HaridusKool

Teksti suurus:

Õpilase Kiili Gümnaasiumi vastuvõtmise tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord

Väljaandja:Kiili Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.02.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.01.2019
Avaldamismärge:RT IV, 25.02.2017, 13

Õpilase Kiili Gümnaasiumi vastuvõtmise tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord

Vastu võetud 01.03.2011 nr 3
RT IV, 22.12.2012, 18
jõustumine 04.03.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.02.2017RT IV, 25.02.2017, 328.02.2017

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõigete 4 ja 5, § 28 lõike 4, haridus- ja teadusministri 19.08.2010 määruse „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord” alusel ning arvestades Kiili Gümnaasiumi hoolekogu arvamust.

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse õpilase põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi kool) vastuvõtmise tingimused ja kord ning õpilase koolist väljaarvamise kord.

§ 2.   Kooli vastuvõtmine

  (1) Kooli vastuvõtmiseks esitab sisseastuja või piiratud teovõimega sisseastuja puhul vanem kirjaliku vormikohase taotluse, millele lisab:
  1) sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;
  2) kui taotluse esitab vanem, siis vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;
  3) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist selle olemasolul;
  4) digitaalse dokumendifoto;
  5) gümnaasiumiastmele vastuvõtmisel sisseastuja põhihariduse omandamist tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
  6) paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud dokumendid ühest koolist teise üleminekul;
  7) sisseastuja või vanem ei pea taotlusele lisama enda isikut tõendavat dokumenti digitaalallkirjaga kinnitatud taotluse korral.
  8) taotlus kooli astumiseks esitatakse läbi õppeinfosüsteemi Stuudium: https://kiili.ope.ee/vastuvott/.
[RT IV, 25.02.2017, 3 - jõust. 28.02.2017]

  (2) Sisseastujal on vaja arvestada järgmiste nõudmistega:
  1) vajadusel toimub kooliastujaga vestlus;
  2) II - IX klassi õppima asuja võetakse kooli vastu kahel juhul kui kooli õppekava on võimalik sobitada õpilase eelneva õppekogemusega ning kui vajalikus klassis on vaba õpilaskoht;
  3) IX klassi ei võeta üldjuhul uusi õpilasi vastu II poolaastal;
  4) X klassi õppima asuja võetakse vastu põhikooli lõputunnistuse keskmise hinde põhjal moodustatud paremusjärjestuse alusel. X klassi võetakse vastu kuni 24 õpilast. Võrdse lõputunnistuse keskmise hinde puhul, arvestatakse paremusjärjestuse kujunemisel ka lõpueksamite tulemuslikkust;
[RT IV, 25.02.2017, 3 - jõust. 28.02.2017]
  5) üldjuhul ei võeta gümnaasiumisse õpilast, kelle IX klassi kokkuvõtvates trimestrihinnetes või lõpueksamite hinnetes on olnud puudulikke;
[RT IV, 25.02.2017, 3 - jõust. 28.02.2017]
  6) õpilane, kes on lõpetanud põhikooli mitte Kiili Gümnaasiumis, peab muudele dokumentidele lisaks esitama ka iseloomustuse eelmisest koolist, temaga viiakse läbi vestlus ning tema eelnev õppekogemus peab sobima kooli õppekavaga.

  (3) Vastuvõtu korraldus:
  1) isiku kooli vastuvõtmise otsustab kooli direktor;
  2) taotlus I klassi astumiseks võetakse vastu üldjuhul 1. märtsist 1. maini, X klassi astumiseks 1. aprillist 1. maini;
[RT IV, 25.02.2017, 3 - jõust. 28.02.2017]
  3) otsus lapse I klassi vastuvõtmise kohta teatatakse vanemale hiljemalt 11. juuniks. Otsus õpilase X klassi vastuvõtmise kohta tehakse teatavaks hiljemalt 1. juuliks;
  4) vastuvõtmise II - IX klassi või XI - XII klassi otsustab direktor esitatud dokumentide ja vajadusel vestluse alusel ning teeb otsuse teatavaks kas suuliselt kohe või kirjalikult 5 tööpäeva jooksul.
  5) laps, kes ei ole käesoleva õppeaasta 1. oktoobriks 7-aastane ehk koolikohuslane, võetakse õpilaste nimekirja vabade kohtade olemasolul ning vanema põhjendatud avalduse alusel ja eeldusel, et lapsega nii vestluse tulemus kui ka kooli ja lasteaia koostöös valminud koolivalmiduse hinnang seda otsust toetab.
[RT IV, 25.02.2017, 3 - jõust. 28.02.2017]

§ 3.   Õpilase koolist väljaarvamine

  (1) Enne kooli lõpetamist õpilase koolist väljaarvamisel väljastab kool õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemale vastava taotluse alusel järgmised dokumendid:
  1) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
  2) väljavõtte õpilase tervisekaardist;
  3) direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;
  4) kooli direktori ja kooli pitseriga kinnitatud hinnetelehe jooksval õppeveerandil või kursusel pandud hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeperioodi kestel.

  (2) Õpilase koolist väljaarvamisel seoses kooli lõpetamisega väljastab kool õpilasele lõputunnistuse ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel väljavõtte õpilase tervisekaardist.

§ 4.   Õpilase üleminek ühest koolist teise

  (1) Reeglina loetakse õpilase ühest koolist teise üleminekuks õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.

  (2) Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab õppenõukogu arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, järgnevatel juhtudel:
  1) välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinuid;
  2) isiku puhul, kellel puudub läbitud õpinguid tõendav dokument;
  3) isiku puhul, kes eelmises koolis õppis mõne teise riikliku õppekava alusel koostatud õppekava järgi;
  4) isiku puhul, kes eelnevalt õppis lihtsustatud õppes;
  5) kutseõppeasutuse pooleli jätnud isiku puhul.

  (3) Euroopa koolist tulnud õpilase puhul arvestatakse Euroopa koolide põhikirja konventsiooni. Õpilane asub õppima klassis, mis tuleneb alljärgnevast võrdlustabelist.

§ 5.   Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase õpingute jätkamine

  (1) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või tema seadusliku esindaja taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis.

  (2) Kui õpilane on lahkunud välisriiki gümnaasiumiastmel õppides, siis on tal välisriigist tagasipöördumisel õigus jätkata õpinguid samas koolis. Kui õpilane on lahkunud välisriiki I-III kooliastmel õppides ja ta soovib välisriigist tagasipöördumisel jätkata õpinguid gümnaasiumiastmel, siis toimub õpilase vastuvõtt gümnaaasiumi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras sätestatud tingimustel.

  (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava lähtudes eelnevast õpikogemusest ja arvestades kooli õppekava.

§ 6.   Õpilaste üle arvestuse pidamine

  (1) Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).

  (2) Koolikohustusliku õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel märgitakse ta EHIS-es koolist lahkunuks põhjusega «Teise kooli üleminek (ootel)». Kui viie tööpäeva jooksul alates EHIS-es õpilase koolist väljaarvamisest ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel koolikohustuse täitmise tagamiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õpilase teise riiki elama ja õppima asumisel. Sellisel juhul arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vastava kirjaliku taotluse või välisriigi õppeasutuse, kuhu õpilane õppima asus, kirjaliku teatise alusel ning EHIS-esse tehakse märge «lahkus välismaale».

§ 7.   Määrus jõustumine

  Määrus jõustub üldises korras.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json