Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Anija valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Väljaandja:Anija Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.02.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 25.02.2021, 7

Anija valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Vastu võetud 18.02.2021 nr 93

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja veeseaduse § 104 lõike 7 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesolev reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded reovee kohtkäitluse planeerimisele, ehitamisele, kasutamisele ning kohtkäitlusrajatistest reovee äraveole Anija valla haldusterritooriumil.

  (2) Reovee kohtkäitlusrajatiste projekteerimine, ehitamine ja likvideerimine toimub ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide ning Anija valla üldplaneeringu ja käesoleva eeskirja kohaselt.

  (3) Käesolev eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
  1) teostavad reovee kohtkäitlust ning seoses sellega vajavad ja kasutavad reovee äraveo teenust;
  2) osutavad reovee äraveo teenust.

  (4) Käesolevat eeskirja ei kohaldata, kui kinnistu omanikul peab veeseaduse kohaselt olema heitvee ärajuhtimiseks veeluba või kompleksluba.

§ 2.   Mõisted

  (1) Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku ja nende rakendusaktides sätestatu tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.

  (2) Lisaks kasutatakse käesolevas eeskirjas järgmisi mõisteid:
  1) heitvesi – heitvesi on kasutusel olnud vesi, mis juhitakse suublasse peale omapuhastis puhastamist;
  2) hoolduspäevik – vabas vormis päevik, mis kajastab reovee kohtkäitlusrajatise hooldamisega seotud informatsiooni;
  3) imbsüsteem – omapuhasti, mille kaudu majapidamise reovesi immutatakse pinnasesse;
  4) inimekvivalent (edaspidi ie) - ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku reostuskoormuse ühik.
  5) omapuhasti – rajatis, kus kõrvaldatakse reoained ja ebasoovitavad organismid reoveest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega ning mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 ie;
  6) purgimine – kohtkäitlusrajatisest reovee, reoveesette või kuivkäimla sisu väljapumpamine, äravedu ja purgimissõlme juhtimine;
  7) purgimissõlm – tekkekohast äraveetava reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise koht;
  8) reovesi – reovesi on olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab kehtestatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada.
  9) reovee bioloogiline puhastamine ehk sekundaarne puhastamine on reoveest reoainete kõrvaldamine bioloogiliste protsesside toimel, mille tulemusel heitvesi vastab vähemalt Keskkonanministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ lisa 1 tabelis 1 esitatud heitvee biokeemilise hapnikutarbe, heljumi ja keemilise hapnikutarbe piirväärtustele;
  10) reovee süvapuhastus ehk tertsiaalne puhastus – on reovee puhastusviis, mille tulemusel heitvesi vastab vähemalt Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ lisa 1 tabelis 1 esitatud biokeemilise hapnikutarbe, keemilise hapnikutarbe, üldlämmastiku, üldfosfori ja heljumi piirväärtustele;
  11) reovee kogumismahuti – reovee ajutiseks hoiustamiseks ette nähtud lekkekindel ja äravooluta rajatis;
  12) reovee kohtkäitlus – reovee tekkekohas, üldjuhul ühe kinnistu piires tekkiva reovee kogumine kogumismahutisse (sh kuivkäimla lampkasti) või puhastamine omapuhastis, sh selle tulemusena tekkiva heitvee juhtimine suublasse või kuivkäimla sisu kompostimine;
  13) reovee kohtkäitlusrajatis – reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline rajatis, mida kasutatakse reovee kogumiseks (sh kuivkäimla), puhastamiseks (sh septik) või nõuetekohaselt puhastatult heitveena suublasse juhtimiseks;
  14) reoveekogumisala – keskkonnaministri poolt kinnitatav ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks;
  15) suubla – veekogu, veekogu osa või maapõue osa, kuhu juhitakse heitvett.

§ 3.   Reovee kohtkäitluse üldtingimused

  (1) Reovee kohtkäitlus (edaspidi kohtkäitlus) on lubatud olmes tekkiva reovee kohtkäitluseks üldjuhul selle tekkekoha kinnistu piires.

  (2) Erandkorras on mitme kinnistu tarbeks lubatud paigaldada reovee kogumismahuti või rajada omapuhasti juhul, kui tegevus on majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud.

