Teksti suurus:

Tallinna Linnavolikogu 21. augusti 2008 määruse nr 28 "Sporditegevuse toetamise kord" muutmine

Väljaandja:Tallinna Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:27.11.2020
Avaldamismärge:RT IV, 24.11.2020, 4

Tallinna Linnavolikogu 21. augusti 2008 määruse nr 28 "Sporditegevuse toetamise kord" muutmine

Vastu võetud 12.11.2020 nr 19

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 ja § 22 lg 1 p 5 alusel ja kooskõlas spordiseaduse § 3 p-dega 2 ja 3.

§ 1.    Tallinna Linnavolikogu 21. augusti 2008 määruses nr 28 „Sporditegevuse toetamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 

„(1) Määrus reguleerib spordiorganisatsioonidele sporditegevuse toetuse andmist ja toetuse kasutamise järelevalvet. Sporditegevuse toetusega toetatakse sporditegevuse korraldamist Tallinna 7–19-aastastele noortele, sh puuetega noortele, ning töövõimetoetuse seaduse alusel osaliselt töövõimetuks tunnistatud inimestele (edaspidi koos harrastajad).“;


  2) paragrahvi 1 lõike 2 punktid 1–21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 

„1) vähemalt 25-le Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavale harrastajale, kes on ise või kelle seaduslik esindaja on kinnitanud toetuse andmise soovi vastavalt § 7 lõikele 5. Harrastajate arvu nõuet ei kohaldata ainult puuetega noorte ning osalise töövõimetusega inimeste treenimisega tegelevatele spordiorganisatsioonidele;

2) kus harrastajate treeningrühmadega töötavad vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) 4. tasemega treenerid ning kus kuni 100 harrastaja kohta eri spordialadel töötab treeningrühma(de)ga vähemalt üks EKRi 5. või kõrgema tasemega treener määruse § 151 lõike 2 punktides 1 ja 4–5 näidatud mahus, välja arvatud puuetega noorte ning osalise töövõimetusega inimeste treeningrühmad;

21) kus treeneril ei ole harrastajatega töötamisel piiranguid lastekaitseseaduse tähenduses;“;


  3) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust antakse üks kord aastas ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini (edaspidi toetusperiood). Toetus makstakse toetuse saajale välja ameti juhataja käskkirja alusel. Toetuse andmisel lähtutakse harrastajate arvust ja vanusest, spordialast, spordiala eelisarendatavusest, spordialaliidu edetabelist, treenerite arvust, treeneri kvalifikatsioonist ja spordiklubi kvaliteedi alustest.

(2) Nii teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja kui ka treener võib määrata § 7 lõike 5 kohaselt ühe toetuse saaja.“;


  4) paragrahvi 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Treeneri kvalifikatsiooni arvestatakse toetuse arvutamisel alates EKRi 5. tasemest taotluse esitamise tähtaja seisuga treeneri kohta, kui toetuse saaja harrastajatest on üle poolte Tallinna harrastajad. Treener peab elama Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinnas ja töötama treeningrühma(de)ga määruse § 151 lõike 2 punktides 1 ja 4 või 5 nimetatud mahus.“;


  5) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Puuetega noorte ning osalise töövõimetusega inimeste kohta arvestatakse toetust sõltumata spordialaliidu edetabelist koefitsiendiga 1,0 (§ 6 lg 4 p 2).“;


  6) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) 7–19-aastased puuetega noored ning osalise töövõimetusega inimesed – koefitsient 1,0.“;


  7) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) 7–19-aastased puuetega noored ning osalise töövõimetusega inimesed – koefitsient 1,0.“;


  8) paragrahvi 6 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Eelisarendatavate spordialade koefitsient on 0,7 või 1,0. Eelisarendatava spordiala koefitsient määratakse iga kahe aasta tagant järgmiselt:

1) ameti juhataja käskkirjaga moodustatud seitsmeliikmeline komisjon teeb 20. septembriks ettepaneku, millistele käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud spordialadele määrata koefitsient 1,0. Muude spordialade koefitsient on 0,7. Komisjon lähtub valiku tegemisel majanduslikest ja sotsiaalsetest kaalutlustest ning spordiala populaarsusest, perspektiivist ja saavutustest nii Eestis kui ka maailmas;

