SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalteenuste osutamise kord

Sotsiaalteenuste osutamise kord - sisukord
Väljaandja:Anija Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.02.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:25.12.2021
Avaldamismärge:RT IV, 25.02.2021, 6

Sotsiaalteenuste osutamise kord

Vastu võetud 18.02.2021 nr 92

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 15 punkti 2 alusel.

1. peatükk ÜLDOSA 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Määrus sätestab Anija valla sotsiaalteenuste loetelu, nende osutamise tingimused ja korra.

  (2) Sotsiaalteenust osutatakse isikutele, kelle registrijärgne ja tegelik elukoht on Anija valla territooriumil.

  (3) Sotsiaalteenust vältimatu abi korras võib osutada isikule, kes ajutiselt viibib Anija vallas.

  (4) Sotsiaalteenuste eesmärgiks on aidata kaasa isikute toimetulekuvõime toetamisele ning nende elukvaliteedi paranemisele ja säilimisele.

  (5) Anija Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) võib halduslepingu alusel volitada teenuste osutamist eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.

  (6) Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

§ 2.   Sotsiaalteenuste loetelu

  Käesoleva määruse alusel osutatakse Anija vallas järgmiseid sotsiaalteenuseid:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) täisealise isiku hooldus;
  4) tugiisikuteenus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) võlanõustamisteenus;
  10) puudega lapse hooldus;
  11) teenused puudega lapsele;
  12) vältimatu sotsiaalabi;
  13) muud sotsiaalteenused.

2. peatükk ERIOSA 

1. jagu Koduteenus 

§ 3.   Koduteenuse kirjeldus

  (1) Koduteenus on täisealise isiku abistamine kodustes tingimustes, mis aitab isikul harjumuspärases keskkonnas oma elu korraldamisega toime tulla parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse osutaja abistab isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

  (3) Isikut abistatakse vajadusel järgmistes toimingutes:
  1) toiduainete, esmatarbe- ja majapidamiskaupadega varustamisel;
  2) toiduvalmistamisel;
  3) küttematerjaliga varustamisel, kütte toomisel eluruumi ja tuha väljaviimisel eluruumist;
  4) eluruumi kütmisel;
  5) veevärgi puudumisel veega varustamisel ja heitvee väljaviimisel eluruumist;
  6) esmase arstiabi korraldamisel ja isiku saatmisel arsti juurde;
  7) ravimite ja abivahenditega varustamisel;
  8) eluruumi ja riiete korrastamisel;
  9) pesupesemise korraldamisel;
  10) enese eest hooldamisel, sh isiku pesemisvõimaluste korraldamisel;
  11) kommunaal- ja muude maksete eest tasumisel;
  12) asjaajamisel;
  13) muude vajalike tugiteenuste osutamise korraldamisel.

§ 4.   Koduteenuse saaja ja osutaja

  (1) Teenuse saaja on isik, kelle igapäevast toimetulekut kodustes tingimustes on võimalik tagada koduteenuse osutamisega.

  (2) Teenust osutab vallavalitsuse sotsiaalhooldaja.

  (3) Sotsiaalhooldaja lähtub oma töös iga konkreetse isiku vajadustest, tööjuhistest ja koduteenuse lepingust.

§ 5.   Koduteenuse taotlemine

  (1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab vajatava abi ulatust ja lisab vajadusel tõendid teenuse saamise põhjendamiseks.

  (2) Teenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, tervishoiutöötaja jt isikud.

  (3) Pärast avalduse või teate saamist külastab sotsiaaltöö spetsialist (edaspidi spetsialist) ühe nädala jooksul teenust vajavat isikut ja selgitab välja tema tegeliku olukorra, hindab abivajadust ja täpsustab osutatavate teenuste loetelu.

§ 6.   Koduteenuse määramine

  (1) Spetsialist koostab koostöös teenust saava isiku ja sotsiaalhooldajaga teenuse osutamiseks vallavalitsuse korralduse.

  (2) Korralduse alusel sõlmitakse kirjalik leping, milles määratakse kindlaks teenusena tehtavad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes ning lepitakse kokku teenuse maht, tingimused, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine. Lepingu allkirjastavad abivallavanem, teenuse saaja või tema esindaja ja sotsiaalhooldaja.

  (3) Lepingu kohustuslikuks lisaks on hoolduskava, milles lepitakse kokku osutatavate teenuste loetelu, kestvus ja sagedus. Hoolduskava allkirjastavad abivallavanem, teenuse saaja või tema esindaja ja sotsiaalhooldaja.

  (4) Spetsialisti ettepaneku alusel määrab teenust osutava sotsiaalhooldaja abivallavanem.

  (5) Koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viib spetsialist läbi korduva hindamise.

§ 7.   Koduteenuse rahastamine

  (1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline.

  (2) Tasu suurust, selle vähendamist või vabastamist hinnatakse iga isiku puhul eraldi.

  (3) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud:
  1) puudega psüühilise erivajadusega isikud;
  2) paljulapselised pered;
  3) toimetulekutoetuse saaja;
  4) seadusjärgsete ülalpidajateta isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu;
  5) isik, kelle enda ja tema perekonna majanduslik olukord ei võimalda teenuse eest täies ulatuses tasuda.

  (4) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega.

2. jagu Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 8.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kirjeldus

  Teenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 9.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saaja

  Teenuse saajaks on eakad ja/või puudega isikud, kes vajavad ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelevalvet ning kelle hoolduse korraldamine kodustes tingimustes ei ole võimalik.

§ 10.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja

  (1) Teenust korraldab vallavalitsus.

  (2) Teenust osutab halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.

  (3) Teenuse osutamisel tagab teenuse osutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

  (4) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuse osutaja teenuse saajale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingutele ka majutamise ja toitlustamise.

§ 11.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse taotlemine

  (1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab teenuse vajadust ja lisab vajadusel tõendid teenuse saamise põhjendamiseks.

  (2) Kui avaldus abi saamiseks esitatakse suuliselt, tuleb avaldaja ütlused protokollida.

  (3) Teenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, tervishoiutöötaja jt isikud.

  (4) Ülalpidamiskohustuslane on perekonnaseadusest tulenevalt abivajava isiku täisealised esimese ja teise astme ülenejad (vanemad ja vanavanemad) ja alanejad (lapsed ja lapselapsed) sugulased.

