Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Kose valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

Kose valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine - sisukord
Väljaandja:Kose Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.11.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.10.2016, 25

Kose valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

Vastu võetud 20.12.2007 nr 91
RT IV, 24.10.2013, 31
jõustumine 01.01.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
11.10.2013RT IV, 29.10.2013, 101.11.2013
15.10.2015RT IV, 30.10.2015, 1402.11.2015
20.10.2016RT IV, 29.10.2016, 1201.11.2016

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 71 lõike 1 ja lõike 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 365, pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 1.  Reguleerimisala
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

 (1) Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Kose valla (sealhulgas endise Kõue valla) haldusterritooriumil.
[RT IV, 30.10.2015, 14 - jõust. 02.11.2015]

 (2) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine Kose vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine.

 (3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad alaliselt või ajutiselt Kose valla haldusterritooriumil.

 (4) Jäätmehooldust Kose vallas korraldab Kose Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele.

 (5) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab vallavalitsus juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

 (6) Käesoleva eeskirja reguleerimisalasse ei kuulu:
 1) välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed;
 2) reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed;
 3) radioaktiivsed jäätmed;
 4) lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed;
 5) loomsete jäätmete ja kõrvalsaaduste, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
 6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;
 7) maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 2) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
 3) Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele;
 4) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp;
 5) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 6 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel ( vanad õlid, lahustid, vanad värvid, vanad ravimid, televiisorite kineskoobid, külmkapid jne);
 6) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed;
 7) Aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud taimsed jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
 8) Taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena (teisene toore), kütusena või muuks otstarbeks;
 9) Ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav äraveetav pinnas;
 10) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt;
 11) Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
 12) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed (seaduse § 66-69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum);
 13) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
 14) Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;
 15) Jäätmehooldusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
 16) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
 17) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks;
 18) Jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel;
 19) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
 20) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel, või seda ettevalmistav tegevus;
 21) Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud;
 22) Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine);
 23) Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse;
 24) Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus;
 25) Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks;
 26) Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse;
 27) Jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele;
 28) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted;
 29) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupu;
 30) Keskkonnahäiring käesoleva eeskirja tähenduses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine;
 31) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; vanarehvid.
 32) Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik;
 33) Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Prügila ei ole ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta, jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates, jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates;
 34) Prügila liigid sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest mis jagunevad: ohtlike jäätmete prügilateks, tavajäätmeprügilateks ja püsijäätmeprügilateks;
 35) Nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis voolab prügilast välja või jääb prügilasse;
 36) Prügilagaas on igasugune gaas, mis tekib prügilasse ladestatud jäätmetest;
 37) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje;
 38) Kompostor on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti;
 39) Kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel;
 40) Vanaõli on mistahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt ettenähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 41) Ökoloogilised kuivkäimlad on kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet.

§ 3.  Jäätmekäitluse üldprintsiibid

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik.

 (2) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu (ka mahuti ümbruse) eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

 (4) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.

 (5) Kõik Kose valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale.

 (6) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (7) Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires:
 1) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutada jäätmeid;
 2) valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral.

 (8) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kose Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda olmejäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi.

 (9) Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätmeliiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga.

 (10) Jäätmed tuleb pakkida jäätmekottidesse nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid.

 (11) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Risu ja oksad võib vähesel määral vaikse ja märja ilmaga ning kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja naabreid häirimata oma kinnistu (krundi) piires põletada.

 (12) Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud:
 1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele;
 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.

 (13) Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimaluse piirides vähendada kodumajapidamises jäätmete tekkimist ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele.

§ 4.  Jäätmete sortimine ja kogumine

 (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

 (2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (3) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud erandkorras segaolmejäätmeid pakendatult, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist. Suurjäätmete äraveo tellib jäätmevaldaja. Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui need veetakse ära kolme kalendripäeva jooksul.

 (4) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

 (5) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid mahuteid, mis teenindavad mitut kõrvuti asuvat kinnistut. Ühise mahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühise mahuti kasutamise loa annab Kose vallavalitsus või tema poolt volitatud MTÜ. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist mahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühise mahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele ühise avalduse.

