Roosna-Alliku valla põhimäärus
Vastu võetud 25.05.2006 nr 15
jõustumine 05.06.2006
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 25.03.2010 | 05.04.2010 | |
| 26.04.2012 | 07.05.2012, osaliselt 01.01.2013 |
Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 8, § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Roosna-Alliku valla põhimäärus
(1) Roosna-Alliku valla põhimääruses sätestatakse:
1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimehe valimise kord;
2) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus;
3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
4) valla asutuste moodustamise kord;
5) Eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26. 04. 2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012)
6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise ning täitmise kontrolli kord;
7) valla esindamise kord;
8) valla arengukava;
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26. 04. 2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012)
9) välissuhted.
(2) Roosna-Alliku vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Roosna-Alliku valla õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest.
§ 2. Roosna-Alliku valla omavalitsusorganid
(1) Roosna-Alliku valla (edaspidi valla) esinduskogu on Roosna-Alliku Volikogu (edaspidi
volikogu), mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud “Kohaliku omavalitsuse volikogu
valimise seaduse” alusel.
(2) Roosna-Alliku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
§ 3. Roosna-Alliku valla sümbolid
(1) Roosna-Alliku valla sümbolid on lipp ja vapp
(2) Roosna-Alliku valla ristkülikukujuline lipp koosneb kahest horisontaallaiust:
1) ülemine on sinine, 3,5 ühikut lai; selle keskel on valge, sinise ringikujulise südamikuga roosiõis läbimõõduga 2 ühikut;
2) alumine on valge, 2,5 ühiku laiune kolme sinise lainelise 0,5 ühiku laiuse põiktriibuga, kusjuures lipu alläär on sinine.
Lipu normaalmõõtmed on 1000 x 1500 mm, laiuse ja pikkuse suhe on 6: 9 (2:3).
(3) Valla lipp peab vastama riigisekretäri poolt 29. novembril 1995.a. kinnitatud Roosna-Alliku valla lipu kirjeldusele.
(4) Valla lipp heisatakse alaliselt valla ametiasutuse hoone peasissekäigu juurde või selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või masti.
(5) Valla lippu võib heisata ka:
1) ametlike delegatsioonide vastuvõttudel;
2) valla kultuuri- ja spordiüritustel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega;
3) muudel üritustel, kus on esindatud Roosna-Alliku vald.
(6) Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada valla ametlikud delegatsioonid või valda esindavad kollektiivid või üksikisikud vallavalitsuse loal.
(7) Valla elanikel on õigus heisata ja kasutada valla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.
(8) Kui valla lipp heisatakse koos teiste lippudega, paigutatakse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
1) koos Eesti lipuga – Eesti lipust vasakule;
2) koos Eesti lipu ja teise riigi lipuga – teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti lipust;
3) koos maakonnalipuga – maakonnalipust vasakule;
4) koos teiste Eesti valdade ja linnade lippudega – tähestiku järjekorras paremalt vasakule.
(9) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
(10) Roosna-Alliku valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti.
(11) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.
(12) Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal.
(13) Roosna-Alliku valla vapi sinisel kilbil on hõbedane sinise ringikujulise südamikuga roosiõis, hõbedasel vapitüvel allikamärk.
(14) Reprodutseeritavad ja kasutatavad Roosna-Alliku valla vapi värvilised, must- valged ja reljeefsed kujutised peavad vastama riigisekretäri poolt 29. novembril 1995.a. kinnitatud Roosna-Alliku valla vapi kirjeldusele.
(15) Valla vappi kasutatakse:
1) volikogu, vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatavate asutuste pitsatitel, dokumendiplankidel;
2) valla piiritähistel;
3) volikogu esimehe, vallavanema ja vallaametnike visiitkaartidel;
4) valla vimplil, autasudel, meenetel, trükistel, suveniiridel;
5) valla ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;
6) muudel juhtudel üksnes vallavalitsuse loal.
