Rõuge valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 15.03.2022 nr 6
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, lõike 3 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõike 6, § 70, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” § 4 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Rõuge valla haldusterritooriumil.
(2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega ning riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga.
(3) Eeskirja eesmärk on Rõuge vallas puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. Eesmärki aitab ellu viia korraldatud jäätmevedu.
(4) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile valla territooriumil viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele.
(5) Jäätmehoolduse arendamist Rõuge valla haldusterritooriumil korraldab Rõuge Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisted alljärgnevas tähenduses:
1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jmt;
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sh filtrid, pagaritooted jmt;
3) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
4) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada jäätmemahutisse (nt mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms). Suurjäätmed ei ole ehitusjäätmed, suuremõõtmelised probleemtooted (nt romusõidukid või nende osad, sh rehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed (nt pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja nende jäätmed ning muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed;
5) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni;
6) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed nagu näiteks puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel, sh ehitusmaterjali hoidmisel, remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel;
7) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale nagu näiteks värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, tulekustutid jmt;
8) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel, toorainena, kütusena või muul otstarbel (nt paber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed jmt);
9) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamisega, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud;
10) jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
11) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
12) jäätmevedaja on jäätmeveo teenuse osutaja, kellel on keskkonnaloa või registreeringu alusel õigus jäätmeid vedada;
13) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete vedamiseks ja nõuetekohaseks käitlemiseks üleandmiseks ning jäätmevaldaja võtab endale kohustuse selle eest tasumiseks;
14) pakendite kogumiskoht on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite või pakendijäätmete kogumismahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Rõuge valla haldusterritooriumil viibivatele isikutele;
15) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;
16) tiheasustusala on käesoleva eeskirja tähenduses Rõuge valla üldplaneeringus välja toodud alad. Ülejäänud valla territoorium on hajaasustusala;
17) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
2. peatükk Jäätmehoolduse korraldus
§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, eeskirjast ja teiste asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
(2) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumise ja äraveo kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.
(3) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
(4) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(5) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist ja ringlusse võttu võimalikult suures ulatuses. Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsetele jäätmetele. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja nõuetekohaselt käidelda järgmised jäätmed:
1) paber ja kartong;
2) plastid;
3) metallid;
4) klaas;
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
8) pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid ja muud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit;
10) tekstiil;
11) suurjäätmed;
12) probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
13) ohtlikud jäätmed.
14) Jäätmevedaja ei tohi liigiti kogutud jäätmeid vedamisel segada.
(6) Jäätmevedaja peab koristama kogumismahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.
(7) Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu elamute läheduses on keelatud ajavahemikus 23.00-6.00.
(8) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud.
(9) Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi, sh on kiletamata paberi ja kartongi põletamine lubatud üksnes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks. Eelistada tuleb paberi ja kartongi liigiti kogumist. Küttekoldeväliselt võib kuivi puuoksi ning immutamata ja värvimata puitu põletada üksnes hajaasustuses jäätmevaldaja kinnistu piires ning tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil järgides seejuures tuleohutusnõudeid. Keelatud on põletada puu- ja põõsalehti. Aia- ja haljastujäätmete põletamisele tuleb eelistada kompostimist.
(10) Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat ja käitlemine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud.
(11) Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise arendamine peab tagama jäätmeseaduse § 134 ja § 1363 kehtestatud sihtarvude täitmise ettenähtud tähtajaks. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on sätestatud peatükis 5.
§ 4. Jäätmekäitlus avalikel üritustel ja aladel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamine eest ürituse korraldaja ning jäätmemahuteid peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.
(2) Avalikel üritustel peavad olema eraldi mahutid segaolmejäätmetele, tagatisrahaga pakenditele ehk panditaarale, pakendijäätmetele ja biojäätmetele.
(3) Majandustegevuseks avalikult kasutatavate ehitiste vahetusse lähedusse ning avalikult kasutatavatele teedele ja ühiskondlikele aladele (nt park, supelrand, tervisekompleks, mänguväljak, jalg- ja kergliiklustee jt) tuleb paigaldada vastava jäätmeliigi kogumiseks sobivad ning võimalusel visuaalselt keskkonda sobituvad jäätmemahutid või prügiurnid. Eelistada tuleb mahuteid, mis võimaldavad jäätmete sorteerimist jäätmeliikide kaupa. Jäätmemahutite ja prügiurnide paigaldamise eest vastutab tegevuskoha või ala omanik või valdaja.
(4) Avalikult kasutatavaid jäätmemahuteid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et on välditud nende ületäitumine ning tõrjutud oht keskkonnareostusele.
§ 5. Jäätmekäitlus kalmistul
(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab vallavalitsus või territooriumi haldav isik.
(2) Kalmistul ning hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb nõuetekohaselt liigiti koguda alljärgnevalt:
1) biolagunevad jäätmed (lehed, oksad ja muu taimne materjal);
2) segaolmejäätmed (küünlatopsid, kilekotid, pärjaalused jms);
3) suurjäätmed (pingid, hauapiirded, hauakivid jms).
(3) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud tähistatud kohta või kogumismahutisse. Segaolmejäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud kogumismahutitesse.
(4) Liigiti kogutud suurjäätmete käitluse ja äraveo korraldab hauaplatsi hooldaja omal kulul.
(5) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
§ 6. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik ja jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise, hoiustamise ja jäätmekäitlejale üleandmise. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustustest;
3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku. Ühismahuti kasutajad saavad olla vahetus läheduses paiknevate kinnistute omanikud või ühele omanikule kuuluvad kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevad erinevad kinnistud, kuid sellisel juhul jäätmemahuti tühjendamise sagedus määratakse tihedama väljaveoga piirkonna järgi.
