ElamumajandusSoojamajandus

Teksti suurus:

Kambja valla kaugküttepiirkond

Väljaandja:Kambja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.06.2012
Avaldamismärge:RT IV, 25.05.2012, 7

Kambja valla kaugküttepiirkond

Vastu võetud 17.12.2009 nr 1

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja kaugkütteseaduse § 5 alusel.

§ 1.  Määruse eesmärk

 (1) Käesoleva määruse eesmärk on säilitada Kambja aleviku territooriumil olemasolev kaugküttevõrk kui soojuse tootmiseks hädavajalikud tehnilised ja keskkonnasõbralikud tehnorajatised, piirata ressursside raiskamist, viia korteriomanike tasu suurus tarbitud sooja eest korterelamutes vastavusse tegeliku tarbimisega ja anda soojusettevõtjale kindlust kaugküttesüsteemi arendamisel.

 (2) Käesolev määrus piiritleb Kambja valla territooriumil asuva kaugküttepiirkonna, kehtestab kaugküttevõrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja korra ning määratleb nõuded piirhinna(dade) kooskõlastamiseks.

 (3) Käesolevas määruses kasutatakse kaugkütteseaduse § 2 toodud mõisteid.

§ 2.  Kaugküttepiirkonna määramine

 (1) Kambja vallas on üks kaugküttepiirkond, mis hõlmab Kambja aleviku Kesk tänava kinnistud 2 kuni 12; Männi tänava kinnistud 1 kuni 4 ja 9 kuni 17; Kase tänava kinnistud 2 ja 6; Aia tänava kinnistu 2; Võru maantee kinnistu 4A (kaugküttepiirkonna joonis vt Lisa 1).

 (2) Kambja valla kaugküttepiirkonnas on soojusettevõtjaks OÜ Cambi.

§ 3.  Kaugküttevõrguga liitumine

 (1) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

 (2) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.

 (3) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud määruse § 4 nimetatud juhtudel.

 (4) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu vastavalt kaugkütteseaduse § 12 sätestatule. Energiaturu Inspektsioonil on õigus kontrollida kaugkütteseaduse § 9 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja poolt määratud liitumistasu põhjendatust. Muu võrguettevõtja poolt määratud liitumistasu põhjendatust kontrollib Kambja Vallavalitsus.

§ 4.  Kaugküttepiirkonnas muude kütteviiside kasutamise lubamine

 (1) Kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte järgmistel ehitistel:
 1) ajutised ehitised;
 2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile on alla 25 kW ;
 3) ehitised, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 0,6 kW;
 4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
 5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise: maasoojus, päikeseenergia, tuuleenergia jne.

 (2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.

 (3) Loa käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud erisuste kasutamiseks annab Kambja Vallavalitsus koos projekteerimistingimuste väljastamise või detailplaneeringu kehtestamisega. Kambja Vallavalitsus teostab ka määruse täitmise järelevalvet.

§ 5.  Kaugküttevõrgust eraldumine

 (1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügi lepingute lõpetamisega.

 (2) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
 1) ehitise lammutamisel või konserveerimisel;
 2) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise;
 3) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmisel rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu.

 (3) Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.

 (4) Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse.

 (5) Võrguettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

 (6) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest arvates;
 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

 (7) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

 (8) Soojavarustuse ajutine katkestamine ja taastamine tarbija taotlusel peab olema kooskõlastatud võrguettevõtjaga.

§ 6.  Nõuded piirhinna kooskõlastamiseks

 (1) Soojusettevõtja, kes lähtuvalt kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, esitab põhjendatud taotluse soojuse piirhinna koos­kõlastamiseks vallavalitsusele.

 (2) Soojuse piirhinna kujundamisel lähtub soojusettevõtja kaugkütteseaduse § 8 sätestatud alustest.

 (3) Vallavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Hinnataotluses peab soojusettevõtja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid. Soojusettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamisel lähtub vallavalitsus eelkõige kaugkütteseaduse §-des 8 ja 9 sätestatust.

 (4) Soojusettevõtja võib taotleda vallavalitsuselt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ( nt hinna muutuvkulu komponentide muutumine) ilmnemisel. Otsuse piirhinna kooskõlastamise taotluse kohta hinnavalemi alusel teeb või vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest.

 (5) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist.

§ 7.  Kvaliteedinõuete tagamine

 (1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega vastavalt soojusettevõtja ja tarbija vaheliste lepingutega (müügileping, liitumisleping) ning käesoleva määrusega sätestatud tingimustele.

 (2) Peale- ja tagasivooluliini rõhkude vahe tarbija liitumispunktis ei tohi langeda alla nõuetekohast soojusvarustuse kindlustamiseks vajalikku minimaalset väärtust.

 (3) Mitteplaanilise soojuskatkestuse pikkus tarbija juures välisõhu temperatuuril alla -5o C võib ulatuda kuni 12 tunnini. Vääramatu jõu ( force majeure) olukorras, kui soojusettevõtja ei suuda soojuskatkestust 12 tunni jooksul likvideerida, on tarbija soojusettevõtja vastava nõudmise korral kohustatud oma tarbijapaigaldise soojuskandjast tühjendama.

 (4) Plaanilisi soojakatkestusi ei alustata, kui välisõhu temperatuur piirkonnas on langenud alla -5o C.

 (5) Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse müügi lepingus.

§ 8.  Soojusettevõtja arenduskohustus

 (1) Soojusettevõtja peab arendama oma võrke lähtudes üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga.

 (2) Soojusettevõtja peab arendama tema omandis olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstma nende efektiivsust, et oleks tagatud tema võrgupiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.

 (3) Soojusettevõtja arenduskohustuste täitmist kontrollib vallavalitsus, lähtudes käesolevast määrusest ning kaugkütteseaduse § 14, § 28 ja § 29 sätestatust.

§ 9.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a

Irma Drenkhan
vallavolikogu esimees

Lisa  Kambja aleviku kaugküttepiirkonna skeem