrikuu lõppedes. Kannete õigsust kinnitab raamatupidaja oma allkirjaga.

§ 52.  Sularahaarvestus hallatavates asutustes

 (1) Sularaha vastuvõtmisel peab hallatav asutus kasutama kassaterminali, allkirjastatud kogumislehti või raamatupidamises nummerdatud kviitungiraamatut.

 (2) Makse vastuvõtja on kohustatud koheselt andma maksjale makse toimumist tõendava dokumendi või võtma maksjalt allkirja kogumislehele.

 (3) Kui sularahatehingute tegemiseks kasutatakse kassaaparaati või kassaterminali, siis tuleb tagada tehtud kassatehingute autentne säilitamine ja välistada tehingute kustutamise võimalus.

 (4) Kogumislehti võib kasutada ühesuguste maksete (nt tasud klassipäevikute eest) hulgalise sissemakse korral. Kogumisleht peab sisaldama teenuse või kauba nimetust, maksja nime, makstavat rahasummat ja maksja allkirja. Kogumislehel peab olema kogutud raha summaarne arvestus ja koostaja allkiri.

 (5) Hallatava asutuse juhi käskkirjaga määratakse isikud, kes vastutavad kviitungiraamatu hoidmise ja kasutamise eest. Kui vastutavat isikut määratud ei ole, siis vastutab kviitungiraamatu hoidmise ja kviitungi väljastamise eest hallatava asutuse juht.

 (6) Kviitungiraamat antakse vastutavale isikule välja nimeliselt, allkirja vastu ja iga väljaantud kviitungiraamatu kviitunginumbri kohta tehakse märge selleks ettenähtud registraatorisse.

 (7) Hallatava asutuse sularahakassasse kogutud rahaliste vahendite arvelt on keelatud kulutuste tegemine.

 (8) Hallatava asutuse sularahakassa lubatud päevalimiiti ületav summa tuleb sisse maksta vallakassasse.

 (9) Sularaha vallakassasse sissemakse puhul võib hallatava asutuse sularahakassasse jätta minimaalse vahetusraha, aastavahetuseks ja asutuse puhkuseperioodiks peab kassajääk olema null. Erandina ei pea aastavahetuse nullkassa nõuet täitma katkematut klienditeenindust pakkuvad asutused (nt spordihoone), kui on tagatud erinevate eelarveaastate tulude eristatus.

 (10) Sularahas kogutud tulud makstakse vallakassasse jooksvalt või hiljemalt iga kuu eelviimasel tööpäeval. Erandina on lubatud kogutud tulud summas kuni 50 eurot maksta vallakassasse kord kvartalis eeldusel, et tulude periodiseerimiseks vajalik omatulude aruanne on õigeaegselt esitatud.

 (11) Iga kuu eelviimasel tööpäeval tuleb hallatava asutuse juhil või tema poolt määratud isikul esitada raamatupidamisele eelmisel kalendrikuul kogutud kõikide omatulu aruannete kaardimaksete koondid, allkirjastatud kogumislehed, kviitungiraamatu kassa sissetuleku orderid vm dokumendid erinevate tululiikide lõikes.

 (12) Hallavata asutuse sularahakassatoimingud kirjendatakse raamatupidamises kassadokumentide saamisele järgneva tööpäeva jooksul konto 103000 deebetis ja kontoklassi 32 kreeditis.

§ 53.  Valla teenuste müügiks trükitud piletid

 (1) Valla teenuste müügiks võib tellida piletiraamatuid või pileteid. Piletiraamatute tellimiseks esitab teenust osutava hallatava asutuse juht taotluse raamatupidamisele. Vallavalitsus tellib ja registreerib piletiraamatud või piletid. Piletiraamatute tellimiskulud kaetakse teenust osutava hallatava asutuse eelarve arvelt.

 (2) Valla teenuste müügiks trükitud piletiraamatute ja/või piletite üle peetakse eraldi arvestust.

 (3) Hallatava asutuse juhi käskkirjaga määratakse isikud, kes vastutavad piletiraamatute ja/või piletite hoidmise ja müügiks väljastamise eest. Kui vastutavat isikut määratud ei ole, siis vastutab piletiraamatute ja/või piletite hoidmise ja müügiks väljastamise eest vastava hallatava asutuse juht.

 (4) Piletiraamatud ja/või piletid antakse vastutavale isikule üle koguseliselt piletite soetusdokumendi või akti alusel, millel kajastatakse hoiule antavate piletiraamatute arv ja piletite numbriseeriate vahemik. Akt allkirjastatakse üleandja ja vastuvõtja poolt.

§ 54.  Arvestus arvelduskontodel

 (1) Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pankades.

 (2) Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga interneti pangateenuseid.

 (3) Pangaülekannete sooritamise õigus on ametijuhendist tulenevalt antud töölõigu eest vastutavatel raamatupidamistöötajatel.

 (4) Vastavalt pangaprogrammi võimalustele identifitseeritakse ülekande sooritaja ID-kaardi kaudu, kui vald on eelnevalt sõlminud pangaga sellekohase lepingu.

 (5) Nõuded panka edastatavatele maksekorraldustele:
 1) ostuarve peab olema kinnitatud kulujuhi ja üle 500 euroste arvete puhul (v.a koondarved ja sotsiaalteenistuse poolt koostatud rahalehed) vallavanema poolt;
 2) ostuarve peab olema klassifitseeritud vastavalt kontoplaanile ja eelarveklassifikaatorile;
 3) töötasude ülekandmise aluseks olevad palgalehed peavad olema kinnitatud vallavanema ja finantsjuhi poolt.

 (6) Pangalaekumised sisestatakse finantstarkvarasse hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul. Müügiarvete alusel laekunud summad seotakse koheselt müügiarvega. Muude laekumiste sihtkohad selgitatakse esimesel võimalusel.

 (7) Panga poolt arvelduskontolt mahavõetud summad (pangateenused, laenu põhiosad, intressid jms) sisestatakse finantstarkvarasse käsitsi kassapõhiselt.

 (8) Panga poolt makstud hoiuste intressitulud kajastatakse perioodituludena kontol 655000.

 (9) Igapäevaste pangakäivete koondid trükitakse paberkandjal välja ja säilitatakse vastavas toimikus või salvestatakse PDF-formaadis raamatupidamise serverisse. Kui pangakontol ei ole pangapäeva kohta maksekäibeid, siis pangaväljavõtet ei trükita ega salvestata. Iga järgmine pangakäibe koond salvestatakse viimase pangakäibe lõppkuupäeva seisuga.

