KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → KOV põhimäärused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Lääne-Harju valla põhimäärus

Vastu võetud 16.04.2018 nr 8
RT IV, 25.04.2018, 22
jõustumine 28.04.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Lääne-Harju valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:
  1) valla õiguslik staatus, territoorium ja keskus;
  2) Lääne-Harju Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende pädevus, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning volikogu töökord.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]
  3) Lääne-Harju vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ja vallavanema asendamise kord;
  4) Lääne-Harju Vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani moodustamine, pädevus ja töökord ja vallavalitsuse komisjonide moodustamine;
  5) Lääne-Harju valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
  6) Lääne-Harju valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste moodustamise, nende põhimääruste, struktuuri ja koosseisu kinnitamise ning muutmise kord;
  7) Lääne-Harju valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord;
  8) Lääne-Harju valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise üldised põhimõtted;
  9) Lääne-Harju valla eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
  10) Lääne-Harju valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord ning Lääne-Harju valla siseauditeerimise üldine töökorraldus.

§ 2.   Lääne-Harju valla õiguslik staatus, territoorium ja keskus

  (1) Lääne-Harju vald (edaspidi vald) kui omavalitsusüksus on moodustatud ning valla territoorium, piir ja asustusüksuste jaotus on kehtestatud seaduse alusel antud õigusaktidega. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik valla staatuses.

  (2) Vald on moodustunud Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla ühendamise teel ning on nende õigusjärglane.

  (3) Valla omavalitsusorganite Lääne-Harju Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Lääne-Harju Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) juriidiliseks asukohaks ja valla keskuseks on Lääne-Harju valla asustusüksus Paldiski linn (vallasisene linn).

2. peatükk VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMISE KORD NING NENDE PÄDEVUS 

§ 3.   Volikogu esimehe valimise üldised nõuded

  (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Volikogu esimehe valimist volikogu uue koosseisu esimesel istungil korraldab valla valimiskomisjon. Sama kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muudel juhtudel korraldab volikogu esimehe valimist volikogu moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

  (3) Häältelugemiskomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete seast. Ettepanekuid komisjoni koosseisu kohta võib teha iga volikogu liige. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda kandidaadiks üles seatud volikogu liige. Komisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ja komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Häältelugemiskomisjon määrab enda hulgast komisjoni esimehe.

  (4) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

  (5) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 4.   Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine

  (1) Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmise õigus on volikogu liikmetel.

  (2) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Ülesseadmise kohta annab kandidaat kirjaliku nõusoleku juhul, kui ta ei viibi ülesseadmise hetkel volikogu istungil.

  (3) Kandidaatide nimed reastatakse ülesseadmise järjekorras ja kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada.

  (4) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ja nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

  (5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, siis tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast ise või tutvustab kandidaadi esitanud isik kandidaati pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

§ 5.   Volikogu esimehe valimise läbiviimine

  (1) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist ja kandidaatide tutvustamist ning küsimustele vastamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja. Valimisi korraldav komisjon valmistab vaheaja jooksul ette hääletamissedelid järgmiselt:
  1) kokkumurtud hääletamissedelil on neli lehekülge;
  2) hääletamissedeli teisele leheküljele märgitakse horisontaalritta registreerimisnumber vastavalt kandidaatide esitamise nimekirjale ja kandidaadi nimi;
  3) hääletamissedeli siseküljele nimekirja alla pannakse pitsati jäljend tagamaks hääletamissedeli õigsus;
  4) hääletamissedeli kolmandal leheküljel on tekst “Hääletan kandidaadi nr ....... poolt”.

  (2) Istungi juhataja jätkab istungit ja kuulutab välja hääletamise.

  (3) Enne hääletamissedelite väljajagamist kontrollib valimisi korraldav komisjon hääletamiskasti ja kinnitab, et hääletamiskast oli enne hääletamissedelite hääletamiskasti laskmist tühi ja pitseerib hääletamiskasti.

  (4) Valimisi korraldav komisjon väljastab hääletamissedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige hääletajate nimekirja allkirja.

  (5) Volikogu liige kirjutab tühja ruutu kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta soovib hääletada.

  (6) Pärast hääletamissedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletamissedeli hääletamiskasti. Enne hääletamissedeli hääletamiskasti laskmist paneb valimisi korraldava komisjoni liige hääletamissedeli esimesele leheküljele valla pitsati jäljendi.

  (7) Kui hääletamissedel rikutakse enne hääletamiskasti laskmist, siis on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimisi korraldavalt komisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

  (8) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle valimisi korraldava komisjoni ettepanekul lõppenuks kuulutanud.

§ 6.   Volikogu esimehe valimise tulemuste väljaselgitamine

  (1) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi numbrit või mis ei ole üheselt arusaadavalt täidetud, loetakse kehtetuks. Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi numbrit, kuid hääletaja tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (2) Hääletamistulemused teeb teatavaks valimisi korraldava komisjoni esimees. Hääletamistulemused fikseerib valimisi korraldav komisjon hääletamistulemuste protokollis, millele kirjutavad alla kõik valimisi korraldava komisjoni liikmed. Hääletamistulemuste protokoll koos hääletajate nimekirjaga säilitatakse volikogu istungi protokolli juures. Kasutatud hääletamissedeleid säilitatakse 30 päeva pärast hääletamist ja siis hävitatakse.

  (3) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse.

  (4) Kui hääletamisel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku poolthäälteenamust, siis kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ja pärast vaheaega korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

  (5) Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis kutsutakse volikogu istung uuesti kokku. Istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

  (6) Pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist selgitab valimisi korraldav komisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimisi korraldavale komisjonile kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimisi korraldav komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimisi korraldava komisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.

  (7) Kui volikogu esimehe valimised viib läbi valla valimiskomisjon, siis valimistulemused vormistatakse valla valimiskomisjoni otsusega.

  (8) Kui volikogu esimehe valimised viib läbi volikogu liikmetest moodustatud häältelugemiskomisjon, siis vormistatakse valimistulemused volikogu otsusega. Otsust eraldi hääletusele ei panda.

§ 7.   Volikogu aseesimehe valimine

  (1) Volikogul on kuni kaks aseesimeest. Volikogu aseesimeeste arvu otsustab volikogu enne aseesimehe (aseesimeeste) valimist.

  (2) Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu esimesel istungil pärast volikogu esimehe valimise lõppemist. Volikogu teise aseesimehe valimisi alustatakse pärast esimese aseesimehe valimise lõppemist.

  (3) Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (4) Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu esimehe valimisele sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (5) Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees.

§ 8.   Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (1) Volikogu esimees:
  1) juhib ja korraldab volikogu tööd ning annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
  3) korraldab volikogu istungitele saabunud materjalide menetlemist, koostab esitatud eelnõude ja küsimuste alusel volikogu istungi päevakorra projekti;
  4) juhatab volikogu eestseisuse koosolekuid ja korraldab eestseisuse tööd;
  5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust ning lähtuvalt eelnõu või materjalide sisust ja valdkonnast suunab need komisjonidele menetlemiseks;
  6) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu;
  7) esindab valda ja volikogu vastavalt seadustele ning volikogu õigusaktidele;
  8) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;
  9) edastab pressile volikogu ametlikku informatsiooni;
  10) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest.

  (2) Volikogu aseesimees:
  1) abistab volikogu esimeest volikogu istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel;
  2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetele.

  (3) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, siis otsustab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse volikogu esimees.

§ 9.   Volikogu esimehe asendamine

  (1) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, samuti volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab.

  (2) Volikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused.

  (3) Volikogu esimeest asendava aseesimehe määrab volikogu esimees. Kui esimees ei ole määranud teda asendavat aseesimeest, siis asendab volikogu esimeest aseesimeestest vanim.

  (4) Kui volikogu aseesimehel (aseesimeestel) ei ole võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, siis asendab volikogu istungil volikogu esimeest vanim istungil kohalviibiv volikogu liige.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

3. peatükk VOLIKOGU KOMISJONIDE MOODUSTAMISE KORD, ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA TÖÖKORD 

§ 10.   Volikogu komisjonide moodustamine

  (1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, töö ettevalmistamiseks või kindlate valdkondadega süvendatult tegelemiseks ning muude volikogu poolt antud ülesannete täitmiseks alatisi ja ajutisi komisjone, mis juhinduvad oma tegevuses õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

  (2) Alatised komisjonid moodustatakse omavalitsuse tegevusvaldkondade kaupa volikogu tegevuse korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja menetluses olevatele õigusaktidele hinnangu andmiseks. Volikogu peab alatise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni.