 (6) Mahutid peavad olema terved ja puhtad grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms, neid tuleb regulaarselt hooldada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Jäätmemahutil peab olema selgelt loetav kiri või üheselt mõistetav tähis, millist jäätmeliiki antud mahutiga kogutakse.

 (7) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) vedelaid jäätmeid;
 3) ohtlikke jäätmeid;
 4) käimlajäätmeid;
 5) kogumiskaevude setteid;
 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid
 11) probleemtooteid, sh romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromusid ja nende osi, patareisid ja akusid;
 12) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid.

 (8) Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse pakendatult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

 (9) Jäätmete kogumise mahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (10) Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud ja korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmevedajaga või -käitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama tema tekitatud või tema valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 5.  Paberi ja kartongi ning biolagunevate jäätmete kogumine

 (1) Jäätmevaldajal on kohustus koguda paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid liigiti. Lähtuvalt korterite arvust peavad kinnistul olema järgmised mahutid:
 1) paberi- ja kartongi mahuti, kui kinnistul on vähemalt viis korterit;
 2) biolagunevate jäätmete mahuti, kui kinnistul on vähemalt kümme korterit.

 (2) Üksikelamutes ja vähem kui viie korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale või -käitlejale.

 (3) Üksikelamu kinnistul ei pea olema biolagunevate jäätmete mahutit juhul, kui biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kogutakse liigiti ning kompostitakse eeskirja kohaselt samal kinnistul.

 (4) Vallavalitsus võib korteriühistu või korteriomanikud (elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud) vabastada biolagunevate jäätmete kogumise kohustusest, kui korterelamuga samal katastriüksusel asuvad korteriomanike aiamaad ja seal on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine

 (5) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb mahutisse paigutada paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatuna. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

 (6) Kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. Lähtuvalt tekkivate jäätmete kogusest peavad kinnistul olema järgmised mahutid:
 1) paberi- ja kartongimahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg;
 2) biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh restoran või muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõte, või lasteaed, kool või haigla.

 (7) Ühise mahuti tühjendamise sagedus ja mahuti suurus sõltub seda kasutavate korterite arvust ja kinnistutel nädalas tekkivast jäätmekogusest.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 6.  Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

 (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta.

 (2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

 (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

 (4) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale. Jäätmejaamas võetakse vanarehve vastu üksnes füüsilistelt isikutelt.

 (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tema esindaja määratud kogumiskohta või jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga vanametalli kogumiskohta.

 (6) Lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

 (7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon Kose Vallavalitsusega.

 (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega tema hallatava avaliku kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu, vältima konteineri ületäitumist ning ületäitumisel koristama konteineri ümbruse.

 (9) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud probleemtoote kasutajale tegema turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Teave tagastamiskohtadest peab olema piisavalt suurel (vähemalt 210 × 297 mm) lehel hästi loetavas kirjas kõigile müügikoha külastajatele nähtaval kohal.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 7.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib koguda ja vedada isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeloa ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks.

 (3) Ohtlike jäätmete kogumise mahuti peab olema suletav ja valvatav.

 (4) Ohtlikud jäätmed, v.a olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.

 (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta.

 (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (7) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid ning teravad ja torkivad jäätmed) tuleb viia kogumispunkti või jäätmejaama. Avalikes kogumispunktides ja jäätmejaamades võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta.

 (8) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on Keskkonnaameti väljastatud jäätmeluba ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ning ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (10) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 8.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti), viia pakendipunkti või jäätmejaama, anda üle pakendiettevõtjale või taaskasutusorganisatsioonile.

 (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

 (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.

 (4) Tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarvu ja miinimummahu iga pakendipunkti kohta ning nende tühjendamissageduse määrab Vallavalitsus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine.

 (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20m2.

 (6) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha naabruses, müügikoha kauplemisajal ja ainult Vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

 (7) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti ja vene keeles kirjutatud, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

 (8) Pakendimahutitel on lubatud eksponeerida üksnes selle valdajaga ja jäätmete liigiti kogumisega seotud reklaami, v.a juhul, kui Kose Vallavalitsus on andnud selleks loa.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 9.  Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused

 (1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.

 (2) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

 (3) Kui müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse nõusolekul ja tingimustel.

 (4) Pakendiettevõtja võib lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.

