Keskkond ja heakordHeakord

Teksti suurus:

Kolga-Jaani valla heakorraeeskiri

Väljaandja:Kolga-Jaani Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 25.05.2012, 4

Kolga-Jaani valla heakorraeeskiri

Vastu võetud 26.05.2011 nr 38

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 361 ja § 662 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Kolga-Jaani valla (edaspidi vald) heakorraeeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on tagada valla haldusterritooriumil puhtus ning kord.

  (2) Eeskiri kehtestab heakorra nõduded ja koormised heakorranõuete täitmiseks.

  (3) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Kolga-Jaani valla territooriumil viibivatele ja tegutsevatele isikutele ning kinnis- või vallasvara omanikele, samuti omanike poolt asja valdama, haldama või kasutama volitatud isikutele.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) kinnistu - juriidilise või füüsilise isiku omandis või kasutuses olev maa-ala, millega on võrdsustatud territoorium, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad;
  2) omanik- füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis on maa või ehitised või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus;
  3) avalik koht- avalikult kasutatav ala, territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav;
  4) hooldusala- kinnistuga või krundiga külgnev maa-ala kuni sõiduteeni. Vallavalitsus võib, võttes arvesse maa-ala asukohta, määrata ka teistsuguse hooldusala. Vaidlused hooldusala suuruse üle lahendab vallavalitsus;
  5) heakorratööd- rohu ja muru niitmine; puulehtede, prahi, liiva, lume ja jää koristamine ning libeduse tõrje;
  6) vallavalitsus- Kolga-Jaani Vallavalitsus.

2. peatükk KOHUSTUSED HEAKORRA TAGAMISEKS  

§ 3.   Vallavalitsuse kohustused

  Vallavalitsus on kohustatud tagama:
  1) vallale kuuluvate teede, tänavate, haljasalade, kalmistute ja teiste munitsipaalmaaüksuste korrashoiu ja heakorratööde korraldamise;
  2) avalikult kasutatavatele haljasaladele vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ja nende õigeaegse tühjendamise.

§ 4.   Kinnistu omaniku kohustused

  Kinnistu omanik on kohustatud:
  1) korras hoidma oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks;
  2) puhastama regulaarselt sadeveekraave ja -truupe, maa-aluste tehnovõrkude luuke ja reste, kui eelpoolloetletu jääb tema hooldusala piiresse;
  3) korraldama kinnistul avalikult kasutatava tee ääres põõsaste ja puude kärpimist nii, et oleks tagatud jalakäijate ja sõidukite ohutu liiklemine ning liiklust reguleerivate tehniliste vahendite nähtavus;
  4) paigutama oma kinnistule vajalikul hulgal jäätmemahuteid, hoidma korras jäätmemahutite hoiukohad ja juurdepääsuteed ning sõlmima jäätmeveolepingu valla poolt aktsepteeritud jäätmeluba omava ettevõttega. Omanik peab korraldama kinnistul jäätmekäitlust vastavalt Kolga-Jaani valla jäätmehoolduseeskirjale;
  5) tagama kinnistul asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni;
  6) raiuma võsa ja niitma kinnistul ning selle hooldusalal muru ja rohtu;
  7) kõrvaldama teemaal kasvavad puud, põõsad, kivid, rajatised jms, mis takistavad tee hooldamist. Juhul, kui teemaa ei ole määratud, siis tuleb teehoolduse takistused kõrvaldada 6 m laiusel maa-alal tee telgjoonest.

§ 5.   Ehitise omaniku kohustused

  Ehitise omanik on kohustatud:
  1) hoidma korras ehitise fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid, mis peavad olema terved, viimistletud ning vastavuses ehitusprojektiga;
  2) remontima või lammutama lagunenud ehitised õigusaktidega kehtestatud korras;
  3) kõrvaldama viivitamatult kinnistul tänava- või teeäärse ehitise katuselt varisemisohtlikud jääpurikad, kivid, plaadid ja muud ohtu põhjustavad esemed ning tagama nende tööde ajal tänaval ohutu liikluse;
  4) tagama tiheasustusalal kasutuses mitteoleva ehitise ja kinnistu heakorra, vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud hoonesse ja krundile;
  5) hoidma korras hoone vihmaveerennid ja –torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi;
  6) paigutama üldkasutatava hoone juurde jäätmemahutid ja seda õigeaegselt tühjendama ning hooldama jäätmemahuti ümbrust;
  7) tagama heitvee kogumiskaevu ja kuivkäimla korrasoleku, veepidavuse, õigeaegse tühjendamise, kaane korraliku sulgemise ja ümbruse korrasoleku;
  8) omama heitvee äravedu ja kogumismahuti tühjendamist (purgimist) tõendavat dokumenti vähemalt 1 aasta;
  9) varustama ehitised ja mitmekorterilised elamud, korterid korrektsete numbrisiltidega;
  10) kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise;
  11) tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel tegema nende lume- ja libedusetõrje;
  12) tagama põllumajandushoonete ja rajatiste vastavuse õigusaktides sätestatud nõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist.