  (3) Ühekordsete kindlapiiriliste ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. Ajutine komisjon töötab alatise komisjoniga samade põhimõtete ja reeglite alusel.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (4) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega, milles märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk või ülesanded, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Ajutise komisjoni moodustamise otsuses määratakse ka komisjoni koosseis ja tegutsemise tähtaeg.

§ 11.   Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine ning ülesanded

  (1) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Volikogu liikmel on üks hääl.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (2) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

  (3) Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse 2. peatükis volikogu esimehe valimisele sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (4) Komisjoni esimees:
  1) juhib komisjoni tööd;
  2) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
  3) koostab komisjoni koosolekute päevakorrad;
  4) annab komisjoni tööst aru volikogule ja esindab komisjoni volikogu istungil.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (5) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (6) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või tema puudumisel vanim kohalviibiv komisjoni liige.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 12.   Volikogu komisjoni koosseis

  (1) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

  (2) Komisjoni koosseisu võivad kuuluda ka isikud, kes ei ole volikogu liikmed või kelle elukoht ei ole rahvastikuregistri andmetel Lääne-Harju vald.

  (3) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.

  (4) Volikogu komisjoni koosseis, v.a revisjonikomisjon, kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

  (5) Kui volikogu liiget ei ole ühegi komisjoni liikmeks kinnitatud, siis on tal õigus otsustada, millise komisjoni koosseisu ta tahab kuuluda. Volikogu liige teeb sellisel juhul oma otsuse teatavaks volikogu istungil, esitades volikogu esimehele kirjaliku sooviavalduse. Volikogu esimees edastab avalduse vastava komisjoni esimehele, kes on kohustatud arvestama seaduses sätestatuga ja tegema ettepaneku komisjoni koosseisu täiendamise kohta. Sellisel juhul kinnitatakse volikogu liige komisjoni koosseisu volikogu otsusega volikogu liikme sooviavalduse ja komisjoni esimehe ettepaneku alusel või viiakse läbi revisjonikomisjoni liikmete valimine.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (6) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.

§ 13.   Volikogu komisjoni ja komisjoni liikme volituste kestus

  (1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. Komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe esildusel.

  (2) Volikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.

  (3) Volikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtajani, kuid mitte kauem kui komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volitused. Volikogu võib oma otsusega lõpetada ajutise komisjoni volitused ennetähtaegselt.

  (4) Komisjoni liige võib igal ajal tagasi astuda, esitades avalduse vallasekretärile, kes teavitab avaldusest volikogu esimeest ja asjaomase komisjoni esimeest. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks ja tema volitused lõpevad avalduses märgitud kuupäeval, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (5) Volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja volikogu liikmest komisjoni liikme volitused lõpevad automaatselt samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumise või lõppemisega.

§ 14.   Komisjoni pädevus

  (1) Volikogu komisjon:
  1) selgitab välja oma töövaldkonnas valla poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) vaatab läbi oma valdkonna volikogu õigusaktide eelnõud;
  3) vaatab läbi dokumendid, mis on talle suunanud menetlemiseks volikogu või volikogu esimees;
  4) vaatab läbi vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid ja isikute avaldused.

  (2) Komisjonil on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
  2) algatada arutelusid;
  3) teha ettepanekuid oma töövaldkonnas volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
  4) koostada komisjoni tööplaan;
  5) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
  6) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse poolt esitatud õigusaktide eelnõude vastuvõtmisel soovitusliku ja nõuandva iseloomuga.

  (4) Komisjonile rahaliste kohustuste võtmine toimub eelarves ettenähtud vahendite piires ja kooskõlastatult volikogu esimehega.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 15.   Volikogu komisjoni töökord

  (1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Seisukohad võetakse vastu poolthäälte enamusega.

  (2) Komisjonile suunatud küsimused ja õigusaktide eelnõud vaatab komisjon läbi ja annab nende kohta arvamuse kümne kalendripäeva või volikogu esimehe poolt määratud mõistliku aja jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (3) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (4) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul tema asendaja.

  (5) Komisjoni koosoleku kutse, mis sisaldab koosoleku toimumise aega ja kohta, päevakorra projekti ja materjale ning koosolekule kutsutavate isikute nimesid, edastab koosoleku kokkukutsuja vähemalt kaks kalendripäeva enne koosoleku toimumist komisjoni liikmetele, kutsutavatele isikutele ja volikogu sekretärile.

  (6) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liige ja vallasekretär. Teistele isikutele sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja. Koosoleku juhataja kuulutab koosoleku kinniseks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (7) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse:
  1) koosoleku toimumise aeg, koht ja osavõtjate nimed;
  2) kinnitatud päevakord;
  3) päevakorras olnud küsimuste kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;
  4) hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
  5) eriarvamused;
  6) komisjoni seisukohad päevakorras olnud küsimuste kohta.

  (8) Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

  (9) Komisjonid võivad läbi viia ühiseid koosolekuid. Sellisel juhul vormistatakse ühine protokoll, mille otsustav osa hääletatakse ja otsustatakse eraldi. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

  (10) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal kalendripäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad volikogu sekretäri juures ja avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu valla veebilehel. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

  (11) Põhimäärusega reguleerimata töökorraldusliku küsimuse lahendab komisjoni esimees või lepivad komisjoni liikmed selle lahendamises kokku komisjoni koosolekul poolthäälte enamusega.

  (12) Vajadusel võib komisjoni koosolek toimuda elektroonilises vormis. Elektroonilise koosoleku läbiviimise või koosolekul elektroonilise osalemise otsustab komisjoni koosoleku kokkukutsuja.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 16.   Revisjonikomisjoni ülesannete täitmise kord

  (1) Revisjonikomisjon viib kontrollimisi (revisjone) läbi revisjonikomisjoni enda algatusel ja revisjonikomisjoni tööplaani alusel või volikogu ühekordsel ülesandel. Revisjonikomisjon koostab oma tööplaani eelarveaasta kohta hiljemalt veebruari lõpuks ja teeb selle teatavaks volikogule ning vallavalitsusele.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (2) Revisjonikomisjon teostab kontrolli seaduses sätestatud ulatuses. Kontrolli läbiviimiseks valmistab revisjonikomisjon ette kirjaliku ühekordse kontrollülesande, mis sisaldab asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ning kontrollimise aega. Kontrollülesande koopia esitatakse vähemalt viis tööpäeva enne revisjoni algust asutuse juhile ja volikogu esimehele.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (3) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrollülesandes pandud kontrollija ülesannete täitmiseks õigus:
  1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nii suulisi kui ka kirjalikke seletusi;
  2) pääseda koos asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste hoidlatesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
  3) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja eksperte (selleks rahaliste kohustuste võtmine toimub eelarves ettenähtud vahendite piires ja kooskõlastatult volikogu esimehega).

  (4) Asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ja vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

  (5) Kui asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ja esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele ja vallavanemale.

  (6) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorralduse reegleid ja teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

  (7) Kontrollija võib kontrollimise käigus talle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollija ei tohi kolmandatele isikutele avaldada asutusesiseks kasutamiseks tunnistatud informatsiooni, millele tal kontrollimise käigus ligipääs tekib. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.

  (8) Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga, milles märgitakse asutuse nimi ja alluvus, kontrollülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Revisjoniaktis esitatakse kontrolli tulemus, mis muuhulgas sisaldab:
  1) olukorra kirjeldust;
  2) viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
  3) hinnangut õigusaktide järgimise kohta kontrollitavas asutuses;
  4) hinnangut vallavara kasutamise sihipärasuse osas;
  5) hinnangut eelarve tulude laekumise tagamise ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasuse kohta;
  6) hinnangut tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekuse kohta;
  7) viidet õigusaktile, mida on rikutud;
  8) järeldust, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu; varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad;
  9) revisjonikomisjoni ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks või tegevuse parandamiseks.

  (9) Revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

  (10) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab valitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

  (11) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel koos majandusaasta aruandega.

  (12) Revisjonikomisjon on korruptsioonivastase seaduse mõistes volikogu poolt moodustatud komisjon, kellel on õigus kontrollida volikogu liikmete, valitsuse liikmete, vallavanema ja volikogu määratud ametiisikute huvide deklaratsioone.