2) ameti juhataja kehtestab eelisarendatavate spordialade koefitsiendid käskkirjaga 1. oktoobriks komisjoni ettepanekul. Kui komisjon ettepanekut ei esita, kehtestab ameti juhataja eelisarendatavate spordialade koefitsiendid, lähtudes käesoleva lõike punktist 1. Eelisarendatavate spordialade koefitsiendid avalikustatakse käesoleva määruse § 2 kohaselt.“;


  9) paragrahvi 6 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) spordiklubis töötab igal eelisarendataval alal treeningrühma(de)ga vähemalt üks EKRi 6., 7. või 8. tasemega treener määruse § 151 lõike 2 punktides 1, 4 või 5 näidatud mahus;“;


  10) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotlus on vormikohane kirjalik avaldus, mis esitatakse ametile koos käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentidega järgmise aasta kohta hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks. Taotluse allkirjastab taotleja või tema volitatud isik. Amet võib nõuda, et taotlusele lisataks teisi dokumente, mis on olulised, et otsustada, kas toetust anda või mitte anda. Lisadokumentide nõudmisest teavitab amet taotlejat kirjalikult.“;


  11) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) treenerite ja harrastajate vormikohane nimekiri. Nimekirjas tuleb esitada treenerite ja harrastajate nimed ja isikukoodid harrastajate treeningrühmade kaupa, spordiala nimetus, treeningrühmade arv, harrastajate arv ning treeneri kvalifikatsioonitase ja selle kehtivuse aeg. Harrastajate vanuserühmadesse jaotamisel arvestatakse nende vanust taotluse esitamise aasta 31. detsembri seisuga;“;


  12) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) koopia dokumendist, mis tõendab treeneri väljaõpet puuetega noorte ja osalise töövõimetusega inimestega töötamiseks.“;


  13) paragrahvi 7 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Toetuse saamiseks peab taotleja tagama, et teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja ja treener on kinnitanud soovi Tallinna sporditegevuse toetuse andmise kohta taotlejale 1. detsembriks.“;


  14) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse taotleja või saaja esitab toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud dokumendid ametile allkirjastatult või sporditegevuse toetuste infosüsteemi kaudu. Dokument loetakse ametile esitatuks, kui dokumendi saatja on saanud teate dokumendi vastuvõtmise kohta.

(2) Teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja ja treener esitavad § 7 lõikes 5 nimetatud kinnitused allkirjastatult või Tallinna e-teeninduses.“;


  15) paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
  16) paragrahvi 81 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Taotleja ja toetuse saaja kannab infosüsteemi PAI enda, harrastajate, treeneri(te) ja treening- või tunniplaani andmed käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud ajaks ning uuendab ja muudab neid määruse § 151 lõike 2 punktides 14, 16 ja 17 nimetatud ajaks.“;


  17) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Taotleja, kellele amet andis toetust eelneval perioodil, on kohustatud esitama aruande § 16 lõikes 1 nimetatud tähtajaks. Taotleja võib mõjuva põhjuse olemasolu korral taotleda ametilt aruande esitamise tähtaja pikendamist.“;


  18) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
  19) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Amet kontrollib esitatud dokumentide vastavust §-s 7 sätestatud nõuetele ning teavitab taotlejat ilmnenud puudustest kirjalikult infosüsteemi PAI kaudu ühe kuu jooksul taotluse esitamise tähtajast. Taotleja on kohustatud kõrvaldama puudused kümne tööpäeva jooksul arvates nende teatavakstegemisest. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi nimetatud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlemine ameti juhataja käskkirjaga ning esitatud taotlus koos lisadega tagastatakse.“;


  20) paragrahvi 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
  21) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse andmise ja toetuse suuruse või toetuse andmisest keeldumise otsus vormistatakse ameti juhataja käskkirjaga hiljemalt 31. jaanuaril. Otsuse tegemisel lähtutakse määrusest, taotlusest ja faktilistest asjaoludest.“;


  22) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
  23) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 12. Toetuse andmisest keeldumine

Toetust ei anta, kui: 

1) taotleja ei vasta määruses sätestatud toetuse saaja tingimustele;

2) taotleja majanduslik või muu olukord on selliselt halvenenud, et toetuse sihipärane kasutamine võib olla ohustatud; 

3) taotlejal esineb maksuvõlg või võlg linna asutusele; 

4) taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid; 

5) eelmisel toetusperioodil sporditegevuse toetust saanud taotleja ei ole esitanud toetuse kasutamise aruannet § 16 lõikes 1 nimetatud tähtajaks; 

6) eelmisel toetusperioodil sporditegevuse toetust saanud taotleja on rikkunud § 14 lõikes 1 või 11 sätestatud kohustust.“;


  24) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks;
  25) määrust täiendatakse paragrahviga 131 järgmises sõnastuses:

§ 131. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse välja proportsionaalselt toetusperioodiga kord kuus alates 20. kuupäevast taotluses nimetatud pangakontole.