§ 55.  Kinnisvarainvesteeringute kajastamine

 (1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud“ põhimõtetest ja Juhendist.

 (2) Kinnisvarainvesteeringuteks loetakse sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida üüritakse välja üüritulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ei kasutata põhitegevuses. Valla omandis olevaid ja erinevatesse korteriühistutesse kuuluvaid kortereid kajastatakse kinnisvarainvesteeringutena. Valla omandis olevaid muid kortereid ja elamispindu kajastatakse materiaalse põhivarana.

 (3) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumus, millest on maha arvatud kogunenud kulu ja võimalikud allahindlused).

 (4) Kinnisvarainvesteeringud hinnatakse ühekordselt ümber vastavalt Juhendis toodud põhimõtete kohaselt, kui nende õiglane väärtus erineb oluliselt nende bilansilisest jääkmaksumusest.

 (5) Kinnisvarainvesteeringu amortisatsioon kajastatakse kontol 610000. Kinnisvarainvesteeringu müügi korral kajastatakse müügihinda konto 381000 kreeditis, müügiga seotud kulusid konto 381001 deebetis ja investeeringu bilansilist jääkväärtust müügihetkel konto 381010 deebetis.

§ 56.  Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuse üldpõhimõtted

 (1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne vara“ esitatud põhimõtetest ja Juhendist.

 (2) Põhivaraks loetakse varasid, mille hinnanguline kasulik tööiga on üle ühe aasta ja kapitaliseerimise alampiir on alates 5000 eurot ilma käibemaksuta, väljaarvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Munitsipaliseeritud maade soetusmaksumuseks on maa maksustamishind.

 (3) Kunstiväärtust omavad kunsti- ja antiikesemed (nt mündikogud, maalid, vitraažid), museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud jm esemed, mille väärtus aja jooksul ei vähene, võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest ning neid ei amortiseerita.

 (4) Põhivara soetamisel, sh etapiviisilisel soetamisel ja parendamisel on raamatupidamiskirjendi koostamise aluseks teenistuse või hallatava asutuse juhi või vara eest vastutava isiku poolt allkirjastatud vara vastuvõtu akt. Akt vormistatakse ostuarve või muu vara soetamist tõendava dokumendi alusel.

 (5) Iga põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust elektroonilistel põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta, kogumina arvelevõetud põhivarale avatakse koondkaart.

 (6) Sihtfinantseerimise korras soetatud põhivarade kohta peetakse eraldi analüütilist arvestust. Sihtfinantseerimise korras soetatud põhivarade müümisel või üleandmisel üksuste vahel, antakse üle ka sihtfinantseerimise soetusmaksumus ja sihtfinantseerimise kogunenud kulum.

 (7) Sihtfinantseerimise vahendite arvelt soetatud põhivara müümisel teistele juriidilistele isikutele kajastatakse sihtfinantseerimise jääkmaksumus tuluna ning eemaldatakse sihtfinantseerimine ja sihtfinantseerimise kulum bilansist samaaegselt põhivara bilansist eemaldamisega.

 (8) Põhivara eest vastutaja vahetumisel koostatakse üleantava-vastuvõetava vara kohta akt, mis on aluseks raamatupidamiskirjendi koostamiseks.

 (9) Põhivara kasutusse andmisel järgitakse vallavara valitsemise korda. Põhivarad, mille kasutusse andmise tingimused vastavad RTJ 9 “Rendiarvestus” järgi kapitalirendi tunnustele, kajastatakse bilansis kapitalirendi nõudena. Põhivara klassifitseerimine kapitalirendi nõudeks vormistatakse vara üleandmise akti alusel.

 (10) Põhivara kantakse kuludesse lineaarselt tema kasuliku eluea jooksul.

§ 57.  Lõpetamata ehitused ja varade etapiviisiline soetamine

 (1) Varade etapiviisiline soetamine on ehitus- või rekonstrueerimisperioodil tehtud väljaminekud, kui põhivara valmistamine võtab aega ja selle eest ei maksta omandamisel ühekorraga, vaid osade kaupa, samuti juhul, kui põhivara valmistamine toimub oma jõududega.

 (2) Kui põhivara ehituse etapp valmib enne põhivaraobjekti lõplikku valmimist, vormistatakse etapi kasutuselevõtmine ja alustatakse amortisatsiooni arvestamist. Akti vormistab kolme tööpäeva jooksul teenistuse või hallatava asutuse juht või vara eest vastutav isik ja esitab selle raamatupidamisele finantskannete tegemiseks.

 (3) Varade etapiviisilisel soetamisel (sh pikaajaliste ehitusprojektide maksetel) kasutatakse kontot 155910 ja ettemaksete korral kontot 155920. Ettemaksed ja etapiviisilised soetused kajastatakse ilma käibemaksuta. Kui käibemaksu ei saa lugeda sisendkäibemaksuks, kajastatakse see ettemakse tegemisel käibemaksukuluna kontol 601002.

 (4) Vara valmimisel ja/või kasutuselevõtmisel klassifitseeritakse etapiviisiline soetus ümber kasutusel olevaks põhivaraks. Selleks avatakse iga etapi valmimisel vastavas vara klassis uus varakaart (ühte varaklassi kuuluvatele etappidele avatakse alamkaardid). Objekti lõplikul valmimisel klassifitseeritakse kogu järelejäänud maksumus valminud varaobjekti kaardile ja lõpetamata ehituse ja etapiviisilise soetuse varakaart suletakse. Ümberklassifitseerimisel on kasutusele võetava vara maksumuseks soetusmaksumus ja kasutatakse rahavoo koodi 23. Kui soetamine ja ümberklassifitseerimine toimuvad sama aasta jooksul, võib seda kajastada rahavoo koodiga 01.

 (5) Kui põhivaraobjekti valmides selgub, et varaobjekti ehitamise või etapiviisilise soetuse käigus on kapitaliseeritud kulusid, mis raamatupidamise hea tava kohaselt ei kuulu kapitaliseerimisele (väheväärtuslikud varad või muud kapitaliseerimisele mittekuuluvad kulud), kirjendatakse need varaobjekti vastuvõtmisel kuludesse (kulukonto valitakse vastavalt majanduslikule sisule) või klassifitseeritakse ümber väheväärtuslikuks varaks.