 (5) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima Kose Vallavalitsusega kirjaliku kokkuleppe, milles määratakse eeskirja nõudeid arvestades kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigutus Kose vallas, mahutite miinimumarv ja -maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja korrashoid.

 (6) Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas.

 (7) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

 (8) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhtad ja terved, vältima nende ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus maha kukkunud pakendijäätmed. Kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maa omaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti, vastutab koristamise eest kuni 3 m raadiuses pakendipunktist taaskasutusorganisatsioon. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.

 (9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 10.  Kogumisvõrgustik ja aruandlus

 (1) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada iga aasta 31. jaanuariks XKose Vallavalitsusele Kose valla haldusterritooriumil kavandatava pakendipunktide kogumisvõrgustiku kava, mis vastab pakendiseaduse § 171 lõike 1 nõuetele.

 (2) Kui taaskasutusorganisatsioon ei täida talle pakendiseaduse §-ga 171 pandud kohustust, on Kose Vallavalitsusel õigustäita kohustus taaskasutusorganisatsiooni kulul.

 (3) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. jaanuariks, Kose Vallavalitsusele andmed avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu Kose valla haldusterritooriumilt kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
 1) korduskasutuspakendi mass;
 2) ringlusse võetud pakendi mass;
 3) energia tootmiseks kasutatud pakendi mass;
 4) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 11.  Jäätmeveo nõuded

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse §69 lõike41 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama tiheasustusalal sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt iga nelja nädala tagant.

 (21) Tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib vallavalitsus põhjendatud taotluse alusel lubada segaolmejäätmete mahutit tühjendada üks kord 12 nädala tagant.
[RT IV, 29.10.2016, 12 - jõust. 01.11.2016]

 (3) Väljaspool tiheasustusalasid peab segaolmejäätmete mahutit tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt iga kaheksa nädala tagant.

 (31) Põhjendatud taotluse alusel võib vallavalitsus lubada segaolmejäätmete mahutit tühjendada üks kord 12 nädala tagant.
[RT IV, 29.10.2016, 12 - jõust. 01.11.2016]

 (4) Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.

 (5) Pakendimahutit või paberi ja kartongi mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

 (6) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta või-kohtadesse. Juhul kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba.

 (7) Elurajoonides ei ole lubatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid ja pakendijäätmeid vedada öörahu ajal.

 (8) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada.

 (9) Kose valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad peavad pidama haldusterritooriumilt vastu võetud jäätmekoguste üle arvet ning esitama nõudmisel Kose Vallavalitsusele sellekohase aruande. Arvestust tuleb pidada jäätmete üleandjate kaupa.

 (10) Jäätmevedaja peab pidama arvestust piirkonnast kogutud ja jäätmekäitluskohta kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle antud jäätmekoguste kohta ning esitama nõudmisel Kose Vallavalitsusele sellekohase aruande.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 12.  Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded

 (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks nõuetekohasele kompostimisväljakule või jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal eeskirja nõuete järgi.

 (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

 (3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

 (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

 (5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

 (6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

 (7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 13.  Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

 (1) Jäätmemahutid peavad olema korras ja vastama kehtiva standardi nõuetele. Need peavad olema terved, veega pestavad, kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust.

 (2) Olmejäätmete kogumiseks võib kogumisvahenditena kasutada:
 1) vett- ja jäätmeid pidavaid, teisaldatavaid, pealt suletud jäätmekotte mahuga kuni 150liitrit ja kaaluga mitte üle 10kg.
 2) käsitsi teisaldatavaid, 140 kuni 1100 liitriseid kaanega plastist või metallist väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
 3) kaanega varustatud 1,5 kuni 4,5m3 metallist konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
 4) presskonteinereid;
 5) süvakogumismahuteid.

 (3) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas üheselt mõistetav kiri või tähis, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

 (4) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 m kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti ei tohi olla liiklusvahendeid ega muid takistusi.

 (5) Väljas paiknev jäätmekott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest.

 (6) Kuni 1100 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Suuremad kui 1100liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 (7) Mahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada mahuti tühjendamise ajaks sissepääs.