(16) Roosna-Alliku valla vapi või sellega äravahetamiseni sarnaste kujutiste kasutamine tööstustoodete kujundamisel on keelatud.
§ 4. Roosna-Alliku valla autasud
(1) Roosna-Alliku valla autasudeks on aukodaniku nimetus, vapimärk ja tänukiri.
(2) Roosna-Alliku valla aukodaniku nimetamine
1) Roosna-Alliku valla aukodaniku (edaspidi aukodanik) nimetus antakse erilise austusena inimesele, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab Roosna-Alliku vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jm edendamisel osutatud väljapaistvate teenete eest;
2) Ettepanekud esitatakse kirjalikult vallavalitsusele;
3) Ettepanekus peab olema:
- ettepaneku tegija nimi, aadress või asukoht, telefon, kuupäev, allkiri;
- aukodanikuks esitatava nimi, elukutse, töökoht;
- aukodanikuks esitatava isiku teenete kirjeldus.
4) Aukodaniku nimetamise otsustab volikogu;
5) Valla aukodaniku nimetusega kaasneb:
- aukodaniku tunnistuse väljaandmine
- valla vapimärgi andmine
- nime kandmine valla auraamatusse
6) Aukodaniku tunnistuse ja vapimärgi annab pidulikult üle volikogu esimees või vallavanem vallavalitsuse korraldatud pidulikel üritustel või vastuvõttudel;
7) Aukodaniku nimi kantakse valla auraamatusse. Auraamatut peab vallavalitsus.
(3) Roosna-Alliku valla vapimärk (edaspidi vapimärk) antakse üksikisikule Roosna-Alliku vallale osutatud eriliste teenete eest.
1) Vapimärgiks on pärjatud Roosna-Alliku valla vapp;
2) Vapimärk võidakse anda Eesti kodanikule või välismaalasele;
3) Ettepanekud esitatakse kirjalikult vallavalitsusele;
4) Ettepanekus peab olema:
- ettepaneku tegija nimi, aadress või asukoht, telefon, kuupäev, allkiri;
- vapimärgi kandidaadiks esitatava nimi, elukutse, töökoht;
- vapimärgi kandidaadiks esitatava isiku teenete kirjeldus.
5) Vapimärgi andmise otsustab volikogu;
6) Vapimärgi koos vastava tunnistusega annab üle volikogu esimees või vallavanem vallavalitsuse korraldatud pidulikel üritustel või vastuvõttudel;
7) Vapimärk antakse ühele isikule ainult üks kord;
8) Vapimärki võib kanda üksnes isik, kellele on vapimärk antud;
9) Vapimärgi saajate nimed kantakse vapimärgi raamatusse;
(4) Roosna-Alliku valla tänukiri (edaspidi tänukiri) antakse füüsilisele või juriidilisele isikule vallapoolse tänuavaldusena.
1) Tänukiri on A-4 formaadis, ühepoolne. Esiküljel on Roosna-Alliku valla vapi kujutis;
2) Tänukirja andmise õigus on volikogu esimehel ja vallavanemal;
3) Arvestust tänukirjade andmise üle peab vallasekretär.
2. peatükk VOLIKOGU
§ 5. Volikogu moodustamine
(1) Volikogu liikmete arvu määrab “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” ja “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” alusel volikogu eelmine koosseis.
(2) Volikogu valitakse “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” alusel neljaks aastaks.
(3) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamisest.
§ 6. Volikogu esimehe valimine
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast uue koosseisu esimesel istungil salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega. Volikogu esimest istungit kuni esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees.
(2) Volikogu esimehe valimised korraldab ning hääletamise viib läbi valimiskomisjon. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.
(3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige, volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.
(4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu.
(5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.
(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valla valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid.
(7) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras.
(8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.
(9) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti.
(10) Valimiskomisjon annab hääletamisesedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.
(11) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(12) Volikogu liige märgistab hääletamissedeli ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti.