§ 6.   Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija kohustused

  Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud:
  1) jälgima ehitise välisilme muutmisel ning ümberehitamisel riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korda;
  2) vältima objektilt pori ja prahi sattumist sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule;
  3) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee;
  4) rajama ning hoidma korras objekti piirdeaia või muu tõkke;
  5) pärast tööde lõpetamist 1 kuu jooksul heakorrastama objekti ja selle ümbruse.

§ 7.   Tehnovõrgu omaniku kohustused

  Tehnovõrgu omanik on kohustatud:
  1) hoidma korras temale kuuluva tehnovõrgu;
  2) hoidma tehnovõrgu seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse. Maa-aluste tehnovõrkude kaevupead peavad olema teekattega ühel tasapinnal.

§ 8.   Müügi- või teeninduspunkti omaniku kohustused

  Müügi- või teeninduspunkti omanik on kohustatud varustama müügi- või teeninduspunkti nõuetele vastava jäätmemahutiga ning hoidma pidevalt korras müügi- või teeninduspunkti ümbruse vähemalt 5 m ulatuses.

§ 9.   Reostuse koristamine

  (1) Maa-ala reostaja või risustaja on kohustatud maa-ala viivitamatult puhastama. Kui reostamise või risustamise põhjustaja ei ole teada, peab maa-ala puhastama selle omanik, omaniku puudumisel kasutaja.

  (2) Veose või prügi vedaja peab koristama pealelaadimisel, sõidul või mahalaadimisel mahapudenenud esemed või jäätmed.

  (3) Põllumajandustööde tegemisel peab tööde tegija koristama avalikult kasutatavale teele pudenenud sõnniku, mulla, heina jms.

  (4) Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, millel üritus toimub, puhastama hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või loal määratud tähtajaks ning tagama piirnevate alade puhtuse.

§ 10.   Heakorra nõuete täitmist tagavad keelud

  Heakorra tagamiseks on valla haldusterritooriumil keelatud:
  1) risustada ja reostada territooriumi ja ehitisi, seal hulgas avalikus kohas maha sülitada, urineerida ja roojata, loopida prahti, suitsukonisid, päevalilleseemneid jms, määrida ja kritseldada ehitiste seinale, müürile, piirdeaiale, pingile, ühissõiduki ootekojale või kahjustada neid muul viisil;
  2) kahjustada või lõhkuda pargi- või muud avalikku kohta paigaldatud inventari (jäätmemahutit, lillevaasi, pinki, valgustit vms);
  3) paigaldada hoone fassaadile sobimatuid esemeid, kuivatada tiheasustusalal pesu rõdul rõdupiirdest kõrgemal, kloppida riiet ja vaipa mitmekorteriliste elamute rõdul, aknal ja uksel;
  4) vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust (v.a viljapuud, marjapõõsad) nii avalikes kui ka kinnistu territooriumil, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte. Kõrghaljastuse (v.a viljapuud, marjapõõsad ja hekid) mahavõtmine võib nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil toimuda kinnistu omaniku nõusolekul ning kooskõlastatud vallavalitsusega;
  5) rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid ilma kinnistuomaniku nõusolekuta;
  6) muuta detailplaneeringus ette nähtud haljastust vallavalitsuse loata;
  7) teha ehitusalaseid kaevetöid ilma vallavalitsuse kirjaliku loata;
  8) sõita mootorsõidukitega või parkida neid jalgteel, kõnniteel, hooldus- ja haljasalal, pargis, kalmistul, laste mänguväljakul, staadionil ja teistes kohtades, mis pole selleks ette nähtud (v.a omaniku loal);
  9) parkida ja pesta mootorsõidukeid veekogu ääres lähemal kui 20 m vee piirist;
  10) lasta pinnasesse, veekogusse, kanalisatsiooni või sadeveetorustikku naftasaadusi ning söövitavaid, kergesti süttivaid ja terava lõhnaga aineid;
  11) lasta olmeheitvett või reostatud sadevett pinnaveekogudesse ning reostada või risustada pinnaveekogusid muul viisil. Sademetevee kraavi kinniajamine või sulgemine torusse ilma vallavalitsuse kooskõlastuseta on keelatud;
  12) kuhjata soolasegust liiva või lund puude ümber või teeäärsele haljasalale, paigutada soolasegust puistematerjali või muud prahti haljasalale, metsa või mujale selleks mitte ettenähtud kohta;
  13) panna jäätmeid maha või matta pinnasesse selleks mitteettenähtud kohta. Kompostimine on lubatud vastavalt Kolga-Jaani valla jäätmehoolduseeskirjale;
  14) paigutada selleks mitte ettenähtud mahutisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonjäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, ohtlikke jäätmeid, jätta lahti jäätmemahuti kaant;
  15) paigaldada üldkasutatavale territooriumile ilma vallavalitsuse loata ajutisi ehitisi ja rajatisi;
  16) paigutada avalikus kohas vallavalitsusega kooskõlastamata teisaldatavaid väikevorme (sh pinke, tõkkepiirdeid jms);
  17) viibida loomaga üldkasutatavas supluskohas;
  18) telkida või teha lõket selleks mitte ettenähtud kohas ja ilma kinnistu omaniku loata;
  19) põletada jäätmeid väljaspool oma kinnistu piire (vt Kolga-Jaani valla jäätmehoolduseeskiri), kusjuures kinnistul on lahtises tules ehk lõkkes lubatud tuulevaikse ilmaga põletada puidujäätmeid, lehti ja riisutud kulu tingimusel, et järgitakse kõiki tuleohutuse nõudeid.