 (6) Eelmisel aruandeaastal ekslikult kapitaliseeritud kulud võib kajastada jooksva aasta kuludes, kui tegemist ei ole olulise veaga. Oluliste vigade korral kajastatakse parandus eelmistes perioodides ja korrigeeritakse aruandeaasta algbilanssi.

§ 58.  Põhivara soetamine, arvelevõtmine ja märgistamine

 (1) Põhivara soetusdokumendiks on arve, müügileping, vastuvõtmis-üleandmisakt või muu dokument.

 (2) Põhivara võetakse arvele iseseisvate üksikobjektidena akti alusel. Varade arvelevõtmise aktis või arvelevõtmist kinnitavas elektroonilises keskkonnas antakse varale teda iseloomustav terviknimetus.

 (3) Põhivara arvelevõtmise akt esitatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale vara kasutusse võtmist raamatupidamisele. Aktid nummerdatakse koostaja poolt kasvavas järjekorras majandusaasta algusest alates.

 (4) Esitatud aktid köidetakse vastavasse kausta või salvestatakse antud majandusaasta elektroonilisse alamkausta hallatavate asutuste või eelarveüksuste lõikes.

 (5) Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust (nt seinavaibad), mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, kajastatakse muu amortiseeruva põhivarana (v.a kui soetusmaksumus on alla kapitaliseerimise alampiiri, siis kajastatakse kontogrupis 5515 või kontogrupis 5523 ning arvestuse pidamine toimub bilansiväliselt).

 (6) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja asukohta (vara soetamismaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).

 (7) Põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu, vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelevalve, kui seda tehakse oma töötajate poolt), vara soetamiseks võetud laenude kulu (sh intressikulu), käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (v.a tööjõukuludelt arvestatud maksud).

 (8) Tööjõukulude kapitaliseerimiseks tehakse kanded kontorühma 507 kreeditisse. Ülejäänud kululiigid kapitaliseeritakse otse põhivara kontodele (kontorühm 155), ilma et need läbiksid tulemiaruande kontosid.

§ 59.  Varade arvestus

 (1) Materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud varad), immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute üle peetakse arvestust moodulis „Varad“. Moodulis luuakse varade soetamisel ja parendamisel varakaardid, millel kajastatakse alljärgnev informatsioon:
 1) varaobjekti nimetus;
 2) inventarinumber (varakaardi number);
 3) kapitaliseerimise kuupäev (kasutusse võtmise kuupäev);
 4) kulumi arvestuse alguskuupäev;
 5) soetusmaksumus;
 6) kogus;
 7) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistu number, sõiduki registreerimisnumber jne);
 8) seosed varadega (kui varaga on seotud iseseisvad varad, nt hoone juurde kuuluvad liftid, signalisatsioonisüsteemid jms);
 9) kasulik eluiga (amortisatsiooninorm);
 10) arvestatud amortisatsioon (kulum);
 11) ümberhindluse kuupäev;
 12) vara eest vastutav töötaja;
 13) vara kasutaja;
 14) varaobjekti asukoht.

 (2) Kui varade analüütiline arvestus on tagatud muudes andmekogudes (nt raamatute arvestus raamatukogus), ei ole raamatupidamise finantstarkvaras iga üksiku varaobjekti kohta eraldi põhivara kaardi avamine nõutud.

 (3) Põhivaramoodulis kajastatud varaobjektidele loodud varaklassid klassifitseeritakse vähemalt kontoplaanis olevate kontode liigenduses. Kui ühel kontol kajastatakse erinevat liiki varasid, jaotatakse varad põhivaramoodulis erinevatesse klassidesse.

 (4) Varade moodulis kajastatakse kapitaliseeritavad parendused üldjuhul parendatud põhivaraobjekti kaardile loodaval alamkaardil.

§ 60.  Põhivara kogumid ja komponentarvestus

 (1) Põhivara võib arvele võtta kogumina juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta), sh võib kogumina arvele võtta suuremahuliste investeeringutega seotud ja mitu aastat vastupidavat vara (nt koos kergliiklustee ehitusega soetatud teeäärsed pingid, koos hoone ehituse või rekonstrueerimisega soetatud ühetüübiline mööbel vm sisseseade).

 (2) Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid arvele eraldi varakaartidel (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).

 (3) Eri varaklassidesse kuuluvate komponentide korral (nt hoone ja lift) luuakse varakaartide vahel seos läbi ühise tunnuse.

 (4) Kogumina soetatud varade korral markeeritakse iga ese eraldi ja informatsioon esemete kohta kantakse põhivarakaardile.

§ 61.  Amortisatsiooni arvestus

 (1) Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust (allahindlust) ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel kajastatakse kontorühmades 611 ja 613.

 (2) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Varade amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutusele võtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.

 (3) Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaate, mis teatud aja järel tuleb välja vahetada, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.

 (4) Juhul, kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, siis kajastatakse nii soetusmaksumust kui kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.

 (5) Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi.

 (6) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised:
 1) hooned 2-5%;
 2) rajatised 2,5-10%;
 3) masinad ja seadmed 10-20%;
 4) inventar 10-50%;
 5) infotehnoloogia seadmed 25%.
[RT IV, 24.09.2019, 11 - jõust. 27.09.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]

 (7) Komponentidena arvele võetava vara üksikutele komponentidele on lubatud soetamise hetkel määrata lõikes 6 kehtestatud eluigade vahemikest erinev eluiga, kui arvele võetava vara komponendi tegelik eluiga erineb oluliselt vastavale põhivara liigile kehtestatud eeldatavast kasulikust elueast.

 (8) Juhul, kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb vara eest vastutav isik inventuurikomisjonile ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks.

 (9) Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, tagasiulatuvalt korrigeerimiskandeid ei tehta.

 (10) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus.

 (11) Ettepaneku varade allahindluseks teeb vara eest vastutav isik, allahindlus kinnitatakse inventuurikomisjoni poolt või vallavara valitsemise korras sätestatud korras.

 (12) Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga.

§ 62.  Parendused, remont ja hooldus

 (1) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.

 (2) Parendustega kaasnevad võimalikud demonteerimis- ja lammutustööd kantakse kuludesse.