(13) Kui volikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistab volikogu liige hääletamisel hääletamissedelil ristiga kandidaadi nime juures lahtrid “poolt”, “vastu” või “erapooletu”.
(14) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valla valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastatav märge.
(15) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.
(16) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem, kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.
(17) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja.
(18) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(19) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.
(20) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles ei seata.
(21) Kui kordushääletamisel ei saa kandidaat häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine, kusjuures võib kandideerida valituks mitteosutunud kandidaat.
(22) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist.
(23) Kui volikogu esimees astub tagasi, tema volitused lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon. Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012)
§ 7. Volikogu aseesimehe valimine
(1) Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu häälteenamusega samas korras nagu volikogu esimees.
(2) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees. Aseesimehe salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni. Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.
§ 8. Volikogu esimees ja aseesimees
(1) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlust;
2) esindab valda ja volikogu talle seadusega, volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;
3) koostab volikogu istungi päevakorra kavandi;
4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
6) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;
7) täidab muid talle seaduse alusel, põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.
(2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul, samuti juhtudel, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.
(3) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.
(4) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
§ 9. Volikogu pädevus
(1) Volikogu ainupädevuses on “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine.
(2) Seadustega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu või delegeerib nende lahendamise vallavallavalitsusele.
(3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatuste tegemise volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.
(4) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või –hääletusi.
(5) Umbusaldusmenetlus volikogus toimub “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses” sätestatud korras.
(6) Volikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste vastuvõtmise ja töökorra kehtestab volikogu.
(7) Volikogu istungi toimumise aeg, koht ja päevakord avaldatakse valla veebilehel neli päeva enne volikogu istungit.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 7 – jõust. 05.04.2010)
(8) Volikogu liikme nõusolekul võib volikogu istungi kutse, eelnõud ja muud istungi materjalid saata talle tavaposti asemel elektronpostiga.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 7 – jõust. 05.04.2010)
§ 10. Volikogu liige, tema õigused ja kohustused
(1) Volikogu liige on isik, kes vastavalt “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele” on osutunud valituks.
(2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses” sätestatud alustel ja korras.
(3) Volikogu liige juhindub Eesti Vabariigi õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(31) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 7 – jõust. 05.04.2010)
(4) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele.
(5) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.
(6) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu töö eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.
(7) Volikogu liige ei tohi võtta osa volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on volikogu liige kohustatud tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse ka istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
(8) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt “Korruptsioonivastases seaduses” sätestatud korras.
(9) Volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.
§ 11. Volikogu istungi protokoll
(1) Volikogu istungid protokollitakse. Lisaks proto kolli koostamisele volikogu istung salvestatakse. Istungite salvestused säilitatakse ühe aasta jooksul arvates volikogu istungi toimumisele järgnevast päevast.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012)
(2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012)
(4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.
(5) Kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.
(6) Istungilt lahkumiseks informeerib volikogu liige eelnevalt istungi juhatajat. Volikogu liikme lahkumise aeg märgitakse protokolli.
(7) Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu istungite protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallavalitsuses ning avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Ei avalikustata protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012)
(8) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
§ 12. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine, jõustumine ja täitmise kontroll
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid.
(2) Volikogu õigusaktid kehtivad Roosna-Alliku valla territooriumil.
(3) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil;
3) volikogu fraktsioonil;
4) vallavalitsusel;
5) vallavanemal;
6) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;
7) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest;
8) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(4) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Volikogu võib teha õigusakti eelnõu väljatöötamise ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile.
(5) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusega nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist ja haldusmenetluse seaduses määrusele sätestatud nõudeid.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012)
(6) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või teda volikogu istungil asendanud aseesimees või neid asendanud vanim volikogu liige.
(7) Volikogu määrused ja otsused vormistatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(8) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
(9) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.01.01.2013)
(10) Volikogu otsus saadetakse asjasse puutuvale isikule ja see jõustub teatavakstegemisest.