4) hajaasustuses jäätmeveokite ligipääsu parandamiseks võib kasutada jäätmemaja, milles asuvad erinevate kinnistute olmejäätmekonteinerid või ühismahutid ja teised liigitikogumise konteinerid, mis on ühises või individuaalkasutuses;
5) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb paigutada konteinerisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
6) jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse ning jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. Ohtlike jäätmete hoiustamisel tuleb vältida nende segunemist omavahel või tavajäätmetega;
7) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumiskohtadesse, v.a jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav Rõuge valla koduleheküljel;
8) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmete käitlemise kulud kui jäätmevaldaja on need nõuetekohaselt jäätmekäitlejale üle andnud.
9) teavitama kirjalikult või e-postiga jäätmevedajat ja vallavalitsust kinnistu müügist 5 tööpäeva jooksul. Juhul kui jäätmevaldaja on jätnud jäätmevedajat teavitamata kinnistu müügist, siis tasutakse jäätmevedaja arved kuni jäätmevedajale teadasaamise kuupäevani ning jäätmeveo lepingu lõpetamiseks peavad olema tasutud jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatud teenuse eest esitatud arved.
(2) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühismahuti kasutamise kokkulepe tuleb edastada omavalitsusele ja jäätmevedajale. Ühismahuti kasutamise kokkuleppe vorm on esitatud Lisas 1.
(3) Juriidilistel isikutel on kohustus teavitada oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning -eeskirja nõuetest.
(4) Juriidilisest isikust jäätmetekitajal on kohustus pidada oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise üle koguselist ja liigilist arvestust. Kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks, võib kohaliku omavalitsuse üksus nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt oma tegevusega seotud jäätmehooldust käsitleva jäätmekava koostamist, mis vastab jäätmeseaduse § 39 lõigetele 31 ja 32.
(5) Jäätmekäitluskoha rajamisel peab arvestama valla üldplaneeringut, maakasutuse sihtotstarvet ja/või avalikku huvi. Jäätmekäitluskohti käitavad juriidilised isikud on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel keskkonnahäiringute, nagu hais, tolm, müra, lindude, näriliste või putukate kogunemine, aerosoolide sisaldus õhus, jäätmete tuulega laialikandumist jms keskkonnahäiringute teket.
§ 7. Jäätmemahutitele esitatavad nõuded
(1) Kogumismahuti peab tagama:
1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
3) lekete vältimise.
(2) Kogumismahutina võib kasutada:
1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel, käepideme(te)ga) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 140, 240, 360, 660, 800, 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada, seejuures uued kasutusele võetavad kogumismahutid peavad vastama kvaliteedistandardile EVS-EN-840;
2) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada jäätmekäitluskohta (sh sügavkogumismahutid, presskonteinerid);
3) ettemakstud jäätmekotti mahuga 140 liitrit (v.a ühismahutina), juhul kui jäätmeid tekib vähe ning konteineri paigaldamine ei ole ei ole võimalik (puudub ligipääsetav, tasane ja piisava kandevõimega alus).
(3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.
(4) Ettemakstud jäätmekoti jäätmemahutina kasutamisel tuleb tagada, et kott on kaitstud loomade ja lindude eest ning see ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist ega jäätmeveokisse tõstmise ajal.
(5) Kogumismahutil peab olema nähtavas kohas arusaadav info kogutava jäätmeliigi kohta ja jäätmete tekkekoha kinnistu aadress.
(6) Kogumismahuti paigaldamise nõuded:
1) kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta tasasele võimalikult kandvale alusele, vajadusel väljapoole kinnistu piire. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi, tuleohutuse ja tervisekaitsealaseid aspekte;
2) kogumismahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb kinnistul paigutada selliselt, et neid saaks tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast;
3) käsitsi teisaldatavad kogumismahutid tuleb paigutada selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele kogumismahutist;
4) kogumismahutid peavad paiknema hoonetest ja sõidukitest ohutus kauguses ega tohi häirida liikluskorraldust. Kõnniteele võib kogumismahuteid paigutada ainult tühjenduspäeval ja nii, et need ei segaks kõnniteel liikumist;
5) kogumismahutile juurdepääsutee peab olema juurdepääsetav ja võimalikult tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest liiklemist takistavatest esemetest;
6) kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(7) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti märgistuse, kinnistusisese ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest.
3. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 8. Korraldatud jäätmeveo piirkond, ulatus ja jäätmevedaja
(1) Rõuge valla korraldatud jäätmeveopiirkond hõlmab kogu Rõuge valla haldusterritooriumi.
(2) Korraldatud jäätmeveo korral kogutakse ja veetakse jäätmed määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kas Rõuge Vallavalitsuse või ühiselt Võru maakonna omavalitsuste poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmevedaja poolt. Korraldatud jäätmeveo riigihanke(te) tulemusel Rõuge Vallavalitsusega või ühiselt Võru maakonna omavalitsustega hankelepingu sõlminud isikul on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja hankelepingule.
(3) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
§ 9. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele:
1) segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01) – kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele;
2) paber ja kartong (jäätmekood 20 01 01) – kohustuslik kõikidele korterelamutele, eramajapidamistele toimub vedu jäätmevaldaja soovil;
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (jäätmekood 20 01 08) – kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kellel puudub kohtkompostimise võimalus.
(2) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata ka teised jäätmeliigid ning jäätmejaama ja punktide haldamise.
(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avalikult kasutatavatel aladel paiknevate kogumismahutite tühjendamine ning nendes olevate jäätmete käitlemine.
§ 10. Kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Segaolmejäätmete mahutid tuleb tühjendada sagedusega, mis välistab jäätmemahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Segaolmejäätmete mahuteid tuleb tühjendada järgmiste tühjendussagedustega:
1) tiheasustusalal vähemalt 1 kord nelja nädala jooksul;
2) ülejäänud valla territooriumil vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul;
3) tiheasutusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas nõuetekohaselt tagatud või biojäätmed antakse üle kogumismahutiga korraldatud jäätmeveo raames, võib segaolmejäätmeid keskkonnaspetsialisti nõusolekul kirjaliku vormikohase taotluse (lisa 2) alusel regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.