(2) Kui toetuse saajal tekib maksuvõlg või võlg linna asutusele, peatatakse toetuse maksmine kuni võla tasumiseni või kokkuleppe sõlmimiseni võla ajatamise kohta. Toetuse maksmist jätkatakse võla tasumise või võla ajatamise kokkuleppe sõlmimise kuust alates. Kui toetuse maksmine on peatatud kaheks või enamaks kuuks, siis tagasiulatuvalt toetust ei maksta.

(3) Ametil on õigus peatada toetuse maksmine:

1) määruse tingimuste täitmise järelevalve ajaks; 

2) kui on alust arvata, et toetuse saaja majanduslik või muu olukord ei võimalda tal tegevust jätkata või toetuse saaja seab ohtu toetuse sihtotstarbelise kasutamise.

(4) Ametil on õigus juhataja käskkirjaga lõpetada toetuse maksmine, kui toetuse saaja:

1) on rikkunud käesoleva määruse § 14 lõikes 1 või 11 või § 151 lõike 2 punktis 18 sätestatud kohustust; 

2) majanduslik või muu olukord ei võimalda tal tegevust jätkata; 

3) ei ole esitanud toetuse kasutamisega seotud § 16 lõikes 2 nimetatud kuludokumente, kirjalikke seletusi ja vahearuandeid ameti juhataja määratud tähtajaks;

4) on esitanud toetuse kasutamise kohta valeandmeid; 

5) ei ole tagastanud kasutamata jäänud toetust § 14 lõikes 2 nimetatud tähtajaks või ei täida toetuse andja vastavasisulist nõuet.“;


  26) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Toetuse saaja on kohustatud hoidma toetust eraldi pangakontol ja tegema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutused pangaülekandega.“;


  27) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) harrastajate sporditegevusega seotud spordirajatiste ja/või -ehitiste (v.a koolieelsete lasteasutuste ruumid) üürikuludeks;“;


  28) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;
  29) määrust täiendatakse paragrahviga 151 järgmises sõnastuses:

§ 151. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus:

1) saada määratud toetust;

2) saada juurdepääs infosüsteemile PAI; 

3) tutvuda määruse tingimuste rikkumise kohta koostatud protokolliga ja esitada seletusi, arvamusi ja vastuväiteid;

4) teha harrastajate ja treenerite nimekirjas muudatusi, asendades toetuse saaja juurest lahkunud harrastaja ja/või treeneri uuega. Kui uuele harrastajale või treenerile kohaldatakse varasemast suuremat koefitsienti, siis toetust ei suurendata. Kui uuele harrastajale või treenerile kohaldatakse varasemast väiksemat koefitsienti, siis vähendatakse toetust uue harrastaja või treeneri koefitsienti arvestades; 

5) saada avalduse alusel juurde treeneri ja harrastajate kohta arvestatud toetust või ainuüksi treeneri kohta arvestatud toetust, kui treener tuleb teise toetuse saaja juurest üle kas üksi või koos treeningrühmaga. Toetuse ülekandmise eeldus on, et avaldusele lisatakse tõend selle kohta, et senist toetuse saajat on teavitatud treeneri lahkumisest ning treener hakkab toetuse saaja juures tööle vähemalt ühe treeningrühma treenerina käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud mahus ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 4, 5 või 6 vastava nädalakoormusega. Toetust ei suurendata, kui toetuse saaja asendab koos treeneriga lahkunud treeningrühma kalendriaasta kestel uue rühmaga.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) korraldama toetusperioodi jooksul sporditegevust vähemalt 9 kuud ja 10 päeva, millest vähemalt 10 päeva toimub spordilaagris;

2) korraldama sporditegevust nii, et harrastajate treeningrühmadega töötavad vähemalt EKRi 4. tasemega treenerid ning kuni 100 harrastaja kohta eri spordialadel (v.a puuetega noorte ning osalise töövõimetusega inimeste treeningrühmad) töötab treeningrühma(de)ga vähemalt üks EKRi 5. või kõrgema tasemega treener käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 näidatud mahus ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 4, 5 või 6 vastava nädalakoormusega;