(11) Volikogu määrused avalikustatakse valla- valitsuses asuval stendil, valla raamatukogudes ja volikogu otsusel valla lehes.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012)
(12) Kehtetu.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012)
(13) Volikogu õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallavalitsuses, Roosna-Alliku Vallaraamatukogus ning Viisu Raamatukogus, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud ametialaseks kasutamiseks.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012)
(14) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.01.01.2013 )
(15) Volikogu õigusaktide avalikustamist, saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallasekretär.
(16) Volikogu määruste ja otsuste täitmist kontrollib volikogu esimees ja revisjonikomisjon.
(17) Volikogu istungil kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise kohta.
(18) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.
(19) Kehtetu.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012)
§ 13. Volikogu komisjon
(1) Volikogu võib moodustada volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste ja ettepanekute esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, komisjoni liikmete arv määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.
(2) Volikogu alatised komisjonid on volikogu volituste ajaks moodustatud volikogu tööorganid.
(3) Oma tegevuses juhinduvad komisjonid Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest volikogu õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(4) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos volikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse need volikogu otsusega.
(5) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega.
(6) Komisjoni esimeeste ja aseesimeeste valimise läbiviimiseks moodustakse vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega
(7) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.
(8) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(9) Komisjoni esimehe, aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
§ 14. Volikogu komisjoni töökord
(1) Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel.
(2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.
(3) Volikogu komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kolme kuu jooksul, komisjoni esimehe või tema asendaja poolt. Koosoleku võib kokku kutsuda ka ¼ komisjoni liikmete ettepanekul. Kokkukutsuja teatab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt neli tööpäeva enne komisjoni koosoleku algust koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
(4) Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.
(5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla viie tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosoleku lõppu koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi kahe tööpäeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist. Märkused lisatakse protokollile.
(6) Protokoll esitatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul, arvates komisjoni koosoleku toimumisest vallakantseleile, kus nad on kõigile kättesaadavad.
(7) Protokollide asjaajamise korrale vastava nõuetekohase vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutavad komisjonide esimehed.
(8) Komisjon annab oma tegevusest volikogule aru vähemalt üks kord aastas.
§ 15. Komisjoni pädevus
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
1) volikogu õigusaktide eelnõud;
2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
3) isikute avaldused.
(2) Komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
2) algatada arutelusid;
3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
4) teha ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks ;
5) teha ettepaneku eelnõu esitajale eelnõu tagasivõtmiseks ;
6) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
7) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
§ 16. Asjade menetlemine komisjonis
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.
(2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.
(3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige.
§ 17. Komisjoni tegutsemisvõimetus
(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahel järjestikusel korral.
(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
§ 18. Revisjonikomisjon
Revisjonikomisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast, kuid juhul kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatut. Revisjonikomisjoni pädevus on sätestatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 48 ja revisjonikomisjoni põhimääruses“.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.01.01.2013 )
§ 19. Volikogu fraktsioon
(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või sama valimisliidu nimekirja järgi.
(2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehele esitatud avalduse alusel samas korras.
(3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige.
(4) Fraktsioonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakte;
2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele;
4) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
5) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele;
6) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste kohta.
(5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad.
(6) Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.
§ 20. Volikogu eestseisus
(1) Volikogu võib vallavolikogu töö koordineerimiseks luua eestseisuse. Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on volikogu nõuandev tööorgan. Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu alatiste komisjonide esimehed, fraktsioonide esimehed, vallavanem, abivallavanemad ja vallasekretär.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 7 – jõust. 05.04.2010)
(2) Eestseisus aitab ette valmistada volikogu istungeid ja teeb ettepanekud volikogu istungi päevakorra eelnõu kohta ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. V olikogu võib oma otsustega anda eestseisusele ka muid ülesandeid.
(3) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolek toimub reeglina nädal enne volikogu istungi toimumist.
(4) Eestseisuse koosolekud on üldjuhul kinnised. Eestseisuse koosolekust võib koosoleku juhataja otsusel osa võtta eestseisusse mittekuuluv isik. Eestseisusesse mittekuuluvale isikule otsustab sõnaõiguse andmise koosoleku juhataja.