(2) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis välistab mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostumise, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul.
(3) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete (v.a kompostitavad biolagunevad jäätmed) mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele.
(4) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.
(5) Kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik pole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest vastavalt teenuste kontsessioonilepingule. Tühisõit on võrdsustatav jäätmeveolepingus sätestatud suurusega jäätmekogumisvahendi tühjendamise 50% teenustasuga, kuid mitte vähem kui üks (1) euro. Jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksema jäätmekogumisvahendiga kuid mitte vähemaga kui üks (1) euro.
(6) Kui mistahes jäätmete kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest.
(7) Jäätmevaldajal on põhjendatud juhul õigus taotleda kogumismahuti tühjendamist harvem, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2. Põhjendatud juhuks saab lugeda näiteks seda, kui kinnistu pole alaline elupind vmt juhud.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotluse esitamine ja menetlemine toimub käesoleva eeskirja §-des 18 ja 19 sätestatud korras.
§ 11. Jäätmete vedamine
(1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.
(2) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.
(3) Jäätmete vedamisel kasutatavad veokid peavad vastama vähemalt EURO 4 nõuetele, kui hankedokumentides ei nähta ette kõrgemat nõuet.
(4) Veopiirkonnas kogutud jäätmed viiakse käitlemiseks teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides määratud tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. Arvestada tuleb seejuures, et jäätmete käitlemine peab toimuma kooskõlas jäätmeseadusega.
§ 12. Jäätmete käitluskohad
(1) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud taaskasutatavad jäätmed toimetama taaskasutamiseks või taaskasutamiseks ettevalmistamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta, milleks on Umbsaare ümberlaadimisjaam, kus teostatakse segaolmejäätmete ja biojäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist (ümberpakkimine) ning Tartu, Tähe 108 jäätmejaam, kus teostatakse paberi- ja kartongijäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist (sorteerimine ja ümberpakkimine).
(2) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba omavas nõuetekohases jäätmekäitluskohas.
(3) Jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja edasiseks käitlemiseks toimetada, määratakse teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides. Vallavalitsus võib jäätmete kogumiskoha või -kohtade määramiseks korraldada ka riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.
§ 13. Teenustasu suuruse määramise kord
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest.
(2) Jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, muutmine, peatamine, jätkamine ja lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine), käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, kogumismahuti tühjendamine, pärast kogumismahuti tühjendamist selle paigaldamine tagasi esialgsele kohale, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale rendile antavate või müüdavate kogumismahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodil. Hankijal on õigus hankedokumentides täiendada korraldatud jäätmeveoga seotud toimingute loetelu.
(3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmete kogumismahuti mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu kogumismahuti täitumise määrast. Teenustasule lisatakse kogumismahuti rendi maksumus kui jäätmevaldaja rendib kogumismahutit jäätmevedajalt.
§ 14. Teenustasu suuruse muutmise kord
(1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja kehtiva korraldatud jäätmeveo hankedokumentides sätestatud tingimustel.
(2) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.
(3) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse Rõuge Vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse ajal tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud taotluse hindamiseks.
(4) Teenustasude muutmise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega maksimaalselt kuuekümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest.
(5) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast uute teenustasude avalikustamist valla ajalehes.
(6) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutmisest mitte vähem kui 30 päeva ette.
§ 15. Lisateenused
(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
§ 16. Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
§ 17. Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga
(1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.
(2) Juhul kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole kokku leppinud teisiti, lähtutakse kogumismahutite tühjendamisel eeskirjas sätestatud minimaalsest kogumismahutite tühjendamise sagedusest.
(3) Juhul kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise võimaluse. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.
(4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele ühismahuti kasutamise taotluse. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
§ 18. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Erandkorras võib vallavalitsuse vastav ametnik lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel kuni kolmeks aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks või hooajaliselt mitteliitunuks.
(2) Jäätmevaldaja võib taotleda erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist, kui kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks esitab jäätmevaldaja vallavalitsusele taotluse vähemalt üks kuu enne jäätmeveost vabastamise perioodi algust. Taotluse vorm on esitatud Lisas 3.
(3) Jäätmevaldaja, kes kasutab temale kuuluvat kinnistut suvilana, võib taotleda korraldatud jäätmeveoga hooajalist mitteliitumist. Hooajalise mitteliitumise korral peab jäätmevaldaja olema korraldatud jäätmeveoga liitunud vähemalt perioodil 1. maist 1. oktoobrini.
(4) Taotluses märgitakse:
1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata);
2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest;
3) andmed jäätmevaldaja kohta.
(5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnisasjal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kirjalikuks kinnituseks loetakse eelmise kalendriaasta elektri- ja veetarbimise dokumente või vastava ametnikuga kokkuleppel muid asjakohaseid dokumente. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(6) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.
(7) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, kui
1) vabastuse tähtaeg on möödunud;
2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kirjalikku kinnitust;
3) kinnistu omanik on vahetunud.
(8) Vallavalitsuse vastaval ametnikul on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele asjakohase taotluse;
3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud;
4) kinnistul põletatakse olmeprügi (arvestatakse ka juhul kui kodanikud on tegevuse kohta edastanud kaebuse või kui antud info on edastanud politsei, keskkonnaameti järelevalveosakond või päästeamet);
5) kinnistu omanik on vahetunud ning omanik ei ole sellest teavitanud jäätmevedajat ja vallavalitsust.
§ 19. Taotluse menetlemine
(1) Vallavalitsuse vastav ametnik (st ametnik, kelle teenistusülesandeks ametijuhendi kohaselt on jäätmemajanduse korraldamine) kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 18 lõigetes 2-4 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab vallavalitsuse vastav ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.