 (8) Aianduspiirkondades tuleb jäätmemahutid suurusega 140, 240 ja 370 liitrit tuua tühjenduspäeva hommikul kella 07.00-ks lähima avalikult kasutatava tee äärde Konteineril peab nähtaval kohal olema kinnistu (krundi) nimi (aadress).

 (9) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 meetrit laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Talveperioodil peavad teed olema hooldatud ja vastama vallavalitsuse poolt kehtestatud seisundinõuetele. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

1. jagu Korraldatud jäätmeveo üldnõuded 
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 14.  Korraldatud jäätmeveo ulatus

 (1) [Kehtetu RT IV, 30.10.2015, 14 - jõust. 02.11.2015]

 (2) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
 1) prügi (segaolmejäätmed) -20 03 01;
 2) paber ja papp -20 01 01;
 3) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse) - 20 01 08 ja 20 02 01 (edaspidi biolagunevad jäätmed) sh jaekaubanduses, toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed;
 4) suurjäätmed – 20 03 07;
Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse §69 lõike41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 15.  Jäätmeveo piirkond

  Kose valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 16.  Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik

 (1) Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis korraldab hankija jäätmevedaja leidmiseks riigihangete seaduse alusel riigihanke ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Hankija avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta ajalehes, milles Kose vald avaldab ametlikke teadaandeid.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada jäätmevaldajatelt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada Kose valla eest jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada Kose vallalt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

 (3) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib hankija korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

 (4) Korraldatud jäätmeveo teenuse hanke ja jäätmekäitluskoha või -kohtade hanke läbiviimiseks moodustatakse hankija otsusega komisjon, kuhu kuuluvad vähemalt kaks Kose Vallavalitsuse esindajat.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

2. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 17.  Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

 (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse §69 lõike1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

 (2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas Kose Vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 18.  Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

 (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut või kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, lähtutakse jäätmemahutite arvu ja tühjendamissageduse määramisel eeskirja lisast 1 Sellisel juhul tuleb jäätmevaldajat teavitada jäätmete veograafikust.

 (2) Juhul kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.

 (3) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühist mahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühist mahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühise mahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik.

 (4) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Kose valla või viimase poolt volitatud MTÜ suhtes.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 19.  Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

 (1) Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Jäätmevaldaja esitab korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks vormikohase taotluse Kose vallavalitsusele.

 (2) Taotluses märgitakse:
 1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
 2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. novembrist kuni 30. aprillini);
 3) andmed jäätmevaldaja kohta.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20.jaanuariks, Vallavalitsusele jäätmeseaduse §69 lõikes5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20.jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21.jaanuarist arvates.

 (4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama Vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 20.  Taotluse menetlemine

 (1) Vallavalitsus kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab Vallavalitsus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib vallaosa vanem jätta taotluse läbi vaatamata.

 (2) Eeskirja § 25 lõikes 1 nimetatud taotluse menetlustähtaeg alates avalduse laekumisest Vallavalitsusse on kolmkümmend päeva. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra

 (3) Taotluse vaatab läbi keskkonnanõunik, kes teeb vallavalitsusele ettepaneku taotlus rahuldada või rahuldamata jätta ja esitab ettepaneku tähtaja kohta, millal jäätmevaldaja on erandkorras vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

 (4) Kose Vallavalitsus kontrollib eelnevalt kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist.

 (5) Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumisest (edaspidi vabastamine) otsustab vallavalitsuse protokollilise otsusena, kus näidatakse vabastamise põhjus ja kestus. Korralduses viidatakse eeskirja §19 lõigetes3 ja 4 esitatud kohustustele.

 (6) Vallavalitsus teeb jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise või tema taotluse rahuldamata jätmise korralduse teatavaks ja taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse andmisest.

 (7) Vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 21.  Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõppemine

 (1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, kui
 1) vallavalitsuse korralduses märgitud tähtaeg on möödunud;
 2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20.jaanuariks eeskirja §25 lõikes3 nimetatud kirjalikku kinnitust.

 (2) Enne kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus vallavalitsusele esitada uus taotlus.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 22.  Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõpetamine enne tähtaega

  Vallavalitsusel on õigus korraldusega lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
 1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
 2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse vallavalitsusele;
 3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine 
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 23.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine

 (1) Jäätmevaldajad sorteerivad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja koguvad need vastavalt eeskirja nõuetele.

