Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri

Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Jõhvi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.05.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:21.09.2017
Avaldamismärge:RT IV, 25.05.2016, 27

Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 15.09.2011 nr 71
RT IV, 08.05.2012, 4
jõustumine 01.01.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.03.2013RT IV, 28.03.2013, 331.03.2013
19.05.2016RT IV, 25.05.2016, 1728.05.2016

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 365 ja jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel ning eesmärgiga tagada Jõhvi vallas jäätmehoolduse korraldus.

1. osa Üldsätted 

§ 1.   Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada ja täpsustada jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded Jõhvi vallas.

  (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra Jõhvi valla haldusterritooriumil.

  (3) Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele ja kohaldatakse kooskõlas Jõhvi valla heakorra eeskirjaga, Jõhvi valla avaliku korra eeskirja ning teiste õigusaktidega.

  (4) Jäätmehooldust Jõhvi vallas korraldab Jõhvi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmeseadusele ning kontrollib keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) aia- ja haljastusjäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed, nagu rohi, lehed ja oksad;
  2) jäätmekäitleja – isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
  3) jäätmeveoleping – jäätmevaldaja ja jäätmete kogumise teenust osutava ettevõtte vahel sõlmitav leping olmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskoht;
  4) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed;
  5) veopiirkond – Jõhvi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt kindlaksmääratud ala, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga;
  6) jäätmeveo teenustasu – vallavalitsuse ja olmejäätmete vedaja (edaspidi vedaja) vahel sõlmitud lepingus kajastuv teenuse hind, millest kõrgemat teenustasu ei tohi vedaja olmejäätmete valdajalt küsida;
  7) kogumispunkt – üldkasutatavas kohas paiknev jäätmete kogumismahuti, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid;
  8) lisateenused – korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasulised jäätmekäitlusega seonduvad teenused, mida vedaja jäätmevaldajale osutab;
  9) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid;
  10) olmejäätmete vedamine – korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete laadimine jäätmemahutitest (või mahuti lähedusest suurjäätmed) vedaja prügiveoauto(de)le, transport ning üleandmine prügilale;
  11) pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
  12) probleemtoode – toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (patareid, akud, elektri ja elektroonika seadmed ja nende osad, polükloreeritud bifenüüle sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad);
  13) prügila – jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel ja kus jäätmed ladestatakse maa peale;
  14) segaolmejäätmed – liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
  15) segapakend – pakend või pakendijääk, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest;
  16) suurjäätmed – jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete kogumise mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms; suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
  17) tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
  18) tervishoiujäätmed – nii inimeste kui ka loomade tervishoiu, ravimise ja hooldusega seotud asutustes tekkivad jäätmed; termin hõlmab haiglates, hooldekodudes, perearstikeskustes, hambaravi asutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid;
  19) meditsiinijäätmed – termin hõlmab ainult inimese tervishoiu, ravimise ning hooldusega seotud jäätmeid haiglas, hooldekodus, perearstikeskuses ja hambaravikabinettides;
  20) riskijäätmed – jäätmed, millede käitlemisel vahetu kontakti puhul on teatud risk:
  a) teravad, torkivad jäätmed – süstlad, nõelad, skalpelliterad jne;
  b) nakkusohtlikud jäätmed – vereülekandesüsteemid, verd sisaldavad meditsiinitarbed jne;
  c) bioloogilised jäätmed – koed, organid jms;
  21) tervishoiujäätmete ladustamine – tervishoiujäätmete ajutine hoidmine tekkekohal või mõnes muus selleks ette nähtud kohas enne nende suunamist edasiseks käitlemiseks;
  22) tervishoiujäätmete käitlus – jäätmete registreerimine tekkimisel, sorteerimine, pakendamine, markeerimine, säilitamine, kogumine, transport ning jäätmete lõppkäitlus või kõrvaldamine;
  23) tühisõit – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise tõttu;
  24) vedaja – isik, kellega on Jõhvi Vallavalitsus sõlminud lepingu veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadimiseks jäätmemahutitest jäätmeveokile, transportimiseks ja üleandmiseks jäätmekäitluskohta;
  25) signaalvärvi mahuti – üldtunnustatud jäätmemahuti värv, mis on mõeldud sorditud erinevate jäätmeliikide paigutamiseks (kollane – segapakend, sinine – paberi ja papijäätmed, roheline – segaolmejäätmed, punane – ohtlikud jäätmed);
  26) territooriumi haldaja – kinnisasja, ehitise kui vallasasja omanik või hoonestaja.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga mõiste üldlevinud tähendusest.