 (3) Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, siis lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada, võib seda hinnata lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.

 (4) Teede ja trasside parendused võib võtta arvele iga-aastaste ehitustööde kogumitena, kui neil on ühesugune hinnanguline keskmine kasulik eluiga. Vastavat liiki ehitustööde kogum kantakse maha, kui selle jääkväärtus jõuab nullini.

 (5) Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hindab vara eest vastutav isik varaobjekti kasulikku eluiga ja olulise muutuse korral teeb inventuurikomisjonile ettepaneku amortisatsiooninormi korrigeerimiseks. Põhivara amortisatsiooninormi korrigeeritakse inventuurikomisjoni heakskiidul.

 (6) Kasutusrendile võetud varade parenduste, remondi ja hoolduse kulutusi arvestatakse Juhendis ettenähtud korras.

§ 63.  Põhivara müük

 (1) Põhivara müügi korral järgitakse vallavara valitsemise korda.

 (2) Põhivara bilansist väljakandmisel on raamatupidamiskirjendi aluseks tehingu toimumist tõendavad dokumendid.

 (3) Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogrupis 381.

§ 64.  Põhivara tasuta võõrandamine ja saamine

 (1) Põhivara tasuta võõrandamist, mida ei saa lugeda osaluse või finantsinvesteeringu soetamiseks, kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena.

 (2) Mitterahalise sihtfinantseerimise andmise korral eemaldatakse asutuse bilansist vara ja kajastatakse selle jääkväärtus kontol 450200. Sihtfinantseerimise saamise korral võetakse arvele põhivara kontol 350200 põhivara õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, siis üleandja näidatud jääkväärtuses. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav Juhendis.

 (3) Kui tasuta üleantava põhivara õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis raamatupidamiskandeid selle kohta ei tehta ning vara kajastatakse bilansiväliselt.

§ 65.  Põhivara tasuta kasutusse andmine

 (1) Riigi, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohaliku omavalitsusüksuste vahelist põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse mittesihtotstarbelise finantseerimisena põhivara jääkmaksumusega võrdses summas. Tasuta võõrandamisel teistele juriidilistele isikutele kajastatakse põhivara jääkväärtus müügi kuluna või mitterahalise sihtfinantseerimisena vastavalt lepingu sisule.

 (2) Riigi, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohaliku omavalitsusüksuste vahelist põhivara tasuta kasutusse andmist perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, käsitletakse tehingut kapitalirendina. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega – kohustust ei teki, siis kajastatakse tehingut mitterahalise sihtfinantseerimisena rendile andja põhivara jääkmaksumuses. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse kontol 450200 ning peab vara kohta edaspidi bilansivälist arvestust. Põhivara saaja võtab varaobjekti arvele jääkmaksumuses ja kajastab saadud mittesihtotstarbelist toetust kontol 350200.

 (3) Maad kui piiramatu kasutuseaga vara üle ei anta, vaid kajastatakse vara omaniku bilansis ka siis, kui see on antud kasutusse. Põhivara kaardile tehakse märge kasutuses olemisest.

§ 66.  Materiaalse põhivara ümberhindlus

 (1) Materiaalse põhivara ümberhindlusel lähtutakse Juhendis sätestatust.

 (2) Ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord ja ainult varale, mis on soetatud enne 1995. aastat ja mille tegelik väärtus erineb oluliselt bilansilisest väärtusest või mille tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed.

 (3) Ümberhindlust on lubatud läbi viia juhul, kui vara on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed vara soetusmaksumuse kohta või kui vara väärtuse erinevus on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes Juhendis esitatud arvestuspõhimõtetega.

 (4) Juhul kui asutuse juhi või vara eest vastutava isiku hinnangul erineb asutusele kuuluva põhivara mõne objekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasest väärtusest, viib vastav ekspert läbi objekti väärtuse hindamise. Eksperdi valiku peab kinnitama vallavalitsus. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed õiglase väärtuse kohta, ei ole lubatud põhivara ümber hinnata.

 (5) Maad on lubatud hinnata ümber ümberhindluse läbiviimise ajal kehtinud maa maksustamishinna alusel. Ümberhindluse peavad läbi viima vastava ala spetsialistid.

 (6) Ümberhinnatud väärtust loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum elimineeritakse, kasutades kontogrupi 2904 kontosid. Perioodi lõpus suletakse nimetatud kontogrupi kõik kontod kontole „Kogunenud üle- või puudujääk“ (298000).

 (7) Põhivara ümberhindlusega võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.

§ 67.  Põhivara mahakandmine

 (1) Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas vallavara valitsemise korraga. Vara kantakse bilansist ja varade arvestuse registritest välja kui vara on muutunud kasutuskõlbmatuks, hävinud, kadunud või kui vajadus vara kasutada on kadunud ja vara ei ole õnnestunud võõrandada. Vara hävimise või kadumise korral järgitakse sise-eeskirja § 74 lõikes 9 sätestatud nõudeid.

 (2) Põhivara kõlbmatuks tunnistamiseks ja maha kandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama:
 1) vara nimetust, kogust, soetamise aega, soetusmaksumust, jääkväärtust, mahakandmise põhjust;
 2) vara utiliseerimise eest vastutajat.

 (3) Põhivara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akti kinnitab allkirjadega inventuurikomisjon.

 (4) Juhul kui kõlbmatuks tunnistatud materiaalne põhivara kuulub hävitamisele ja utiliseerimisele, hinnatakse vara kõlbmatuks tunnistamise otsuse alusel alla nullväärtuseni ning kantakse bilansist välja vallavalitsuse korralduse alusel.

 (5) Immateriaalne põhivara tunnistatakse kõlbmatuks, kui vajadus seda kasutada on kadunud, vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks jmt juhtudel.

 (6) Immateriaalse põhivara kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama vara nimetust, kogust, soetamise aega, soetusmaksumust, jääkmaksumust, kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise põhjust ning vara eest vastutava isiku nime.

 (7) Immateriaalse põhivara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akti kinnitavad allkirjaga vara eest vastutanud isik ja asutuse juht. Akti põhjal eemaldatakse immateriaalne vara kasutusest ning lõpetatakse vara arvestus raamatupidamises.

 (8) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonikuluna (kontorühm 611 või 613). Kui vara mahakandmisest tekkisid materjalid, mida asutuse edasises tegevuses kasutatakse, võetakse need lattu arvele või vastutavale hoiule nullväärtusega.

