Teksti suurus:

Tapa valla jäätmehoolduseeskiri

Väljaandja:Tapa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.11.2015
Avaldamismärge:RT IV, 24.11.2012, 18

Tapa valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 11.01.2007 nr 42
jõustumine 22.01.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.05.200901.06.2009
09.09.201001.10.2010

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 365 ning jäätmeseaduse § 71 lõige 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korda Tapa Valla haldusterritooriumil.

  (2) Käesolev eeskiri on koostatud jäätmeseadust ja teiste jäätmemajanduse korraldamist reguleerivate õigusaktide alusel.

  (3) Jäätmehoolduseeskiri kehtestatakse eesmärgiga säilitada Tapa vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

  (4) Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kelle valduses on jäätmed, st jäätmevaldajad, on kohustatud korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või oma jäätmed nõuetekohaselt taaskasutama või kõrvaldama.

  (5) Eeskiri sätestab:
  1) jäätmekäitluse üldnõuded, jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel;
  2) jäätmete kogumise, veo ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevusega seotud tehnilised nõuded;
  3) jäätmete tervisele ja keskkonnale tuleneva võiva ohu vältimise või vähendamise meetmed;
  4) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra;
  5) ehitus –ja lammutusprahi käitlemise nõuded;
  6) järelvalve korralduse jäätmekäitluse üle valla territooriumil;
  7) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;
  8) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;
  9) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra;

  (6) Tapa Vallavalitsus korraldab jäätmehooldust ja teostab kontrolli jäätmekäitluse üle valla territooriumil, nõustab valla elanikke ning levitab jäätmeteavet.

§ 2.   Mõisted

  (1) Biolagunevate jäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 5 anaeroobselt või aeroobselt lagunevaid jäätmeid, nagu toidujäätmed, paber ja papp, aia-ja pargijäätmed.

  (2) Jäätmed on jäätmeseaduse § 2 lõikes loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

  (3) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

  (4) Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.

  (5) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nim kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

  (6) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal oma koostise ja omaduse poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid.

  (7) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed.

  (8) Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.

  (9) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelvalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.

  (10) Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.

  (11) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.

  (12) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

  (13) Jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase.

  (14) Jäätmete kogumine on jäätmete kokku korjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.

  (15) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus.

  (16) Jäätmete kõrvaldamine nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming.

  (17) Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.

  (18) Pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid.

  (19) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.

  (20) Suurjäätmed ja raskekaalulised jäätmed on mööbliesemed, jalgrattad, vannid, kraanikausid, olmetehnika jne.

  (21) Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisaja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku.

  (22) Kompostimine on protsess, mille käigus bakterid lagundavad orgaanilise materjali stabiilseks huumusesarnaseks aineks. Kompostimise eelduseks on selleks sobivate (peamiselt taimsete) orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 

§ 3.   Jäätmetekke vältimine ja ohtlikkuse vähendamine

  (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

  (2) Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid koguda liigiti.

  (3) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

  (4) Jäätmete nõuetekohast käitlemist erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.

  (5) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

  (6) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.

  (7) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib keskkonnateenistuse loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Nende jäätmete avapõletamiseks peab olema Tapa Vallavalitsuse ja päästeameti kirjalik nõusolek.

  (71) Okste ja lehtede põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul sügiseste vihmaste ilmade saabumisest kuni kevadise lumesulamise lõppemise ajani tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning teavitab sellest avalikkust massiteabevahendite kaudu, sealhulgas vähemalt kahes üleriigilise levikuga ajalehes. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 14.05.2009 määrusega nr 116 – jõust. 01.05.2009]

  (8) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete paigutamine väljapoole kogumismahuteid ei ole lubatud, v.a suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja § 7 lg 2.

  (9) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete töötlemiseks või taaskasutamiseks.

§ 4.   Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

  (1) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmed liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras.