2. osa Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 3.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

  (2) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille liigiti kogumine ja/või taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

  (3) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid:
  1) paber ja kartong;
  2) pakendid;
  3) ohtlikud jäätmed;
  4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
  5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed;
  6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad ning vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
  7) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid;
  8) suurjäätmed;
  9) metallid.

  (4) Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb üle anda vedajale.

  (5) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja.

  (6) Liigiti kogutud jäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse, mis võivad olla jäätmevaldaja omad või üüritud või avalikuks kasutamiseks väljapandud.

  (7) Liigiti kogutavate jäätmete paigutamiseks mõeldud mahutid peavad olema signaalvärvi ning varustatud informatsiooni sisaldavate kirjetega, milliseid jäätmeid antud mahutisse võib paigutada. Kõik kirjed mahutitel peavad olema eesti ja vene keeles.

  (8) Kogu Jõhvi valla haldusterritooriumil on moodustatud üks jäätmeveo piirkond jkehtestatud korraldatud olmejäätmete vedu.

  (9) Ühise tegutsemise kokkuleppe sõlminud või hajaasustusalal jäätmemahuti harvema tühjendusõiguse saanud isikud loetakse liitunuks korraldatud olmejäätmete veoga.

§ 4.   Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

  (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik.

  (2) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
  1) mitte lubama oma kinnistule teiste jäätmevaldajate jäätmemahutite paigaldamist (välja arvatud ühise tegutsemise kokkuleppe alusel) ja teiste jäätmevaldajate jäätmete ladustamist;
  2) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale ettevõttele (vastava õigusega isikule);
  3) vältima ohtlike jäätmete segunemist ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
  4) koguma jäätmeid liigiti, vedama või taaskasutama või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle üksnes jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba;
  5) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmeveolepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
  6) mitte sõlmima olmejäätmeveolepingut ega andma olmejäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja kes pole olmejäätmete vedaja Jõhvi vallas; kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised vahendid;
  7) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks;
  8) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud; olmejäätmete mahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
  9) hoidma mahuti terve ja suletavana. Jäätmemahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti;
  10) ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahuteid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis.

  (3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel.

  (4) Korraldatud jäätmeveosüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott (kui kasutatakse kotisüsteemi) tuleb paigutada jäätmevedajaga kokkulepitud ajaks kinnistu maale jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. Selle võimaluse puudumisel vallavalitsusega kokkulepitud kohta oma kinnistu vahetusse lähedusse.

  (5) Jäätmete kogumismahuteid võib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või katusealusesse (jäätmemajasse).

  (6) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja ‑hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest.

  (7) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus haldus- , üüri-, rendi- või mõne muu lepinguga.

  (8) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus.

  (9) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahutid ja tagama nende jäätmete käitlemise ning territooriumi ja puhastusala korrashoiu.

  (10) Avalike ürituste toimumise kohad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigus tekkinud jäätmete kogumise ja nende üleandmise käitlemiseks.

3. osa Jäätmete kogumine ja sortimine 

§ 5.   Jäätmete kogumise üldnõuded

  (1) Jäätmete kogumise ja sortimise korraldab jäätmevaldaja.

  (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud avalikesse või jäätmevaldaja omandis olevasse (või üüritud) jäätmemahutisse.

  (3) Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada (suurjäätmed), on lubatud nende jäätmete ajutine hoidmine jäätmemahuti vahetus läheduses, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul (tellima veofirmalt äraveo). Suurjäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
[RT IV, 28.03.2013, 3 - jõust. 31.03.2013]

  (4) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
  1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) ohtlikke jäätmeid;
  5) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
  6) suurjäätmeid;
  7) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
  8) käimlajäätmeid;
  9) kogumiskaevude setteid;
  10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada konteinerite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
  11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  12) ehitusjäätmeid.