4. peatükk VOLIKOGU EESTSEISUSE MOODUSTAMINE JA TÖÖKORD 
[Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 17.   Volikogu eestseisus
[Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

5. peatükk VOLIKOGU FRAKTSIOONI MOODUSTAMINE JA ÕIGUSED 
[Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 18.   Volikogu fraktsiooni moodustamine ja registreerimine
[Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 19.   Fraktsiooni koosseisu muutmine ja tegevuse lõppemine
[Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 20.   Fraktsiooni õigused
[Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

6. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 21.   Volikogu istungi kokkukutsumine

  (1) Volikogu töö vormiks on istung, mille kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul tema asendaja. Kui volikogu esimees ei saa volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest esimesel võimalusel teavitama volikogu aseesimeest. Kui ka volikogu aseesimees (kumbki aseesimeestest) ei saa volikogu istungit kokku kutsuda, teavitab ta sellest viivitamatult volikogu vanimat liiget.

  (2) Istung kutsutakse kokku üldjuhul korra kuus.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (3) Volikogu esimees või tema asendaja on kohustatud volikogu kokku kutsuma vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja. Istung peab toimuma hiljemalt ühe kuu jooksul ettepaneku esitamisest.

  (4) Volikogu istungi kutse, kus tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused ehk istungi päevakorra projekt ja istungi toimumise aeg ning koht, tehakse volikogu liikmetele teatavaks elektronposti teel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit ja avaldatakse valla veebilehel. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks ja avalikustatakse valla veebilehel istungi päevakorra projekti kohaselt arutamisele tulevate küsimuste juurde kuuluvad materjalid.

  (5) Istungi kutse ja muud volikogu tegevust puudutavad teated edastatakse volikogu liikme poolt allkirjaga kinnitatud elektronposti aadressile. Volikogu istungi kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (6) Kui istungile kutsutakse kolmandaid isikuid, saadetakse neile elektronposti aadressile teade, näidates ära päevakorrapunkt, mille arutamise juurde teda kutsutakse ja vajadusel ka selle päevakorrapunktiga seotud materjalid.

  (7) Volikogu liige, kes volikogu istungil osaleda ei saa, teatab pärast kutse saamist sellest e-kirjaga volikogu esimehele ja volikogu sekretärile.

§ 22.   Volikogu istungi päevakorra koostamine ja kinnitamine

  (1) Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra projekti istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest, järelepärimistest ja volikogule infoks või arutamiseks esitatud muudest küsimustest ehk infopunktidest. Volikogu esimees määrab päevakorra projektiga päevakorras olevate küsimuste arutamise järjekorra.

  (2) Päevakorra projektis peab olema iga päevakorrapunkti juures ära näidatud, kas tegemist on volikogu õigusakti, järelepärimise või infopunkti arutamisega.

  (3) Õigusakti korral märgitakse päevakorra projektis volikogu õigusakti eelnõu nimetus ja kas eelnõu on esitatud istungile vastuvõtmiseks või mitme lugemise korral mitmendaks lugemiseks.

  (4) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (5) Päevakorra projektile lisatakse arutamisele tulevate küsimuste materjalid, milleks on õigusaktide eelnõud koos seletuskirjade ja asjassepuutuvate lisadega, volikogule esitatud järelepärimised, märgukirjad, avaldused, memorandumid jms.

  (6) Päevakorra projekti või selles sisalduva küsimuse läbiarutamiseks võib volikogu esimees kokku kutsuda volikogu töökoosoleku, millest on õigus osa võtta kõigil volikogu ja vallavalitsuse liikmetel. Töökoosoleku toimumise aja ja koha teeb volikogu esimees volikogu ja vallavalitsuse liikmetele teatavaks e-posti teel. Volikogu töökoosolekut ei protokollita, sellel ei võeta vastu otsuseid ja see ei ole avalik.

  (7) Päevakorra projektis märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Päevakorra projektis märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ja põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli.

  (8) Ettepanekuid päevakorra projekti kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha volikogu ja vallavalitsuse liikmed.

§ 23.   Istungi läbiviimise üldine kord

  (1) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks registreerimislehel, mida säilitatakse protokolli lisana. Istungile hilinemise või enne istungi lõppu lahkumise aeg fikseeritakse istungi protokollis.

  (2) Volikogu istungi kutses märgitud kellaajal avab volikogu esimees või tema asendaja volikogu istungi, mille käigus vajadusel tutvustatakse kutsutud isikuid ja laekunud avaldusi, antakse volikogule üle avaldusi ja ettepanekuid ning vajadusel arutatakse muid korralduslikke küsimusi.

  (3) Pärast istungi avamist toimub päevakorra projekti arutamine ja kinnitamine. Päevakorrapunkte arutatakse käesoleva määruse paragrahvis 24 sätestatud korras.

  (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu istungil küsimuse arutelu on kinnine, kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Muul juhul võib volikogu kuulutada istungil küsimuse arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu.

  (5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (6) Avalikul volikogu istungil viibivatel külalistel ei ole sõnaõigust. Külalised registreeritakse külaliste registreerimislehel, kuid nende nimesid ei kanta protokolli.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Volikogu liige on kohustatud enne sellise küsimuse arutelu algust tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Selles punktis ta sõna ei võta ega osale hääletamises ja lahkub päevakorra punkti arutamise ajaks istungi ruumist. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (8) Volikogu istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni juhul, kui volikogu esimehe ettepanekul ei otsustata volikogu poolthäälte enamusega teisiti. Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja.

  (9) Istungist tehakse helisalvestis, mida säilitatakse vallakantseleis volikogu sekretäri juures kuus kuud. Istungi helisalvestisest ei väljastata koopiad, kuid seda on kõigil isikutel õigus kuulata volikogu sekretäri juures kohapeal. Istungist muude heli- ja videosalvestiste ning ülekannete tegemine toimub volikogu igakordsel nõusolekul. Teiste isikute poolt volikogu istungite salvestamine ei tohi segada volikogu tööd. Kinnisel volikogu istungil on salvestamine lubatud ainult protokolli koostajal
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (9¹) Volikogu istungist võib teha videoülekande, mida saab jälgida otseülekandena või salvestusena valla veebilehe kaudu. Istungi videoülekannet säilitatakse vähemalt 6 kuud.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (10) Töökorralduslikke küsimusi, mida käesolevas peatükis ei ole sätestatud, saab volikogu otsustada poolthäälte enamusega. Vastavad otsustused kantakse istungi protokolli.

  (11) Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib volikogu esimees või tema asendaja otsustada kaugosalusega istungi läbiviimise, millel saab osaleda infotehnoloogiliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata. Istungil osalejale peab tagama võimaluse eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida, teha istungi toiminguid (ettekanne, küsimuse esitamine, sõnavõtt, hääletamine ja muud toimingud) ning anda teada nende tegemise takistusest. Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ja ei takista volikogu istungil osaleja õiguste teostamist. Kui volikogu liikme osavõtt kaugosalusega istungist on takistatud vallakantseleist või vallavalitsusest (ametiasutusena) mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende volikogu liikmetega, kelle osalemine istungil ei ole takistatud.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 24.   Päevakorrapunktide arutamise kord

  (1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi. Päevakorrast kinnipidamise tagab istungi juhataja.

  (2) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannete ja vajadusel kaasettekannetena ning lahendatakse arutelu käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi.

  (3) Ettekande pikkus on kuni 15 minutit, kaasettekande pikkus on kuni 5 minutit.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (4) Pärast ettekannet (kaasettekannet) võivad volikogu liikmed esitada ettekandjale (kaasettekandjale) küsimusi ettekande (kaasettekande) kohta. Küsimused peavad olema sõnastatud lühidalt ja täpselt. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kaks küsimust. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida vallavalitsuse, volikogu või komisjoni liikmele.

  (5) Ettekandele ja küsimuste esitamisele ning vastamisele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha, ettepanekute ja kommentaaride motiveeritud ja konkreetses sõnastuses esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega kuni kolm minutit.

  (6) Pärast sõnavõttu on õigus teha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kaheks märkuseks või repliigiks.

  (7) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale.

  (8) Küsimuse, sõnavõtu, märkuse või repliigi esitamise soovist antakse märku käe tõstmisega. Istungi juhataja annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras.

  (9) Istungi juhataja katkestab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat küsimust, ületab ettenähtud ajalimiiti või on sobimatu oma sisult või vormilt.

  (10) Pärast küsimuse hääletamisele panemist selles päevakorrapunktis enam sõna ei anta.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (11) Kui volikogu otsustab päevakorrapunkti arutamise katkestada, siis peab kaasnema otsustus arutelu jätkamise aja ja vajadusel ka muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta.

§ 25.   Volikogu õigusaktide menetlemine

  (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu komisjonil;
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]
  3) vallavalitsusel;
  4) vallavanemal talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]
  5) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
  6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras.

