HaridusHuviharidus

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Narva-Jõesuu linna Laste Muusika- ja Kunstikooli töötajate töötasustamise alused

Väljaandja:Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.02.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 25.02.2020, 3

Narva-Jõesuu linna Laste Muusika- ja Kunstikooli töötajate töötasustamise alused

Vastu võetud 11.02.2020 nr 3

Määrus kehtestatakse Huvikooli seaduse § 14 lg 1 ja § 18 lg 1 ning Narva-Jõesuu linna põhimääruse § 41 lg 4 alusel.

§ 1.   Üldpõhimõtted

  (1) Määrusega sätestatakse Narva-Jõesuu Laste Muusika- ja Kunstikooli töötajate st õpetajate ja teiste töötajate töötasustamise alused.

  (2) Töötasu arvestusperiood on kalendrikuu ning arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel. Töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil töötaja täitis talle pandud ülesandeid. Kui töötajale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

  (3) Töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks töötaja pangakontole. Pangakonto muutmisest tuleb teavitada kirjalikult Narva-Jõesuu Linnavalitsuse rahandusosakonda.

§ 2.   Huvikooli direktor

  Narva-Jõesuu Laste Muusika- ja Kunstikooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada huvikooli tulemuslik töö, vastutada huvikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§ 3.   Huvikooli töötajad

  Narva-Jõesuu Laste Muusika- ja Kunstikooli töötajad on õpetajad ja teised töötajad.

§ 4.   Töötajate töötasustamine

  (1) Töötajate töötasustamine toimub töölepingu seaduse, käesoleva töötajate töötasustamise aluste ja kehtestatud palgamäärade järgi linna eelarvest.

  (2) Töötaja töötasu lepitakse kokku ning sätestatakse poolte vahel sõlmitud töölepingus.

  (3) Töötaja töötasu hulka arvatakse kõik tööülesanded, mida kirjeldatakse töölepingus ning mida töötaja töölepingu alusel täidab.

§ 5.   Lisatasude määramine

  (1) Direktoril on õigus määrata töötajatele aastaeelarves töötasudeks ettenähtud summa piires lisatasusid, mille maksmine vormistatakse direktori käskkirjaga:
  1) täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest;
  2) ühekordseid erieesmärgilisi toetusi ja preemiaid.

  (2) Lisatasud direktorile määratakse linnapea poolt käskkirjaga.

  (3) Täiendavateks tööülesanneteks loetakse töötajate töölepingus või töölepingu lisades kirjeldamata tööülesandeid ja ülesandeid, mis ei kuulu tööülesannete hulka.

§ 6.   Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

  (1) Põhi-ja lisapuhkuse aja eest säilitatakse töötajatele põhipalk, s.o puhkusetasu arvutamise päeval kehtiv põhipalk. Töötajale makstakse keskmise põhipalga alusel arvestatud puhkusetasu, kui see on suurem kui säilitatav põhipalk puhkuseperioodil.

  (2) Tasu puhkuse aja eest (puhkusetasu) kantakse töötaja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või töötaja kirjaliku avalduse alusel järgmisel palgapäeval. Juhul, kui töötaja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb töötaja puhkus töötaja haiguse tõttu ning töötajale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.

§ 7.   Hüvitiste maksmine

  (1) Töötajatele hüvitatakse:
  1) prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumus. Hüvitis makstakse töötajatele, kes töö- või teenistusülesannete täitmisel töötavad vähemalt poole oma tööajast kuvariga ning kelle nägemisteravus vastavalt töötervishoiu- või silmaarsti tõendi kohaselt on töö tõttu vähenenud;
  2) haigushüvitis;
  3) transpordikulud.

  (2) Prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamine
  1) hüvitise maksmise aluseks on asutuse riskianalüüs, töötaja tervisekontrolli tõendavad dokumendid, töötervishoiu- või silmaarsti tõend selle kohta, et töötaja nägemisteravus on langenud töö- või teenistusülesannete täitmise tõttu, ning nägemisteravust korrigeeriva vahendi soetamist tõendav arve;
  2) käesoleva lõike punktis 1 märgitud asjaoludel ja töötaja esitatud arve alusel hüvitatakse nägemisteravust korrigeerivate vahendite soetamine arvel märgitud summast 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 eurot;
  3) töötajal on õigus hüvitist saada üks kord kolme aasta jooksul.

  (3) Haigushüvitist makstakse töötajatele haigestumise või vigastuse korral teise kuni kaheksanda kalendripäeva eest 80% ulatuses töötaja keskmisest töötasust, mida ei maksustata sotsiaalmaksuga.

  (4) Direktorile ja töötajatele võib hüvitada isikliku sõiduauto tööalasteks sõitudeks kasutamise kulud.

  (5) Hüvitised makstakse Narva-Jõesuu linna eelarvesse planeeritud vahenditest direktori käskkirja alusel. Direktorile makstakse hüvitis linnapea käskkirja alusel.

§ 8.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 10.01.2018 määrus nr 2 “Narva-Jõesuu linna Laste Muusika- ja Kunstikooli töötajate töötasustamise alused”.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

  (3) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2020.

Maksim Iljin
linnapea

Monika Tinno
linnasekretär

/otsingu_soovitused.json