  (3) Reovee kogumismahuti on lubatud paigaldada ja omapuhasti on lubatud rajada alale, mida Anija valla üldplaneeringu ning Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi kava) kohaselt ei kaeta ühiskanalisatsiooniga.

  (4) Alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel, kus on käesoleva eeskirja kehtestamise hetkel ühiskanalisatsioon välja ehitatud, on erandkorras lubatud käesoleva eeskirja § 6 sätestatud loa alusel, kui kogumismahuti või omapuhasti oli rajatud enne ühiskanalisatsiooni väljaehitamist, lekkekindlate kogumismahutite kasutamine ja bioloogiliselt või süvapuhastatud reovee juhtimine suublasse tingimusel, et on tagatud nõuetekohane kaugus ümbruskonna puur- ja salvkaevudest (minimaalselt 50 m kaevu hooldusala või sanitaarkaitseala välispiirist) kuni ühiskanalisatsiooniga liitumiseni.

  (5) Ühiskanalisatsiooniga kaetud üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalal on erandkorras lubatud kasutada reovee kogumiseks olemasolevat lekkekindlat reovee kogumismahutit käesoleva eeskirja § 6 sätestatud loa alusel, kuni ühiskanalisatsiooniga liitumiseni, kui reovee kogumismahuti oli rajatud enne ühiskanalisatsiooni väljaehitamist.

  (6) Alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel, kus puudub käesoleva eeskirja kehtestamise hetkel ühiskanalisatsioon, on käesoleva eeskirja § 6 sätestatud loa alusel lubatud erandkorras lekkekindlate kogumismahutite rajamine ning kasutamine ja bioloogiliselt või süvapuhastatud reovee juhtimine suublasse tingimusel, et on tagatud nõuetekohane kaugus ümbruskonna puur- ja salvkaevudest (minimaalselt 50 m kaevu hooldusala või sanitaarkaitseala välispiirist). Kohtkäitlus nimetatud reoveekogumisalal on erandkorras ja ajutise lahendusena lubatud kuni 4 aastat peale ühiskanalisatsiooni liitumisvõimaluse loomist. Reovee kohtkäitlussüsteem tuleb ehitada selliselt, et pärast ühiskanalisatsiooni ehitamist on võimalik kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga.

  (7) Üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalal on omapuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite, kasutamine ja heitvee suublasse juhtumine keelatud.

  (8) Kui ühiskanalisatsiooniga kaetud alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalal asuvas ehitises või ehitise teenindamiseks on kasutusel kogumismahuti või omapuhasti ning planeeritakse ehitise ümberehitamist või laiendamist on kohustus liituda ühiskanalisatsiooniga.

  (9) Reoveekogumisalata kompaktse asustusega aladel (näiteks külasüdamed, aiandus- või suvilaühistud vms), kus ei ole võimalik tagada heitvee immutuskoha nõuetekohast kaugust ümbruskonna puur- ja salvkaevudest ja kus on oht kaevude vee saastumiseks, tuleb kasutada reovee kogumist kogumismahutisse.

§ 4.   Nõuded reovee kohtkäitlusrajatisele

  (1) Reovee kohtkäitlussüsteemi tüübi ja asukoha valikul peab lähtuma ehitusseadustikust ja veeseadusest ning reoveekäitlust reguleerivatest õigusaktidest, kusjuures arvesse tuleb võtta kinnistu asukohta, maapinna ja maapõue geoloogilisi-hüdrogeoloogilisi omadusi, sh põhjavee kaitstust, käideldava reovee hulka ja saastatust, võimalike suublate, olemasolevate ja kavandatavate ehitiste, sh hoonete, teede ja kanalisatsioonirajatiste asukohti, veekogude ja joogiveehaarete olemasolu ja nende lähedusest tulenevaid piiranguid, samuti väljaspool kinnistut asuvatest objektidest kinnistule ulatuvate kujade, sanitaarkaitse- ja hooldusalade ulatust.

  (2) Reovee kohtkäitlussüsteemi ehitamine peab olema ohutu ning selle kasutamine, sh hooldamine ei tohi põhjustada ohtu inimesele, keskkonnale ega varale, sh naaberkinnistutele.