10. peatükk NÕUETE JA KOHUSTUSTE ARVESTUS 

§ 68.  Nõuete ja ettemaksete kajastamine

 (1) Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ toodud printsiipidest. Kapitalirendilepingutest tulenevate nõuete arvestamisel lähtutakse RTJ-st 9 „Rendiarvestus“.

 (2) Nõuded, ettemaksed ja kohustused kajastatakse tekkepõhiselt kontoplaanis sõltuvalt nende sisust ja jaotatakse lühi- või pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni üks aasta või kauem.

 (3) Nõudeid kajastatakse kontogruppides 1030 kuni 1037. Nõuded ostjate vastu võetakse arvele arvete alusel.

 (4) Ettemakseid ja tulevaste perioodide kulusid kajastatakse kontogruppides 1038 ja 1039.

 (5) Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksesumma ülekandmisel.

 (6) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

§ 69.  Nõuete allahindlus, laekumise tõenäosuse hindamine ja kulude kajastamine

 (1) Alla hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:
 1) 90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;
 2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.

 (2) Nõuet ei hinnata ebatõenäoliselt laekuvaks, kui kliendiga on sõlmitud võla tasumise ajatamiseks maksegraafik ja klient tasub võlga maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks.

 (3) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse üks kord aastas. Valdkonna eest vastutav raamatupidamistöötaja teeb pearaamatupidajale ettepanekud nõuete allahindamiseks hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks.

 (4) Iga nõude laekumise tõenäosust hinnatakse eraldi.

 (5) Nõuete allahindamiseks koostatakse raamatupidamisõiend.

 (6) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Allahinnatavatest nõuetest tulenev kulu kajastatakse selle asutuse bilansis ja eelarve täitmises, kelle nõudeid alla hinnatakse.

 (7) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, millal laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

 (8) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja.

 (9) Nõuete kajastamise õigsuse ja õigeaegsete allahindluste eest vastutab valdkonna eest vastutav raamatupidamistöötaja.

§ 70.  Lootusetud nõuded

 (1) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.

 (2) Nõude lootusetuks tunnistamine võib tuleneda:
 1) kliendile on kuulutatud pankrot või on alustatud likvideerimisprotsessiga;
 2) kliendile on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata;
 3) kliendi vastu on nõude kättesaamiseks esitatud hagiavaldus;
 4) kliendil on raskusi oma kohustuste täitmisega ka kolmandate isikute ees (nt kliendil on olulised maksuvõlad).

 (3) Raamatupidamise hea tava kohaselt hinnatakse nõuded enne nende lootusetuks kandmist ebatõenäoliselt laekuvaks. Nõuete hindamisel lootusetuks kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

 (4) Lootusetud nõuded viiakse bilansist välja vähemalt üks kord kalendriaastas nõuete inventeerimise tulemusel. Lootusetute nõuete kohta koostatakse nimekiri nõuete kaupa, näidates ära nõude summa, vanuse ja lootusetuks tunnistamise põhjuse. Lootusetult laekuvate nõuete nimekirja koostab ja ettepaneku mahakandmiseks teeb teenistuse või hallatava asutuse juht.

 (5) Nõude hindamisel lootusetuks põhjusel, et nõude tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad laekumisest saadaolevat tulu, lisatakse lootusetute nõuete nimekirjale vastavat hinnangut selgitav kalkulatsioon.

 (6) Teenistuse või hallatava asutuse juht koostab lootusetult laekuvate nõuete nimekirja ja esitab ettepaneku mahakandmiseks hiljemalt 15. jaanuariks raamatupidamisele. Pearaamatupidaja koostab eelnõu vallavalitsusele otsuse tegemiseks. Vallavalitsus otsustab lootusetute nõuete bilansist väljaviimise vallavalitsuse korraldusega.

§ 71.  Kohustuste kajastamine

 (1) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ ja RTJ 9 „Rendiarvestus“ kirjeldatud põhimõtetest.

 (2) Laenude ja võlakirjade kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Kui tehingukulud ei ole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt efektiivsest intressimäärast võib laenuarvestuses kasutada lepingujärgset intressimäära ning kanda tehingukulud koheselt intressikulusse (kontoklass 65). Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades.

 (3) Rendilepingu kvalifitseerimisel kasutus- või kapitalirendiks selgitatakse, kas:
 1) omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule;
 2) rentnikul on õigus omandada renditav vara turuhinnast oluliselt soodsama hinnaga ja on tõenäoline, et ta seda kasutab;
 3) rendileping katab suure osa (üle75%) vara kasulikust tööeast;
 4) rendimaksete nüüdisväärtus on peaaegu sama suur kui renditava vara turuväärtus (>90%);
 5) renditav vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult praegune rentnik saab seda ilma suuremate modifikatsioonideta kasutada.

 (4) Kui vähemalt üks lõikes 3 nimetatud tingimustest on täidetud, kajastatakse vara rendile andmist või võtmist kapitalirendina.

 (5) Vara, mis võetakse asutuste bilansis arvestusse seoses lepingu kvalifitseerumisega kapitalirendi lepinguks, käsitletakse samadel alustel teiste põhivaradega markeerides põhivarakaarte allika koodiga kapitalirent 71. Rendimakseid kajastatakse kapitalirendi kohustuse vähenemisena, intressikulu finantskuluna.

 (6) Kasutusrendi maksed on perioodi kulu ja kajastatakse ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul. Kui lepingu tingimustest tulenevalt makstakse kasutusrendi esimese maksega proportsionaalselt oluline osa lepingu maksest, kajastatakse selline makse ettemakstud tulevaste perioodide kuluna kontogrupis 2039 ja kantakse kuludesse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt.

 (7) Asutuste kohustused tarnijate lõikes sisestab finantstarkvarasse raamatupidamistöötaja, kelle ametijuhendis on see määratud. Raamatupidamistöötaja vastutab kohustuste tekkepõhise kajastamise eest.

11. peatükk ERALDISED JA RESERVID 

§ 72.  Eraldiste kajastamine

 (1) Kui tööandja on varem avalikustanud töötajatega seotud kohustusi (nt kavatsus lõpetada järgmise aasta alguses mõne mittevajaliku teenuse pakkumine ja koondada sellega seoses oluline arv töötajaid) või eraldiste moodustamine on reguleeritud valla õigusaktides, siis lähtutakse RTJ 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad” põhimõtetest.