(5) Volikogu eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise koht ja aeg, osalejad, puudujad ning ettepanekud volikogu päevakorda küsimuste võtmiseks. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(6) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekut. Eestseisuse protokollid asuvad vallavalitsuses.
3. peatükk VALLAVALITSUS
§ 21. Vallavanema valimise kord
(1) Vallavanemaks võib valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.
(2) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel.
(3) Vallavanema kandidaadid võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon.
(4) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja kantakse kandidaatide nimekirja;
3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, esitab kuni 10 minuti jooksul oma tegevuskava ning igal volikogu liikmel on õigus esitada vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust.
(5) Pärast nimekirja sulgemist moodustab volikogu hääletamise korraldamiseks vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.
(6) Istungi juhataja kuulutab välja vaheaja, mille jooksul häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. Kandidaatide nimed kantakse hääletamissedelile esitamise järjekorras.
(7) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti.
(8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletamise.
(9) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(10) Häältelugemiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.
(11) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti.
(12) Kui vallavanema kandidaate on ainult üks, hääletab volikogu liige, märgistades hääletamissedelil ristiga vastava lahtri “poolt”, ”vastu” vòi “erapooletu’” kandidaadi nime juures.
(13) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.
(14) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.
(15) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.
(16) Vallavanemaks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(17) Häältelugemiskomisjoni protokolli alusel võtab volikogu vastu otsuse vallavanema valimise kohta.
(18) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.
(19) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.
(20) Volikogu võib vallavanema kandidaadi leidmiseks välja kuulutada ka avaliku konkursi.
§ 22. Vallavanema pädevus
(1) Vallavanem:
1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse struktuuri, vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse liikmed, esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks, vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
2) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
3) juhib vallavalitsuse istungeid;
4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
5) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri, ametnikud ning sõlmib töölepingud abiteenistujatega;
6) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks käskkirju;
7) esindab valda kui avalik-õiguslik juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel või volitab selleks teisi isikuid;
8) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks hallatava juhi kandidaadi, teeb ettepaneku juhi ametist vabastamise kohta; teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
9) juhib eriolukordade (tulekahju, keskkonnasaaste, loodusõnnetus jne) korral moodustatud erikomisjonide tööd;
10) täidab muid talle Eesti Vabariigi ja volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.
(2) Vallavanemat asendab tema äraolekul üks abivallavanematest. Asendamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
(3) “Korruptsioonivastases seaduses” sätestatud juhtudel, kui vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud üks abivallavanematest.
(4) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse volikogu otsusega.
(5) Vallavanema teenistuslähetus välisriiki vormistatakse volikogu otsusega, muudel juhtudel vallavalitsuse korraldusega.
(6) Vallavanema vabastamisel ametist või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe abivallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.
§ 23. Vallavalitsuse moodustamine
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus.
(2) Vallavanem esitab hiljemalt kuu aja jooksul tema valimise päevast arvates volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu ja liikmete kandidaadid.
(3) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
(4) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse avalikul hääletusel volikogu poolthäälteenamusega.
(5) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse kinnitamise päevast.
(6) Kui vallavanema esitatud vallavalitsuse liikmed ei saa volikogu poolt häälteenamust, peab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul esitama volikogule kinnitamiseks uued vallavalitsuse liikmete kandidaadid.
(7) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks.
(8) Vallavalitsuse liige võib tagasi astuda esitades avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.
(9) Volikogu kinnitab tagasi astunud vallavalitsuse liikme asemele vallavanema ettepanekul uue liikme.
(10) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.
(11) Pärast lahkumispalve esitamist kehtivad vallavalitsuse volitused ja ta täidab oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni.
§ 24. Vallavalitsuse pädevus
(1) Vallavalitsus kui valla täitevorgan, täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
(2) Vallavalitsus realiseerib eelmises punktis nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.