  (2) Liigiti kogutakse:
  1) vanapaberit
  2) biolagunevaid jäätmeid
  3) ohtlikke jäätmeid
  4) vanametalli
  5) pakendeid
  6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud
  7) põlevjäätmed, sealhulgas puit
  8) suurjäätmed [Muudetud Tapa Vallavolikogu 09.09.2010 määrusega nr 18 – jõust. 01.10.2010]

  (3) Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, on jäätmevaldaja ja territooriumi haldajad kohustatud ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või ise vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.

  (4) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Keskkonnaameti Viru regioonis. Kui jäätmeid antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üle andev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitselised vahendid. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 09.09.2010 määrusega nr 18 – jõust. 01.10.2010]

  (5) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.

  (6) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korter-elamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Tapa Vallavalitsuse loal.

  (7) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juuriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid Tapa vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

3. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE TEHNILISED NÕUDED 

§ 5.   Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

  (1) Jäätmemahutid peavad olema täielikult lekkekindlad ning ei tohi olla ohtlikud tervisele ega põhjustada keskkonnareostust.

  (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
  1) üldjuhtudel 120, 140, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid väike-konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
  2) kaanega varustatud 2 500 ja 4 500 liitriseid konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressitavatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta.
  3) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150-liitrised (maksimaalselt 10 kg) jäätmekotte. Jäätmekotid peavad olema paigutatud nii, et jäätmekott oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 09.09.2010 määrusega nr 18 – jõust. 01.10.2010]

  (3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejatega kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

  (31) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks kasutatakse erinevat värvi jäätmemahuteid:
  1) hall, roheline – olmejäätmed
  2) pruun, must – biolagunevad jäätmed
  3) sinine – paberi- ja papijäätmed
  4) kollane – pakendijäätmed
  5) punane – ohtlikud jäätmed [Muudetud Tapa Vallavolikogu 14.05.2009 määrusega nr 116 – jõust. 01.05.2009]

  (4) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

  (5) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

  (6) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tulevad paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

  (7) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavasse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemajad või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

  (8) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 m. Need peavad olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10.

  (9) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

  (10) Kuni 800 liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4m.

  (11) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

4. peatükk JÄÄTMEVEO KORRALDAMINE 

§ 6.   Jäätmete vedu

  (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu.

  (2) Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmekäitlusettevõtte või elamuhaldusettevõttega.

  (3) Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusalalt ja vähemalt üks kord 12 nädala jooksul hajaasustusalalt. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 09.09.2010 määrusega nr 18 – jõust. 01.10.2010]

  (4) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas.

  (5) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, v.a kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele.

  (6) Jäätmete vedu elamurajoonides ei tohi häirida öörahu.

  (7) Jäätmeid, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

  (8) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

  (9) Hiljemalt 01.jaanuar 2008 korraldatakse Tapa vallas korraldatud jäätmevedu. Tapa valla haldusterritoorium on üks veopiirkond, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segunenud olmejäätmeid.

  (10) Korraldatud jäätmeveo korraldab Tapa Vallavalitsus. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkondadeks jaotamine, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi vallavolikogu määrusega.

  (11) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele nimetatud olmejäätmete valdajatele Tapa valla haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka garaaži- ja hooneühistud, suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 14.05.2009 määrusega nr 116 – jõust. 01.05.2009]

  (12) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

  (13) Kui jäätmevaldaja ei sõlmi korraldatud jäätmeveo lepingut, loetakse ta liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

  (14) [Kehtetu - Muudetud Tapa Vallavolikogu 09.09.2010 määrusega nr 18 – jõust. 01.10.2010]

  (15) Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus viieks aastaks.
Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 09.09.2010 määrusega nr 18 – jõust. 01.10.2010]

§ 61.   Korraldatud jäätmevedu

  (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.

  (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmevoepiirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või jäätmeseaduse § 66 lg 4 nimetatud määruse jõustumisest.

  (3) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad.