3) pidama treeningpäevikut ja seda regulaarselt täitma, märkides sinna treeningu koha ja kuupäeva, treeningu läbiviija nime, treeningul või tunnis osalenud harrastajate nimed ning treeningtegevuse lühikokkuvõtte;

4) korraldama 7–15-aastaste harrastajate sporditegevust vähemalt 3 korda nädalas (nädalakoormus vähemalt 240 minutit);

5) korraldama 16–19-aastaste harrastajate sporditegevust vähemalt 4 korda nädalas (nädalakoormus vähemalt 360 minutit);

6) korraldama puuetega noorte ning osalise töövõimetusega inimeste sporditegevust sellise treeningkoormusega, mis vastab nende tervislikule seisundile, kuid mitte vähem kui korra nädalas;

7) moodustama treeningrühmad, mille suurus ei ole üle 25 harrastaja;

8) tagama, et üks treener korraldab treeningtegevust kuni 8 treeningrühmaga ja maksimaalselt 100 harrastajaga;

9) tagama, et harrastajatega ei tööta treenerid, kellel on lastekaitseseaduse järgi piiranguid harrastajatega töötamiseks;

10) esitama ameti nõudmisel viivitamata karistusregistri tõendi treeneri karistatuse kohta;

11) tagama, et spordiklubis, millele makstakse toetust spordiklubi kvaliteedi alusel, töötab igal eelisarendataval alal treeningrühma(de)ga vähemalt üks EKRi 6., 7. või 8. tasemega treener käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 näidatud mahus ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 4, 5 või 6 vastava nädalakoormusega;

12) teavitama teovõimelist harrastajat või harrastaja seaduslikku esindajat osalustasust (õppemaksust) vabastamise või soodustuse saamise võimalusest. Toetuse saaja kas vabastab vajaduse korral osalustasust 10% harrastajatest ja annab 20%le harrastajatest osalustasu soodustust 50% ulatuses või vabastab osalustasust 20% harrastajatest. Toetuse saaja peab ameti nõudmisel esitama osalustasust vabastamise ja soodustuse andmise kohta andmed viie tööpäeva jooksul;

13) pidama treening- või tunniplaani infosüsteemis PAI;

14) teavitama ametit infosüsteemi PAI kaudu vähemalt kolm tööpäeva ette treening- või tunniplaani muudatustest. Erakorralistel juhtudel (üldine liikluskatkestus, haigestumine, õnnetusjuhtum jms) tuleb ametit teavitada telefoni või e-posti teel esimesel võimalusel ning teha muudatused infosüsteemis PAI ühe tööpäeva jooksul;

15) korraldama treeningu või tunni treening- või tunniplaanis märgitud ajal ja kohas;

16) värskendama iga kuu 5. kuupäevaks infosüsteemis PAI harrastajate ja treenerite nimekirja;

17) tagama, et viie tööpäeva jooksul pärast § 151 lõike 2 punktis 16 nimetatud kuupäeva lahkunud harrastaja või treeneri asemele tulnud harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja või treener on kinnitanud soovi, et sporditegevuse toetust antakse toetuse saajale;

18) kasutama toetust § 14 lõike 1 kohaselt;

19) omama spordiala kohta registreeritud õppekava kogu toetusperioodil; 

20) esitama ameti nõudel viie tööpäeva jooksul spordiehitise omandi- või kasutusõigust tõendava dokumendi koopia.“;


  30) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja on kohustatud esitama ametile toetuse kasutamise kohta vormikohase aruande koos pangakonto väljavõttega hiljemalt 15. jaanuariks pärast toetusperioodi lõppu. Kui toetuse maksmine lõpetatakse toetusperioodi kestel, on toetuse saaja kohustatud esitama vormikohase aruande toetuse kasutamise kohta ametile ühe kuu jooksul pärast toetuse maksmise lõpetamist.“;


  31) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Amet kontrollib pärast toetusperioodi lõppu esitatud aruande hiljemalt 31. märtsiks ning toetusperioodi kestel esitatud aruande ühe kuu jooksul pärast aruande esitamist.“;


  32) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks;
  33) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Järelevalve määruse täitmise üle“;


  34) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Järelevalve käigus on ametil õigus kontrollida toetuse saaja ja tema korraldatud sporditegevuse vastavust määrusele ning ameti juhataja käskkirjale, millega on toetust määratud, ja muid toetuse kasutamise asjaolusid ja dokumente.“;