(2) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse vaatab läbi vallavalitsuse vastav ametnik alates nõuetekohase taotluse laekumisest kolmekümne päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra.
(3) Esitatud taotlust menetletakse järgmiselt:
1) avalduse laekumisel kontrollib vastav ametnik vajadusel kohapeal, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad;
2) taotluses sisalduva info kontrollimiseks on vastutaval ametnikul õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
3) vastutav ametnik võib vajadusel küsida kinnistu elektritarbimise ja/või veetarbimise andmeid eelneva aasta kohta, v.a juhul kui kinnistu on seni kasutuses olnud.
4) vastavalt menetluse käigus saadud infole teeb vastutav ametnik otsuse jäätmevaldaja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise või vabastamata jätmise kohta.
(4) Vallavalitsuse vastav ametnik teavitab jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise vabastamisest vastava piirkonna jäätmevedajat kas otsuse edastamisega või jäätmeregistri kandena hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Jäätmeveovabastus hakkab kehtima alates adressaadile teatavaks tegemisest.
4. peatükk Jäätmete liigiti kogumine
§ 20. Segaolmejäätmed
(1) Segaolmejäätmete kogumine Rõuge valla haldusterritooriumil on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
(2) Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid ehk käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata jäätmeid.
(3) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 40oC kuuma tuhka;
3) vedelaid jäätmeid;
4) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
5) suurjäätmeid;
6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
7) kogumiskaevude sh käimlate setteid;
8) nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid;
9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid.
(4) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja § 21 - § 32 nõuete kohaselt.
§ 21. Paber ja kartong
(1) Paber ja kartong (sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, paigutada eraldi mahutisse ja anda üle jäätmevedajale.
(2) Haridusasutustel ja korterelamutel peavad olema eraldi kogumismahutid paberi ja kartongi kogumiseks. Kõrvuti asetsevad kinnistud võivad omavahelisel kokkuleppel kasutada ühist kogumismahutit.
(3) Kui kinnistul on üksikelamu, tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia jäätmed selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmekäitluskohta. Info kogumispunktide paiknemise osas avaldatakse Rõuge valla koduleheküljel.
(4) Paberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongi kogumiseks, juhul kui need ei leia kohapealset taaskasutust. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(5) Kui paberi ja kartongi tekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb jäätmed viia ise vastavalt tähistatud mahutisse või jäätmejaama.
(6) Paberi ja kartongi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid, mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.
(7) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahutite vähim suurus jäätmetekkekohtadel on 240 l, mida võib tühjendada vastavalt vajadusele.
§ 22. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning tagastada müügikohta või anda üle jäätmevedajale või jäätmekäitlejale või viia vastavalt tähistatud avalikku pakendikonteinerisse või jäätmejaama. Info pakendikonteinerite paiknemise kohta on Rõuge valla koduleheküljel: https://rouge.kovtp.ee/pakendikonteinerid.
(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumist korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud need vastu võtma müügikohas või selle vahetus läheduses.
(3) Pakend, millele on määratud tagatisraha, tuleb tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taarapunkti, taaraautomaati). Tagatisrahaga pakendit ei pea müüja tagasi võtma vaid pakendiseaduses sätestatud juhtudel (alla 20 m² müügikoht tiheasustusalal). Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile.
(4) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib vallavalitsuse nõusolekul korraldada tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha kauplemisajal.
(5) Pakendiettevõtja on kohustatud jäätmevaldajalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Pakendijäätmete tagastamise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Ka postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
(6) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.
(7) Pakendijäätmete avalikud kogumiskohad paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumiskohas kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Info avalike pakendikonteinerite paiknemise osas omavalitsuse haldusterritooriumil avaldatakse Rõuge valla koduleheküljel.
(8) Pakendite kogumismahutid peavad olema tehniliselt korras ja visuaalselt sobituma ümbruskonda ning kogumismahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt, loetavalt, suurte tähtedega, eesti keeles pakendijäätmete sorteerimisjuhend ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja nimi ja telefoninumber.
(9) Pakendite kogumismahuteid teenindav taaskasutusorganisatsioon on kohustatud välja vahetama kolekonteinerid (roostes, kulunud vmt) kolme kuu jooksul alates neile selle teatavakstegemisest.
(10) Klaaspakendi kogumismahuti täiteavad peavad olema vähemalt 20 cm läbimõõduga ning segapakendi kogumismahutite täiteavad peavad olema vähemalt 30 cm läbimõõduga või 20*30 cm küljepikkustega.
(11) Pakendikotiteenuse ja individuaalse pakendikonteineri kasutamisel tuleb järgida teenusepakkuja kehtestatud liigiti kogumise nõudeid. Pakendikotiteenus, sh pakendikott, peab olema jäätmevaldajale tasuta.
(12) Vallavalitsus kooskõlastab pakendijäätmete avalike kogumiskohtade asukohad. Pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid sõlmivad vallavalitsusega kirjaliku lepingu, milles määratakse kindlaks pakendite kogumiskohtade asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga pakendite kogumiskoha kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.
(13) Pakendimahutitesse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete.
(14) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.
(15) Pakendimahutisse võib pakendijäätmed panna kas lahtiselt või kilekotis, mis on soovitatavalt läbipaistev. Suuremahulised pappkarbid, mahlapakid jms on soovitatav enne mahutisse panemist kokku suruda. Suuremõõtmeliste pakendite vastuvõtt toimub jäätmejaamas.
§ 23. Biojäätmed
(1) Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele. Juhul kui kompostimisvõimalus puudub, tuleb biojäätmed viia jäätmejaama või selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale. Biojäätmete tekkekohas kompostimine ja taaskasutusse võtmine on antud jäätmeliigi osas eelistatud käitlemisviis.