  (4) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmemahutitena kasutatakse sel juhul 80-, 140-, 240-, 370-, 600-, 800-, 2500-, 4500- liitriseid standardseid jäätmemahuteid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirja § 6 lg 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusest.

  (5) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada mitme naaberkinnistu peale ka ühiseid kogumismahuteid, seejuures peavad jäätmeveolepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutatavad jäätmevaldajad. Ühismahutit soovivad jäätmevaldajad peavad esitama vallavalitsusele ühise kirjaliku sooviavalduse milles näidatakse kõik kinnistud, nende omanikud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ning ühismahuti asukoht.

  (6) Mitme kinnistu omanik liitub kõikide tema omandis olevate, veopiirkonnas asuvate kinnistutega ning tal on õigus neil kinnistutel tekkivad jäätmed üle anda tema poolt valitud kinnistul. Vastav taotlus tuleb esitada Tapa Vallavalitsusele.

  (7) Tapa valla korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada Tapa Vallavalitsusele kirjalik taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga.

  (8) Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjalik taotlus peab sisaldama:
  1) andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed);
  2) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjused;
  3) ajaperiood, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

  (9) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega, milles sätestatakse:
  1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused;
  2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus;
  3) tähtpäev, millal mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele jäätmeseaduses § 69 lg 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel või talveperioodil elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

  (10) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda vähemalt ühe alljärgneva tingimuste esinemisel:
  1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
  2) aiandusühistute ja suvekodude maa-alal asuv jäätmevaldaja loetakse avalduse alusel mitteliitunuks talveperioodiks (1. oktoober - 30. aprill) juhul, kui ta omab elamumaa sihtotstarbega kinnistut ja ei kasuta seda aastaringselt elamiseks.

  (11) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel või talveperioodil elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatus jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

  (12) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutmisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

  (13) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud loetud jäätmevaldajate üle teostab järelvalvet vallavalitsus.

  (14) Korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskoht on Väätsa ja/või logistiliselt ja majanduslikult sobivam euronõuetele vastav prügila või ümberlaadimisjaam. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 09.09.2010 määrusega nr 18 – jõust. 01.10.2010]

5. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE 

§ 7.   Jäätmete kogumine

  (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud olmejäätmeveo korral.

  (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. Suurjäätmed veab jäätmevaldaja ise laadimiskoha või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta. Vana mööbel, wc-potid ja kraanikausid on võimalik ära anda Tapa linnas Ülesõidu 8 asuvasse kogumispunkti. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 14.05.2009 määrusega nr 116 – jõust. 01.05.2009]

  (3) Jäätmete ajutine jäätmemahutite väline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist (raadiod, televiisorid, külmkapid, akud, segaolmejäätmed jne)

  (4) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete juures loodavatesse kogumispunktidesse või Tapa linnas Ülesõidu 8 asuvasse kogumispunkti. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 14.05.2009 määrusega nr 116 – jõust. 01.05.2009]

  (5) Elektroonika- ja elektritoodete romud sh elektripliidid, televiisorid, pesumasinad, külmikud, tuleb üle anda Tapa linnas Ülesõidu 8 asuvasse kogumispunkti või igal aastal valla territooriumil korraldavate ohtlike jäätmete kogumisringil. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 14.05.2009 määrusega nr 116 – jõust. 01.05.2009]

  (6) Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
  1) tule-ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  2) vedelaid jäätmeid;
  3) ohtlikke jäätmeid;
  4) käimlajäätmeid;
  5) kogumiskaevude setteid;
  6) erikäitlust vajavad jäätmed;
  7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
  8) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
  10) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  11) muid jäätmeid vastavalt vallavalitsuse otsusele.

  (7) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud 30 kraadini C.