 (2) Käimasolevate kohtumenetluste suhtes, mille puhul on tõenäoline, et asutus on sunnitud seoses kohtumenetlusega kandma kulusid, moodustatakse bilansis eraldis. Kui hiljem selgub, et tegelik kahjusumma erines esialgu kajastatust, kajastatakse vahe perioodi kuluna või kulu vähenemisena. Eraldised ja nende muutused kajastatakse kulukontol 550050 või 608010 ja bilansikontol 206000 või 256000.

 (3) Eraldised võetakse raamatupidamises arvele lühi- või pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale. Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteerituna Juhendis kehtestatud määraga.

§ 73.  Reservid netovara koosseisus

 (1) Eriotstarbelisi reserve moodustatakse vastavalt seaduse või volikogu õigusaktide sätetele. Eriotstarbelisi reserve netovara koosseisus kajastatakse bilansis kontogrupis 2900.

 (2) Muutusi netovara reservides kajastatakse ümberklassifitseerimisena ühelt netovara kirjelt teisele, peamiselt reservi ja akumuleeritud tulemi vahel.

 (3) Netovara reservi arvel tehtud kulusid ja varade soetamist liigendamiseks finantsarvestuses kasutatakse allika koode 01-07.

12. peatükk INVENTEERIMINE JA HINDAMINE 

§ 74.  Inventuurikomisjoni moodustamine ja inventuuride üldine korraldamine

 (1) Üks kord aastas viiakse läbi vallavalitsuse ja hallatavate asutuse kõigi oluliste varade, varude ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuridega tekkiva töökoormuse hajutamiseks korraldatakse neid 1. novembri seisuga.

 (2) Vallavalitsuse korralduse ja hallatavate asutuste juhtide käskkirjadega määratakse kinnisvarainvesteeringute, materiaalse põhivara, varude, bilansiväliste varade ja rahaliste vahendite inventuuri läbiviimiseks inventuurikomisjonid. Aastainventuuride korraldamise dokumendis määratakse:
 1) inventuurikomisjoni liikmed, sh inventuuri läbiviimise eest vastutav isik (edaspidi inventuurikomisjoni esimees);
 2) inventuuride läbiviimise kord, inventuurinimekirja ja inventuuri aktide esitamise tähtajad.

 (3) Varade ja kohustuste inventuurikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline, kellest üks isik määratakse inventuuri läbiviimise eest vastutajaks ja kaks isikut komisjoni koosseisu liikmeteks.

 (4) Inventuurikomisjoni liikmed ei tohi olla inventeeritavate varade eest vastutavad isikud. Vastutavad isikud osalevad inventuuri töös selgituste andjana ja annavad oma pädevuse ulatuses inventuurikomisjonile hinnanguid varade järelejäänud eluea kohta.

 (5) Vajadusel määratakse inventuurikomisjoni juurde konsultandi(d) varade elueale hinnangu andmiseks.

 (6) Raamatukogude teavikuid inventeeritakse üks kord viie aasta jooksul.

 (7) Vastutavate isikute vahetumisel, varguse, loodusõnnetuste ja muudel ettenägematutel juhtudel on kogu varade ja dokumentatsiooni kohene inventuur kohustuslik, inventuuri viib läbi inventuurikomisjon.

 (8) Nõuete-, kohustuste- ja muud raamatupidamislikud inventuurid viiakse läbi raamatupidamistöötajate poolt pearaamatupidaja poolt määratud tähtaegadeks. Läbiviidud võrdlused fikseeritakse kirjalikult ja dokumenteeritakse erinevused. Analüütilisele dokumendile tehakse kontrolli teostaja poolt märge kontrolli teostamise kohta, tuuakse välja vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli allkirjaga.

 (9) Inventuuri tulemusel selgunud ülejäägid võetakse raamatupidamises arvele. Inventuuri tulemusel selgunud puudujääkide kohta esitab vastutav isik inventuurikomisjonile seletuskirja. Inventuurikomisjon teeb vallavalitsusele ettepaneku süülistel põhjustel tekkinud puudujääkide sissenõudmiseks.

§ 75.  Sularahakassa inventuur

 (1) Vallakassa inventuuri viib läbi ajutine inventuurikomisjon või aastainventuuride komisjon.

 (2) Sularahakassa ootamatu inventuur viiakse läbi vähemalt kaks korda aastas, sularahakassa inventuur on kohustuslik sularahakassa eest vastutavate isikute vahetumisel.

 (3) Sularahakassa inventuuri käigus loetakse üle kogu kassas asuv sularaha, fikseeritakse viimased sissetuleku ja väljamineku orderite numbrid ning sularaha raamatupidamislik jääk.

 (4) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuuriakt, milles peab kajastuma:
 1) inventuuri läbiviimise kuupäev;
 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;
 3) viimane sissetuleku ja väljamineku orderi number;
 4) sularaha jääk numbrite ja sõnadega;
 5) kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
 6) komisjoni liikmete allkirjad.

 (5) Inventuuri tulemusel selgunud sularaha puudujäägi korral järgitakse sise-eeskirja § 74 lõikes 9 sätestatud nõudeid.

 (6) Sularahakassa inventuuriga selgunud puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni kontol 103690, ülejäägid kantakse tuludesse (konto 388890).

§ 76.  Nõuded hallatavate asutuste sularahakassade inventeerimiseks

  Hallatavates asutustes asuvate sularahakassade inventeerimisel arvestatakse sise-eeskirja § 75 nõudeid. Lisaks eelpooltoodule:
 1) veendutakse turvanõuetest tulenevate tingimuste täitmist;
 2) fikseeritakse kassas asuvate piletite või piletiraamatute viimased numbrid, kogumislehtede seisud jm sularaha käivet tõendavad dokumendid;
 3) võrreldakse vallakassasse tagastamata kviitungeid/pileteid aruandva isiku käes olevate kviitungite/piletitega.

§ 77.  Pangakontode ja finantsinvesteeringute inventuur

 (1) Pangakontode inventuur teostatakse igapäevaselt panga väljavõtete ja pangakontode saldode vastavuse kontrollimise teel. Pangaväljavõtete (elektroonilisse) kausta tehakse võrdlust kinnitav märge.

