Haljala valla finantsjuhtimise kord
Vastu võetud 16.01.2018 nr 6
RT IV, 25.01.2018, 9
jõustumine 28.01.2018
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 18.06.2024 | RT IV, 21.06.2024, 12 | 24.06.2024 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 lõike 1, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõike 7, § 21 lõike 1 ja Haljala valla põhimääruse alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega sätestatakse Haljala valla:
1) eelarvestrateegia koostamine;
2) eelarve koostamine, liigendus, vastuvõtmine, muutmine, täitmine ja aruandlus;
3) reservfondi kasutamine;
4) majandusaasta aastaaruande koostamine.
(2) Kord on täitmiseks kohustuslik vallavalitsusele ja vallavalitsuse hallatavatele asutustele (edaspidi allasutused).
2. peatükk Eelarvestrateegia
§ 2. Valla eelarvestrateegia
(1) Valla eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 372 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-st 20 ja §-st 30.
(2) Valla eelarvestrateegia koostab vallavalitsus koos allasutustega. Allasutused esitavad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni vallavalitsusele 15.augustiks.
(3) Valla eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.
(4) Valla eelarvestrateegias kajastatakse:
1) valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;
2) eelnenud aasta tegelikud, jooksva aasta eeldatavad ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, kulud ning olulisemad investeeringud koos hinnangulise maksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
3) informatsioon eelarvestrateegia perioodiks kavandatavatest kohalike maksude ja maamaksu muudatustest;
4) ülevaade valla ja allasutuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;
5) põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;
6) tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga;
7) muu valla finantsjuhtimise korraldamiseks vajalik informatsioon.
(5) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu volikogule hiljemalt 15.septembriks.
(6) Vallavalitsus avalikustab eelarvestrateegia eelnõu valla veebilehel kaheks nädalaks.
(7) Volikogu kinnitab eelarvestrateegia määrusega hiljemalt 15.oktoobriks.
(8) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia kohta andmed Rahandusministeeriumile hiljemalt 30.oktoobriks.
(9) Eelarvestrateegia ning volikogu istungi ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid eelarvestrateegia menetlemise kohta avalikustatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.
3. peatükk Eelarve
§ 3. Eelarve ülesehitus ja liigendus
(1) Eelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate kõikide tulude ning nende arvel valla ülesannete täitmiseks ettenähtud väljaminekute määratlemine vastavalt valla põhimäärusele, arengukavale, eelarvestrateegiale ja teistele õigusaktidele.
(2) Eelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(3) Eelarve on kassapõhine. Alates 1. jaanuarist 2019 on eelarve tekkepõhine.
(4) Eelarveosad on:
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevus;
4) finantseerimistegevus;
5) likviidsete varade muutus.
(5) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
1) maksutulud;
2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
3) saadavad toetused;
4) muud tegevustulud.
(6) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
1) antavad toetused;
2) muud tegevuskulud, mis jagunevad:
- personalikulud;
- majandamiskulud;
- muud kulud sh reservfond.
(7) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
1) põhivara soetus (-);
2) põhivara müük (+);
3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);
4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);
5) osaluste soetus (-);
6) osaluste müük (+);
7) muude aktsiate ja osade soetus (-);
8) muude aktsiate ja osade müük (+);
9) antavad laenud (-);
10) tagasilaekuvad laenud (+);
11) finantstulud ja finantskulud (+).
(8) Finantseerimistegevus on:
1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+);
2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).
(9) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) raha- ja pangakontode saldo muutus;
2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(10) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.
(11) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga. Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne. Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
§ 4. Eelarve koostamine
(1) Eelarve eelnõu koostamisel lähtutakse valla arengukavast ja eelarvestrateegiast.
(2) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus. Vallavalitsus korraldab eelarve lähteandmete ja eelarve eelnõu vormide saatmise valla allasutustele ja eelarvete vastutajatele hiljemalt 15.septembriks.
(3) Eelarve eelnõu koostamisel tuleb lähtuda otstarbekuse, optimaalsuse ja säästlikkuse põhimõttest.
(4) Allasutuste juhid ja teised eelarvete eest vastutajad esitavad eelarve eelnõu koos seletuskirjaga, mis on kooskõlastatud allasutuste hoolekogude ja nõukogude poolt vallavalitsusele hiljemalt 1.oktoobriks. Vallavalitsuses menetletakse esitatud eelarve taotlusi ning finantsjuht koostab koondeelarve eelnõu.