 (2) Olmejäätmeid kogutakse liigiti eraldi jäätmemahutitesse eeskirja nõuete kohaselt. Jäätmed tuleb veoks jäätmekäitluskohta üle anda konkreetses piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale.

 (3) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 100% tühjendamisele kuuluva mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

 (4) Kui biolagunevate jäätmete mahutis või paberi- ja kartongimahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 100% selle jäätmeliigi mahuti tühjendamise teenustasust. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on jäätmevedajal õigus rakendada üksnes siis, kui ta jätab mahuti tühjendamata ning on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tingimuse. Jäätmevedaja on kohustatud tõendama jäätmemahutisse kogutud jäätmete mittevastavust mahuti otstarbele.

 (5) Kui jäätmevaldaja on tellinud suurjäätmete veo ja ei ole paigutanud suurjäätmeid mahuti kõrvale äravedamiseks või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu suurjäätmetele, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 100% suurjäätmete 1m3 teenustasust.

 (6) Lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo viie päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

 (7) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 kuni 6 esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Kose valla või viimase poolt volitatud MTÜ suhtes.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 24.  Jäätmemahuti tühjendamine

 (1) Kui eeskirjas kindlaksmääratud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida mahuti tühjendamine viivitamatult ja võtma tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks. Väljaspool veograafikut jäätmemahuti tühjendamisega seotud kulutused kannab jäätmevaldaja.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma mahuti ümbruse puhtana ning tellima mahuti tühjendamise sagedusega, et oleks välditud mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine. Juhul kui mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine on põhjustatud jäätmevedaja tegevusest või tegevusetusest (nt ärajäänud graafikujärgsest veost), kohustub jäätmevedaja järgmise tühjendamise käigus koristama mahuti ümbruse sinna maha kukkunud jäätmetest.

 (3) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama mahuti ja ära vedama mahuti ümbrusesse paigutatud suurjäätmed hiljemalt kolme ööpäeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud tellimusest.

 (4) Jäätmevedaja on kohustatud mahuti tühjendamisel vältima jäätmete mahakukkumist ja koristama mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed.

 (5) Üksikelamu mahuti tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata või asetada jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et jäätmemahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid.Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Kose valla või viimase poolt volitatud MTÜ suhtes.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

4. jagu Jäätmeveo teenustasu 
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 25.  Jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

 (1) Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse §66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

 (2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine, jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 26.  Jäätmevaldaja poolt Kose vallale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

  Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, määratakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu Kose Vallavalitsuse kehtestatud korras. Jäätmeveo teenustasu peab sellisel juhul katma lisaks käesolevas eeskirjas nimetatud kuludele jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 27.  Lisateenused

 (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

 (3) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Kose valla või viimase poolt volitatud MTÜ suhtes.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

5. jagu Jäätmeveo õiguse äravõtmine 
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 28.  Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

 (1) Kose Vallavalitsusel on õigus öelda hankeleping enne tähtaja lõppu üles ja sellega jäätmevedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud Kose vallavalitsuse käskkiri või viimase poolt volitatud MTÜ juhatuse otsus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
 2) jäätmevedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
 3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate jäätmemahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt 3kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
 4) jäätmevedaja on korduvalt jätnud jäätmemahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav;
 5) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut.

 (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab Kose Vallavalitsus või tema poolt volitatud MTÜ sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.“
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

3. peatükk ERINEVATE JÄÄTMELIIKIDE KÄITLEMISE NÕUDED 
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 29.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele korraldab valla territooriumil Kose vallavalitus.

 (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

 (3) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega.

 (4) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks.

 (5) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama.

 (6) Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud ohtlike jäätmete käitlemislitsentsi omav ettevõte.

 (7) Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja.

 (8) Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta.

 (9) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni.

 (10) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele või ohtlike jäätmete kogumispunkti.