  (2) Enne eelnõu volikogule esitamist peab sellele olema lisatud vallavalitsuse seisukoht või arvamus eelnõu kohta, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavates küsimustes.

  (3) Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud volikogu õigusakti eelnõu ning sellele lisatud seletuskiri esitatakse volikogu päevakorda võtmiseks volikogu esimehele.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (4) Volikogu esimees määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjoni või komisjonid, mis eelnõu kohta oma seisukoha annavad.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (5) Eelnõud menetlev komisjon määrab eelnõu arutamiseks komisjoni koosoleku toimumise aja, mis ei tohi olla hiljem kui kümme kalendripäeva pärast eelnõu komisjonile esitamist. Arutamise juures peab viibima eelnõu algataja või algataja esindaja, kes esitleb eelnõu komisjonile.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (6) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Vähemalt kahel lugemisel tuleb menetleda valla põhimääruse, arengukava ja eelarvestrateegia õigusaktide eelnõusid.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (7) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (8) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (9) Ettepanekud eelnõu muutmiseks tuleb esitada kirjalikult, v.a ettepanekud vormi- või kirjavigade, ilmse ebatäpsuse parandamiseks või isikunime muutmiseks.

  (10) Õigus esitada eelnõu muudatusettepanekuid on:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu komisjonil;
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]
  3) vallavalitsusel;
  4) eelnõu algatajal.

  (11) Kui muudatusettepaneku teeb isik, kes ei ole eelnõu algataja, siis annab muudatusettepaneku kohta oma seisukoha eelnõu algataja.

  (12) Sisuline muudatusettepanek ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kirjalikult istungi juhatajale ja suuliselt volikogule.

  (13) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta võib teha muudatusettepanekuid, esitades need kirjalikult volikogu istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu sekretärile, kes edastab need eelnõu algatajale ja juhtivkomisjonile seisukoha võtmiseks. Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta ei saa teha muudatusettepanekuid pärast eelnõu esitamist viimasele lugemisele selle vastuvõtmiseks.

  (14) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad algataja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades eelnõule menetluse käigus tehtud ja heakskiidetud muudatusettepanekuid.

  (15) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

§ 26.   Hääletamise üldised nõuded

  (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui see tuleneb käesolevast põhimäärusest või vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

  (2) Volikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud juhtudel, mil seaduses on sätestatud otsustuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Poolthäälte enamuseks loetakse, kui otsustuse poolt hääletab enam volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Koosseisu häälteenamuseks loetakse, kui otsustuse poolt hääletab enam kui pool volikogu koosseisust.

  (3) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised.

  (4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed isiklikult. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

  (5) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (6) Avalikul hääletamisel kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi. Hääletusaeg on 20 sekundit. Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, hääletatakse avalikul hääletusel käetõstmisega. Käetõstmiseks ettenähtud aja ja muud protseduurireeglid määrab istungi juhataja enne hääletamise algust.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 27.   Hääletamise läbiviimine

  (1) Enne küsimuse hääletamisele panemist istungi juhataja:
  1) kordab vajadusel kõiki ettepanekuid;
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]
  2) küsib õigusakti algataja seisukohta eelnõule esitatud muudatusettepaneku kohta, kui seda seisukohta ei ole varem esitatud;
  3) teeb komisjoni, fraktsiooni või eelnõu algataja nõudmisel kuni 5-minutilise vaheaja.

  (2) Hääletamisele pandud küsimus peab olema sõnastatud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt”, „vastu” või „erapooletu”.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (3) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu alternatiivset eelnõu, hääletatakse eelnõusid nende esitamise järjekorras.

  (4) Eelnõud tervikuna ei panda hääletamisele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ja esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. Muudatusettepanekuid võib panna hääletusele ühtse paketina, kui ükski volikogu liige ei nõua muudatusettepaneku eraldi läbihääletamist.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (5) Kui päevakorrapunkti kohta on mitu alternatiivset eelnõud või üksteist välistavat ja vastassuunalist muudatusettepanekut ja hääletamisjärjekorras eespool asuv eelnõu või ettepanek saab vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse, siis see eelnõu või ettepanek on vastu võetud ning ülejäänud eelnõusid või ettepanekuid hääletamisele ei panda.

  (6) Pärast hääletamist teeb istungi juhataja teatavaks hääletamise tulemused.

  (7) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel vahetult pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

  (8) Kui muudatusettepaneku hääletamisel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, siis on muudatusettepanek tagasi lükatud.

§ 28.   Isikuvalimiste üldised nõuded
[Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 29.   Umbusalduse avaldamine

  (1) Umbusalduse avaldamise algatajad esitavad algatamisdokumendid koos volikogu otsuse eelnõuga volikogu istungil istungi juhatajale. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

  (2) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega.

  (3) Isikul, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või vallavalitsuse esindajal, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, on õigus sõna võtta vastuväidete esitamiseks. Volikogu liige võib esitada nii ettekandjale kui sõnavõtjale kuni kaks küsimust.

  (4) Ettekandjal ja sõnavõtjal on õigus lõppsõnale.

  (5) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 30.   Arupärimine

  (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavanemale või vallavalitsuse liikmele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta.

  (2) Arupärimine antakse üle volikogu istungi alguses enne päevakorra kinnitamist istungi juhatajale või edastatakse kirjalikult volikogu esimehele enne volikogu istungit.

  (3) Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kirjalikult seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja arupärija soovil ka suuliselt järgmisel volikogu istungil.

§ 31.   Vaba sõnavõtt

  (1) Volikogu liikmete ja komisjonide ning vallavanema avalduste ärakuulamine toimub igal volikogu istungil pärast kinnitatud päevakorra punktide arutamise ja otsustamise lõpetamist, kui volikogu ei otsusta teisti.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (2) Avalduste esitamiseks vaba sõnavõtu ajal antakse aega kuni viis minutit. Läbirääkimisi ei avata.

  (3) Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja avalduse esitaja sõnavõtu.

§ 32.   Volikogu istungi protokoll

  (1) Volikogu istungi käik protokollitakse.

  (2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

  (3) Protokolli märgitakse:
  1) istungi toimumise aeg ja koht;
  2) istungist osavõtjate nimed;
  3) kinnitatud päevakord;
  4) arutlusel olnud küsimused, tehtud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;
  5) vastuvõetud otsused ja hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
  6) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
  7) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta;
  8) märked volikogu liikme enesetaandamise kohta;
  9) märked kandidaatide ülesseadmise ja nende nõusolekute kohta;
  10) muud olulised märkused istungil toimunud sündmuste kohta.

  (4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.

  (5) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

  (6) Protokoll peab olema vormistatud ja volikogu liikmetele kättesaadav kümne kalendripäeva jooksul pärast istungit.

  (7) Nelja kalendripäeva jooksul pärast protokolli kättesaadavaks tegemise tähtaega on volikogu liikmel õigus esitada protokollile kirjalikke eriarvamusi, mis lisatakse protokollile.

  (8) Protokoll tehakse kättesaadavaks volikogu sekretäri juures ja dokumendihaldusprogrammi kaudu valla veebilehel hiljemalt neliteist kalendripäeva pärast istungit. Igaühele kättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Nelja kalendripäeva jooksul pärast protokolli kättesaadavaks tegemise tähtaega on volikogu liikmel õigus esitada protokollile kirjalikke eriarvamusi, mis lisatakse protokollile.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 32¹.   Volikogu liikme teenistuslähetusse suunamine

  (1) Volikogu liikme võib vallavolikogu ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse.

  (2) Teenistuslähetusse suunamisel on vallavolikogu liikmel õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Volikogu liikme välislähetuse päevaraha suuruseks on välislähetuse päevaraha alammäär. Volikogu esimehe lähetuse kulude ja välislähetuse päevaraha arvestus toimub vallavanema teenistuslähetustega samadel alusel.

  (3) Volikogu liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab volikogu esimees ja lähetus vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga. Käskkirja ärakiri edastatakse volikogu liikmele ja ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust. Volikogu esimehe teenistuslähetuse käskkirja allkirjastab volikogu aseesimees.

  (4) Teenistuslähetusse suunamisest või asjaolust, et volikogu liige viibis teenistuslähetuses, peab volikogu liige esimesel võimalusel teavitama ka volikogu.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

7. peatükk VALLAVANEMA VALIMISE KORD, VALLAVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED JA VALLAVANEMA ASENDAMISE KORD 

§ 33.   Vallavanema valimine

  (1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Vallavanem valitakse käesoleva määruse 2. peatükis volikogu esimehe valimisele sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (3) Kui volikogu otsustab korraldada vallavanema leidmiseks avaliku konkursi, kehtestab volikogu oma otsusega konkursi tingimused ja korra. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatu kehtib ka avaliku konkursi tulemusel leitud vallavanema kandidaadi valimisel.