(2) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine Rõuge valla haldusterritooriumil on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Biojäätmed ei pea olema kinnistul hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, kui biojäätmed võetakse tekkekohal ringlusse ja kasutusse. Kui tekkekohas kompostimist vastavalt eeskirja nõuetele ei tehta, peab kinnistul biojäätmete kogumiseks olema eraldi konteiner ja need tuleb üle anda jäätmevedajale.
(3) Biojäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kotti või täielikult biolagunevasse kotti. Biojäätmete konteiner peab olema vooderdatud biolaguneva kotiga.
(4) Biojäätmete konteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid.
(5) Biojäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust.
(6) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate jäätmete kogumismahutite maksimaalne suurus jäätmetekkekohtadel on kuni 140 liitrit, mida peab tühjendama vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.
(7) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava keskkonnaloaga jäätmekäitluskohas.
(8) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostianumas või kompostris.
(9) Köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.
(10) Kompostianum või komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.
(11) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.
(12) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada asjakohast teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtusõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik peab nõudma tema poolt tellitud purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist vastavat kviitungit ära veetud koguse ja kuupäeva kohta ning säilitama seda vähemalt 2 aastat ning esitama kviitungid järelevalve teostajale vastava nõude saamisest nõudes märgitud tähtajaks.
§ 24. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.
(3) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava keskkonnakaitseloa, keskkonnakompleksloa või registreeringu.
(4) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.
(5) Ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Rõuge valla elanikud saavad ohtlikud jäätmed ära anda Rõuge jäätmejaama ning kogumispunktidesse. Ohtlike jäätmete kogumispunktid on ettenähtud füüsiliste isikute ohtlike jäätmete kogumiseks. Info ohtlike jäätmete üleandmisvõimaluste kohta on Rõuge valla koduleheküljel: https://rouge.kovtp.ee/jaatmemajandus. Ravimijäägid võib tagastada ka apteeki.
(6) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalvet teostavale ametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
§ 25. Probleemtoodete jäätmed
(1) Probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist:
1) patareid ja akud;
2) mootorsõidukid ja nende osad;
3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
4) rehvid;
5) põllumajandusplast (põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör).
(2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ning jäätmevaldajal on õigus probleemtooteid üle anda tasuta.
(3) Elektroonikaromud (sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, jäätmejaama või turustaja müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda. Info elektroonikaromude üleandmisvõimaluste kohta on Rõuge valla koduleheküljel: https://rouge.kovtp.ee/jaatmemajandus.
(4) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul. Rehvide müügikoht ja rehvivahetuse töökoda peab omama vanarehvide käitlemise lepingut. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda. Info vanarehvide üleandmisvõimaluste kohta on Rõuge valla koduleheküljel: https://rouge.kovtp.ee/jaatmemajandus.
(5) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda. Info patareide ja akude üleandmisvõimaluste kohta on Rõuge valla koduleheküljel: https://rouge.kovtp.ee/jaatmemajandus.
(6) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(7) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või põllumajandusplasti kogumispunkti. Jäätmevaldajal on õigus põllumajandusplast nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
§ 26. Suurjäätmed
(1) Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
(2) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama, ajutisse lokaalsesse kogumispunkti külakeskustes või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Info suurjäätmete üleandmisvõimaluste kohta on Rõuge valla koduleheküljel: https://rouge.kovtp.ee/jaatmemajandus.
(3) Kasutuskõlblikke esemeid (nt mööblit jms) tuleb suunata võimalusel korduskasutusse. Taaskasutuskeskuste info avaldatakse Rõuge valla kodulehel.
§ 27. Metallijäätmed
(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed, nt plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, metallnõud, potid, kausid jms, välja arvatud metallpakendid.
(2) Metallijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama. Info metallijäätmete üleandmisvõimaluste kohta on Rõuge valla koduleheküljel: https://rouge.kovtp.ee/jaatmemajandus.
(3) Keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid.
(4) Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või vastavat keskkonnaluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Kaablite kokkuostmine eraisikutelt on keelatud, kuid nende tasuta vastu võtmine on lubatud.
(5) Liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või vastavat keskkonnaluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
(6) Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Maanteeameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud piirangud ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud metallijäätmete müügi kohta.
§ 28. Plastijäätmed
(1) Plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, plastnõud, kelgud, kausid, ämbrid, vannid jms, välja arvatud plastpakendid.
(2) Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Kasutuskõlblikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta. Info plastjäätmete üleandmisvõimaluste kohta on Rõuge valla koduleheküljel: https://rouge.kovtp.ee/jaatmemajandus.
§ 29. Klaasijäätmed
(1) Klaasijäätmed on erinevad klaasist jäätmed, nt lehtklaas, lambikuplid, vaasid, klaasist nõud, lauad, riiulid jms, välja arvatud klaaspakendid.
(2) Klaasijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Info klaasijäätmete üleandmisvõimaluste kohta on Rõuge valla koduleheküljel: https://rouge.kovtp.ee/jaatmemajandus. Klaaspakendikonteinerisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid.
§ 30. Puidujäätmed
(1) Puidujäätmed on erinevad värvimata, immutamata ja lakkimata puidust jäätmed, nt puuoksad, puitmaterjal, lõikelauad, puulusikad, pudrunuiad, puidust mänguasjad jms, välja arvatud ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkinud puidujäätmed.
(2) Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Info puidujäätmete üleandmisvõimaluste kohta on Rõuge valla koduleheküljel: https://rouge.kovtp.ee/jaatmemajandus. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, seejuures tuleb eelistada puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.
§ 31. Tekstiili- ja rõivajäätmed
(1) Tekstiili- ja rõivajäätmed on korduskasutuseks sobimatud rõivad ja tekstiiljäägid, nt voodipesu, laudlinad, rätikud jms, välja arvatud tekstiilpakendid.
(2) Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama, kasutatud rõivaste müügikohta, kogumispunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Info tekstiilijäätmete üleandmisvõimaluste kohta on Rõuge valla koduleheküljel: https://rouge.kovtp.ee/jaatmemajandus.