 (11) Füüsiline isik annab üle oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jne) ja probleemtooted (vanad televiisorid, külmkapid, akud, patareid jne) Kose Vallavalitsuse poolt määratud ohtlike jäätmete kogumispunkti, aadressil Ujula tn. 10 asuvasse tanklasse. Täiendavalt saab ära anda vanad akud, - õlifiltrid, - õlinõud Karla külas Kuivajõe Talukaubas, Kose-Ristil Kaiu EKO kaupluse ja teistes Kose Vallavalitsuse poolt määratud kohtades. Vanad patareid saab ära anda kõigis kauplustes, millised tegelevad nende müügiga.

 (12) Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesiseselt ohtlike jäätmete kogumismahuteid, mille asukoht kooskõlastatakse Kose vallavalitsusega.

 (13) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike pinnasesse imbumist.

 (14) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.

 (15) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise- ja tulekustutusvahenditega.

 (16) Kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta.

 (17) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel.

 (18) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb pakkida nõuetekohaselt ning säilitada sügavkülmkirstus või selleks kohaldatud ruumis (soovitavalt keldrikorrusel eraldi väljapääsuga, ruum jahe või külm, ventileeritav ja desinfitseeritav ning lukustatav) kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 30.  Probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitlemine

 (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti (Kose tanklas Ujula tn 10) või jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta.

 (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

 (3) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale.

 (4) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tema esindaja määratud kogumiskohta või jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga vanametalli kogumiskohta.

 (5) Lõigetes 1 - 4 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

 (6) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon Kose Vallavalitsusega.

 (7) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega tema hallatava avaliku kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu, vältima konteineri ületäitumist ning ületäitumisel koristama konteineri ümbruse.

 (8) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud probleemtoote kasutajale tegema turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Teave tagastamiskohtadest peab olema piisavalt suurel (vähemalt 210 × 297 mm) lehel hästi loetavas kirjas kõigile müügikoha külastajatele nähtaval kohal.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 31.  Pakendi- ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti), viia pakendipunkti või jäätmejaama, anda üle pakendiettevõtjale või taaskasutusorganisatsioonile.

 (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

 (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.

 (4) Tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarvu ja miinimummahu iga pakendipunkti kohta ning nende tühjendamissageduse määrab Vallavalitsus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine.

 (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20m2.

 (6) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha naabruses, müügikoha kauplemisajal ja ainult Vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

 (7) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti ja vene keeles kirjutatud, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

 (8) Pakendimahutitel on lubatud eksponeerida üksnes selle valdajaga ja jäätmete liigiti kogumisega seotud reklaami, v.a juhul, kui Kose Vallavalitsus on andnud selleks loa.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 32.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

 (2) Käesolevaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest.

 (3) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid ülalnimetatud mahus, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Kose Vallavalitsusega. Ehitusprojektides peab olema näidatud:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
 2) pinnasetööde mahtude bilanss;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete edasine suunamine.

 (4) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada Kose Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

 (5) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav Kose Vallavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ja ehitusluba ehitise lammutamiseks. Ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (6) Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

 (7) Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutus võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja papp;
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) tõrva mittesisaldav asfalt;
 7) kiled.

 (8) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

 (9) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada võimalusel samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada Kose Vallavalitsusega anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (10) Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (11) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

 (12) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

4. peatükk LÕPPSÄTTED 
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 33.  Jäätmeluba ja aruandlus

 (1) Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele.

 (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

 (3) Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid 2 aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 34.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel.

 (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul Kose vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (3) Kui saastaja ei täida lõikes 2 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik omal kulul.

 (4) Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha või kinnisasja omanik lõikes 3 toodud kohustust ei täida, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Kose vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (5) Jäätmeloaga ettevõtete poolt jäätmekäitlustingimuste täitmist kontrollib Kose Vallavalitsus.
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]

§ 35.  Määruste kehtetuks tunnistamine
[RT IV, 30.10.2015, 14 - jõust. 02.11.2015]

 (1) Tunnistada kehtetuks Kõue Vallavolikogu 30.08.2007 määrus nr 42 „Kõue valla jäätmehoolduseeskiri“.

 (2) Tunnistada kehtetuks Kõue Vallavolikogu 26.10.2006 määrus nr 21 „Kõue valla korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord“.
[RT IV, 30.10.2015, 14 - jõust. 02.11.2015]

Lisa Jäätmemahutite tühjendamise sageduse tabel
[RT IV, 29.10.2013, 1 - jõust. 01.11.2013]