  (3) Reovee kohtkäitlusrajatise üldised nõuded:
  1) lubatud on paigaldada vaid sertifitseeritud reovee kogumismahutit või omapuhastit;
  2) reovee kohtkäitlusrajatis ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas ja puur- ning salvkaevu hooldusalas;
  3) reovee kohtkäitlusrajatis peab olema aastaringselt tühjendav ning tagatud tühjendusveoki juurdepääs;
  4) reovee kohtkäitlusrajatise paigaldus ja kasutamine peab vastama tootele esitatud nõuetele;
  5) tuleb vältida sade- ja lumesulamisvee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse;
  6) reovee kohtkäitlusrajatise luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt;
  7) reovee kogumismahuti ja omapuhasti tuleb paigaldada pinnasesse, tagades nende liikumatuse;
  8) kohtkäitlussüsteem peab paiknema joogiveekaevu suhtes allanõlva ning selle asukohta ei tohi ohustada üleujutused;
  9) reovee kogumismahuti, omapuhasti ja nendest kulgev lokaalne torustik peab olema külmumiskindel;
  10) reovee kogumismahuti ja omapuhasti peab olema ventileeritav;
  11) reovee kogumismahuteid tuleb regulaarselt tühjendada ja nende täituvust kontrollida.

§ 5.   Nõuded omapuhastile

  (1) Omapuhasti rajamisel tuleb lähtuda veeseadusest, ehitusseadustikust ning riiklikest õigusaktidest, mis reguleerivad reovee puhastamist ning kanalisatsiooniehitise veekaitsenõudeid.

  (2) Isikliku majapidamise omapuhasti rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis, omapuhasti rajamisel jõudlusega kuni 50 ie tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt ning omapuhasti rajamisel jõudlusega alates 50 ie tuleb esitada ehitusloa taotlus.

  (3) Omapuhasti rajamisel esitatav ehitusprojekt peab sisaldama ning isikliku majapidamise omapuhasti rajamise ehitusteatisele peab juurde olema lisatud järgmised dokumendid ja andmed:
  1) kinnistu hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldust (põhjavee kaitstus, põhjavee liikumissuund, maapinna absoluutkõrgused) ning hinnangut kinnistu geoloogilise sobivuse kohta omapuhasti rajamiseks;
  2) informatsiooni põhjavee aastaringse kõrgustaseme ning pinnavee esinemise osas kinnistul;
  3) informatsiooni tarbitava vee koguse ja vee tarbimise hooajalisuse kohta;
  4) reoveekäitlussüsteemi kirjeldust;
  5) omapuhasti nõuetele vastavat asukohta (sh asukoht puur- ja salvkaevude suhtes);
  6) geodeetilist asendiplaani koos reoveekäitlusrajatiste ning veevarustuse objektide vastavate kujade ja hooldustsoonidega;
  7) imb- või filtersüsteemi läbilõiget või tehnoloogilist skeemi;
  8) selgitust vajalike meetmete kohta, tagamaks seadusandlusest tulenevate nõuete täitmist;
  9) eelpool välja toodud andmed esitatakse elektrooniliselt ning asendiplaan esitatakse *.pdf ja *.dwg formaadis.

  (4) Omapuhasti ehitusprojekt peab olema koostatud pädeva isiku poolt. Isik on pädev, kui talle on väljastatud kutsetunnistus vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimiseks või ta on registreeritud Majandustegevuse registris tegevusala liigiga hoone ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine.

  (5) Omapuhasti kujade ulatumisel naaberkinnistule lisatakse ehitusprojektile naaberkinnistu omanike nõusolekud. Naaberkinnistu omanike nõusolek tuleb lisada ka juhul, kui omapuhasti põhjustab naaberkinnistule kitsendusi kaevude rajamise osas (omapuhastiks olev imbsüsteem paikneb naaberkinnistule lähemal kui 50 m).

  (6) Kui põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse juhtida järgmistes kogustes, arvestades veeseaduses ja käesoleva eeskirja § 3 lõigetes 3-8 sätestatud erisusi:
  1) kuni 50 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist
  2) kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist;
  3) kuni 5 m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit reovett;
  4) kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist;

  (7) Heitvee suublasse juhtimine ei ole lubatud:
  1) veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal;
  2) lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist;
  3) lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala;
  4) lähemalt kui 50 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust

  (8) Heitvee veekogusse juhtumine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja kuni 50 meetrit väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala.

  (9) Veekogusse ja kraavi tohib omapuhastist juhtida ainult bioloogiliselt puhastatud reovett.