(5) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, mis sisaldab vähemalt järgmist informatsiooni:
1) selgitusi ja põhjendusi § 3 kirjeldatud detailsuses eelnenud aasta, jooksva aasta ja eelseisva eelarveaasta kohta ning eelneva eelarve aasta tegelik täitmine;
2) selgitused eelarve eelnõus ja eelarvestrateegias esinevate andmete oluliste erinevuste kohta;
3) ülevaadet arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist, kavandatavast investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
4) valla ja allasutuste oodatav põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus eelseisva eelarveaasta lõpuks;
5) ülevaadet finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta;
6) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.
(6) Eelarve eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse volikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembriks.
(7) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul pärast nende esitamist volikogule. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.
(8) Eelarve menetlemise juhtivkomisjoniks on volikogu eelarve- ja majandusküsimustega tegelev komisjon.
§ 5. Eelarve menetlemine ja vastuvõtmine
(1) Eelarve muudatusettepanekuid võivad esitada volikogu liige, volikogu komisjon või vallavalitsus eelnõu algatajana.
(2) Volikogu komisjonid ja volikogu liikmed analüüsivad eelarve eelnõud ning esitavad eelarve menetlemise juhtivkomisjonile ja vallavalitsusele omapoolsed kirjalikud seisukohad ja ettepanekud pärast eelarve eelnõu esimest lugemist juhtivkomisjoni määratud tähtajaks.
(3) Eelarve menetlemise juhtivkomisjon ja vallavalitsus menetlevad enne teist lugemist esitatud muudatusettepanekud koos läbi. Teised volikogu alatised komisjonid menetlevad eelarve eelnõud oma pädevuse piirides.
(4) Eelarve eelnõu muutmisettepanekule, mis tingib planeeritud tulude või kulude vähendamise-suurendamise, ümberpaigutamise, lisatakse algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.
(5) Eelarve menetlemise juhtkomisjoni ettepanekute alusel valmistab vallavalitsus ette eelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni ning esitab selle volikogule kinnitamiseks.
(6) Valla eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse vallavolikogu istungitel vähemalt kaks lugemist.
(7) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(8) Eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel.
(9) Veebilehel avaldatakse eelarve menetlemist käsitletavad volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid.
(10) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib kuni eelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igas kuus väljaminekuid 1/12 ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.
(11) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus võrreldes eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega, võib teha neid väljaminekuid 1/12 ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.
(12) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;
2) saadud toetuste tagasimakse kohustusest;
3) toetusteks saadud ettemaksetest;
4) toetuste andmise kohustusest;
5) teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivatest kohustustest;
6) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
7) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;
8) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;
9) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
10) kohtuotsusest.
§ 6. Lisaeelarve
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.
(2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.
(3) Täiendavate tulude ilmnemisel ning kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid määratud või mille tegemiseks määratud vahendeid ei jätku, samuti täiendavate tulude laekumisel esitab vallavalitsus volikogule lisaeelarve eelnõu.
(4) Lisaeelarve võib juhtivkomisjoni ettepanekul võtta vastu ühe lugemisega.
(5) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.
(6) Lisaeelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse lisaeelarve menetlemist käsitletavad volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid.
(7) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
2) väljaminekud vähenevad;
3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.
(8) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 3 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.
(9) Vallavalitsus võib teha lisaeelarve eelnõu volikogule esitamisest kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:
1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;
2) saadud toetuste tagasimakse kohustusest;
3) toetusteks saadud ettemaksetest;
4) toetuste andmise kohustusest;
5) teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivatest kohustustest;
6) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;
7) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;
8) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
9) kohtuotsusest.
§ 7. Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.
(2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
2) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest;
3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.
§ 8. Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.
(2) Vallavalitsusel, allasutuste juhtidel ja teistel eelarvete eest vastutajatel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse §-is 24, § 26 lõike 4 punktis 4 ja lõigetes 6 j 61 nimetatud juhtudel.
(3) Vallavalitsus ja allasutuste juhid võivad sõlmida lepingu, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, juhul kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult volikogu loal.
(4) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist. Vallavalitsus määrab väljaminekute piiramise tingimused, ulatuse ja ajalise kestuse igal konkreetsel juhul eraldi. Vallavalitsus peab väljaminekute piiramisest volikogu teavitama.
(5) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.
(6) Eelarve täitmisest mittekinnipidamise (ülekulu) korral kannavad otsest vastutust allasutuste juhid ja teised eelarve eest vastutajad.
(7) Informatsiooni eelarve täitmise kohta esitab vallavalitsus kord kvartalis volikogule.
4. peatükk Reservfond
§ 9. Reservfondi moodustamine
(1) Reservfond moodustatakse ettenägematute väljaminekute tegemiseks.