§ 32. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed
(1) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on jäätmed, mis tekivad aiapidamisel, kuid ei ole biolagunevad.
(2) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, võimalusel taaskasutada kohapeal, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Info bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete üleandmisvõimaluste kohta on Rõuge valla koduleheküljel: https://rouge.kovtp.ee/jaatmemajandus.
§ 33. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).
(2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.
(3) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb liigiti koguda tekkekohas, st tervishoiuasutus peab tagama nõuetekohase jäätmepakendite olemasolu igas jäätmetekkekohas ning tekkinud jäätmed tuleb toimetada tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse.
(4) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
1) patoloogilised jäätmed 18 01 02 v.a 18 01 03*;
2) teravad ja torkivad jäätmed 18 01 03*;
3) nakkusohtlikud jäätmed 18 01 03*;
4) laboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed 18 01 95* 18 01 96* 18 01 97* 18 01 98*;
6) radioaktiivsed jäätmed;
7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule;
8) diskreetne vanapaber.
(5) Patoloogilised jäätmed 18 01 02 v.a. 18 01 03* (operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, sh amputeeritud kehaosad ja elundid, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, kateetrid ja muud patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed, katseloomade jäänused jms) tuleb kohe pärast tekkimist koguda kollasesse läbipaistmatusse paksuseinalisse (lekkekindlasse) jäätmekotti, millel on kollane bioloogilise ohu erimärgis (erimärgised on välja toodud lisas 4). Jäätmekoti maksimaalne suurus võib olla 50 l. Pakend suletakse plastikklambriga jäätmekoti ¾ täitumisel või kandevõime maksimaalselt 15 kg täitumisel. Pakendil peab olema märgitud informatsioon: jäätmetekitaja tervishoiuasutuse nimi, osakond ja pakkimise kuupäev. Hoiustatakse sügavkülmikus ohtlike jäätmete kogumisruumis, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi. Hoiuruumi ligipääs peab olema piiratud. Jäätmete jaoks on ruumis konteinerid ja jäätmeid ei asetata põrandale.
(6) Teravad ja torkivad jäätmed 18 01 03* (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad, kasutatud nõelad koos haavaõmblusniidiga, vere või kehavedelikuga saastunud süstlad, mille nõel on kinnitatud korpuse külge, kanüülid, kasutatud katseklaasid) tuleb tekkekohas koguda kollasesse torkekindlasse konteinerisse. Kollane erimärgistusega torkekindel konteiner peab olema varustatud spetsiaalse nõela eraldaja ja pakendi sulgemiskorgiga. Konteiner peab asuma kasutusala vahetus läheduses. Pakend suletakse ¾ täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel jäätmetekitaja tervishoiuasutuse nimi (TTO), osakond ja pakkimise kuupäev. Vältida välist saastumist ning pakendamisel jälgida ohutusnõudeid. Saastumisel pakendada kollasesse erimärgisega kotti. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi vastavalt Rõuge valla jäätmehoolduseeskirja § 33 lg 15 järgi. Jäätmed asetatakse ettenähtud kollase kaanega konteineritesse, põrandale asetamine on keelatud.
(7) Nakkusohtlikud jäätmed 18 01 03* (verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, nt vere ülekandesüsteemid; tühjendatud uriini kotid, süsteemid, dreenid; haavadreenid ja kotid; ühekordsed esemed; analüüside katsutid; mikrobioloogia; elus vaktsiinid ja muud nakkusohtlikud jäätmed eriti ohtlike nakkushaigustega patsientide poolt tekitatud jäätmed) tuleb kohe pärast tekkimist koguda kindlalt suletavasse kollasesse läbipaistmatusse ja lekkekindlasse jäätmekotti, millel on kollane bioloogilise ohu erimärgis (erimärgised on välja toodud lisas 4). Pakend suletakse plastikklambriga jäätmekoti ¾ täitumisel või kandevõime maksimaalselt 15 kg täitumisel. Vältima peab välist saastumist, selle juhtudes, topeltpakendamine. Pakendile lisatakse sulgemisel jäätmetekitaja tervishoiuasutuse nimi (TTO), osakond ja pakkimise kuupäev. Hoiustatakse ohtlike jäätmete kogumisruumis. Hoiuruumis peavad olema täidetud Rõuge valla jäätmehoolduseeskirja § 33 lg 15 esitatud nõuded ning jäätmete jaoks on ruumis konteinerid ja jäätmeid ei asetata põrandale. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.
(8) Kasutuskõlbmatud ravimid ehk ravimijäätmed 18 01 95* 18 01 96* 18 01 97* 18 01 98* tuleb koguda pruuni läbipaistmatusse lekkekindlasse jäätmekotti või ravimite kogumise kanistrisse kuni 5 l, millele on trükitud pruun bioloogilise ohu erimärgis (erimärgised on välja toodud lisas 4). Pruuni erimärgisega plastikkotti kogutakse: pastad, salvid, inhalaatorid, lahjendatud või segatud ravimid, manustamata ravimijäägid koos süsteemide ja pakenditega. Pruuni erimärgisega kanistrisse kogutakse: üksikud või poolikud tabletid, ampullid, poolikud viaalid ning kasutuskõlbmatud. Konteiner peab asuma kasutusala vahetus läheduses. Pakendi kott või konteiner suletakse selleks ettenähtud viisil ¾ täitumisel või kandevõime 15 kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel informatsioon: tervishoiuteenuse osutaja nimi (TTO), osakond, pakendamise kuupäev. Vältima peab välist saastumist, selle juhtudes, topeltpakendamine. Tekkinud jäätmed tuleb toimetada tekkekohast ohtlike jäätmete kogumisruumi, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi. Hoiuruumis peavad olema täidetud Rõuge valla jäätmehoolduseeskirja § 33 lg 15 esitatud nõuded ning jäätmete jaoks on ruumis konteinerid ja jäätmeid ei asetata põrandale. Hoiuruumi ligipääs peab olema piiratud. Kasutuskõlbmatuid ravimeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest.