§ 34.   Vallavanema pädevus

  (1) Vallavanem on vallavalitsuse kui kollegiaalse täitevorgani juht, kes:
  1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed;
  2) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;
  3) teeb volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ja palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ning ametist vabastamiseks;
  4) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ja kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;
  5) juhib vallavalitsuse istungeid;
  6) [kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]
  7) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ja korraldab nende täitmist.

  (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui ametiasutuse juht, kes:
  1) juhib ja korraldab ametiasutuse tööd;
  2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ja sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega ning ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega;
  3) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele;
  4) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]
  5) korraldab valla eelarve koostamist, täitmist ja täitmise kontrolli.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule täidab muid talle õigusaktidega antud või volikogu poolt pandud ülesandeid.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 35.   Vallavanema asendamine

  (1) Vallavanemat asendab tema puhkusel, teenistuslähetuses või töövõimetuslehel viibimise ajal ja vallavanema volituste ennetähtaegse lõppemise korral uue vallavanema valimiseni või volikogu poolt vallavanema asendaja määramiseni kõigi õiguste ja kohustustega vallavalitsuse liige.

  (2) Üldjuhul asendab vallavanemat abivallavanem. Vallavanema äraolekul, mis on eelnevalt ette teada, asendab teda vallavanema käskkirja alusel määratud vallavalitsuse liige. Vallavanem võib mitme abivallavanema korral määrata käskkirjaga ettenägematuteks juhtumiteks asendamise järjekorra, millises abivallavanemad ja vallavalitsuse liikmed vallavanemat asendama asuvad.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (3) Kui vallavanema äraolek ei olnud ette teada (ettenägemata asjaolud) ja abivallavanem ei saa vallavanemat asendada ning ei ole määratud vallavanema asendamise järjekorda, siis asendab teda kohalolev noorim vallavalitsuse liige.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (4) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud teda vallavalitsuse või volikogu poolt asendama määratud isik. Kui vallavanem taandab ennast vallavalitsuse kollegiaalse otsustuse vastuvõtmisel, siis asendab teda vastava korralduse allkirjastamisel vallavanema taandamise ajal vallavalitsuse istungit juhatanud isik.

§ 36.   Vallavanema vabastamine või tagasiastumine

  (1) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel (tagasiastumine) või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistusse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni.

  (2) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:
  1) tema tagasiastumise korral;
  2) temale või vallavalitsusele vallavolikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
  3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle on määratud karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
  5) tema surma korral.

  (3) Umbusalduse avaldamise korral vabastatakse vallavanem ametist volikogu otsusega.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab vallavolikogu vallavanema ametist volikogu otsusega kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast ametikohale mittesobivuse tõttu.

  (5) Vallavanema tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe vallavolikogu esimeest või tema asendajat. Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie kalendripäeva jooksul, üle andma asjaajamise ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.

  (6) Vallavanema surma korral loetakse vallavanema teenistussuhe lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast ja volikogu määrab vallavanema asendaja või valib uue vallavanema.

§ 37.   Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine

  (1) Vallavanemal on õigus puhkusele kestusega 35 kalendripäeva vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule.

  (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

  (3) Vallavanema teenistuslähetusse saatmine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast.

  (4) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamiseks avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

8. peatükk VALLAVALITSUSE MOODUSTAMINE JA PÄDEVUS, VALLAVALISUSE TÖÖKORD 

§ 38.   Vallavalitsuse moodustamine

  (1) Vallavalitsus on kollegiaalne täitevorgan, mille kinnitab volikogu ja mida juhib vallavanem. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

  (2) Vallavalitsuse moodustamiseks kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri.

  (3) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu, mis ei või olla vähem kui kolm liiget, ja struktuuri kinnitamist esitab vallavanem volikogule kirjalikult vallavalitsuse isikulise koosseisu ametisse kinnitamiseks.

  (4) Vallavalitsuse liikme kandidaadiks võib esitada ja liikmeks võib kinnitada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud nõuetele. Vallavalitsuse liikmeks kinnitamise kohta annab isik kirjaliku nõusoleku.

  (5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast enne hääletamist, volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

  (6) Vallavalitsuse koosseisu või üksiku vallavalitsuse liikme ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (7) Vallavolikogu otsusel võib vallavalitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Vallavalitsuse palgalise liikme ametisse nimetamise ja talle töötasu ning muude hüvede määramise otsustab volikogu. Vallavalitsuse palgalise liikme puhkust ja teenistuslähetusse saatmist reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning talle kohaldatakse vallavanema puhkuse ja teenistuslähetusse saatmise kohta sätestatut.

  (7¹) Vallavalitsuse liikme hüvitise suuruse otsustab volikogu. Vallavalitsuse liikmetele, kes on vallavalitsuse teenistuses ametnikena või töötajatena, määrab ametikoha palga või töötasu, aga samuti lisatasu ja preemia maksmise vallavanem, lähtuvalt Lääne-Harju Vallavalitsuse palgajuhendist. Vallavalitsuse teenistuses olevate vallavalitsuse liikmetest ametnike või töötajate teenistus- või töölähetuste saatmisel rakendatakse Lääne-Harju Vallavalitsuse kui ametiasutuse üldiseid aluseid.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (8) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 39.   Vallavalitsuse ja vallavalitsuse liikme volituste tähtaeg

  (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.

  (2) Vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni volikogu poolt. Vallavanema volituste lõppemine (tagasiastumine, umbusaldus vms) ei too automaatselt kaasa vallavalitsuse volituste lõppemist, vaid valitsus täidab oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni volikogu poolt. Pärast igakordset vallavanema valimist tuleb uuesti kinnitada ka vallavalitsuse koosseis.

  (3) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks. Vallavalitsuse liikme volitused lõppevad enne tähtaega:
  1) vallavanema taotluse alusel volikogu otsusega;
  2) temale või vallavalitsusele vallavolikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
  3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle on määratud karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
  5) tema tagasiastumise korral;
  6) tema surma korral.

  (4) Vallavanema taotlusel või umbusalduse avaldamise korral vabastatakse vallavalitsuse liige ametist volikogu otsusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavalitsuse liikme ametist volikogu otsusega kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast ametikohale mittesobivuse tõttu.

  (6) Vallavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie kalendripäeva jooksul, üle andma asjaajamise ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.

  (7) Vallavalitsuse liikme surma korral loetakse vallavalitsuse liikme volitused lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast ja volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.

§ 40.   Vallavalitsuse pädevus

  (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

  (2) Vallavalitsuse liikmed koordineerivad vallavanema antud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ja täidavad muid vallavanema antud ülesandeid.

§ 41.   Vallavalitsuse töökord

  (1) Vallavalitsuse töövorm on istung.

  (2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. Vallavanem või tema asendaja võib vajadusel kutsuda istungile ka teisi isikuid (menetlusosalised, eelnõude ettekandjad, puudutatud isikud jt).

  (3) Vallavalitsuse istung toimub vastavalt vajadusele, kuid reeglina üks kord nädalas. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, määrates ära istungi aja ja koha.

  (4) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on:
  1) vallavalitsuse liikmel;
  2) vallasekretäril;
  3) valla ametiasutuse teenistujal;
  4) valla ametiasutuse hallatava asutuse juhil;
  5) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 32 ettenähtud korras.

  (5) Õigus teha vallavalitsusele ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks on:
  1) vallavalitsuse liikmel;
  2) vallasekretäril;
  3) vallavalitsuse teenistujal ametijuhendi järgse teenistusülesande täitmiseks;
  4) valla ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhil vastava asutuse tegevust puudutavas küsimuses.

  (6) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda tuleb edastada päevakorra koostajale nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud vallavalitsuse õigusakti eelnõu või õigusakti vastuvõtmist mitte-eeldava küsimuse korral ülevaatlik kokkuvõte küsimuse kohta või muu dokument, mille kohta vallavalitsuse seisukohta küsitakse.