  (5) Jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna konteinerisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele.

  (6) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna konteinerisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida konteinerit.

  (7) Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada jäätmemahutisse paigutatud jäätmeid. Seda võib teha jäätmevedaja ja jäätmeid kogumismahutisse paigutanud isik.

§ 6.   Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa

  (1) Segaolmejäätmete sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ja ohtlikud jäätmed, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

  (2) Sõltuvalt kinnistu otstarbest, olmejäätmete tekkimise mahust ning jäätmevaldaja tegevuse eripärast on olmejäätmete valdaja kohustatud olmejäätmeid koguma liigiti alljärgnevalt:
  1) vanapaberit ja kartongi elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on vähemalt 8 korterit ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel kui neid jäätmeid tekib üle 50 kg nädalas;
  2) tagatisrahata pakendijäätmed koguma eraldi kasutades selleks kas avalikke pakendikogumise mahuteid või korteriühistu poolt renditud või tasuta kasutamiseks saadud pakendikogumise mahuteid
  3) tagatisrahaga pakendijäätmed;
  4) ohtlikud jäätmed -sõltumata elamu või ettevõtte suurusest;
  5) biolagunevad jäätmed- elamumaa sihtotstarbega kinnistutel kus on korterid üle 60, majutuskohtades kus on kohti üle 200 ja toiduainetega kauplevates kaubandusettevõtetes, kus on müügipinda üle 200 m²;
  6) sorditud segaolmejäätmed;
  7) suurjäätmed.

§ 7.   Paberi-, kartongi- ja biolagunevate jäätmete kogumine

  (1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti.

  (2) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada konteinerisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

  (3) Paberit ja kartongi tuleb koguda liigiti ning paigutada need kinnistul olevasse paberi ja kartongi kogumismahutisse või eramute puhul kasutada ,,rohelise koti" teenust.

§ 8.   Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

  (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda selleks kohaldatud spetsiaalsesse vastuvõtupunkti, mis asub Jõhvi linnas, Kaasiku 34.

  (2) Vastuvõtupunkt (tootja esindaja) võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui vastuvõtupunkti tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

  (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või müügikohtades asuvatesse avalikesse patareide ja akumulaatorite kogumiskastidesse.

  (4) Vanarehvid tuleb üle anda rehvide tootjate ühenduse poolt nimetatud vastuvõtupunkti või uue rehvi ostmise korral anda üle kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja on jäätmeseaduse kohaselt kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või vanametalli kogumispunkti, kellel on ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba romusõidukite käitlemiseks.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

§ 9.   Ohtlike jäätmete kogumine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (3) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellel on Keskkonnaameti väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (4) Jäätmevaldaja peab veenduma jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolus enne ohtlike jäätmete üleandmist vedajale.

  (5) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, kemikaalid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid) saab vallakodanik ära anda selleks kohaldatud spetsiaalsesse ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis asub Jõhvi linnas, Kaasiku tn 3.

  (6) Kasutamiskõlbmatud ravimid saab tagastada apteeki.

  (7) Ohtlike jäätmete kogumist hajaasustusega aladel korraldab vallavalitsus kogumisringide kaudu, mille toimumisest informeeritakse vallakodanikke.

  (8) Juriidilisest isikust ohtlike jäätmete valdaja korraldab ise nende kogumist, vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

  (9) Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 10.   Pakendijäätmete kogumine

  (1) Pakendijäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse avalikke pakendikogumise mahuteid, mille paigaldamise-, hooldamise- ja käitlemiskulud kannab taaskasutusorganisatsioon. Nende asukohad kooskõlastatakse vallavalitsusega. Avalike pakendikogumise mahutite aadressid avaldatakse valla koduleheküljel. Üldreeglina tiheasustusega alal ei tohiks avalike pakendikogumismahutite mahutite kaugus jäätmevaldajast ületada 300 m. Hajaasustusega alal peaks olema vähemalt üks kogumismahuti iga asustatud punkti kohta.