  (5) Avaldus peab sisaldama:
  1) taotleja kinnitust teenuse eest tasumise kohta, mis on vähemalt 85% või isiku nõusolekul kuni 100% igakuisest sissetulekust;
  2) andmeid kinnis- ja vallasvara või selle puudumise kohta;
  3) ülalpidamiskohustuslas(t)e olemasolul nende nimed ja kontaktandmed.

  (6) Avaldusele lisatakse:
  1) isikut tõendava dokumendi koopia;
  2) taotleja sissetulekut ja varalist seisu kirjeldavad dokumendid;
  3) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid;
  4) ülalpidamiskohustuslas(t)e olemasolul dokumendid (nt kohtumäärus), millest nähtub, et taotleja ei saa või ei ole õigustatud saama ülalpidamist või saadav ülalpidamine ei kata täies ulatuses teenuse eest tasumist;
  5) vajadusel võib isik esitada ka muid asjasse puutuvaid dokumente.

  (7) Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda täiendavaid dokumente.

§ 12.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse taotluse menetlemine

  (1) Spetsialist kontrollib avalduses märgitud asjaolusid, esitatud dokumentide õigsust, selgitab välja isiku tegeliku olukorra ja vajadused, veendub hooldamist vajava isiku nõusolekus teenusele paigutamiseks ning kogub asja menetlemiseks vajadusel täiendavaid tõendeid ja dokumente.

  (2) Pärast avalduse või teate saamist kontakteerub spetsialist ühe nädala jooksul teenust vajava isikuga või kui teenuse saaja pole kontaktne, tema esindajaga, selgitab välja tema tegeliku olukorra ja hindab abivajadust.

  (3) Spetsialist hindab isiku hooldusvajadust, mille väljaselgitamiseks on tal õigus külastada isiku kodu, küsitleda tema lähedasi, kontrollida isiku majanduslikku olukorda ja teha päringuid elatusvahendite (pensionid, toetused, hüvitised, väärtpaberid, kinnis- ja vallasvara jms) hindamiseks.

  (4) Spetsialist selgitab välja menetluse käigus:
  1) teenuse saaja ülalpidamiskohustuslas(t)e (nende olemasolul) soovi ja võimalust teenuse eest tasumiseks;
  2) esitatud dokumentide alusel, kui suures osas on taotleja ja soovi avaldanud ülalpidamiskohustuslane(sed) võimelised teenuse eest ise tasuma kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist;
  3) valla eelarvest makstava osa suuruse teenuse eest;
  4) teenuse osutaja ja hinna. Teenuse osutaja valikul arvestatakse võimaluse piires isiku enda ja tema lähedaste soovidega, arvestades soodsaimat hinda.

  (5) Avaldus koos spetsialisti kogutud täiendavate andmetega edastatakse vallavalitsuse sotsiaalkomisjonile, kes teeb ettepaneku teenuse osutamise ja rahastamise ulatuse kohta vallavalitsusele. Komisjoni ettepanekud on soovituslikud.

§ 13.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse määramine

  (1) Spetsialist koostab:
  1) abivajaduse hindamistulemuste alusel teenuse osutamiseks vallavalitsuse korralduse;
  2) koostöös teenust saava isiku või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, tema esindajaga ja teenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

  (2) Teenuse osutaja koostab koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani. Hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust. Hinnangu tervishoiuteenuse vajadusele annab vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta.

  (3) Teenuse osutaja vaatab hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas. Vajaduse korral korrigeerib teenuse osutaja ülevaatamise tulemusel hooldusplaani.

§ 14.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamine

  (1) Teenuse hinna kinnitab teenuse osutaja.

  (2) Teenus on isikule tasuline.

  (3) Juhul, kui isik vajab teenust viivitamatult, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või ülalpidamiskohustuslas(t)e soovi ja võimaluste väljaselgitamiseni.

  (4) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

  (5) Teenuse kulude tasumisel võivad soovi korral osaleda teenuse saaja ülalpidamiskohustuslane(sed) ulatuses, milles on eelnevalt vallavalitsusega kirjalikult kokku lepitud.

  (6) Teenuse saaja ülalpidamiskohustuslane(sed), kes on soovi avaldanud ja on oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline ülalpidamiskohustust täitma, annab selleks vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku, milles märgitakse:
  1) osalustasu igakuine suurus;
  2) kohustus tasuda osalustasu igakuiselt kuni teenuse saamise lõpuni;
  3) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
  4) nõusolek isikuandmete töötlemise kohta.

  (7) Teenuse saaja ülalpidamiskohustuslane(sed), kes ei soovi ja ei ole oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline ülalpidamiskohustust andma, annab vallavalitsusele selle kohta kirjaliku kinnituse.

  (8) Teenust rahastatakse valla eelarvest ulatuses, mis tagab teenuse maksumuse tasumise. Valla eelarvest tasutakse teenuse maksumuse see osa, mis jääb katmata, kui isik ja soovi avaldanud ülalpidamiskohustuslane(sed) on tasunud teenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale.

  (9) Teenuse osutamise rahastamine toimub üldjuhul teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.

§ 15.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse jätkuv rahastamine

  Enne uut eelarveaastat vaatab spetsialist hiljemalt 1. detsembriks läbi teenuse rahastamise korraldused, selgitab välja teenuse saaja ja soovi avaldanud ülalpidamiskohustuslas(t)e majanduslikku seisu. Juhul, kui teenust saava või ülalpidamiskohustuslas(t)e või mõlemate majanduslik ja/või varanduslik olukord on:
  1) muutunud, nii et nad on võimelised teenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, muudab vallavalitsus valla eelarvest teenuse eest makstava osa suurust oma korraldusega;
  2) oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus teenuse eest tasuma, on teenuse saajal ja ülalpidamiskohustuslas(t)el õigus taotleda Anija valla eelarvest makstava osa suurendamist.

3. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 16.   Täisealise isiku hoolduse kirjeldus

  Hooldus seatakse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 17.   Täisealise isiku hoolduse saaja

  Hooldus seatakse 18-aastastele ja vanematele puudega isikutele, kes pole võimelised ise kõrvalise abita toime tulema.