  (7) Vallavalitsuse istungi kutse koos päevakorraprojekti ja arutusele tulevate materjalidega edastatakse vallavalitsuse liikmetele ja kutsutud isikutele üldjuhul hiljemalt üks tööpäev enne istungi toimumist

  (8) Kutse, päevakorra projekt ja materjalid edastatakse vallavalitsuse liikmetele elektrooniliselt dokumendihaldusprogrammi kaudu, nende poolt nimetatud elektronposti aadressile või muul sobival viisil.

  (9) Vallavalitsuse istungi päevakorra projekti koostamise, istungi kutse saatmise ja istungi protokollimise korraldab vallakantselei.

  (10) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima vallavanemat või vallasekretäri või neid asendavat isikut hiljemalt istungile eelneval päeval.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (11) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse arvulisest koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja.

  (12) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul tema asendaja, kes avab ja lõpetab istungi, määrab ettekannete ja sõnavõttude pikkuse, tagab päevakorrast kinnipidamise, viib vajadusel läbi hääletamise ja fikseerib vallavalitsuse otsustused.

  (13) Istungi alguses arutatakse istungi juhataja ettepanekul läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord. Varasemalt edastatud istungi päevakorra projekti võib täiendada vallavalitsuse liikmete nõusolekul.

  (14) Päevakorrapunkte esitatakse ettekannete või informatsioonina ja arutatakse arutelu käigus.

  (15) Hääletatakse juhul, kui vallavanem seda vajalikuks peab või vähemalt üks valitsuse liige seda nõuab. Hääletamisõigust edasi volitada ei saa. Hääletamisele pandud küsimus peab olema sõnastatud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata „poolt” või „vastu”. Hääletamine on avalik. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

  (16) Töökorra küsimusi, mida käesolevas paragrahvis ei ole reguleeritud, otsustab vallavalitsus jooksvalt ja need kantakse istungi protokolli.

§ 42.   Vallavalitsuse istungi protokoll

  (1) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse.

  (2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

  (3) Protokolli kantakse:
  1) istungi toimumise aeg ja koht;
  2) istungist osavõtjate nimed;
  3) kinnitatud päevakord;
  4) arutlusel olnud küsimused ja tehtud ettepanekud ning otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;
  5) vastuvõetud otsused ja hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
  6) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
  7) märked vallavalitsuse liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta;
  8) märked vallavalitsuse liikme enesetaandamise kohta;
  9) muud olulised märkused istungil toimunud sündmuste kohta.

  (4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.

  (5) Protokoll vormistatakse seitsme kalendripäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja (või teda asendav isik) ja protokollija.

  (6) Vallavalitsuse istungi protokolli ei tehta üldkättesaadavaks, kui see sisaldab andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla või linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

  (7) Istungite protokollid on kättesaadavad igaühele valla veebilehel dokumendihaldusprogrammi kaudu.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 43.   Vallavalitsuse komisjonid

  (1) Vallavalitsus võib oma ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.

  (2) Komisjoni moodustab ja selle koosseisu, sh esimehe, kinnitab vallavalitsus korraldusega.

  (3) Komisjoni moodustamise korralduses sätestatakse komisjoni moodustamise eesmärk või ülesanded, tegevusvaldkond, pädevus, liikmete arv ja koosseis ning kinnitatakse komisjoni esimees. Ajutise komisjoni moodustamise korralduses määratakse ka komisjoni tegutsemise tähtaeg.

  (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.

  (5) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.

  (6) Komisjoni protokoll vormistatakse kolme kalendripäeva jooksul ja sellele kirjutab alla koosoleku juhataja.

  (7) Komisjoni otsustused on vallavalitsusele soovitusliku iseloomuga.

  (8) Komisjoni tegevuse lõpetamise otsustab vallavalitsus.

9. peatükk VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMISE KORD 

§ 44.   Valla sümbolid

  (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp. Valla vapi ja lipu kirjeldused ning kujutised on käesoleva põhimääruse lisa 1 ja lisa 2.

  (2) Valla sümbolitena võib kasutusele võtta vallavanema ametiketi, valla logo ja tunnuslause.

  (3) Valla asutuste poolt kasutatavad sümbolid, nende kujunduse ja kasutamise korra kinnitab vallavalitsus.

  (4) Valla sümbolite kasutamine käesolevas peatükis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal.

§ 45.   Valla lipu heiskamise ja kasutamise õigus

  (1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu, järgides käesolevas paragrahvis sätestatut ja head tava.

  (2) Valla lipp heisatakse alaliselt valla ametiasutuste hoonetel või lipumastidel.

  (3) Valla lippu võib kasutada või heisata:
  1) alaliselt valla ametiasutuste hallatavate asutuste hoonetel ja vallale kuuluvatel hoonetel;
  2) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Lääne-Harju vald;
  3) Lääne-Harju valla avalikel üritustel, valla asutuste üritustel ja muudel üritustel, kus on esindatud Lääne-Harju vald;
  4) Lääne-Harju valla territooriumil asuvatel elu-, äri- või büroohoonetel teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
  5) muudel juhtudel vallavalitsuse loal.

  (4) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
  1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;
  2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;
  3) koos maakonnalipuga maakonnalipust vasakule;
  4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras.

  (5) Masti heisatud lipul peab jääma lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

  (6) Lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti.

  (7) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.

§ 46.   Valla vapi kasutamine

  (1) Valla vapi kujutist kasutatakse:
  1) volikogu, vallavalitsuse ja valla asutuste pitsatil;
  2) volikogu, vallavalitsuse ja valla ametiasutuste dokumendiplankidel;
  3) valla asutuste kodulehtedel.

  (2) Valla vapi kujutist võib kasutada:
  1) valla ametiasutuste hallatavate asutuste dokumendiplankidel või sümboolikas;
  2) valla asutust ja valla piiri tähistavatel siltidel;
  3) valla tunnustusavaldustel ja meenetel, ametlikel trükistel ja suveniiridel;
  4) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;
  5) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks valla poolt vastava ürituse, isiku või projekti toetamist.

  (3) Valla vapi värvideta (mustvalgel) kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele.

§ 47.   Ametiketi kasutamine
[Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 48.   Valla tunnuslause ja logo kasutamine

  (1) Valla tunnuslause ja logo on valla omand, mida võib kasutada valda tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, valla esitlustel, messidel, rekvisiitidel, trükistel, plakatitel, meedias jmt kohtades.

  (2) Vallavalitsusel on õigus kehtestada valla logo ja tunnuslause kasutamise täpsem kord.

  (3) Tunnuslause ja logo kasutamise loa kolmandatele isikutele annab vallavalitsus.

§ 49.   Valla korporatiivne identiteet

  (1) Valla korporatiivne identiteet on kogum visuaalseid ja sõnalisi vahendeid, mis aitavad identifitseerida valda kui ühtset organisatsiooni koos selle ametiasutuste, ametiasutuste hallatavate asutuste ja juriidiliste isikutega, mille üle vald omab valitsevat mõju.

  (2) Valla korporatiivse identiteedi kujundab vallavalitsus, kasutades selleks Lääne-Harju valla sümboleid ja muid visuaalseid ja sõnalisi vahendeid ning lahendusi.

§ 50.   Valla tunnustusavaldused

  Valla tunnustusavaldused ja nende andmise tingimused ja kord sätestatakse volikogu poolt eraldi määrusega.

§ 51.   Valla asustusüksuste sümbolid

  Valla asustusüksustel (vallasisesel linnal, alevikel ja küladel) võivad olla kasutusel vastava asustusüksuse sümbolitena vapp ja lipp, mille kasutusse võtmisest teavitatakse vallavalitsust.

10. peatükk VALLA AMETIASUTUSTE JA AMETIASUTUSTE HALLATAVATE ASUTUSTE MOODUSTAMISE, NENDE PÕHIMÄÄRUSE, STRUKTUURI JA KOOSSEISU KINNITAMISE JA MUUTMISE KORD 

§ 52.   Valla asutused

  (1) Valla asutused on valla ametiasutused ja ametiasutuste hallatavad asutused.

  (2) Valla asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud, vaid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid täites esindavad valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut.

  (3) Valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris ja igal asutusel on selle registri registrikood.

  (4) Valla asutuse ülesanded, õigused ja kohustused, sümbolite kehtestamise ja kasutamise kord, asutuse juhtimise ning töökorralduslikud põhimõtted jms sätestatakse asutuse põhimääruses.

  (5) Valla asutusi finantseeritakse valla eelarvest ja igal asutusel on valla eelarves alaeelarvena asutuse eelarve.

  (6) Valla asutuste tegevust suunab ja koordineerib vallavalitsus, millel on õigus kehtestada valla asutustele kohustuslikuks täitmiseks õigusakte asutuseüleste küsimuste reguleerimiseks, näiteks teabehalduse kord, raamatupidamise sise-eeskiri, hankekord jms.