  (8) Segunenud olmejäätmeid ning muud kergesti riknevaid ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

  (9) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse:
  1) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit;
  2) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Vanapaberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele;
  3) pakendijäätmeid vastavalt eeskirja §-le 9;
  4) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul on vähemalt 19 korterit;
  5) vähem kui üheksateistkümne korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul ei rakendata biolagunevate jäätmete eraldi mahutisse liigiti kogumise kohustust elanikele juhul kui:
5.1 kinnistul tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse eeskirja § 10 kohaselt samal kinnistul;
5.2 segaolmejäätmete konteinerit tühjendatakse vähemalt üks kord kuus sealjuures biolagunevate aia- ja haljastusjäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle jäätmekäitlejale või kogumisringil. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 14.05.2009 määrusega nr 116 – jõust. 01.05.2009]

  (10) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

  (11) Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi ja –linde, peab olema väljaehitatud sõnnikuhoidla.

  (12) Sõnnikuhoidla ja rennid peavad olema ehitatud nii, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse.

  (13) Nitraaditundlikul alal asuv sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad. Ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla ekspluatatsiooniaja vältel.

6. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 

§ 8.   Ohtlike jäätmete kogumine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav isik.

  (3) Mahutid ohtlike jäämete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

  (4) Ohtlikud jäätmed, v.a olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

  (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

  (6) Vedelad ohtlikud jäätmed peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

  (7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisringide peatuskohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt.

  (8) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

  (10) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelvalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

  (11) Tapa Valla ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Tapa linnas Ülesõidu 8. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 09.09.2010 määrusega nr 18 – jõust. 01.10.2010]

7. peatükk PAKENDI- JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINE 

§ 9.   Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

  (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutus-organisatsiooni kehtestatud nõuetele.

  (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutus-organisatsioon.

  (3) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

  (4) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, v.a tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses Tapa Vallavalitsuse loal ja tingimustel.

  (5) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutus-organisatsioon ise. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutus-organisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmete käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust.

  (51) Tapa valla territooriumil asuvate pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite asukohad kinnitab Tapa Vallavalitsus. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 14.05.2009 määrusega nr 116 – jõust. 01.05.2009]

8. peatükk BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE JA LADUSTAMINE 

§ 10.   Biolagunevate jäätmete kompostimine ja ladustamine

  (1) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, välja arvatud jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel.

  (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

  (3) Tiheasustus aladel väikeelamutes tekkivad toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

  (4) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (41) Alates 1. septembrist 2009 tuleb korterelamutes koguda eraldi biolagunevaid köögijäätmeid, mis ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid. Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse kogumismahutisse paberist või biolagunevatesse kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata mitte biolagunevaid kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb konteinerid seest katta biolagunevast materjalist kotiga või regulaarselt pesta. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 14.05.2009 määrusega nr 116 – jõust. 01.05.2009]

  (5) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Purgimine toimub vastavalt Tapa Vallavolikogu poolt kinnitatud Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjale.

  (6) Valla haljasaladel tekkivaid aia-ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida vallas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttes.

  (61) Heitvee kogumiskaevu (sh välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjenduse. [Muudetud Tapa Vallavolikogu 14.05.2009 määrusega nr 116 – jõust. 01.05.2009]

  (7) Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa, reoveesetete ja piiritusetööstuse jääkide kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesetete kasutamise korda.

  (8) Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa, reoveesette ja piiritusetööstuse jääkide laotamine lumele, külmunud maale ning kaevule lähemal kui 100m on keelatud.

  (9) Sõnnikuaun peab olema veekogust, allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100 m ja kaetud.

9. peatükk TERVISHOIU JA VETERINAARTEENUSTE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 11.   Tervishoiu ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise nõuded

  (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutajad on:
  1) haiglad;
  2) eriarstid;
  3) perearstid, ambulatooriumid ja polikliinikud;
  4) eraarstid;
  5) hambakliinikud;
  6) hooldekodud ja taastusravi asutused,
  7) verekeskused;
  8) hooldusõed, kes teevad hooldust kodus;
  9) loomakliinikud ja loomaarstid.

  (2) Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenust osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise kord on kohustuslik kõikidele Tapa valla tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud “inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud jäätmetena”.