§ 18.   Täisealise isiku hoolduse osutaja

  (1) Teenust osutab hooldajaks sobiv täisealine isik, kes on määratud vallavalitsuse korraldusega.

  (2) Hooldaja registrijärgne ja tegelik elukoht on Anija valla territooriumil.

  (3) Hooldajaks ei või määrata puudega isikut, kes pole ise võimeline kõrvalise abita toime tulema.

  (4) Hooldaja võib hooldatavat esindada üksnes hooldatavalt saadud sellekohase volituse alusel.

§ 19.   Täisealise isiku hoolduse taotlemine

  (1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab vajatava abi ulatust ja isikut tõendava dokumendi.

  (2) Pärast avalduse või teate saamist kontakteerub spetsialist ühe nädala jooksul teenust vajava isikuga ja selgitab välja tema tegeliku olukorra, hindab abivajadust ja täpsustab osutatavate teenuste loetelu.

  (3) Hooldusvajaduse hindamist läbi viinud spetsialist annab hinnangu isiku hooldusvajaduse ja vajalike teenuste kohta ning teeb vallavalitsusele ettepaneku hooldaja määramiseks või määramisest keeldumiseks hiljemalt 10 tööpäeva jooksul avalduse registreerimisest.

§ 20.   Täisealise isiku hoolduse määramine

  (1) Hooldajaks sobiv isik esitab kirjaliku avalduse vallavalitsusele. Avaldusele lisatakse isikut tõendav dokument ja taotleja omakäeline kinnitus töötamise või mittetöötamise kohta.

  (2) Teenus määratakse juhul, kui hooldusvajadusega isiku iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist ei ole võimalik toetada teiste sotsiaalteenuste või –toetustega.

  (3) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks hooldaja ülesanded.

  (4) Hooldaja tagab hooldatavale kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt.

§ 21.   Täisealise isiku hoolduse rahastamine

  (1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuta.

  (2) Täisealise isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust.

4. jagu Tugiisikuteenus 

§ 22.   Tugiisikuteenuse kirjeldus

  (1) Teenuse eesmärgiks on isiku iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.

  (2) Teenusega osutatakse kõrvalabi isiku juhendamisel, motiveerimisel ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamisel.

  (3) Teenuse liigid on järgmised:
  1) Lapse tugiisik - abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. Koostöös last kasvatava isikuga tegeleb tugiisik lapse arengu toetamise, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamisega.
  2) Last kasvatava isiku tugiisik - tagab lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna koostöös last kasvatava isikuga.
  3) Täisealise isiku tugiisik - juhendab, motiveerib ning arendab isiku suuremat iseseisvust ja omavastutuse võimet.

  (4) Teenuse sisuks lapse puhul on lapse:
  1) igapäevaelus toimetuleku õpetamine nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
  2) toetamine suhtlemisel pereliikmetega või tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;
  3) abistamine ja juhendamine haridusasutuses arendus- ja õpiprotsessis osalemisel;
  4) huvitegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine, vajadusel motiveerimine huvitegevuste järjepidevuse tagamiseks;
  5) seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;
  6) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;
  7) saatmine vajadusel spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;
  8) turvalisuse jälgimine kodus ja haridusasutuses;
  9) toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel tuginedes lapse sisemiste jõuvarude kasutusele võtmisele;
  10) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;
  11) spetsialisti teavitamine lapsega toimuvatest muudatustest.

  (5) Teenuse sisuks täisealise isiku puhul on isiku:
  1) juhendamine ja motiveerimine;
  2) toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel;
  3) toimetuleku toetamine ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas;
  4) seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;
  5) saatmine vajadusel spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;
  6) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;
  7) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;
  8) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;
  9) distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine;
  10) spetsialisti teavitamine isikuga toimuvatest muudatustest.

§ 23.   Tugiisikuteenuse saaja

  Teenuse saajaks on:
  1) puudega või erivajadusega laps toimetuleku tagamiseks;
  2) laps, kelle vanematel on raskusi lapse eest hoolitsemisega;
  3) lapsevanem või lapse hooldaja, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel;
  4) täisealine puudega isik toimetuleku tagamiseks või arengu soodustamiseks;
  5) isik, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt.

§ 24.   Tugiisikuteenuse osutaja

  (1) Teenuse osutaja on nõuetele vastav füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellelt tellitakse teenust vastavalt kokkulepitud tingimustele.

  (2) Vahetult tugiisikuteenust osutav isik (tugiisik) peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) täisealine täieliku teovõimega isik;
  2) on läbinud tugiisiku tööks vajaliku koolituse või omab valmisolekut tugiisiku koolituse läbimiseks;
  3) on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobiv (elu- ja töökogemused, teadmised, füüsiline ja vaimne tervis);
  4) ei ole teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
  5) ei ela alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga;
  6) sobib teenuse saajaga.

  (3) Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

  (4) Tugiisikul on õigus keelduda isiku või perekonnaliikmetega suhtlemisest ja ajutiselt teenuse osutamisest kui isik või pereliikmed on alkoholi- või narkojoobes, samuti kui isik või pereliikmed on agressiivsed või muul viisil ohtlikud.

§ 25.   Tugiisikuteenuse taotlemine

  (1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab vajatava abi ulatust ja soovi korral lisab tõendid teenuse saamise põhjendamiseks.

  (2) Lapse tugiisiku teenuse taotlemisel võib avaldusele lisada:
  1) õppenõustamiskomisjoni soovitused;
  2) lapse iseloomustus haridusasutusest;
  3) lapse individuaalse arengu jälgimise kaart;
  4) lapse ravimiskeem.

  (3) Teenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, haridus- ja tervishoiutöötaja jt isikud.

  (4) Erandjuhul otsustab spetsialist teenuse osutamise vajaduse isiku avalduseta (kui peres ilmnevad selged märgid, et lapse/laste heaolu ei ole tagatud ja/või täiskasvanud pereliikmete igapäevaelus hakkama saamine on halvenenud nii, et peret ohustab elukohast ja sissetulekust ilma jäämine).

  (5) Pärast avalduse või teate saamist võtab spetsialist ühe nädala jooksul ühendust teenust vajava isikuga ja selgitab välja tema tegeliku olukorra ja vajadused.