 (2) Üks kord aastas küsitakse kõikidelt finantsinstitutsioonidelt, kellega on aruandeaasta jooksul toimunud rahalisi arveldusi, saldojääkide kinnitused.

 (3) Finantsinvesteeringute inventeerimine toimub bilansisaldode ja allregistrite võrdluse teel.

 (4) Aasta lõpu seisuga tagatakse tekkepõhine intressiarvestus ja küsitakse kõikidelt finantsinstitutsioonidelt kinnituskirjad.

 (5) Finantsinvesteeringud klassifitseeritakse aruandeperioodi lõpu seisuga lühi- või pikaajalisteks.

 (6) Välisvaluutas fikseeritud investeeringud hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel.

§ 78.  Nõuete ja tehtud ettemaksete inventuur

 (1) Maksunõuded ja –kohustused inventeeritakse bilansisaldode võrdluse teel Maksu- ja Tolliameti kontokaartidega igakuiselt.

 (2) Muud nõuded ja tehtud ettemaksed inventeeritakse igakuiselt allregistrite ja bilansisaldode võrdluse teel. Üks kord aastas tehakse aegunud nõuete allahindlused. Aasta lõpu seisuga saadetakse hiljemalt 20. jaanuaril saldokinnituskirjad deebitoridele.

 (3) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:
 1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;
 3) välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;
 4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
 5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;
 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlemine raamatupidamise andmetega.

 (4) Saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummad, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad summasid ega diskonteeritud intressi. Saldovõrdluste kaudu võrreldakse ka bilansiväliseid ja viivise nõudeid.

§ 79.  Varude, meenete, müügiks ostetud kaupade ja teenuste müügiks trükitud piletite inventuur

 (1) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
 1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
 2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;
 3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab inventuurikomisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;
 4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topelt lugemise vältimiseks.

 (2) Valla teenuste müügiks trükitud piletite inventuuri käigus loetakse üle vastutava isiku käes olevad piletid ja müügiks antud, kuid veel müümata piletid.

 (3) Kui inventuuri käigus avastatakse vananenud, kasutuskõlbmatuid, riknenud või seisma jäänud varusid, eristatakse need teistest ja informatsioon selle kohta kajastatakse inventuurinimekirjas.

 (4) Täidetud inventuurinimekirjad allkirjastavad varusid lugenud inventuurikomisjoni liikmed, komisjoni esimees ja vara eest vastutav isik. Täidetud inventuurinimekirjade alusel koostatakse ülejääkide, puudujääkide ja allahindluse aktid ning vajadusel õiendid erinevuste kohta ja varalise vastutaja selgitused üle- või puudujääkide kohta.

 (5) Inventuurinimekirjade, -aktide ja õiendite alusel koostatakse inventuuri lõppakt. Inventuuri lõppaktis kajastatakse varagruppide lõikes vara soetusmaksumused:
 1) raamatupidamise andmed lugemise alustamise hetkel (s.o inventuurinimekirja andmed);
 2) aktide põhjal kajastatavad muutused;
 3) vara tegelik seis.

 (6) Inventuuri lõppaktile lisatakse täidetud inventuurinimekirjad, inventuuriaktid, õiendid, seletuskirjad jm olulised dokumendid. Inventuuri lõppakti allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed.

 (7) Allkirjastatud inventuuri lõppakt koos lisadega edastatakse raamatupidamisele, kus tehakse inventuuri teostamise kuupäevaga vajalikud järgmised raamatupidamiskanded:
 1) puudujäägid kantakse kuludesse või võetakse kuni tasumiseni arvele (konto 103690);
 2) ülejäägid võetakse arvele (õiglasema hinnangu puudumisel nullväärtuses) ning kajastatakse vajalikud allahindlused (kontol 608020).

§ 80.  Bilansiliste ja bilansiväliste varade inventuuriprotseduurid

 (1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja arvel oleva väheväärtusliku vara inventuur viiakse läbi vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu.

 (2) Inventuuri käigus:
 1) veendutakse vara olemasolus;
 2) tehakse kindlaks üleliigsed, kasutult seisvad, hävinud või kadunud varad;
 3) hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust (lähtuvalt järelejäänud elueast);
 4) hinnatakse vara füüsilist seisukorda ja tehakse asjakohased ettepanekud, kui vara on vaja alla hinnata, ümber hinnata või kõlbmatuks tunnistada ja maha kanda;
 5) kui varaobjekt on kantud riiklikusse registrisse, kontrollitakse inventuurinimekirjas oleva vara vastavust riikliku registri andmetega.

 (3) Varaobjekte, mida ei ole võimalik füüsiliselt üle lugeda (nt teed, maad, rajatised), inventeeritakse kaardimaterjali ja riiklike registriandmete põhjal.

 (4) Üürile antud varad (nt üürniku ruumides asuv mööbel) inventeeritakse üürniku juures. Üürnikuga sõlmitud lepinguga tagatakse, et üürnik võimaldab ligipääsu inventeeritavale varale.

 (5) Juhul kui üürnikul on kohustus parendada vara, kontrollitakse inventuuri käigus, kas tehtud parendused on dokumenteeritud, dokumendid (aktid, parenduste tegemist tõendavate arvete koopiad jms) raamatupidamisele edastatud ja vajadusel parendus varaobjekti maksumusele lisatud.

 (6) Lõpetamata ehituste ja etapiviisiliste soetuste inventeerimisel fikseeritakse inventuurinimekirjas objekti eeldatav valmimisaeg ning kontrollitakse, kas lõpetamata ehitusena kajastatud vara on valmis saanud.

 (7) Inventuuri läbiviimiseks vajalik inventuurinimekiri väljastatakse raamatupidamisest ja inventuurinimekirjas kajastatakse:
 1) varaobjekti nimetus;
 2) inventarinumber;
 3) kasutusse võtmise kuupäev;
 4) kulumi arvestuse alguskuupäev;
 5) vara soetusmaksumus;
 6) vara eest vastutav töötaja nimi;
 7) kogus;
 8) kasulik eluiga;
 9) vara jääkmaksumus.

 (8) Inventuurinimekirja lisatakse eraldi veerg, kuhu inventuuri läbiviijad märgivad inventuuriprotseduuride läbiviimisel tehtavad tähelepanekud.