  (10) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et:
  1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise omapuhasti korral;
  2) septiku või muu pealt kinnise omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;
  3) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva.

  (11) Omapuhastist alla 5 m3 heitvee ööpäevas pinnasesse juhtimisel peab olema võimalik võtta esinduslikke proove omapuhastisse sisenevast reoveest.

  (12) Heitvee suublasse juhtimiseks on vajalik veeluba. Veeluba ei ole vajalik kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab veeseaduses kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele.

  (13) Nõuded omapuhastile on eelkõige sätestatud:
  1) veeseaduss;
  2) Keskkonnaministri 31.07.2019 määruses 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1”;
  3) Keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“.

§ 6.   Reovee kohtkäitlusloa taotlemine kohtkäitlusrajatisele reoveekogumisaladel

  (1) Reovee kohtkäitlusloa taotlemisel esitab kinnistu omanik vallavalitsusele:
  1) käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohase taotluse;
  2) kinnistu plaani koos olemasolevate reovee kohtkäitlusrajatiste koosseisu ning paigutusega, samuti joogivee saamise rajatiste paigutusega. Kinnistu plaan peab haarama kõrvalkinnistuid kuni nendel paiknevate hooneteni;
  3) reovee kohtkäitlusrajatiste ehitamise tehnilised dokumendid (joonised, sertifikaadid, kasutusjuhendid) või pädeva eksperdi hinnangu reovee kohtkäitlusrajatise nõuetele vastavuse kohta.

  (2) Nõuetekohase taotluse ja vajalikud lisaandmed esitanud kinnistu omanikule väljastab vallavalitsus reovee kohtkäitlusloa käesoleva eeskirja lisas 2 toodud vormi kohaselt ühe kuu jooksul arvates puudusteta taotluse esitamisest tingimusel, et reovee käitlemine on võimalik keskkonnakaitse ja tervisekaitselise ohutuse ning käesoleva eeskirja nõudeid järgides.

  (3) Loa väljastamisel tuleb lähtuda veeseadusest ja veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatud nõuetest.

  (4) Kui reovee kohtkäitlusluba pole võimalik väljastada, teatab vallavalitsus sellest taotlejale kirjalikult koos keeldumise põhjustega ja puuduste kõrvaldamise tähtajaga.

  (5) Reovee kohtkäitlusloas määratakse käidelda lubatava reovee liik ja kogus, reovee käitlusviis ning vajadusel nõuded reoveele ja käitlusrajatistele ning loa kehtivuse tähtaeg.

  (6) Enne käesoleva määruse jõustumist ehitatud reovee kohtkäitlusrajatistele tuleb taotleda reovee kohtkäitluse luba hiljemalt 1. oktoobriks 2021.

  (7) Reovee kohtkäitlusluba antakse välja kuni 10 aastaks.

§ 7.   Reovee kohtkäitlusloa kehtivuse lõppemisel uue loa taotlemine

  (1) Taotluse uue reovee kohtkäitlusloa saamiseks esitatakse vähemalt 1 kuu enne reovee kohtkäitlusloa kehtivuse lõppu.

  (2) Reovee kohtkäitlusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele käesoleva eeskirja § 6 lõikes 1 toodud dokumendid ning:
  1) andmed tarbitud vee (olemasolu korral) ja käideldud reovee koguste kohta viimasel aastal;
  2) kohtkäitlusrajatisest reovee äraveo dokumendid viimase 2 aasta kohta.

§ 8.   Reovee kohtkäitlusloa kehtetuks tunnistamine

  Vallavalitsus võib reovee kohtkäitlusloa kehtetuks tunnistada eelkõige siis kui reovee kohtkäitlusel on rikutud reovee kohtkäitlusloaga määratut, Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise eeskirja või käesolevat eeskirja.

§ 9.   Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine ja hooldus

  (1) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hoolduse eest vastutab reovee kohtkäitlusrajatise omanik.

  (2) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine peab toimuma keskkonna- ja tervisekaitse seisukohalt ohutult.

  (3) Reovee kogumismahutit ja omapuhastit tuleb kasutada vastavalt selle otstarbele ja kasutamisjuhendile.

  (4) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab tagama reovee kogumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla korrasoleku ja ümbruse hooldamise ning rajatise õigeaegse tühjendamise, et vältida mahutite ületäitumisest tingitud reovee keskkonda jõudmist.