§ 26.   Tugiisikuteenuse määramine

  (1) Teenust osutab tugiisik, kes lähtub oma töös iga konkreetse isiku vajadustest, tööjuhistest ja teenuse lepingust.

  (2) Alaealisele teenuse saajale osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ning arvestatakse lapse soovi.

  (3) Teenust vajava isiku abivajadust hindab spetsialist klienditöö raames kogutud teabe (kodukülastused, arvamused, teiste spetsialistide ja/või ametkondade arvamused jmt) alusel. Kogutud teabe alusel määrab spetsialist abivajadusest tuleneva teenuse mahu. Otsuse tegemisel lähtub spetsialist isiku erivajadusest ja sotsiaalsest aktiivsusest. Lapse tugiisiku teenuse vajadus tuleb ära hinnata STAR-is koostatud juhtumiplaanis, mille tegevuskavas peab olema välja toodud teenuse vajadus ja sagedus.

  (4) Spetsialist abistab teenuse saajat soovi korral tugiisiku valikul.

  (5) Teenuse saajal on õigus enne teenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks tugiisikuga, kes teenust osutama hakkab.

  (6) Spetsialist koostab koostöös teenust saava isiku ja tugiisikuga teenuse osutamiseks vallavalitsuse korralduse.

  (7) Korralduse alusel sõlmitakse tähtajaline kirjalik leping, milles määratakse kindlaks teenusena tehtavad toimingud, lepitakse kokku teenuse maht, sisu, tingimused, teenuse osutamise koht, teenuse eest tasumise kord, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine. Lepingu allkirjastavad abivallavanem, teenuse saaja ja tugiisik.

  (8) Teenust osutatakse vastavalt vajadusele teenuse saaja juures kodus ja/või väljaspool kodu. Teenuse osutamise koht lepitakse kokku sõlmitavas lepingus teenuse osapoolte vahel.

  (9) Teenuse saajat ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muid teenuse osutamisega seotud
informatsiooni kasutatakse ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides.

  (10) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viib spetsialist läbi korduva hindamise.

§ 27.   Tugiisikuteenus rahastamine

  (1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline.

  (2) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud:
  1) puudega psüühilise erivajadusega täisealised isikud;
  2) paljulapselised pered;
  3) toimetulekutoetuse saaja;
  4) isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu;
  5) isik, kellele on teenus otseselt vajalik spetsialisti poolt määratud juhtudel.
  6) puudega lapsed.

  (3) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega.

§ 28.   Tugiisikuteenuse aruandlus

  (1) Tugiisik on kohustatud esitama spetsialistile igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks.

  (2) Tugiisik on kohustatud kord kvartalis esitama spetsialistile kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning ühiselt saavutatud eesmärgist ja tulemustest.

  (3) Arvestust teenuse osutamise üle peab spetsialist.

5. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 29.   Isikliku abistaja teenuse kirjeldus

  (1) Teenuse eesmärk on täisealise puudega isikule kõrvalabi osutamine, et soodustada isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu juhendamist ja/või füüsilist kõrvalabi.

  (3) Teenuse saajat abistatakse järgmistes tegevustes: liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes, suhtlemisel, kirjutamisel, lugemisel, kodu ja tööpaiga korrastamisel ning muudes toimingutes, milles isik puude tõttu abi vajab.

  (4) Isiklik abistaja ei osuta koduteenuseid, vaid abistab teenuse saajat nende teostamisel.

§ 30.   Isikliku abistaja teenuse saaja

  Teenuse saajaks on puudega täisealine isik, kes on võimeline:
  1) vastu võtma oma elukorraldust puudutavaid otsuseid;
  2) selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt juhendama isiklikku abistajat asjaajamise korraldamisel.

§ 31.   Isikliku abistaja teenuse osutaja

  (1) Teenuse osutaja on nõuetele vastav füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellelt tellitakse teenust vastavalt kokkulepitud tingimustele.

  (2) Vahetult isikliku abistaja teenust osutav isik (isiklik abistaja) peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) täisealine täieliku teovõimega isik;
  2) on läbinud isikliku abistaja tööks vajaliku koolituse või omab valmisolekut isikliku abistaja koolituse läbimiseks;
  3) on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobiv (elu- ja töökogemused, teadmised, füüsiline ja vaimne tervis);
  4) ei ole teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
  5) ei ela alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga;
  6) sobib teenuse saajaga.

  (3) Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

§ 32.   Isikliku abistaja teenuse taotlemine

  (1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles kirjeldab vajatava abi ulatust ja lisab tõendid teenuse saamise põhjendamiseks.

  (2) Teenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, haridus- ja tervishoiutöötaja jt isikud.

  (3) Erandjuhul otsustab spetsialist teenuse osutamise vajaduse isiku avalduseta (kui ilmnevad selged märgid, et täiskasvanud pereliikmete igapäevaelus hakkama saamine on halvenenud nii, et peret ohustab elukohast või sissetulekust ilma jäämine).

  (4) Pärast avalduse või teate saamist võtab spetsialist ühe nädala jooksul ühendust teenust vajava isikuga ja selgitab välja tema tegeliku olukorra ja vajadused.

§ 33.   Isikliku abistaja teenuse määramine

  (1) Teenust osutab isiklik abistaja, kes lähtub oma töös iga konkreetse isiku vajadustest, tööjuhistest ja teenuse lepingust.

  (2) Alaealisele teenuse saajale osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ning arvestatakse lapse soovi.

  (3) Teenust vajava isiku abivajadust hindab spetsialist klienditöö raames kogutud teabe (kodukülastused, arvamused, teiste spetsialistide ja/või ametkondade arvamused jmt) alusel. Kogutud teabe alusel määrab spetsialist abivajadusest tuleneva teenuse mahu. Otsuse tegemisel lähtub spetsialist isiku erivajadusest ja sotsiaalsest aktiivsusest.

  (4) Spetsialist abistab teenuse saajat soovi korral isikliku abistaja valikul.

  (5) Teenuse saajal on õigus enne teenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks isikliku abistajaga, kes teenust osutama hakkab.

  (6) Spetsialist koostab koostöös teenust saava isiku ja isikliku abistajaga teenuse osutamiseks vallavalitsuse korralduse.