  (3) Korteriühistute kinnistutel asuvad jäätmevaldaja omandis olevad (või üüritud) pakendikogumise mahutid on mõeldud ainult ühistu liikmetele pakendijäätmete paigutamiseks.

  (4) Jäätmevedaja poolt eramajade piirkondades ,,rohelise koti" kogumissüsteemi käitlemiskulud kannab taaskasutusorganisatsioon.

  (5) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjendatud ja puhastatud sellise astmeni, mis vastab taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendijäätmeid.

  (6) Avalikest mahutitest pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldab taaskasutusorganisatsioon.

  (7) Pakendikogumise mahutite asukohad määrab vallavalitsus. Nõuded pakendikogumise mahutitele ja pakendikogumise mahutite märgistus (pakendiliigi märgistus, andmed konteineri valdaja või teenindava jäätmekäitleja kohta) tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.

  (8) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires.

  (9) Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m².

§ 11.   Ühise kogumismahuti kasutamine

  (1) Ühise tegutsemise kokkuleppe alusel on 2-3 kõrvuti asuval eramul (garaažiühistul, eramu ja korteriühistu) olmejäätmete kogumiseks võimalik kasutada ühist jäätmemahutit.

  (2) Ühise tegutsemise kokkuleppe alusel määratud volitatud isikuga sõlmib jäätmevedaja olmejäätmete vedu täpsustava lepingu.

  (3) Ühise tegutsemise kokkuleppes määratakse olmejäätmete kogumise mahuti asukoht. Ühiselt kasutatavat jäätmemahutit saab paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel.

4. osa Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine 

§ 12.   Jäätmeveo nõuded

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja ise.

  (2) Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib jäätmemahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Reeglina tuleb jäätmemahutit tühjendada kogemuslikult väljakujunenud sagedusele, kuid mitte harvemini kui kord 4 nädala jooksul. Juhul, kui biolagunevad jäätmed komposteeritakse ning liigiti kogutavad jäätmed kogutakse liigiti kogutavate jäätmete mahutitesse, on hajaasustusega aladel segaolmejäätmete mahutit lubatud tühjendada harvemini, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul.

  (3) Hajaasustusega aladel harvema tühjendamise õiguse saab taotleda jäätmevaldaja esitades vastavasisulise taotluse vallavalitsusele.

  (4) Aiandusühistute piirkonnas on segaolmejäätmete mahuti veoteenuse ajutist peatamist võimalik taotleda perioodil 01. oktoober kuni 30. aprill juhul, kui:
  1) nimetatud perioodil kinnistut ei kasutata ja seal aktiivset tegevust ei toimu;
  2) eelneval perioodil on aiandusühistu käidelnud oma olmejäätmeid kõigi nõuete kohaselt;
  3) ühiseks kasutamiseks väljapandud jäätmemahutit on tühjendatud vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

  (5) Biolagunevate jäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust, üldjuhul vähemalt kord kahe nädala jooksul.

  (6) Pakendikonteinerit või paberi ja kartongi konteinerit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

  (7) Jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
[RT IV, 28.03.2013, 3 - jõust. 31.03.2013]

  (8) Elurajoonides ei ole lubatud jäätmeid vedada öörahu ajal, välja arvatud juhul, kui vallavalitsus on andnud selleks loa.

  (9) Jäätmevedaja peab paigutama tühjendatud kogumismahutid tagasi nende esialgsesse kohta.

  (10) Jäätmevedaja oma tegevuse käigus ei tohi kahjustada jäätmete kogumise mahuteid.

  (11) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada. Selliste jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.

  (12) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

  (13) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise tõttu ära vedada (juurdepääs jäätmemahutile puudub, jäätmemahuti oli veopäeval lukustatud või kokkulepitud kohta paigutamata) tekib vedajal jäätmevaldaja kinnistule tehtud tühisõit. Tühisõidu korral on jäätmevedajal õigus esitada jäätmevaldajale tehtud kulutuste katmiseks arve. Kui jäätmevaldaja on vedajat informeerinud teenuse osutamise võimatusest vähemalt üks ööpäev ette, ei ole tühisõidu arve esitamine õigustatud. Seejuures lepitakse kokku lähim kuupäev, mil teenus osutatakse.