§ 11.   Tule tegemine

  (1) Kulupõletamine on aastaringselt keelatud.

  (2) Lahtises tules ehk lõkkes on lubatud tiheasustusalal tuulevaikse ilmaga põletada lehti ja riisutud kulu selleks ettevalmistatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttival pinnasel. Lõkkekoht peab paiknema maa-alal, mis asub ohutul kaugusel hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ning millel tule tegemisega ei kaasne tuleohtu metsale ja muule taimestikule ning turbapinnasele. Alla ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkkekoht paiknema vähemalt 8 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjalide lahtisest hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 10 meetri kaugusel metsast. Üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel ja avaliku lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel metsast. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemisel tuleb eelnevalt kooskõlastada lõkkekoha asukoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed asukohajärgse päästekeskusega.

  (3) Tule tegemise koha ümbrus peab olema puhastatud põlevmaterjalist ja –vedelikest ning vajadusel eelnevalt niisutatud. Tule tegemise koht tuleb vajadusel ümber kaevata või tagada muul viisil tule leviku takistamine. Tule tegemise juures peab tule suurust, ohustatud ehitisi või looduskeskkonda arvestades olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid. Tule tegemisel ei tohi tuletegija jätta tuld valveta ega lahkuda enne, kui tuli on kustunud või tema poolt kustutatud.

  (4) Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Lõkke tegemisel tuleb veenduda, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust.

  (5) Avalikul üritusel lõkke tegemise koht ja tule leviku piiramiseks vajalike tulekustutusvahendite kogus tuleb kooskõlastada asukohajärgse päästekeskusega.

  (6) Tahkkütusel või küttegaasil töötava grillseadme või muu samalaadse välitingimustes kasutamiseks mõeldud seadme kasutamise koht peab paiknema tasasel pinnal väljaspool hoonet ja maa-alal, mis asub ohutul kaugusel hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ning millel grillseadme kasutamisega ei kaasne tuleohtu metsale ja muule taimestikule ning turbapinnasele. Grillseadme ohutu kaugus hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, metsast, kuivanud taimestikust ja muust süttivast materjalist on:
  1) tahkkütusel töötaval seadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga, vähemalt 5 meetrit,
  2) tahkkütusel töötaval seadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, vähemalt 2 meetrit.

§ 12.   Vastutus

  (1) Käesoleva eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust seadusega ettenähtud korras.

  (2) Kui süüdlane ei likvideeri eeskirja rikkumisest tekkinud tagajärgi, võib seda teha süüdlase kulul vallavalitsus, mis ei vabasta süüdlast vastutusest eeskirja rikkumise eest.

3. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 13.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Kolga-Jaani Vallavolikogu 24.septembri 2002.a määrus nr 49 „Heakorratööde eeskirja kehtestamine“.

  (2) Määrus jõustub 1.juunil 2011.

Mati Toomsalu
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json