  (7) Korralduse alusel sõlmitakse tähtajaline kirjalik leping, milles määratakse kindlaks teenusena tehtavad toimingud, lepitakse kokku teenuse maht, sisu, tingimused, teenuse osutamise koht, teenuse eest tasumise kord, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine. Lepingu allkirjastavad abivallavanema, teenuse saaja ja isiklik abistaja.

  (8) Teenust osutatakse vastavalt vajadusele teenuse saaja juures kodus ja/või väljaspool kodu. Teenuse osutamise koht lepitakse kokku sõlmitavas lepingus teenuse osapoolte vahel.

  (9) Teenuse saajat ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muid teenuse osutamisega seotud
informatsiooni kasutatakse ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides.

  (10) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viib spetsialist läbi korduva hindamise.

§ 34.   Isikliku abistaja teenuse rahastamine

  (1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline.

  (2) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud:
  1) puudega psüühilise erivajadusega täisealised isikud;
  2) paljulapselised pered;
  3) toimetulekutoetuse saaja;
  4) isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu;
  5) isik, kellele on teenus otseselt vajalik spetsialisti poolt määratud juhtudel.

  (3) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega.

§ 35.   Isikliku abistaja teenuse aruandlus

  (1) Isiklik abistaja on kohustatud esitama spetsialistile igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks.

  (2) Isiklik abistaja on kohustatud kord kvartalis esitama spetsialistile kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning ühiselt saavutatud eesmärgist ja tulemustest.

  (3) Arvestust teenuse osutamise üle peab spetsialist.

6. jagu Varjupaigateenus 

§ 36.   Varjupaigateenuse kirjeldus

  Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.

§ 37.   Varjupaigateenuse saaja

  (1) Varjupaigateenust osutatakse isikule, kes teenuse vajaduse tekkimise ajal viibib Anija valla territooriumil.

  (2) Juhul kui isiku tegelik elukoht on Anija vallas, kuid rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises omavalitsuses, kooskõlastatakse teenuse osutamine ja selle rahastamine eelnevalt vastava omavalitsusega.

§ 38.   Varjupaigateenuse osutaja

  (1) Anija vallas osutab teenust Kehra Sotsiaalkeskus sotsiaalelamus (aadress: Kose mnt 22, Kehra linn, Anija vald, Harjumaa) selleks ettenähtud ruumides, kus:
  1) peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond;
  2) kehtib sisekorraeeskiri.

  (2) Teenuse osutaja on kohustatud teenuse osutamise alustamisel teavitama isikut sisekorraeeskirjast ning isiku õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal sellisel viisil, et isik on võimeline neid mõistma.

  (3) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 39.   Varjupaigateenuse taotlemine

  (1) Teenuse saamiseks võib isik esitada avalduse vallavalitsusele, kuid vallavalitsus on kohustatud teenuse korraldama ka avaldust esitamata.

  (2) Spetsialist selgitab välja isiku abivajaduse ja selle põhjendatuse, teenuse osutamise sageduse ja mahu.

  (3) Teenust osutatakse isiku nõusolekul.

  (4) Vältimatu abi korral osutatakse isikule teenust koheselt ning Kehra Sotsiaalkeskus osutab teenust kooskõlastades selle eelnevalt spetsialistiga.

§ 40.   Varjupaigateenuse määramine

  (1) Teenuse määramisel võetakse arvesse isiku tervislikku seisundit, iseseisva toimetuleku võimet ning muid isiku ja tema juhtumiga seotud asjaolusid.

  (2) Teenuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) vallavalitsusele ei ole esitatud kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente või muid tõendeid, mis on vajalikud teenuse määramise osutamisel;
  2) taotleja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida;
  3) teenust saama õigustatud isik ei osale aktiivselt talle teenuse määramisel;
  4) taotleja ei ole teavitanud vallavalitsust teenuse määramist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;
  5) teenuse vajadust on võimalik ja otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga;
  6) teenuse vajaduse katavad riiklikud või valla eelarvest makstavad toetused ja teenused;
  7) teenuse saaja käitumine (ebaviisakas käitumine, agressiivsus, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) või teenuse saaja isikust tulenev muu objektiivne põhjus muudab teenuse osutamise võimatuks.

§ 41.   Varjupaigateenuse rahastamine

  (1) Teenus on isikutele, kes vastavad käesoleva määruse § 1 lõike 2 tingimustele, tasuta.

  (2) Juhul kui teenust vajab isik, kes ei vasta käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud tingimustele, kannab teenuse osutamisega seotud kulud isiku rahvastikuregistrijärgne omavalitsus.

7. jagu Turvakoduteenus 

§ 42.   Turvakoduteenuse kirjeldus

  (1) Teenuse eesmärk on tagada isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi:
  1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks.

  (2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (3) Lapse või täisealise isiku turvakoduteenuse osutaja juurde toonud isik on kohustatud andma teenuseosutajale talle teadaolevat teenuse osutamiseks vajalikku teavet.

§ 43.   Turvakoduteenuse saaja

  (1) Teenust osutatakse:
  1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamisel esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

  (2) Juhul kui isiku tegelik elukoht on Anija vallas, kuid rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises omavalitsuses, kooskõlastatakse teenuse osutamine ja selle rahastamine eelnevalt vastava omavalitsusega.

§ 44.   Turvakoduteenuse osutaja

  Teenust osutab halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus.

§ 45.   Turvakoduteenuse taotlemine

  (1) Teenuse saamiseks võib isik esitada avalduse vallavalitsusele, #CP1252#21 kuid vallavalitsus on kohustatud teenuse korraldama ka avaldust esitamata.

  (2) Spetsialist selgitab välja isiku abivajaduse ja selle põhjendatuse, teenuse osutamise sageduse ja mahu.

  (3) Teenust osutatakse isiku nõusolekul, va lastekaitseseaduses sätestatud juhtudel.

  (4) Vältimatu abi korral osutatakse isikule teenust koheselt.

§ 46.   Turvakoduteenuse määramine

  (1) Teenuse määramisel võetakse arvesse isiku tervislikku seisundit, iseseisva toimetuleku võimet ning muid isiku ja tema juhtumiga seotud asjaolusid.