  (7) Valla asutuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab järelevalvet vallavalitsuse poolt rakendatud sisekontrollisüsteem.

§ 53.   Ametiasutus

  (1) Ametiasutus on valla asutus, mille peamine ülesanne on õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud avaliku võimu ülesannete teostamine.

  (2) Ametiasutuse moodustamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu. Ametiasutuse moodustamiseks vajalike õigusaktide eelnõud algatatakse, menetletakse ja vormistatakse käesoleva põhimäärusega õigusaktide menetlemisele sätestatud üldises korras.

  (3) Vallal on vähemalt üks ametiasutus – Lääne-Harju Vallavalitsus.

  (4) Ametiasutus täidab ametiasutuse põhimäärusega ja muude õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.

  (5) Ametiasutuse põhimääruse ja struktuuri kinnitab ning neid muudab volikogu.

§ 54.   Ametiasutuse hallatav asutus

  (1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on ametiasutuse pädevusse kuuluvate avalike ülesannete täitmiseks või teenuste osutamiseks moodustatud iseseisev asutus, mis ei ole juriidiline isik. Hallatav asutus ei teosta avalikku võimu.

  (2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu.

  (3) Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja nende muutmise kinnitab volikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne volikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus.

  (4) Hallatavat asutust juhib juhataja või direktor, kes esindab hallatavat asutust ja hallatava asutuse kaudu õigusaktide ning asutuse põhimäärusega sätestatud pädevuse piires valda. Hallatava asutuse juhi õigused ja kohustused asutuse esindamisel sätestatakse hallatava asutuse põhimääruses.

  (5) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

  (6) Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib, seda muudab ja lõpetab vallavanem.

  (7) Hallatava asutuse töötajate koosseisu ja palgajuhendi kinnitab asutuse juht käskkirjaga arvestades asutusele ettenähtud palgafondi suurust ja õigusaktidega sätestatud miinimumkoosseise.

  (8) Hallatava asutuse põhimääruses sätestatakse hallatava asutuse arengukava koostamise kohustus, tingimused ja kord. Hallatava asustuse arengukava peab olema kooskõlas valla arengukavadega. Hallatava asutuse arengukava kinnitab vallavalitsus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

  (9) Arengukava olemasolul annab hallatava asutuse juht vallavalitsusele aru arengukava täitmise kohta majandusaasta aruande koostamise käigus.

11. peatükk VALLA ESINDAMISE KORD 

§ 55.   Valla esindamine avalik-õiguslikes suhetes

  (1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda volikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid õigusaktide alusel.

  (2) Volikogu või volikogu määratud või nimetatud esindaja esindab valda avalik-õiguslikes suhetes õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. Volikogu esimees esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu aseesimees, volikogu liikmed või muud isikud omavad esindusõigust volikogu esimehe käskkirja või volikogu otsuse alusel. Vallavalitsus või vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja esindab valda avalik-õiguslikes suhetes õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel ja täitevvõimu teostamisel.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (3) Vallavalitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes ka juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole õigusaktidega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

  (4) Valla asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab valda vallavanem või tema volitatud isik.

§ 56.   Valla esindamine eraõiguslikes suhetes

  (1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi toimingute ja tehingute tegemisel, ning volitab selleks teisi isikuid, vallavanem.

  (2) Valla asutuse juht esindab valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel.

  (3) Valla asutuse juht esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana tema juhitava asutuse töötajate suhtes.

  (4) Vallavanem esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana suhetes vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistujatega ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega.

§ 57.   Valla esindamine kohtus

  (1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ja ilma erivolitusteta vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.

  (2) Üldjuhul volitatakse valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või õigusteadmistega isik.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 58.   Valla esindusfunktsiooni täitmine

  (1) Volikogu esindab valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

  (2) Volikogu esimees, tema nimetatud või volikogu nimetatud isik esindab valda suhetes Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.

  (3) Vallavalitsus esindab valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.

  (4) Vallavanem esindab valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.

  (5) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees, volikogu aseesimees, vallavanem, volikogu ja vallavalitsuse liikmed, arvestades ürituse iseloomu ning teiste osalejate esindatust.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

12. peatükk VALLA ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA 

§ 59.   Valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise üldised põhimõtted

  (1) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (2) Arengukava ja eelarvestrateegia koostatakse põhimõttel, et need hõlmavad iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vald on võtnud kohustusi pikemaks kui neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, peab arengukavas ja eelarvestrateegias olema kavandatud valdkondlikud tegevused vastavate kohustuste ulatuses.

  (3) Arengukava peab sisaldama vähemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatut ja arvestama valla kehtivat üldplaneeringut.

  (4) Eelarvestrateegia peab sisaldama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatut ja olema kooskõlas arengukava ja vallale võetud kohustustega.

  (5) Arengukava koostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et arengukava peab tagama valla majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna tasakaalustatud pikaajalise arengu.

  (6) Arengukava ja eelarvestrateegia tuleb vähemalt kord aastas üle vaadata ja hetkeolukorra analüüsist tulenevalt vajadusel muuta.

  (7) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise menetlusse tuleb kaasata valla asutused, vallavolikogu alatised komisjonid ja teised huvitatud isikud. Vajadusel moodustatakse valdkondlikke töögruppe, korraldatakse komisjonide ühisseminare ja korraldatakse avalikke arutelusid.

  (8) Arengukava ja eelarvestrateegia ning selle muutmise kinnitab volikogu määrusega. Arengukava ja eelarvestrateegia ning selle muutmine peab olema kinnitatud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

  (9) Kehtiva arengukava täpsustamiseks või seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks võib koostada valdkondliku arengukava. Arengukava menetlemisel kohaldatakse valla arengukava menetlemise korda.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 60.   Valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord

  (1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist ning vajadusel muutmist korraldab vallavalitsus, kes esitab arengukava ja eelarvestrateegia või vajadusel selle muutmise eelnõu volikogule menetlemiseks.

  (2) Vallavalitsus kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 61.   Valla arengukava ja eelarvestrateegia täitmise kontroll

  (1) Arengukava täitmise eest vastutab vallavalitsus.

  (2) Igal aastal koostab vallavalitsus aruande arengukava täitmise kohta eelmisel kalendriaastal ja esitab selle koos majandusaasta aruandega volikogule. Aruandes tuleb anda hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele, analüüsida eesmärkide saavutamise tõhusust ja selleks kasutatud abinõude otstarbekohasust. Vajadusel esitatakse koos aruandega volikogule eelnõu arengukava ja eelarvestrateegia muutmiseks.

13. peatükk VALLA EELARVE KOOSTAMISE JA MUUTMISE NING FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 62.   Eelarve koostamise ja muutmise üldised põhimõtted

  (1) Valla eelarve koostatakse igaks kalendriaastaks eelarvestrateegia alusel arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks. Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust.

  (2) Arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi, koostatakse vallaeelarve muutmiseks vajadusel lisaeelarve.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (4) Eelarve ja lisaeelarve koostamise korraldab vallavalitsus volikogu kehtestatud korras.

  (5) Eelarve liigendamine, koostamine, menetlemine, vastuvõtmine, avalikustamine ja täitmine ning eelarve aruandluse täpsem kord sätestatakse eraldi volikogu määrusega.

§ 63.   Finantsjuhtimise üldised põhimõtted

  (1) Finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks.

  (2) Finantsjuhtimise aluseks on:
  1) eelarvestrateegia;
  2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud vallaeelarve ja lisaeelarve;
  3) vallaeelarve täitmine kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, raamatupidamise seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega;
  4) läbipaistev ja aus aruandlus.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

14. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMISE, AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMISE KORD 

§ 64.   Õigusakti eelnõu koostamine

  (1) Õigusakti eelnõu koostamise korraldab selle algataja.

  (2) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne volikogule või vallavalitsusele üleandmist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallakantseleile.

  (3) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või vallavalitsusele.

  (4) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist ja haldusmenetluse seaduses määrusele sätestatud nõudeid. Määruse eelnõule lisatakse eelnõu seletuskiri.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (5) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

  (6) Valla õigusaktide vorminõuded kehtestab vallavanem asutuse dokumendihaldust reguleerivas korras.