  (3) Tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ja koristusjäätmed, tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekoti, mis suletakse enne äraviimist. Mahuteid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.

  (4) Taaskasutatavate jäätmete käitlemine:
  1) klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitlusettevõtte nõuetele eraldi kaanega suletavad mahutid ning antakse üle klaasikogumisettevõttele;
  2) vanapaber tuleb anda üle paberikogumisettevõttele.

  (5) Bioloogiliste jäätmete käitlemine
  1) bioloogilised jäätmed on ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed;
  2) bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekotid tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (6) Teravate ja torkivate jäätmete käitlemine
  1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilk-infusiooni voolikute teravad osad jms.
  2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Kanister tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (7) Muude ohtlike jäätmete käitlemine
  1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. Ravimijäätmed pakitakse plastikkotti või -purki ja markeeritakse sildiga “Ravimijäätmed” Pakitud ravimijäätmed kogutakse ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlus- ettevõttele.
  2) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatide, mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb üksteisest eraldi hoida. Need pakitakse plastik- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Elavhõbedajäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
  3) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Pakendile tuleb lisada märge “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tuleb üle anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

10. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 12.   Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise üldsätted

  (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel(edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

  (2) Käesoleva peatükiga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 1 m³ päevas või üle 10 m³ kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest.

  (3) Ehitusprojektides peab olema näidatud:
  1) jäätmete hinnanguline kogus, renoveerimise ja lammutuse korral jäätmete liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile
  2) pinnasetööde mahtude bilanss;
  3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
  4) jäätmete edasine suunamine

  (4) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavale dokumentidele kohustuslikult õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

  (5) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud Tapa Vallavalitsusega ja ehitusluba lammutamiseks. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend, mille vormi kinnitab Tapa Vallavalitsus.

  (6) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd kohe peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseameti järelvalve Lääne-Virumaa vaneminspektoriga.

  (7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreerinud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

§ 13.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused

  (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

  (3) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

  (4) Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja.

  (5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

  (6) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
  1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
  2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
  3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekkimise vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteinerisse laadimisel veokisse;
  4) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
  5) kooskõlastama Tapa Vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
  6) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
  7) teavitama oma töötajaid Tapa vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 14.   Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutus-võimalustest. Eraldi tuleb sortida:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja papp;
  3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne)
  5) raudbetoon- ja betoondetailid;
  6) tõrva mittesisaldav asfalt;
  7) kiled.

  (2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see on majanduslikult ebaotstarbekas, tuleb jäätmed anda üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

  (3) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteinerisse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet jälgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

  (4) Mahukaid ehitusjäätmeid, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

  (5) Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne)

  (6) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks.

  (7) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtlike ehitusjäätmetena.

  (8) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada Tapa Vallavalitsusega.

§ 15.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
  4) saastunud pinnas.

  (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

  (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, va saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritasse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jne.

  (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

  (5) Asbestitööde tegemisel tuleb jälgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema tööinspektsiooni luba.

  (6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (7) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

  (8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

  (9) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelvalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

11. peatükk JÄRELVALVE JA VASTUTUS 

§ 16.   Järelvalve teostamine

  (1) Järelvalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.

  (2) Järelvalvet ei teostata ohtlike jäätmete tekkimise üle kodumajapidamises.

§ 17.   Keskkonnasaastatuse likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Keskkonnainspektsiooni või Tapa Vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

  (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Tapa Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduse sätestatud korras.

§ 18.   Vastutus

  Eeskirja mittetäitmisel võetakse süüdlased vastutusele ja väärtegude menetlemine toimub vastavuses jäätmeseaduse § 127 sätestatuga.

12. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 19.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 20.   Määruse avalikustamine ja jõustumine

  (1) Avaldada käesolev määrus Tapa valla ajalehes Sõnumed ning Tapa valla veebilehel.

  (2) Määrus jõustub 22.jaanuaril 2007.

/otsingu_soovitused.json