(9) Tsütostaatilised ravimid ja jäätmed 18 01 08* (tsütostaatikumid, kõik materjalid ja vahendid, mis on kokku puutunud patsiendiga; ühekordsed materjalid, kindad, riided, linad, neerukausid jm ravimimanustamise süsteemid ja vahendid), tuleb koguda punasesse lekkekindlasse plastikjäätmekotti või konteinerisse, millele on trükitud punane bioloogilise ohu erimärgis (erimärgised on välja toodud lisas 4). Pakendada koheselt õhukindlasse spetsiaalsesse SEAL SAFE prügikasti, misjärel omakorda pakendada punasesse märgistatud jäätmekotti. Suletakse kindlalt plastiksulguriga. Tsütostaatilised jäätmed viiakse tekkejärgselt tsütostaatiliste jäätmete konteinerisse ohtlike jäätmete kogumisruumis. Hoiuruumis peavad olema täidetud Rõuge valla jäätmehoolduseeskirja § 33 lg 15 esitatud nõuded ning jäätmete jaoks on ruumis konteinerid ja jäätmeid ei asetata põrandale. Hoiuruumi ligipääs peab olema piiratud. Jäätmete jaoks on ruumis konteinerid ja jäätmeid ei asetata põrandale.
(10) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jms), tuleb pakendada vastavusnäitajatele sobivasse pakendisse, millel on radioaktiivsuse erimärgis (erimärgised on välja toodud lisas 4). Konteineril on selgesti loetav ja eristatav tunnusnumber, märgitud on kiirgusohutuse seisukohast oluliste radionukliidide nimetused, maksimaalne doosikiirus konteineri pinnal ning mõõtmise kuupäev ning jäätmetekitaja tervishoiuasutuse nimi. Radioaktiivsete jäätmetega pakendid tuleb toimetada tekkekohast hoiuruumi, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi. Hoiuruumis peab olema valgustus, valve- ja tuletõrjesignalisatsioon ning ventilatsioon. Ventilatsiooni projekteerimisel arvestatakse hoiuruumis ladustatavates jäätmetes sisalduvate radionukliidide füüsikalis-keemilisi omadusi ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid töökeskkonnale. Hoiuruumi ligipääs peab olema piiratud. Hoiuruumis peavad olema täidetud Rõuge valla jäätmehoolduseeskirja § 33 lg 15 esitatud nõuded ning jäätmete jaoks on ruumis konteinerid ja jäätmeid ei asetata põrandale.
(11) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed 06 04 04* tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda. Hoiustatakse ohtlike jäätmete hoidlas kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale. Hoiuruumis peavad olema täidetud Rõuge valla jäätmehoolduseeskirja § 33 lg 15 esitatud nõuded ning jäätmete jaoks on ruumis konteinerid ja jäätmeid ei asetata põrandale.
(12) Kemikaalide jäätmed 18 01 06* tuleb säilitada kemikaalide originaalpakendites või koguda suletavatesse, mittepurunevatesse ja vastava märgistusega anumatesse, mis ei reageeri kemikaaliga. Iga jäätmeliik tuleb pakendada eraldi välise saastumise vältimise eest. Kemikaalide jäätmed tuleb toimetada tekkekohast hoiuruumi, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi. Hoiuruumis peavad olema täidetud Rõuge valla jäätmehoolduseeskirja § 33 lg 15 esitatud nõuded ning jäätmete jaoks on ruumis konteinerid ja jäätmeid ei asetata põrandale.
(13) Diskreetset vanapaberit nagu isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult lukustatud kogumiskastis ning purustada paberihundis tervishoiuasutuses või ana üle dokumentide hävitamiseks volitatud jäätmekäitlejale. Paberihundi kasutamise järel rakendatakse sama protseduuri nagu paberi ja papi käitlemisel.
(14) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.
(15) Ruum ohtlike jäätmete kogumiseks võib olla ühine hoiuruum teiste jäätmetega, kui jäätmeid koguneb vähe (näiteks väiksemates tervishoiuasutustes) ja kogutakse eraldi konteinerisse. Suuremal raviasutusel on eraldi jäätmehoidla, kus on ka eraldi hoiuruum ohtlikele jäätmetele. Sellisel juhul tuleb nakkusohtlikud jäätmed viia ohtlike jäätmete hoiuruumi iga tööpäeva lõpus või aktiivse raviperioodi alguses või lõpus. Tervishoiujäätmeid sisaldavaid mahuteid tuleb hoida tervishoiuasutuses piisava suurusega hoiuruumis, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks. Hoiuruumis peab olema valve- ja tuletõrjesignalisatsioon, sobiva temperatuurirežiimiga, lukustatav, ventileeritav, niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist võimaldava siseviimistlusega ning soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest. Iga liigiti sorteeritud jäätmete jaoks on ruumis nõuetele vastavad konteinerid ja jäätmeid ei asetata põrandale. Ruumis peab olema isikukaitsevahendid. Hoiuruum peab olema piiratud ligipääsuga.
(16) Loomsed jäätmed, sh hukkunud põllumajandusloomad ja nende kehaosad tuleb käitlemiseks üle anda Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, mille nimekiri on leitav Põllumajandus- ja Toiduameti koduleheküljel.
(17) Surnud lemmiklooma võib üle anda Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse või matta lemmikloomade surnuaeda. Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule. Matmispaik ei tohi asuda karstialal, kaevu kaitsetsoonis või veekaitsevööndis.
§ 34. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid, tuleb nende käitlemine kajastada ehitusprojektis. Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt eeskirjas sätestatule;
2) pinnasetööde mahtude tabel;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
4) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid;
5) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.
(2) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul või kuni kasutusloa saamiseni dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid ja/või vastava lepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks.
(3) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakompleksluba, keskkonnaluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud.