5. osa Biolagunevate jäätmete kompostimine 

§ 13.   Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded

  (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda vedajale või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele.

  (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

  (3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

  (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

  (5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises, kahjurite eest kaitstud, kompostimisnõus (kompostris). Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

  (6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

  (8) Puidujäätmed, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid samuti taaskasutamiseks kõlbmatud paberit ja pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena eramajade küttesüsteemis.

  (9) Tiheasustusega aladel tohib eramu krundil põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini tingimusel, et järgitakse tuleohutuse eeskirju ning ei häirita naabreid.

  (10) Hajaasustusega aladel tohib põletada lahtises tules aiajäätmeid ja mittevajalikku puitmaterjali aastaringselt tingimusel, et järgitakse tuleohutuse eeskirju ning ei häirita naabreid.

  (11) Jäätmete ladestamine ja matmine (välja arvatud komposteerimine) on keelatud.

6. osa Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 

§ 14.   Jäätmemahuti tehnilised nõuded

  (1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.

  (2) Olmejäätmete mahutina võib kasutada:
  1) põhiliselt plastist 80-, 140-, 240-, 360-, 600- või 800-liitrist kaane ja käepidemetega mahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;
  2) 1,5; 2,5 või 4,5 m3 suurust kaantega suletavaid mahuteid, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
  3) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
  4) presskonteinerit;
  5) kuni 100 liitriseid niiskuskindlast paberist või plastikust valmistatud jäätmekotte.

  (3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

  (4) Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid:
  1) must, hall, roheline – olmejäätmed;
  2) pruun – biolagunevad jäätmed;
  3) sinine – paberi- ja papijäätmed;
  4) kollane – pakendijäätmed;
  5) punane – ohtlikud jäätmed.

  (5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning jäätmemahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Jäätmemahuti märgistus tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.

  (6) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja loetavalt eesti ja vene keeles kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

  (7) Jäätmemahuti lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise äraveo päeval.

  (8) Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

§ 15.   Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele

  (1) Teisaldatav kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta sõidutee lähedale, tasasele horisontaalsele alusele. Mahuti alus peab võimaldama jäätmemahutit hõlpsasti käsitsi teisaldada. Mahuti asukoht peab olema valitud selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele mahutist. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga.

  (2) Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust.

  (3) Jäätmemahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse või varjata mahuti aia või hekiga. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmekäitlejale tagada sissepääs vastavalt jäätmeveolepingule. Koht, kus jäätmemahuti paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud.

  (4) Ligipääsutee mitteteisaldatavale jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. Ligipääsutee peab olema vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Juurdepääsutee peab olema puhastatud lumest ja jääst, tee kalle ei tohi ületada 10%.

  (5) Jäätmemahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja. Kui jäätmemahuti paikneb vallavalitsuse loal riigi- või vallamaal, tagab korrashoiu jäätmemahuti omanik või valdaja.

§ 16.   Jäätmeveokite tehnilised nõuded

  Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud konteineri tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis ainult tingimusel, kuivedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda. Tolmavaid ehitusjäätmeid võib vedada pakendatult või ainult kinnikaetud veokikastiga.

7. osa Jõhvi valla territooriumil asuvate tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord 

§ 17.   Tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitlemine

  Käesolevas jaos sätestatud nõuded reguleerivad inimeste ja loomade tervishoiul või nendega seonduvatel uuringutel tekkinud riski- ja tavajäätmete käitlemist.

§ 18.   Tervishoiuasutustes tekkivate riskijäätmete käitlemine

  (1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda torkekindlast materjalist valmistatud karpi (kasti), mis omab markeeringut “Teravad ja torkivad jäätmed”, raviasutuse nime ja pakkimise kuupäeva. Täitunud karp pakitakse plastikkotti, mis paigutatakse jäätmehoidlas olevasse jäätmemahutisse. Plastikkotil peab olema markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”, raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

  (2) Nakkusohtlikud jäätmed, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb asetada kilekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Nende jäätmete kahjutuks muutmine toimub põletamise teel või steriliseerimisega autoklaavis. Peale põletamist või autoklaavis steriliseerimist jäänud jäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
[RT IV, 28.03.2013, 3 - jõust. 31.03.2013]