  35) paragrahvi 18 lõike 3 punktid 1-3 tunnistatakse kehtetuks;
  36) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Järelevalve käigus avastatud määruse olulise rikkumise või nende kordumise kohta koostab amet akti(de) alusel protokolli.“;


  37) paragrahvi 18 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Amet edastab protokolli toetuse saajale infosüsteemi PAI kaudu.“;


  38) paragrahvi 18 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
  39) määrust täiendatakse paragrahvidega 181–183 järgmises sõnastuses:

§ 181. Toetuse vähendamine

Ametil on õigus juhataja käskkirja alusel vähendada toetust järgmiselt:

1) 25% määratud toetusest, kui eelneva perioodi eest toetust saanud taotleja on hilinenud määruse § 16 lõikes 1 nimetatud toetuse kasutamise aruande esitamisega;

2) 5% ühes kuus väljamakstavast toetusest määruse § 151 lõike 2 punkti 13, 14, 15 või 16 esmakordse rikkumise korral;

3) 15% ühes kuus väljamakstavast toetusest määruse § 151 lõike 2 punkti 13, 14, 15 või 16 korduva rikkumise korral;

4) harrastajate arvu vähenemise korral puuduvate harrastajate võrra. Toetust vähendatakse tagasiulatuvalt asjaomase muudatuse kuu esimesest kuupäevast alates;

5) treenerite arvu vähenemise või kvalifikatsioonitaseme alanemise korral. Toetust vähendatakse tagasiulatuvalt asjaomase muudatuse kuu esimesest kuupäevast alates;

6) kui amet on toetuse väljamaksed peatanud toetuse saaja võla tõttu kauemaks kui kaks kuud, jätkatakse toetuse maksmist võla tasumise või võla ajatamise kokkuleppe sõlmimise kuust alates, kuid tagasiulatuvalt toetust ei maksta;

7) treeningrühma eest makstava toetuse võrra selle treeningrühma kohta määruse § 151 lõike 2 punktis 4, 5, 6, 7, 8 või 9 sätestatud nõude rikkumisest alates;

8) ühes kuus väljamakstavat toetust 100 euro võrra, kui on tuvastatud määruse § 151 lõike 2 punkti 3 esmakordne rikkumine;

9) treeningrühma eest makstava toetuse võrra selle treeningrühma kohta määruse § 151 lõike 2 punkti 3 korduva rikkumise tuvastamisest alates;

10) määruse § 6 lõike 6 alusel makstava toetuse võrra määruse § 151 lõike 2 punkti 11 rikkumisest alates.

§ 182. Toetuse tagasinõudmine

(1) Amet teeb toetuse saaja suhtes toetuse osalise või täies mahus tagasinõudmise otsuse juhataja käskkirjaga, kui ilmneb, et toetuse saaja:

1) on esitanud taotluses valeandmeid;

2) on rikkunud määruse § 14 lõiget 1 või 1või § 151 lõike 2 punkti 1, 2, 18, 19 või 20;

3) ei ole esitanud toetuse kasutamise aruannet § 16 lõike 1 alusel;

4) ei ole tähtajaks esitanud toetuse kasutamisega seotud kuludokumente, kirjalikke seletusi ja vahearuandeid;

5) on esitanud valeandmeid toetuse kasutamise kohta;

6) ei tagasta kasutamata jäänud toetust § 14 lõikes 2 nimetatud tähtajaks või nõude alusel.

(2) Tagasinõue tuleb täita 30 kalendripäeva jooksul alates nõude esitamisest.

§ 183. Toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine

Amet võib toetuse andmise otsuse juhataja käskkirjaga kehtetuks tunnistada, kui:

1) toetuse saaja majanduslik või muu olukord ei võimalda tal tegevust jätkata või seab ohtu toetuse sihtotstarbelise kasutamise;

2) toetuse saaja ei ole ühe kuu jooksul pärast toetuse andmise otsuse tegemist kinnitanud toetuse vastuvõtmist;

3) ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise otsuse tegemise;

4) muul põhjendatud juhul.“;


  40) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sporditegevuse toetamise taotluse (§ 7 lg 1), treenerite ja harrastajate nimekirja (§ 7 lg 3 p 2) ja sporditegevuse toetuse kasutamise aruande (§ 16 lg 1) vorm kehtestatakse ameti juhataja käskkirjaga.“;

§ 2.    Sporditegevuse toetuse korra muudatusi rakendatakse 2021. aastaks esitatavate taotluste suhtes.

Tiit Terik
Esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json