  (2) Teenuse määramisest võib keelduda juhtudel, mis on sätestatud käesoleva määruse § 40 lõikes 2.

  (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

§ 47.   Turvakoduteenuse rahastamine

  (1) Teenus on isikutele, kes vastavad käesoleva määruse § 1 lõike 2 tingimustele, tasuta.

  (2) Juhul kui teenust vajab isik, kes ei vasta käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud tingimustele, kannab teenuse osutamisega seotud kulud isiku rahvastikuregistrijärgne omavalitsus.

8. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 48.   Sotsiaaltransporditeenuse kirjeldus

  Teenuse eesmärk on võimaldada puudega isikutele, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, vähekindlustatud või mittetoimetuleva leibkonna liikmele või muule abivajavale isikule kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

§ 49.   Sotsiaaltransporditeenuse saaja

  Teenuse saajaks on:
  1) puudega isik;
  2) vähekindlustatud või mittetoimetuleva leibkonna liige;
  3) puuduva või ebasobiva ühistranspordiühendusega asulas elav isik;
  4) § 49 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud isikuga koos reisiv isik;
  5) isik, kelle transpordi on tellinud vallavalitsus.

§ 50.   Sotsiaaltransporditeenuse osutaja

  (1) Teenust korraldab vallavalitsus.

  (2) Teenust osutab halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik.

§ 51.   Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine ja määramine

  (1) Teenust vajav isik esitab vallavalitsusele kirjaliku või suulise avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega ning märgib ära sõidu otstarbe, marsruudi ja aja. Avaldusele lisatakse vajadusel isiku sissetulekut tõendavad dokumendid.

  (2) Teenus määratakse spetsialisti poolt vormistatud korraldusega.

  (3) Teenust vajava isiku abivajadust hindab spetsialist klienditöö raames kogutud teabe (kodukülastused, arvamused, teiste spetsialistide ja/või ametkondade arvamused jmt) alusel. Kogutud teabe alusel määrab spetsialist abivajadusest tuleneva teenuse mahu. Otsuse tegemisel lähtub spetsialist isiku erivajadusest ja sotsiaalsest aktiivsusest. Lapse sotsiaaltransporditeenuse vajadus tuleb ära hinnata STAR-is koostatud juhtumiplaanis, mille tegevuskavas peab olema välja toodud teenuse vajadus ja sagedus.

§ 52.   Sotsiaaltransporditeenuse rahastamine

  (1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline.

  (2) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud:
  1) puudega psüühilise erivajadusega täisealised isikud;
  2) paljulapselised pered;
  3) toimetulekutoetuse saaja;
  4) isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu.
  5) puudega lapsed.

  (3) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega.

9. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 53.   Võlanõustamisteenuse kirjeldus

  (1) Teenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

§ 54.   Võlanõustamisteenuse saaja

  Teenust saab isik, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

§ 55.   Võlanõustamisteenuse osutamine

  (1) Teenust osutab halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus.

  (2) Teenust vajav isik esitab vallavalitsusele avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega. Vajadusel lisatakse avaldusele dokumendid, mis näitavad abivajadust.

  (3) Teenus määratakse spetsialisti poolt vormistatud vallavalitsuse korraldusega.

  (4) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuta.

10. jagu Puudega lapse hooldus 

§ 56.   Puudega lapse hoolduse kirjeldus

  Hooldus seatakse puudega lapsele, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi igapäevaelu toimingutes ja oma õiguste teostamiseks.

§ 57.   Puudega lapse hoolduse saaja

  Hooldus seatakse 3 kuni 18-aastastele puudega lastele.

§ 58.   Puudega lapse hoolduse osutaja

  (1) Teenust osutab lapsevanem, võõrasvanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last kasvatav isik, kes ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu.

  (2) Hooldaja registrijärgne ja tegelik elukoht on Anija valla territooriumil.

  (3) Hooldajaks ei või määrata isikut:
  1) kellel on puue ja kes pole võimeline kõrvalise abita toime tulema;
  2) kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest.

§ 59.   Puudega lapse hoolduse taotlemine

  (1) Puudega lapse lapsevanem või eestkostja esitab hoolduse seadmiseks kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab isikut tõendava dokumendi ning taotleja omakäelise kinnituse töötamise või mittetöötamise kohta.

  (2) Pärast avalduse või teate saamist kontakteerub spetsialist ühe nädala jooksul teenust vajava lapse perega ja selgitab välja tema tegeliku olukorra, hindab abivajadust ja täpsustab osutatavate teenuste loetelu.

  (3) Hooldusvajaduse hindamist läbi viinud spetsialist annab hinnangu lapse hooldusvajaduse ja vajalike teenuste kohta ning teeb vallavalitsusele ettepaneku hooldaja määramiseks või määramisest keeldumiseks hiljemalt 10. tööpäeva jooksul avalduse registreerimisest.

§ 60.   Puudega lapse hoolduse määramine

  (1) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks hooldaja ülesanded.

  (2) Hooldaja tagab puudega lapsele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt.

§ 61.   Puudega lapse hoolduse rahastamine

  (1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuta.

  (2) Puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust.

11. jagu Teenused puudega lapsele 

§ 62.   Teenuse kirjeldus

  (1) Teenuse eesmärk on toetada lapsevanema või lapse hooldusõigust omava isiku igapäevast toimetulekut või töötamist.

  (2) Teenused aitavad vähendada puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust.

  (3) Puudega lastele ja nende peredele osutatakse ja arendatakse vastavalt vajadusele järgmisi sotsiaalteenuseid:
  1) sotsiaaltransporditeenus;
  2) isikliku abistaja või tugiisiku teenus;
  3) rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste ja sellega seotud kulude eest tasumine;
  4) nõustamisteenus (psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia jmt);
  5) eluruumi kohandamine;
  6) lastele koolivaheaegadel laagrite või päevahoiu korraldamine;
  7) koolitus pere toimetuleku suurendamiseks;
  8) muud sotsiaalteenused.

  (4) Raske ja sügava puudega lastele osutatakse lapsehoiuteenust.

§ 63.   Teenuse saaja ja osutaja

  (1) Teenuse saajaks on kuni 18-aastane puudega laps, va käesoleva määruse § 62 lõige 4.