  (3) Bioloogilised jäätmed (koeproovid, vere ülekandekotid , väga verised, märjad ning eritistega määrdunud riided, sidemed) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (4) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering “Ravimijäätmed”. Ravimijäätmed tagastatakse apteeki või antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

  (5) Elavhõbeda jäätmed (vanadest kraadiklaasidest ja mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest kogutud elavhõbedajäägid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metallilist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend markeeritakse “Elavhõbedajäätmed”. Elavhõbedajäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (6) Kasutusest kõrvaldatud päevavalguslambid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 19.   Tervishoiuasutustes tekkivate tavajäätmete käitlemine

  (1) Olmejäätmed käesoleva jao mõistes on sellised tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed.

  (2) Olmejäätmed kogutakse tekkekohas jäätmekotti ja säilitatakse üleandmiseni jäätmekäitlejale olmejäätmete mahutis.

  (3) Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale veoettevõttele edasiseks käitlemiseks.

  (4) Taaskasutatavad jäätmed käesoleva jao mõistes on klaasijäätmed, vanapaber ja kartong ning diskreetne vanapaber.

  (5) Klaasijäätmed (mitmesugune klaaspakend) kogutakse spetsiaalsesse klaaspakendi kogumise mahutisse, millel on pakendi taaskasutusorganisatsiooni (kogumist ja vedu korraldava ettevõtte) nimi, aadress ja kontakttelefoni number. Klaasijäätmete äravedu korraldatakse vastavalt vajadusele.

  (6) Vanapaber ja kartong (ajalehed, ajakirjad, kontori ja majapidamispaber, kartong) sorteeritakse tekkekohas (sorteeritakse välja metall ja kile) ja säilitatakse paberi- ja papijäätmete kogumise konteineris kuni üleandmiseni taaskasutusorganisatsioonile. Kogumismahutil peab olema kogumisettevõtte nimi, aadress ja kontakttelefoni number. Paberi ja kartongi äravedu korraldatakse vastavalt vajadusele.

  (7) Diskreetne vanapaber (dokumendid patsientide andmetega jne) kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes, või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse, mis antakse edasiseks töötlemiseks vastavale jäätmekäitlejale. Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada vanapaberi ja papi kogumise mahutisse.

§ 20.   Nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale.

  Tervishoiuasutuse jäätmehoidla ruum peab vastama alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
  1) . jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada hoone keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
  2) . jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba;
  3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, valmistatud kerget puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist;
  4) jäätmehoidla põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana;
  5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see välistama sissepääsu akna kaudu ning asetsema ühes tasapinnas seinaga;
  6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
  7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
  8) jäätmehoidlal ei tohi olla kanalisatsiooni;
  9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav;
  10) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti.

8. osa Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus-ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded 

§ 21.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Käesoleva jaos määratakse kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkiva ehitus-lammutusjäätmete käitlemine Jõhvi vallas.

  (2) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav kaevis, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

  (3) Käesolevas jaos reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise (lammutamise) käigus tekib jäätmeid üle 1 m² päevas või üle 10 m² kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

  (4) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud koguses jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsusega. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 50 m², peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. Kui kogu ehitusperioodi jooksul on tekkinud jäätmeid üle 10 m², tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada jäätmeõiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmekava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära:
  1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
  2) pinnasetööde mahtude bilanss;
  3) ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate mahutite tüübid ja asukohad;
  4) jäätmete edasine suunamine.

  (6) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt (kui see on vajalik) ja vallavalitsuse väljastatud ehitusluba lammutamiseks.

  (7) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

  (8) Jõhvi vallas tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
[RT IV, 28.03.2013, 3 - jõust. 31.03.2013]

  (9) Ehitusjäätmeid ei tohi anda käitlemiseks, sh vedamiseks üle isikule, kellel puudub nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba või registreering Keskkonnaametis. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete litsentsi olemasolu.

  (10) Käesolevas jaos sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest.

§ 22.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmete käitlemisel

  (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja.

  (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

  (3) Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja.