(3) Vallavalitsus:
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
4) korraldab ametiasutuse poolt isikute vastuvõttu “Märgukirjade ja selgitustaotlusele vastamise seadusega” ettenähtud korras;
5) lahendab küsimusi, mis “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 2 alusel on delegeeritud vallavalitsusele.
(4) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.
§ 25. Vallavalitsuse töökord
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung, mille kutsub kokku vallavanem või tema asendaja.
(2) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest.
(3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.
(4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord nädalas.
(5) Istungi kokkukutsumisest teatab vallavanem vallavalitsuse liikmetele suuliselt. Istungile võib peale vallavalitsuse liikmete kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Istungile kutsutud isikutele teatab vallavanem vallavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja päevakorra eelnõu.
(6) Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungitel. Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab sellest eelnevalt teatama valla- vanemale või tema asendajale.
(7) Vallavalitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.
(8) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega.
(9) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.
(10) Istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda kinnitatakse küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud vallasekretär. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
1) vallavanem;
2) vallavalitsuse liikmed;
3) vallasekretär;
4) volikogu esimees või tema asetäitja ja volikogu komisjonide esimehed vallavanema kaudu.
(11) Päevakord kinnitatakse vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega.
(12) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
(13) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.
(14) Nimeline hääletamine toimub vähemalt poole vallavalitsuse koosseisu nõudmisel.
( 15) Vallavalitsuse liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või –hõimlased on aktsionärid, osanikud või juhtkonna liikmed. Enesetaandamisest teatab vallavalitsuse liige enne nimetatud päevakorra punkti arutelu algust, et selles punktis ta sõna ei võta ega osale hääletamises. Vallavalitsuse liikme enesetaandamine fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavalitsuse liikme võrra väiksem“.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 7 – jõust. 05.04.2010)
§ 26. Vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine ning täitmise kontroll
(1) Vallavalitsus annab oma pädevuse piires üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.
(2) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on:
1) vallavanemal;
2) vallasekretäril;
3) vallavalitsuse liikmel;
4) valla ametnikul;
5) volikogu esimehel, volikogu komisjonide esimeestel;
6) vallaelanikel.
(21) Valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusega nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist ja haldusmenetluse seaduses määrusele sätestatud nõudeid.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012 )
(3) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär.
(4) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(5) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse vallavalitsuses asuval stendil, valla raamatu- kogudes ja vallavalitsuse otsusel valla lehes.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012 )
(6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(7) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(8) Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.01.01.2013 )
(9) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(10) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused ajalehes.
(11) Vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena“.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.01.01.2013 )
(12) Kehtetu.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012 )
(13) Vallavalitsuse korraldus saadetakse täitjatele või asjaosalistele.
(14) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist asjaosalistele korraldab vallasekretär.
(15) Vallavalitsuse õigusaktide täitmist kontrollib vallavanem ja revisjonikomisjon.
(16) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab, tunnistab kehtetuks vallavalitsus.
1) Kõik vallavalitsuse õigusaktid on kättesaadavad vallavalitsuses ning Roosna-Alliku valla valla veebilehel dokumendiregistri kaudu Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012 )
§ 27. Vallavalitsuse istungi protokoll
(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostab vallasekretär või tema asendaja.
(2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(3) Istungi protokolli märgitakse:
1) istungi toimumise aeg ja koht;
2) istungist osavõtjate nimed;
3) kinnitatud päevakord;
4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;
5) vastuvõetud otsused;
6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
7) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.
(4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.
(5) Juhul, kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli saabumise kellaaeg. Vallavalitsuse liige võib lahkuda istungilt istungi juhataja loal. Lahkumise aeg märgitakse protokolli.
(6) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.
(7) Vallavalitsuse istungi protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit, selle allkirjastavad vallavanem ja protokollija. Protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallavalitsuses ning avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Ei avalikustata protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012 )
§ 28. Vallasekretär
(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.