(2) Reservfond moodustatakse vähemalt 0,5 protsendi ulatuses eelarve põhitegevuse kuludest.
[RT IV, 21.06.2024, 12 - jõust. 24.06.2024]
(3) Reservfondi suuruse igaks eelarveaastaks määrab volikogu.
§ 10. Reservfondi kasutamine
(1) Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt.
(2) Reservfondist võib teha eraldisi järgmisteks ettenägemata kuludeks:
1) ülevallalise tähtsusega kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida;
2) arvestuslike kulude katmiseks summas, mis ületab eelarves kavandatud kulusid ja mille suurus ning väljamaksmise kohustus tuleneb otseselt seadustest või muudest õigusaktidest;
3) palgalisel ametikohal töötava ametniku teenistusest vabastamisel või töötajaga sõlmitud töölepingu lõpetamisel hüvitise maksmiseks seaduses ja töölepingus sätestatud tingimustel;
4) tulekahju, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude, avariiolukordade ning inimese elu, tervist või vara ohtu seadvate olukordade likvideerimise kulud;
5) kulutused ettenägematutel asjaoludel vajalikuks osutunud täiendavatele ehitustöödele, kui vajadus selliste tööde tegemiseks ilmneb vallale kuuluvate ehitiste rekonstrueerimise käigus;
6) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud kulud (nt elektrikulu, küttekulu, telefonikulu vms);
7) erinevatest fondidest raha taotlemise korral vajaliku omaosaluse katteks;
8) ühekordsete toetuste maksmiseks eraisikutele, mittetulundusühendustele ja ettevõtlusega tegelevatele isikutele, kelle tegevus on suunatud lastele, noortele peredele, eakatele ja puuetega inimestele (sh kultuuri-, spordi- ja huvialategevuseks, tervishoiu-teenuste osutamiseks ning piirkondliku tähtsusega ürituste korraldamiseks ja tähtpäevade tähistamiseks);
9) riigieelarvest ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste vähendamisest tulenevalt tekkinud kulude katteks;
10) teistest seadustest või muudest õigusaktidest tulenevalt täiendavate kulude katteks.
(3) Vallavalitsus ei või reservfondi kasutada eelarves ettenähtud koosseisuliste töötajate palgafondi suurendamiseks.
§ 11. Reservfondist raha taotlemine ja taotluse läbivaatamine
(1) Taotluse reservfondist raha eraldamiseks esitab taotleja kirjalikult vallavalitsusele koos taotletava summa, kasutamise otstarbe ning kasutusperioodi äranäitamisega.
[RT IV, 21.06.2024, 12 - jõust. 24.06.2024]
(2) Põhjendamata taotluse jätab vallavalitsus rahuldamata. Taotlejale teatatakse kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest.
§ 12. Reservfondist raha eraldamine
(1) Raha eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
(2) Reservfondist eraldatud vahendite ulatuses võib taotleja teha sihtotstarbelisi kulusid pärast vallavalitsuse vastava korralduse jõustumist.
(3) Reservfondist eraldiste ja tehtud väljamaksete kohta peetakse vallavalitsuses raamatupidamisarvestust.
(4) Vallavalitsusel on õigus:
1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või
2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste äranäitamisega või
3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.
§ 13. Reservfondi aruandlus ja kontroll
(1) Vallavalitsus esitab andmed reservfondi kasutamise kohta perioodilises aruandluses ja volikogu igakordsel nõudmisel reservfondi kasutamise kohta.
(2) Reservfondi kasutamist kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon jooksvalt vastavalt vajadusele.
5. peatükk Aruandlus ja kontroll
§ 14. Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.
(2) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest osadest:
1) bilanss;
2) tulemiaruanne;
3) rahavoogude aruanne;
4) netovara liikumise aruanne;
5) raamatupidamise aastaaruande lisad;
6) eelarve täitmise aruanne koos selgitustega;
7) reservfondi kasutamise aruanne.
(3) Eelarve täitmise aruandes kajastatakse aruandeaasta:
1) esialgne eelarve;
2) lõplik eelarve;
3) eelarve tegelik täitmine.
(4) Tegevusaruande koostab vallavanem koos finantsteenistusega.
[RT IV, 21.06.2024, 12 - jõust. 24.06.2024]
(5) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus majandusaastaaruande heakskiitmise kohta ning esitatakse volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.
(6) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon arvamuse, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Täiendavalt annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate komisjoni tegevuse kohta.
(7) Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.
(8) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
6. peatükk Rakendussätted
§ 15. Määruse rakendamine
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Facebook
X.com