  (4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

  (5) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.

  (6) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
  1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
  2) korraldama ise oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule; ohtlikke ehitusjäätmeid võib üle anda ainult ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale;
  3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks, muude taaskasutusvõimaluste puudumisel võib põlevaid (välja arvatud immutatud puit) jäätmeid kasutada energia tootmisel; immutatud puidujäätmete kasutamine energia tootmiseks tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga;
  4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse või laadimisel veokile;
  5) vajadusel, kui jäätmemahuti ei mahu omale kinnistule, kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahuti paigutamise asukoha;
  6) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid mitteohtlike ehitusjäätmete ja ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks;
  7) teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 23.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel ja remontimisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, bituumenit sisaldav asfalt jne;
  4) saastunud pinnas (pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide).

  (2) Ohtlikud ehitusjäätmed (v.a saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

  (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad jäätmemahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

  (4) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Tööinspektsiooni luba.

  (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (6) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele.

  (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

  (8) Isikud, kelle tegevuse tulemusena tekivad või kes käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma jäätmete kohta informatsiooni vallavalitsusele.

  (9) Peale tööde lõpetamist tuleb arendajal, ehitise omanikul (valdajal) esitada jäätmeõiend vallavalitsusele ohtlike ehitusjäätmete kogumise ja üleandmise kohta käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

§ 24.   Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Mitteohtlikud ehitusjäätmed (edaspidi ehitusjäätmed) on ehitusjäätmed, mis ei kuulu käesoleva korra § 22 lõikes 1 nimetatud ohtlike ehitusjäätmete hulka.

  (2) Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sorteerida:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja papp;
  3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
  5) raudbetoon- ja betoondetailid;
  6) bituumenit mittesisaldav asfalt.

  (3) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks, või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
[RT IV, 28.03.2013, 3 - jõust. 31.03.2013]

  (4) Sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi jäätmemahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mineraalsed ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina taaskasutada, antakse ladustamiseks üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
[RT IV, 28.03.2013, 3 - jõust. 31.03.2013]

  (5) Saastamata kaevist või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu (killustiku või kruusaga segunenud pinnas) võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks.

  (6) Raudbetoon- ja betoondetailide ja eelsorteeritud ehituskivide ning telliste kasutamine pinnase täiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud.

  (7) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal kinnistul haljastustöödeks. Ülejääva kaevise kasutamine peab toimuma maapõueseaduse kohaselt

9. osa Aruandlus, järelvalve, vastutus 

§ 25.   Aruandlus

  (1) Kõik isikud on kohustatud andma vallavalitsusele teavet jäätmekäitluse korraldamise ja käitlejale üleantud jäätmekoguste kohta.

  (2) Jäätmevaldajad on kohustaud säilitama jäätmete üleandmist kajastavad dokumendid (v.a korraldatud jäätmevedu puudutavad) kahe aasta jooksul ja esitama kontrollimiseks vallavalitsuse nõudmisel.

  (3) Jõhvi vallas tegutsevad isikud, kelle tegevuse käigus tekkivad ohtlikud jäätmed või isikud, kes neid koguvad, on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus tekkinud või kogutud ohtlike jäätmete üle ning esitama vallavalitsusele aruande eelmise aasta tegevuse kohta järgneva aasta 20 jaanuariks.

§ 26.   Järelevalve

  (1) Järelevalvet käesoleva korra täitmise üle teostab vallavalitsus.

  (2) Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile ja järelevalveinspektorile laienevad keskkonnajärelevalve seadusest tulenevad kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektori õigused ja kohustused.
[RT IV, 25.05.2016, 17 - jõust. 28.05.2016]

  (3) Järelevalvet teostaval isikul on õigus teha käesoleva korra täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ja piires.

§ 27.   Vastutus

  (1) Käesoleva eeskirja rikkumisel karistatakse jäätmeseaduse 12. peatüki ja pakendiseaduse 8. peatüki alusel. Väärtegude kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 nimetatud isikud.

  (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul.

  (3) Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused.

  (4) Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Jõhvi vallavalitsus.

10. osa Rakendussätted 

§ 28.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 29.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json