(2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku:
1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse §28 lõike22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni või
2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse §28 lõike22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või
3) kellele on Vabariigi valitsuse moodustatud valla-ja linnasekretäride kutsekomisjoni poolt enne 2011. aasta 1. märtsi väljastatud valla-ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat, kuid kes ei vasta § 28 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012 )
(3) Vallasekretär:
1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
3) korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
4) kehtetu;
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012 )
5) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
6) hoiab valla vapipitsatit;
7) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;
8) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;
9) vastutab sünni- ja surmaandmete õigusaktidele vastava rahvastikuregistrisse kandmise eest kooskõlas perekonnaseisutoimingute seadusega;
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012 )
10) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse õigusaktis vallasekretärile sätestatud ülesandeid.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012 )
(4) Vallasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanuse- ja kodakondsuse nõudele ning ühele lõike 2 punktides 1-3 vallasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele.“
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012 )
4. peatükk VALLAEELARVE
§ 29. Eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted (Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012 )
(1) Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta.
(2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.
(3) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.
(4) Vallavolikogu kehtestab eelarve koostamise, täitmise, vastuvõtmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra.
(5) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.
(6) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
§ 30. - § 34. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 35. Valla reservfondi kasutamine (Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012 )
(1) Valla eelarves võib põhitegevuse kuludena planeerida reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks.
(2) Valla reservfondi suuruse kinnitab vallavolikogu eelarve vastuvõtmisega.
(3) Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt.
(4) Valla reservfondi kasutamise korra kehtestab vallavolikogu.
§ 36. Majandusaasta aruanne (Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.01.01.2013 )
(1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus.
(2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule.
(3) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.
(4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel“.
5. peatükk VALLA ASUTUSED
§ 37. Valla asutused
(1) Valla asutusteks on valla ametiasutus - vallavalitsus (asutusena) ja ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Valla asutused registreeritakse riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
(2) Valla ametiasutus on asutus, mida finantseeritakse eelarvest ning mille ülesanne on avaliku võimu teostamine
(3) Ametiasutus esindab oma tegevuses Roosna-Alliku valda ning täidab seadusega ameti- asutuse pädevusse ning vallavalitsuse ja volikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu.
(4) Ametiasutuse ametlik nimetus on Roosna-Alliku Vallavalitsus.
(5) Ametiasutuse postiaadress on Pargi 10, Roosna-Alliku alevik, 73201 Järvamaa.
(6) Ametiasutusel on oma nimega pitsat ja pangaarved.
(7) Ametiasutuse pitsat on sõõrikujuline läbimõõduga 50 mm, mille keskel on Roosna-Alliku valla vapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad “Eesti Vabariik” ja alumist äärt mööda sõnad “Roosna-Alliku Vallavalitsus”.
(8) Ametiasutuse teenistujate struktuuri, palgamäärad ja tasustamise alused kinnitab volikogu.
(9) Ametiasutust juhib ning ametiasutuse teenistust korraldab vallavanem.
(10) Valla ametiasutuse hallatav asutus on asutus teenuse osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse eelarvest või õigusaktidega sätestatud muudest allikatest.
(11) Hallatava asutuse asutamise, tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümber- kujundamise otsustab volikogu.
(12) Hallatav asutus tegutseb oma põhimääruse alusel. Põhimääruse, selle muutmise, kehtetuks tunnistamise otsustab volikogu.
(13) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.
6. peatükk VALLA ARENGU KAVANDAMINE
§ 38. Valla arengukava (Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012 )
(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel koostatavate kohustuslike vald- konnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga.
(3) Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.
(4) Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule. Volikogu võib kehtestada arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.
(5) Arengukavaga seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mille nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.
(6) Mistahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eel- arveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.
(7) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.
(8) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla lehes, vallavalitsuses ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. Arengukava eelnõu avalikustatakse raamatukogudes, vallakantseleis ja valla veebilehel. Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule.
(9) Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.
(10) Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil.
(11) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu istungi ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel.