  (5) Reostuse jõudmisel keskkonda peab kohtkäitlussüsteemi omanik võtma viivitamatult tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.

  (6) Omapuhasti seisukorda tuleb vähemalt kord aastas kontrollida, kontrolli tulemused kanda vabas vormis peetavasse hoolduspäevikusse, vajadusel teostada hooldustöid.

  (7) Hoolduspäevik peab sisaldama vähemalt:
  1) omapuhasti ülevaatuse kuupäeva;
  2) omapuhasti hooldustööde (nt puhastuselementide hooldamine/vahetamine, bioaktivaatorite lisamine) kirjeldust ja teostamise kuupäeva;
  3) reovee puhastamise käigus tekkiva sette äraveo koguseid ja kuupäeva.

  (8) Kuivkäimla sisu kompostimise tingimused:
  1) kuivkäimla sisu (fekaali) komposteerimine, laialilaotamine või maassekaevamine on Anija valla tiheasustusaladel keelatud;
  2) kuivkäimla sisu tohib oma kinnistule komposteerida vaid hajaasustuses;
  3) komposteeritud kuivkäimla sisu tohib väetamiseks kasutada vaid hilissügisel, järgides keskkonna- ning tervisekaitse nõudeid;
  4) komposteeritud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele.

  (9) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab nõudma tema poolt tellitud purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist dokumenti ära veetud reovee koguse ja kuupäeva kohta ning säilitama seda vähemalt 2 aastat, et keskkonnainspektori või valitsuse volitatud isiku nõudmisel oleks see ettenäidatav kui faktiline tõendusmaterjal käitlusrajatise nõuetekohasest kasutamisest ja hooldusest.

§ 10.   Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamine ning reovee äraveo ja purgimise kord

  (1) Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamise, reovee äraveo ja purgimise teenust osutav ettevõtja (edaspidi ettevõtja) peab omama registreeringut äriregistris.

  (2) Ettevõtja peab purgimisteenuse osutamiseks sõlmima lepingu selle vee-ettevõtjaga, kelle hallatavasse ühiskanalisatsioonisüsteemi reovesi purgitakse

  (3) Ettevõtja on kohustatud väljastama kliendile igakordselt dokumendi (kviitungi) teenuse osutamise kohta, kus on märgitud vähemalt ettevõtja nimi, registrikood, teenuse lühikirjeldus ja osutamise aadress, vastu võetud reovee kogus, kuupäev ning reovee purgimiskoht.

  (4) Reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsetesse purgimissõlmedesse. Väljaspool spetsiaalseid purgimissõlmi on reovee keskkonda juhtimine keelatud.

  (5) Kogumismahutite tühjendamise, veo ning mahalaadimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust purgimisteenust osutav ettevõtja.

§ 11.   Järelevalve ja vastutus

  (1) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle korraldab vallavalitsus.

  (2) Käesoleva eeskirja nõuete täitmise eest vastutab reovee kohtkäitlusrajatise omanik.

  (3) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab säilitama reovee äraveo dokumente kaks aastat, vajadusel esitama need järelevalve teostajale.

  (4) Omapuhasti omanik peab säilitama omapuhasti hoolduspäeviku viimase viie aasta jooksul tehtud kanded.

  (5) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik või valdaja on kohustatud säilitama kohtkäitlusrajatise vastavussertifikaati või -deklaratsiooni ning selle vallavalitsusele või teistele järelevalvet teostavatele isikutele nõudmisel esitama.

  (6) Reovee kogumismahuti ja kuivkäimla lampkasti lekkekindluse või omapuhasti töökindluse tõendamiseks on järelevalve teostajal õigus nõuda reovee kohtkäitlusrajatise omanikult pädeva eksperdi poolse kontrolli teostamist.

  (7) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust igast reovee kohtkäitlusrajatise avariist, sealhulgas reovee kogumismahuti lekkest ning võtma tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse ning tervisekaitse tagamiseks.

  (8) Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamise, äraveo ning purgimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust käesoleva eeskirja § 10 lõikes 1 nimetatud ettevõtja.

§ 12.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 19.04.2018 määrus nr 21 „Anija valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Jaanus Kalev
vallavolikogu esimees

Lisa 1  Taotlus reovee kohtkäitlusloa saamiseks

Lisa 2 Reovee kohtkäitlusluba

/otsingu_soovitused.json