Keskkond ja heakordHeakord

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Põltsamaa valla kaevetööde eeskiri

Väljaandja:Põltsamaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.05.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 25.05.2018, 3

Põltsamaa valla kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 17.05.2018 nr 16

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 361 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED JA KAEVELUBA 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde teostamise korda Põltsamaa valla haldusterritooriumil tiheasustusaladel ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele ning ehitusprojektide koostajatele (edaspidi projekteerijatele).

 (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata kaevetööle eraõiguslike isikute omandis olevatel kinnistutel, välja arvatud tingimusel, et seal ei asu teistele isikutele kuuluvaid tehnovõrkusid või -rajatisi. Eeskirja sätteid ei kohaldata ehituskrundi sisese kaevetöö puhul, kui antud ehitusobjektile on väljastatud ehitusluba ja veel kinnistusraamatusse kandmata maa-aladel juhul, kui need ei ole avalikus kasutuses.

 (3) Eeskiri ei reguleeri kaevetöö teostamist kalmistul või territooriumil, kus kaevetöö on reguleeritud teiste eeskirjadega.

 (4) Teede sulgemise korral tasub kaeveloa taotleja teede ja tänavate sulgemise maksu Põltsamaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kehtestatud korras.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirja tähenduses määratletakse Põltsamaa Vallavalitsust kui täitevorganit (edaspidi vallavalitsus) ja kui ametiasutust (edaspidi ametiasutus). Ametiasutuse sisemise töö korraldamine ja ülesannete jagamine määratakse vallavanema käskkirjaga või ametijuhendiga.

 (2) Kaevetöö all mõistetakse eeskirjas alljärgnevat pinnases tehtavat kaevetööd:
 1) süvendi kaevamine ja puurimine sügavamale kui 30 cm algsest maapinnast;
 2) mille käigus eemaldatakse või rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne) ja mis ei ole teehoiutöö ehitusseadustiku mõistes;
 3) kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust vähemalt 30 cm;
 4) ehitusgeoloogilised puurimistööd.

 (3) Kaevetöö teostaja all mõistetakse juriidilist või füüsilist isikut, kes teostab kaevetööd kaeveloa alusel.

 (4) Vastutav isik on kaevetöö teostaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse vastutavaks isikuks kaevetöö teostaja tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevetöö teostaja on füüsiline isik, siis on ta ise vastutavaks isikuks.

 (5) Avariikaevetöö all mõistetakse kaevetööd, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on edasilükkamatu.

 (6) Kaeveloa taotluse all mõistetakse vormikohast blanketti, mis täidetakse ja esitatakse kaevetöö teostaja poolt ametiasutusele.

 (7) Kaeveloa all mõistetakse luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö teostamise tingimused ja tähtaja.

 (8) Kaevetööde piirkond – piirkond, kus toimub antud kaevetööga seotud tegevus (kaevamine, ehitusmaterjalide ladustamine, ajutised ümbersõiduteed).

 (9) Omanik – tänava, haljasala, kinnistu omanik, kelle maal kaevetööd toimuvad.

 (10) Tehnorajatis on maapõue või maapinnale paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk, gaasijuhe vmt.

 (11) Tellija – kaevetööde tellija on juriidiline või füüsiline isik, kes tellib kaevetööd, omades selleks seaduslikke volitusi ning määrab ehitustööde omanikujärelevalve teostaja (ehitusjärelevalve) ja teede ehitus- ja remonditööde järelevalve teostaja (teehoiutööde järelevalve).

 (12) Ehitustööde omanikujärelevalve teostaja on vastava pädevusega isik, kes viib läbi ehitustööde omanikujärelevalvet vastavalt seaduses nimetatud ministri kehtestatud ehitustööde omanikujärelevalve tegemise korda ja protseduure reguleerivatele õigusaktidele.

 (13) Teehoiutööde järelevalve teostaja on vastava pädevusega isik, kes viib läbi teede ehitus- ja remonditööde järelevalvet vastavalt seaduses nimetatud ministri kehtestatud teede ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegemise korda ja protseduure reguleerivatele õigusaktidele.

 (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse ehitusseadustikus ja teistes kaevetöid reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähendusest.