(4) Kodumajapidamises tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed on Rõuge valla elanikel võimalik üle anda Rõuge jäätmejaama.
(5) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.
(6) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada Keskkonnaameti loal.
(7) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(8) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.
(9) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
(10) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.
(11) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt: puit, paber ja kartong, metall, mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms), klaas, pinnas, plastijäätmed, ohtlikud jäätmed, korduskasutuseks sobivad materjalid ja pakendid;
3) kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti koguda või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed anda edasiseks käitlemiseks üle vastava keskkonnaloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.
4) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
5) andma liigiti kogutud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks, ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks, kõrvaldamiseks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal ei ole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada;
6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
8) kooskõlastama Rõuge Vallavalitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;
9) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.
(12) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);
4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
5) saastunud pinnas.
(13) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.
(14) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.
(15) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormide.
5. peatükk Jäätmete liigiti kogumise arendamine
§ 35. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa
(1) Segaolmejäätmete tekkekohas kogumise tagamiseks on eesmärk 2022. aasta lõpuks hõlmata 90% jäätmetekkekohtadest korraldatud jäätmeveoga ning aastaks 2025 suunata taaskasutusse vähemalt 55% valla haldusterritooriumil tekkivate segaolmejäätmete kogumassist. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luua mugavad kogumislahendused, tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.
(2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks tagada avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele ning võimaluste leidmine pakendijäätmete kohtkogumise soodustamiseks. Eesmärgi saavutamiseks peavad akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.
(3) Paberi- ja kartongijäätmete liigiti kogumist tuleb tõhustada suurendamaks paberi- ja kartongijäätmete taaskasutamist materjalina. Eesmärgi saavutamiseks jätkatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumist üle kogu valla korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmeveo raames on kohustuslik kõikidel kortermajadel koguda eraldi paberit ja kartongi, sealhulgas vanapaberit. Eramajapidamistel on võimalus korraldatud jäätmeveo raames koguda paberit ja kartongi muudest jäätmetest eraldi, kui jäätmevaldaja seda soovib.
(4) Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise eesmärgiks on vähendada 2023. aasta lõpuks biolagunevate jäätmete osakaalu segaolmejäätmetes ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist, liites biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed esimesel võimalusel korraldatud jäätmeveoga kogu valla haldusterritooriumil, kuid mitte hiljem kui 31.12.2023.
(5) Suurjäätmete ja tekstiilijäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende kogumine Rõuge jäätmejaamas ning jätkata elanikkonna teavitustööd jäätmete äraandmise võimaluste kohta. Suurjäätmete kogumiseks korraldatakse võimalusel üks kord aastas ka kogumisringe.
(6) Ohtlike jäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete kogumine tekkekoha lähedal ning tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik säilitada nende kogumine Rõuge jäätmejaamas ja valla jäätmekogumispunktides ning võimalusel jätkata iga-aastaste ohtlike jäätmete kogumisringidega.
(7) Muude taaskasutatavate jäätmete nagu plasti, metalli, klaasi, puidu, vanarehvide ning elektri- ja elektroonikaseadmete liigiti kogumise edendamiseks tuleb jätkata nende jäätmete kogumist Rõuge jäätmejaamas ja võimalusel kogumispunktides. Võimalusel tuleb teostada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.
(8) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik teha teavitustööd, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning toimuks jäätmete kohtsorteerimine.
6. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
§ 36. Jäätmekäitluskohad
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Rõuge valla jäätmekäitluskohtadeks on Rõuge jäätmejaam; Haanja, Misso ja Mõniste jäätmekogumispunktid; Rõuge kompostimisväljak.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
§ 37. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu vältimine ja vähendamine.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitlusele eelnev olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti poolt väljastatavas keskkonnakaitse- või keskkonnakompleksloas.
7. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 38. Järelevalve
(1) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostatakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(2) Rõuge Vallavalitsuse nimel teostavad järelevalvet ja väärtegude menetlemist Rõuge Vallavalitsuse poolt määratud ametiisikud ja keskkonnakaitseinspektori õigusi omavad isikud.
(3) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
(4) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.
(5) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil.
§ 39. Vastutus
Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120–12610 ja pakendiseaduse §-de 29–30 alusel.
8. peatükk Rakendussätted
§ 40. Kontsessioonilepingute kehtivus
Määruse peatükki 3 rakendatakse käesoleva määruse alusel korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni korraldamisel. Enne määruse jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonileping ja selle alusel antud ainuõigus kehtib kuni vastava kontsessioonilepingu lõppemiseni.
§ 41. Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks järgmised määrused:
1) Haanja Vallavolikogu 11.12.2014 määrus nr 20 „Haanja valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“;
2) Misso Vallavolikogu 27.10.2016 määrus nr 21 „Misso valla jäätmehoolduseeskiri“;
3) Mõniste Vallavolikogu 04.04.2014 määrus nr 9 „Mõniste valla jäätmehoolduseeskiri“;
4) Rõuge Vallavolikogu 17.12.2007 määrus nr 26 „Rõuge valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“;
5) Varstu Vallavolikogu 18.03.2014 määrus nr 8 „Varstu valla jäätmehoolduseeskiri“;
6) Haanja Vallavolikogu 11.12.2014 määrus nr 21 „Haanja valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord ja Haanja valla jäätmevaldajate registri asutamine“;
7) Misso Vallavolikogu 27.10.2016 määrus nr 22 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“;
8) Rõuge Vallavolikogu 25.11.2013 määrus nr 10 „Rõuge valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“.
§ 42. Jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Mati Kuklane
volikogu esimees
Lisa 1 Ühismahuti kasutamise taotluse vorm
Lisa 2 Korraldatud jäätmeveo graafiku muutmise taotlus
Lisa 3 Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluse vorm
Lisa 4 Erikäitlust vajavad tervishoiujäätmed
Facebook
X.com