 (9) Juhul kui lõikes 7 nimetatud andmete kajastamine ei ole varakaardil nõutud (nt väheväärtuslikul varal kasulik eluiga), siis nimetatud andmete veergu inventuurinimekirjas ei kuvata.

 (10) Kui asutuses on kogumina arvestatavaid varasid, millele on loodud üks varakaart, lisatakse inventuurinimekirjale vajadusel loetelu kogumisse kuuluvate varaobjektide kohta (nt mänguväljaku atraktsioonid).

 (11) Inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid on:
 1) täidetud inventuurinimekirjad;
 2) inventuuriaktid ja õiendid;
 3) inventuuri lõppakt.

 (12) Inventuurikomisjoni liikmed ja komisjoni esimees allkirjastavad täidetud inventuurinimekirjad ning vajadusel koostavad nende nimekirjade alusel järgmised aktid:
 1) vara arvelevõtmise aktid tegelikult kasutuses oleva vallale kuuluva vara arvelevõtmiseks, mis ei ole asutuse varade nimekirjas kajastatud;
 2) vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise aktid (nt hävinud või kadunud vara mahakandmiseks);
 3) vara allahindluse või allahindluse tühistamise aktid (nt kinnisvarainvesteeringu väärtuse languse kajastamiseks);
 4) vara ümberklassifitseerimise aktid (nt hoone kasutusotstarbe muutumisel on tekkinud vajadus klassifitseerida vara ümber kinnisvarainvesteeringuks);
 5) vara kasuliku eluea korrigeerimise aktid (nt vara järelejäänud kasuliku eluea hindamisel on selgunud, et vara aktiivsest kasutamisest tulenevalt on tegelik kasulik eluiga oluliselt lühem esialgu hinnatust).

 (13) Teatud juhtudel võib osutuda vajalikuks erinevuste õiendite koostamine (õiendi allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees ja vara eest vastutav isik). Erinevuste õiendi koostamise vajadus on näiteks järgmistel juhtudel:
 1) varad on inventuuri läbiviimise ajal liikunud;
 2) inventuuri käigustuvastatakse vara, mis soetati enne inventuuripäeva, kuid mingil põhjusel ei olnud raamatupidamises inventuurinimekirja väljastamise hetkeks veel kajastatud (nt vara soetuse arvet ja arvele võtmise akti ei edastatud raamatupidamisele õigeaegselt);
 3) lõikes 15 nimetatud inventuuri lõppakti raamatupidamisele edastamise ajaks ei ole veel teada andmed vara väärtuse korrigeerimiseks (nt kinnisvarainvesteeringu väärtuse hindamiseks tellitud ekspertarvamuse alusel selgub allahindlusvajaduse täpne suurus alles pärast inventuuri lõppakti koostamist).

 (14) Inventuurinimekirjade, -aktide ja õiendite alusel koostatakse inventuuri lõppakt. Inventuuri lõppaktis kajastatakse varagruppide lõikes vara soetusmaksumused - raamatupidamise andmed lugemise alustamise hetkel (s.o inventeerimisnimekirja andmed), aktide põhjal kajastatavad muutused ja vara tegelik seis. Inventuuri lõppaktile lisatakse täidetud inventuurinimekirjad, inventuuriaktid, õiendid, seletuskirjad jm olulised dokumendid. Inventuuri lõppakti allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed.

 (15) Inventuuri lõppakt koos lisadega edastatakse raamatupidamisele, kus kontrollitakse varade vastavust raamatupidamisele, tehakse vajalikud raamatupidamiskanded ja korrigeeritakse varakaardi andmeid inventuuri läbiviimise kuupäeva seisuga.

§ 81.  Kohustuste ja saadud ettemaksete inventuur

 (1) Kohustusi ja saadud ettemakseid inventeeritakse igakuiselt allregistrite ja bilansisaldode võrdlemise teel.

 (2) Kord aastas saadetakse olulisematele kreeditoridele (saldo summa alates 2000 eurost), kes ei ole ise saldokinnitust esitanud, saldokinnitus hiljemalt 20. jaanuaril.

 (3) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:
 1) kohustused periodiseeritakse tekkepõhisuse printsiibil;
 2) välisvaluutas fikseeritud kohustused (v.a ettemaksed) hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;
 3) kohustuste klassifitseeritakse lühi- ja pikaajalisteks;
 4) intressikandvatele kohustustele arvestatakse tekkepõhiselt intressid;
 5) maksukohustuste saldod võrreldakse e-Maksuameti kontokaartidega ja Maksu- ja Tolliameti poolt vallavalitsusele esitatud teatistega;
 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
 7) hinnatakse ja võetakse arvele eraldisi ja potentsiaalseid kohustusi.

§ 82.  Saldoandmike võrdlemine

 (1) Pearaamatupidaja võrdleb kvartali lõpu seisuga saldoandmike süsteemis olevaid saldosid.

 (2) Vahede esinemisel, saadetakse e-posti teel teistele tehingu poolele oma saldod ja jäädakse ootama teise poole vastust. Kirjavahetust peetakse e-posti teel kuni vahede likvideerimiseni. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsustele, teatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi poolt pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

 (3) Saldoandmikus kajastuvate maksude saldosid võrreldakse e-Maksuameti kontokaartidega ja Maksu- ja Tolliameti poolt vallavalitsusele esitatud teatistega.

§ 83.  Kasutamata puhkusepäevad ja välja maksmata puhkusetasud

 (1) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga, võttes aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu arvutamise põhimõtted.

 (2) Aasta lõpu seisuga kasutamata puhkusepäevade kohta peab arvestust asutuse juht või tema poolt määratud isik, kes edastab andmed raamatupidamisele hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks. Raamatupidamisele esitatava dokumendi andmete õigsust kinnitab personalitöö eest vastutav isik ja/või asutuse juht allkirjaga.

13. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 84.  Sise-eeskirja rakendamine

 (1) Sise-eeskirja § 61 lõikes 6 sätestatud amortisatsiooninorme rakendatakse alates 1. jaanuarist 2018. aastal soetatud vara suhtes.

 (2) Kui Otepää valla raamatupidamisarvestuses tekib dokumenteerimisel olukord, mida ei kajastata sise-eeskirjas, siis lähtutakse raamatupidamise seadusest, RTJ-st ja Rahandusministeeriumi poolsetest juhenditest.

§ 85.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 86.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. oktoobril 2018. a.

/otsingu_soovitused.json