§ 3.  Kaeveloa taotlemine, menetlemine ja väljaandmine

 (1) Kaevetöö teostaja esitab ametiasutusele kaeveloa saamiseks vormikohase taotluse, millele on lisatud:
 1) ehitusprojekt, kui kaevetööd teostatakse ehitamise käigus. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustikus esitatud nõuetele ja sisaldama kõikide kaevepiirkonda jäävate tehnovõrkude ja -rajatiste omanike või valdajate kooskõlastusi;
 2) tee-ehitusprojekt, kui teostatakse eeskirja §-s 8 nimetatud kaevetööd. Tee-ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustikus nimetatud nõuetele;
 3) kaevetöö teostamise ajagraafik;
 4) kaevetöö piirkonna skeem – valla plaanil märgistatud ja kaevetöö alla jääv ala, koos ala suurusega ruutmeetrites;
 5) teede ja tänavate sulgemise loa vormikohane taotlus, millele on lisatud ametiasutuses kooskõlastatud liikluskorralduse skeem koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja ümbersõitude äranäitamisega, kui teostatakse eeskirja § 5 lõikes 2 või § 8 nimetatud kaevetööd;
 6) Muinsuskaitseameti kirjalik luba, kui teostatakse eeskirja § 5 lõikes 9 nimetatud kaevetööd;
 7) geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puuraukude võišahtide asukohad, kui teostatakse eeskirja § 5 lõikes 8 nimetatud kaevetööd;
 8) ehitusloakohustusliku ehitamise korral ehitusluba.

 (2) Kaeveloa vormistab ja väljastab kaevetöö teostajale ametiasutus 10 tööpäeva jooksul taotluse ametiasutuses registreerimisest arvates.

 (3) Ametiasutus võib esitada täiendavaid tingimusi kaevetöö teostamise aja ja kooskõlastuste suhtes.

 (4) Kaeveloa väljastamisest keeldutakse, kui:
 1) kaevetöö teostajal on eelnevalt tähtajaliselt lõpetamata kaeveluba;
 2) kaevetöö teostajal on tähtajaliselt täitmata ametiasutuse tehtud ettekirjutus;
 3) kaevetöö teostajal on teede ja tänavate sulgemise maksu võlgnevus;
 4) kaevetöö teostaja ei ole taotluse esitamisele eelneva ühe aasta jooksul kaks või enam korda teostanud garantiikorras ettenähtud töid;
 5) kaevetöö teostajal või tema alltöövõtjal puudub vastav pädevus;
 6) kaevetöö teostaja on eelnevalt teostanud ehitustöid eirates kaevetööde eeskirjade nõudeid ning ei ole ehitustöid läbi viinud hea tava kohaselt.

 (5) Ametiasutus võib kaeveloa kehtetuks tunnistada, kui kaevetööd ei ole alustatud 10 tööpäeva jooksul loal märgitud kaevetööde algustähtajast. Ametiasutusel on õigus peatada kaeveloa kehtivus kui kaevetöö käigus on rikutud loas toodud või eeskirja tingimused. Kui tegemist on omavolilise kaevetööga, peatab ametiasutus kaevetöö viivitamatult.

 (6) Kaevetöö tähtaja pikendamiseks peab kaeveloa teostaja esitama põhjendatud kirjaliku taotluse. Koos taotlusega esitab kaevetöö teostaja ametiasutusele uue kaevetöö tegemise ajagraafiku.

§ 4.  Kaevetööde planeerimine

 (1) Kaevetöid planeeritakse võimalusel koordineeritult teede ja haljasalade remondi ja ehitusega nii, et kaevetööd eelneksid teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöö viiakse läbi võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul ja teekatet kõige vähem kahjustaval viisil.

 (2) Omanikul on õigus kehtestada tingimused kaevetöö aja ja teostamise kohta, v.a avariitööde puhul.

 (3) Tänavatel, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui viis aastat, tohib kaevetöid teostada vaid erandjuhul ametiasutuse loal ja tingimustel või avariitööna ning võimalusel kinnisel meetodil.

2. peatükk KAEVETÖÖ TEOSTAMISE NÕUDED 

§ 5.  Üldnõuded

 (1) Kaevetöö tuleb teostada tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul ning teekatet ja haljasala vähimal kahjustaval viisil.

 (2) Kaevetöö puhul, millega kaasneb üldkasutatava tänava, väljaku, tee, pargi või puhkeala või selle osa sulgemine, peab kaevetöö teostaja taotlema teede ja tänavate sulgemise loa ning tasuma teede ja tänavate sulgemise maksu volikogu kehtestatud korras.

 (3) Kaevetöödel avalikus kohas peab kaeveala ja sellega 1 m ulatuses külgnev maa-ala olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtivale standardile ja pimedal ajal valgustatud või tähistatud helkuritega. Jalakäijate liikumistsoonis peab kaevik olema piiratud vähemalt 1,2 m kõrguse aiaga.

 (4) Kaevetööde teostaja vastutab kaeveala liiklusohutuse eest ja tagab, et kõrvalistel isikutel puuduks ligipääs kaevealale. Ajutiselt taastatud kaeveala avamisel tavapärasele liiklusele tuleb tagada ohutu läbipääs kõikidele liiklejatele ja liiklusvahenditele, vastasel juhul vastutab kahjude hüvitamise eest kaevetööde teostaja.