  (2) Lapsehoiuteenuse saajaks on kuni 18-aastane raske või sügava puudega laps.

  (3) 18-aastaseks saanud puudega lapse puhul võib käesoleva määruse § 62 lõike 3 alusel teenuseid osutada kuni selle kalendriaasta lõpuni.

  (4) Teenuse osutaja sõltub lapsele määratud teenuse liigist ning sellest tulenevalt käesolevas määruses sätestatud teenuse osutajatest.

  (5) Anija vallas osutab lapsehoiuteenust Anija Valla Lasteaiad selleks ettenähtud ruumides.

  (6) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 64.   Teenuse taotlemine

  (1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab vajatava abi ulatust ja lisab soovi korral tõendid teenuse saamise põhjendamiseks.

  (2) Tõenditeks võivad olla:
  1) õppenõustamiskomisjoni soovitused;
  2) lapse iseloomustus haridusasutusest;
  3) lapse individuaalse arengu jälgimise kaart;
  4) lapse ravimiskeem.

  (3) Pärast avalduse saamist selgitab spetsialist ühe nädala jooksul välja lapse tegeliku olukorra, hindab lapse abivajadust ja määrab osutatavad teenused käesoleva määruse § 62 lõike 3 või 4 alusel.

§ 65.   Teenuse määramine

  (1) Spetsialist hindab lapse abivajadust igal lapsel eraldi.

  (2) Hindamistulemustest ja vajadustest lähtuvalt määrab spetsialist vajalikud teenused lapsele ja perele. Teenuse vajadus tuleb ära hinnata STAR-is koostatud juhtumiplaanis, mille tegevuskavas peab olema välja toodud teenuse vajadus ja sagedus.

  (3) Soovi korral nõustab spetsialist teenuse saajat teenuse liigi ja teenuse osutaja valikul.

  (4) Lapsehoiuteenuse osutamisel koostab spetsialist koostöös teenust saava isiku ja teenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.

  (5) Teenuse osutamine määratakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses võib määrata aja, millal tuleb korrata puudega lapse teenuste vajaduse hindamist.

§ 66.   Teenuse rahastamine

  (1) Määruse § 62 lõikes 3 punktides 1 ja 2 loetletud teenuste osutamisel toimub rahastamine vastavalt käesolevas määruses § 27 või § 52 sätestatule.

  (2) Määruse § 62 lõike 3 punktides 3-8 ja lõikes 4 on teenus teenuse saajale üldjuhul tasuline.

  (3) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud:
  1) paljulapselised pered;
  2) toimetulekutoetuse saaja pere laps(ed);
  3) isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu;
  4) puudega laps.

  (4) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega.

  (5) Halduslepingu alusel teenuste osutamisel toimub rahastamine teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.

12. jagu Vältimatu sotsiaalabi 

§ 67.   Vältimatu sotsiaalabi kirjeldus

  (1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

  (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 68.   Vältimatu sotsiaalabi saaja

  Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes:
  1) elab Anija vallas;
  2) viibib Anija vallas, kuid kelle elukoht ei asu Anija vallas. Sel juhul kooskõlastatakse abi andmine isiku elukohajärgse omavalitsusega;
  3) ei oma kindlat elukohta või kelle elukohta pole võimalik kindlaks määrata;
  4) on vabanenud kinnipidamiskohast ja kes elas viimati Anija vallas;
  5) on välismaalane ja kes abi vajamise ajal asub ajutiselt Anija valla territooriumil.

§ 69.   Vältimatu sotsiaalabi osutamine

  (1) Vältimatu sotsiaalabi saamiseks peab isik esitama vallavalitsusele andmed, mis on vajalikud vältimatu sotsiaalabi osutamiseks.

  (2) Vältimatut sotsiaalabi korraldab vallavalitsuse spetsialist ja abi osutab Kehra Sotsiaalkeskus, kuni abi vajaja ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

  (3) Vältimatu sotsiaalabi on teenuse saajale tasuta.

13. jagu Muud sotsiaalteenused 

§ 70.   Muude sotsiaalteenuse kirjeldus

  (1) Vallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest.

  (2) Teenuste osutamisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadustest.

  (3) Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
  1) nõustamine,
  2) psühholoogi nõustamisteenus,
  3) perenõustamisteenus,
  4) perelepitusteenus,
  5) eripedagoogi nõustamisteenus,
  6) logopeedi teenus,
  7) kriisiabiteenus (sh laste leinalaager),
  8) tugirühmades ja –programmides osalemine,
  9) rehabilitatsiooniteenusel osalemine,
  10) erihoolekandeteenus (toetatud elamine, toetatud töötamine, igapäevaelu toetamine),
  11) sõltuvusravi,
  12) toiduabi,
  13) viipekeele teenus,
  14) omasteta surnud isiku matmise korraldamine,
  15) häirenuputeenus,
  16) päevakeskuse teenus eakatele ja puuetega isikutele,
  17) päevahoiuteenus täisealistele puuetega inimestele,
  18) muud toetavad teenused.

§ 71.   Muude sotsiaalteenuste osutamine

  (1) Teenusele suunatakse spetsialisti ettepanekul või isiku põhjendatud avalduse alusel.

  (2) Spetsialisti ettepanekul korraldatakse teenuste osutamist juhtudel, kui abi vajava isiku olukord ei võimalda tal oma tahet väljendada ning talle pole määratud eestkostjat.

  (3) Isiku avaldusele lisatakse teenuse määramise otsustamiseks vajalikud dokumendid.

§ 72.   Muude sotsiaalteenuste rahastamine

  (1) Muude sotsiaalteenuste hinna kinnitab teenuse osutaja.

  (2) Teenus on isikule tasuline.

  (3) Teenus on tasuta järgmistele abivajajatele:
  1) puudega psüühilise erivajadusega täisealised isikud,
  2) paljulapselised pered,
  3) isikule, kelle ühe kuu sissetulek on võrdne või jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kahekordsest toimetulekupiirist.

  (4) Muid sotsiaalteenuseid osutatakse valla eelarvest valla eelarveliste vahendite või sihtfinantseeritavate vahendite olemasolul.