(12) Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.
§ 39. - § 40. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
7. peatükk VALLA ESINDAMINE
§ 41. Roosna-Alliku valla esindamise mõiste ja alused
(1) Roosna-Alliku valla esindamise all mõistetakse Roosna-Alliku valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada Roosna-Alliku valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.
(2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.
§ 42. Valla esindamine avalikus halduses
(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda volikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid seaduse alusel.
(2) Volikogu esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.
(3) Vallavalitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigus- aktidega ning volikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel juhtudel täitevvõimu teostamisel.
(4) Seaduses sätestatud juhtudel esindab volikogu kui omavalitsusorganit volikogu määratud või nimetatud esindaja. Volikogu võib esindada volikogu esimees, volikogu liige või muu isik. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab volikogu otsuse alusel.
(5) Seaduses sätestatud juhtudel esindab valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik vallavalitsuse korralduse alusel. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolitusteta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.
(6) Valla asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.
(7) Valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse korraldusega nimetatud isik.
(8) Valla nimel sõlmivad lepinguid volikogu esimees ja vallavanem.
(9) Valitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid vallavanem ja valitsuse liikmed valitsuse korraldusega antud volituste alusel.
(10) Ametiasutuse hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käsk- kirjaga volitatud isik.
§ 43. Valla esindamine tsiviilõiguslikes suhetes
(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi tehingute tegemisel vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik.
(2) Valla asutuse juht esindab valda kui asutuse pidajat tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel.
§ 44. Valla esindamine kohtus
(1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallavanema antud volituse alusel.
(2) Üldjuhul volitatakse valda esindama valla ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.
(3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus.
(4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel.
§ 45. Valla esindamine ametikohtumistel, ametlikel läbirääkimistel ja avalikel üritustel
(1) Volikogu esindab Roosna-Alliku valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(2) Volikogu esimees, tema nimetatud või volikogu nimetatud isik esindab Roosna-Alliku valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvasvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.
(3) Vallavalitsus esindab Roosna-Alliku valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning vallavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.
(4) Vallavanem esindab Roosna-Alliku valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja ametitega, teiste omavalitsuste vallavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega.
(5) Valla esindamiseks võivad volikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt:
1) volikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega;
2) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega;
3) volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu esindajate osas volikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.
(6) Avalikel üritustel esindavad Roosna-Alliku valda üldjuhul volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja volikogu või vallavalitsuse liikmed.
8. peatükk VÄLISSUHTED
§ 46. Roosna-Alliku valla välissuhete korraldamise alused
(1) Roosna-Alliku valla välissuhtlemine toimub vastavalt volikogu poolt heakskiidetud välissuhtluse mahule, lähtudes igaks eelarveaastaks valla eelarves selleks ettenähtud vahenditest.
(2) Volikogul, vallavalitsusel ja ametiasutusel on õigus:
1) teha oma pädevuse piires koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit
ning sõlmida nendega lepinguid;
2) astuda iseseisvalt kohalikke omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd sõprusvaldadega ning sõlmida
nendega lepinguid.
(3) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise otsustab volikogu.
§ 47. Esindajate määramine välissuhetes
(1) Välissuhtlemisel esindab valda volikogu esimees ja/või vallavanem.
(2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või volikogu poolt määratud esindaja.
(3) Valla esindamiseks võib moodustada volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni, mis kinnitatakse volikogu poolt, arvestades vastaspoole esindatust.
(4) Vallavanem võib lähetada välisriiki vallavalitsuse liikmeid ja ametiasutuse töötajaid vastavalt vajadusele.
9. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 48. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine
(1) Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Kui muudatus tuleneb seadusest võib põhimääruse muudatuse vastu võtta esimesel lugemisel.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012)
(2) Põhimääruse kehtestamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
(Muudetud Roosna-Alliku Vallavolikogu 26.04.2012 määrusega nr 6 – jõust.07.05.2012)
§ 49. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
Facebook
Twitter