§ 65.   Õigusakti eelnõu kättesaadavaks tegemine

  (1) Volikogu päevakorras olevad õigusaktide eelnõud tehakse üldiselt kättesaadavaks avalikustades need valla veebilehel dokumendihaldusprogrammi kaudu hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit, mille päevakorda need esitatakse.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (2) Vallavalitsuse määruste eelnõud tehakse üldiselt kättesaadavaks avalikustades need valla veebilehel hiljemalt neli kalendripäeva enne vallavalitsuse istungit, millele need vastuvõtmiseks esitatakse.

  (3) Üldiselt kättesaadavaks ei tehta õigusaktide eelnõusid, mis sisaldavad asutusesiseseks kasutamiseks määratud teavet.

§ 66.   Õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine
[Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 67.   Õigusaktide jõustumine ja avalikustamine

  (1) Volikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need jõustuvad isikule või asutusele teatavakstegemisest.

  (2) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

  (3) Õigusaktid tehakse üldiselt kättesaadavaks valla veebilehel dokumendihaldusprogrammi kaudu.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (4) Üldiselt kättesaadavaks ei tehta õigusakte, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

  (5) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise korraldab vallakantselei.

§ 68.   Õigusaktide järelevalve

  (1) Vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad kontrolli vallavanem ja revisjonikomisjon.

  (2) Vallavolikogu õigusaktide üle teostavad kontrolli vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon.

  (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide põhiseaduslikkuse või seadusele vastavuse üle järelevalve teostamine toimub seaduses ettenähtud korras.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

15. peatükk SISEAUDITEERIMISE ÜLDINE TÖÖKORRALDUS 

§ 69.   Siseaudiitori kutsetegevuse tagamine

  (1) Siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmise tagamiseks võib moodustada vastava ametikoha.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

  (2) Siseaudiitori ametisse nimetamine ja kutsetegevuse korraldamine toimub vastavalt seadusele.
[RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

§ 70.   Siseaudiitori kutsetegevuse korraldus
[Kehtetu - RT IV, 08.10.2024, 1 - jõust. 11.10.2024]

15¹. peatükk PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARE ÜLDKOGU JA SAAREVANEM 
[RT IV, 14.06.2019, 5 - jõust. 17.06.2019]

§ 70¹.   Püsiasustusega väikesaare üldkogu

  (1) Valla haldusterritooriumil asuvate püsiasustusega väikesaarte (edaspidi väikesaar) üldkogu (edaspidi üldkogu) on püsiasutusega väikesaarte püsielanike (edaspidi püsielanik) kogu, mille pädevuses on püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ülesanded.

  (2) Väike-Pakri ja Suur-Pakri saari ühendab ühine üldkogu, kuna ajalooliselt ja geograafiliselt on tegemist ühtse kogukonnaga ning saarte arengut tuleb vaadelda ühises koostöös.

  (3) Üldkogule kutsutakse väikesaarte püsielanikud, aga samuti väikesaarte füüsiliselt isikust kinnistuomanikud. Üldkogul omavad hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased püsielanikud. Kinnistuomanikud osalevad üldkogul sõnaõigusega, hääleõiguse andmise neile otsustab üldkogu. Kui kinnistul on rohkem, kui üks füüsiline omanik, esindab üldkogul kinnistut kinnisaja omanike kokkuleppel üks esindaja. Üldkogule võidakse kutsuda ka väikesaarel asuva juriidilisest isikust kinnisaja esindaja, kes osaleb üldkogul ilma hääleõiguseta.

  (4) Üldkogu koosoleku kutsub kokku saarevanem. Üldkogu võidakse kokku kutsuda ka vähemalt 2/3 püsielanike (v.a § 70³ lõikes 2 sätestatud juhul) või vallavalitsuse poolt. Esimese üldkogu koosoleku kutsub kokku volikogu.

  (5) Üldkogu toimub vähemalt üks kord aastas. Üldjuhul toimub üldkogu kalendriaasta esimese viie kuu jooksul.

  (6) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled hääleõiguslikud püsielanikud. Kui üldkogu on otsustusvõimetu, kutsutakse sama päevakorraga kokku uus üldkogu, mis loetakse otsustusvõimeliseks osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb kutses viidata.

  (7) Hääletamine üldkogus on avalik. Isikuvalimised viiakse läbi salajasel hääletamisel.

  (8) Üldkogu tööd juhib saarevanem või saarevanema äraolekul üldkogu poolt valitud isik.
[RT IV, 14.06.2019, 5 - jõust. 17.06.2019]

§ 70².   Üldkogu koosolek

  (1) Üldkogu koosoleku päevakorra projekti koostab saarevanem. Juhul, kui üldkogu kokkukutsumist nõuab vähemalt 2/3 püsielanikke või vallavalitsus, siis nimetatakse kokkukutsumise nõudes arutlusele kuuluvad küsimused ja saarevanem on kohustatud üldkogu kokku kutsuma kahe kuu jooksul.

  (2) Üldkogu korralise koosoleku kutse edastatakse väikesaare püsielanikele sobival või kokkulepitud viisil arvestusega, et kutse tehakse teatavaks vähemalt kaks kuud enne üldkogu toimumist. Kutses näidatakse üldkogu toimumise koht, aeg ja päevakord.

  (3) Üldkogu liikmed ja vallavalitsus võivad teha vähemalt kaks nädalat enne üldkogu toimumist üldkogu päevakorra kohta ettepanekuid ja täiendusi.

  (4) Üldkogu koosolekud protokollitakse ja protokollid säilitatakse alaliselt.

  (5) Üldkogu koosolekul valitakse osalejate hulgast protokollija.

  (6) Protokollis kajastatakse toimumise aeg ja koht, osavõtjad, päevakord, küsimuste arutelu käik, tehtud ettepanekud ja otsused. Protokollile lisatakse osavõtjate registreerimise leht.

  (7) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija seitsme päeva jooksul. Protokoll edastatakse vallavalitsusele ja teistele huvitatud isikutele. Protokoll avalikustatakse valla kodulehel.

  (8) Hääleõigusega üldkogu liikmel on õigus:
  1) delegeerida oma hääletusõigus lihtkirjaliku volikirjaga vabalt valitud üldkogu liikmele;
  2) esindada väikesaarel asuvate kinnistute omanike palvel nende huve, kellele seaduses ettenähtud korras ei laiene püsielaniku staatus, kuid kes huvituvad väikesaare elu ja arengu edendamisest.
[RT IV, 14.06.2019, 5 - jõust. 17.06.2019]

§ 70³.   Saarevanema valimise kord

  (1) Üldkogu valib oma esimesel koosolekul saarevanema.

  (2) Saarevanema valimise või tagasikutsumise koosolekust teatatakse püsielanikele vähemalt üks kuu ette. Üldkogu koosoleku kutsel peab olema näidatud kokkukutsuja. Koosoleku toimumisest teatatakse küla teadete ülespanemise kohas ja mujal väikesaare püsielanikele sobival või kokkulepitud viisil.

  (3) Saarevanema ennetähtaegse tagasikutsumise koosolek kutsutakse kokku vähemalt 1/3 püsielanike algatusel.

  (4) Saarevanem valitakse täisealiste püsielanike hulgast kohalolevate üldkogu liikmete poolthäälteenamusega. Saarevanem kutsutakse tagasi üldkogu koosolekul osalevate üldkogu liikmete poolthäälteenamusega. Juhul, kui esitatud saarevanema kandidaadid ei saa hääletamisel poolthäälteenamust, korraldatakse pärast kuni 20 minutilist vaheaega teine hääletamisvoor.

  (5) Saarevanema valimised viib läbi komisjon, mis moodustatakse üldkogu poolt.

  (6) Saarevanema valimine toimub salajasel hääletamisel.

  (7) Saarevanema volitused kestavad kuni 5 aastat. Saarevanema täpse ametiaja pikkuse otsustab üldkogu. Saarevanema volitused algavad saarevanemaks valimisest. Saarevanema volitused lõpevad uue saarevanema valimisel.

  (8) Saarevanem esindab püsielanikke riigi- ja kohaliku omavalitsuse ning muudes organisatsioonides. Saarevanema täpsemad õigused ja kohustused võib sätestada muudes õigusaktides.

  (9) Saarevanem tegutseb ühiskondlikel alustel ja ei saa oma tegevuse eest tasu. Saarevanemale võib kompenseerida avalike ülesannete täitmisest tulenevad otsesed kulutused vallaga sõlmitud lepingu alusel.
[RT IV, 14.06.2019, 5 - jõust. 17.06.2019]

16. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE 

§ 71.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 72.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Lisa Lääne-Harju valla vapi kirjeldus ja kujutis

Lisa Lääne-Harju valla lipu kirjeldus ja kujutis