  (5) Muu sotsiaalteenuse osutamise rahastamine toimub üldjuhul teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.

  (6) Juhul kui muu sotsiaalteenuse eest tasumiseks ei rakendata § 72 lõikes 5 nimetatut, võib teenuse kasutajale määrata toetust vallavalitsuse korraldusega.

3. peatükk MENETLUSTOIMINGUD 

§ 73.   Teenuse taotlemine

  (1) Teenust on õigus taotleda isikul, kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja ta vajab toimetulemiseks kõrvalabi.

  (2) Teenust võib taotleda ka kõrvalabi vajava isiku pereliige, lähedane või muu isik.

  (3) Teenuse taotlemiseks või teenuse rahaliseks hüvitamiseks esitab taotleja kirjaliku või suulise avalduse vallavalitsusele. Avalduses märgitakse taotleja nimi, isikukood, elukoht ning teenuse taotlemise põhjus. Vajadusel esitatakse andmed perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta.

  (4) Vajadusel tuleb avaldusele lisada teenuse saamist põhjendavad täiendavad dokumendid.

  (5) Vajadusel külastab spetsialist teenust vajavat isikut tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse ulatuse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks. Vajaduse ilmnemisel kaasatakse abivajadusel hindamisel teisi erialaspetsialiste.

§ 74.   Teenuse määramine

  (1) Teenuse taotlejate avaldused vaatab spetsialist läbi nädala jooksul ning hindab kaalutlusõiguse alusel avalduse põhjendatust, taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid ning lisatud dokumente.

  (2) Spetsialistil on põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida teenuse saamise õiguse olemasolu või teenuse ulatust, teenuse andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas teenuse taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust.

  (3) Spetsialist teeb ettepanekud vallavalitsusele teenuse määramise või mittemääramise kohta. Vallavalitsus teeb otsuse 10. tööpäeva jooksul avalduse saabumisest vallavalitsusse.

  (4) Teenuse määramisel tugineb vallavalitsus korralduse tegemisel spetsialisti ettepanekule.

  (5) Otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud uurimis-ja kaalutlusõiguse põhimõtetest.

  (6) Tekkinud vaidlused teenuse taotleja ja spetsialisti vahel lahendatakse vallavalitsuse istungil, vaidemenetlusega või kohtus.

  (7) Otsus teenuse andmise või sellest keeldumise kohta peab olema põhjendatud ning tuginema seadustele või muudele õigusaktidele.

§ 75.   Sotsiaalteenuse osutamisest keeldumine

  (1) Sotsiaalteenuse osutamisest võib keelduda kui:
  1) taotleja on esitanud valeandmeid;
  2) taotleja ei esita spetsialisti ja vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni poolt küsitud täiendavaid dokumente;
  3) soovitud teenuse osutamine ei ole põhjendatud ning taotlejale saab pakkuda teisi sotsiaalteenuseid.

  (2) Sotsiaalteenuse või teenuse osutamisest keeldumise haldusakt tehakse vastavalt avalduses märgitud valikule isikule teatavaks:
  1) avalduses märgitud e-posti aadressil;
  2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu;
  3) vastava valdkonna spetsialisti juures;
  4) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil;
  5) haldusakti lihtkirjaga teatavakstegemisel loetakse kätte toimetatuks, kui on möödunud viis kalendripäeva selle Eesti piires saatmisest või 30 kalendripäeva välismaale saatmisest.

§ 76.   Teenuse osutamise lõpetamine

  Teenuse osutamine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega järgmistel juhtudel:
  1) teenuse vajaduse ära langemisel;
  2) teenuse täieliku ja nõuetekohase osutamisega;
  3) teenuse saaja või tema seadusliku esindaja avalduse alusel teenusest loobumiseks;
  4) kui teenuse saaja ei vasta teenuse saamise tingimustele;
  5) teenuse saaja surma korral;
  6) kui teenuse saaja asub elama teise omavalitsusse;
  7) kui teenuse saaja on esitanud teenuse saamiseks teadlikult valeandmeid;
  8) kui teenuse saaja rikub pahauskselt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud põhikohustust või teenuse saamise kõrvaltingimusi, mille korral seadus sätestab õiguse lõppemise;
  9) kui teenuse saajal tekib õigus muule teenusele või muu teenuse andmise algusega;
  10) teenuse andmise korralduse tühistamise või kehtetuks tunnistamisega;
  11) muudel asjaoludel, mis takistavad teenuse osutamist.

4. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 77.   Sotsiaalteenuste kulutuste tagasinõudmine

  (1) Vallavalitsus nõuab teenuse taotlejalt talle alusetult osutatud teenuste eest tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi:
  1) kui isikul puudus õigus teenusele, kuna õigust ei olnud tekkinud;
  2) kui isikul puudus õigus teenusele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud;

  (2) Kui isik keeldub alusetult talle määratud teenuse eest raha tagasi maksmast, võib vallavalitsus teha teenuse saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vallavalitsus anda selle sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (3) Vallavalitsusel on teenuse määramiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse alusel.

§ 78.   Vaidluste lahendamine

  (1) Sotsiaalkindlustusamet teostab haldusjärelevalvet osutatavate sotsiaalteenuste ja muu kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle.

  (2) Sotsiaalteenuste määramise otsusega mittenõustumise korral on teenuse taotlejal õigus esitada vaie Anija Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvestades korralduse teatavakstegemisest.

§ 79.   Sotsiaalteenuse rahastamine

  (1) Teenuseid osutatakse valla eelarvelistest vahenditest, sihtfinantseeritavatest vahenditest ja/või isiku omaosalusest.

  (2) Teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus, väljaarvatud § 72 lõige 1.

  (3) Vallavalitsus võib teenuse saajat omaosalusest täielikult või osaliselt vabastada erandjuhtudel korralduse alusel lähtudes vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni või spetsialisti ettepanekust.

  (4) Teenust saav isik tasub osutatud teenuse eest igakuiselt sularahas või arve alusel vallavalitsuse raamatupidamisele.

§ 80.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks Anija Vallavolikogu 26.03.2020 määrus nr 69 ”Sotsiaalteenuste osutamise kord“.

§ 81.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale avaldamist Riigi Teatajas.

Jaanus Kalev
vallavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json