 (5) Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseadustiku mõistes, peab eelnevalt olema vormistatud ehitusluba või esitatud ehitusteatis.

 (6) Kaevetööde vahetus ümbruses asuvate puude juurestik, tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Lahti kaevatud juuri tuleb kaitsta päikese, tuule ja pakase eest, katta mullaga ja kasta, et need ei kuivaks. Juuri ei tohi liigselt tihendada (puu võraalune katta geotekstiiliga või õhukese liivakihiga, mille peale laotatakse killustiku- või kruusakiht ja viimasele kihile puidust rest, mis võimaldab seal liigelda). Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m tuleb teostada käsitsi ja kooskõlastada ametiasutusega.

 (7) Ametiasutusel on õigus nõuda kaevetöö käigus liigselt kahjustada saanud puu eemaldamist kaevetöö teostaja kulul.

 (8) Ehitusgeoloogilist kaevetööd teostatakse vastavalt ehitusseadustiku nõuetele. Ehitusgeoloogilist puurimistööd teostatakse kaeveloa alusel. Kaeveloa lõppemisel esitab kaevetöö teostaja ehitusgeoloogilise kaevetöö aruande, mida säilitatakse ametiasutuses. Üldgeoloogilise uurimustöö ja geoloogilise uuringu teostamisel tuleb järgida maapõueseaduse nõudeid.

 (9) Kultuurimälestisi ohustada võivat kaevetööd tehakse ainult Muinsuskaitseameti kirjalikul loal. Kaevetöö teostaja on kohustatud teostama või tellima mälestise kahjustamist ennetavad tööd ning tagama nende läbiviimiseks vajalikud tingimused.

 (10) Kaevikutest väljapumbatav vesi suunatakse vastavalt projektile ja kooskõlastatult Põltsamaa vallas vee ja kanalisatsiooni teenust osutava ettevõttega torustiku abil reo- või sademeveekanalisatsiooni või -kraavi. Kaevetöö piirkonda ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult omaniku kirjalikul nõusolekul. Kaevetöö teostaja tagab tolmu- või lumetõrje, kui kaevetöö tegemisel tekib tolmu või on takistatud lumetõrje tegemine.

 (11) Enne kaeviku tagasitäitmist peab kaevaja tagama kõikide paigaldatud tehnorajatiste teostusmõõdistamise topo-geodeetiliste mõõdistustööde õigust omava isiku poolt ja selle esitama ametiasutusele elektrooniliselt hiljemalt kaeveloa lõpetamisel. Mõõdistamine ei ole vajalik, kui olemasoleva tehnorajatise asukoht ei muutu.

 (12) Ametiasutusel on õigus nõuda vajadusel ümbersõidutee ehitamist, selle sõidukorras hoidmist kaevetöö perioodil ning pärast kaevetöö lõpetamist ümbersõidu likvideerimist ja endise olukorra taastamist.

 (13) Keelatud on hävitada, vigastada või kooskõlastamata ümber paigutada liikluskorraldusvahendeid ja geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaevetöö teostaja kulul. Märgi ümberpaigutamise vajadusel kooskõlastab kaevetöö teostaja selle ametiasutusega. Tööde teostamise korral geodeetilise märgi kaitsetsoonis (R=3m) tuleb tellida märgi kontrollmõõdistus.

 (14) Looduskaitseobjekti kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul teavitatakse objekti valitsejat.

 (15) Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi.

 (16) Kaevetöö teostaja ei või sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on omaniku poolt väljastatud luba ja on täidetud loas ettenähtud meetmed.

 (17) Kaevetöödel tuleb rakendada ettenähtud ohutustehnika nõudeid.

 (18) Kaevajast mittesõltuvate ettenägematute asjaolude ilmnemisel (lõhkekeha, arheoloogiline leid, topo-geodeetilisele plaanile kandmata tehnorajatis, reostatud pinnas jne) peab kaevetööd kohe seiskama ja informeerima ametiasutust, vajadusel Päästeametit, Keskkonnaametit või Muinsuskaitseametit. Kaevetööde peatamise kohta teeb ametiasutus kaeveloale kirjaliku märke ning nende päevade eest ei arvestata tänava sulgemise tasu.

 (19) Kaevetöö teostaja peab ametiasutuse nõudmisel enne tööde algust avaldama oma kulul teate liikluskorralduse muudatuse kohta kohaliku levikuga ajalehes.

§ 6.  Kaevetöö koha tähistus

 (1) Kaevetöö koht tuleb tähistada piirete ja liiklust reguleerivate ajutiste liiklusmärkidega. Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja ajutisele liikluskorralduse skeemile. Pärast kaevetöö teostamist tuleb ajutised märgid ja piirded koheselt kõrvaldada ning informeerida liikluse taasavamisest ametiasutust.

 (2) Kaevetöö teostaja peab kindlustama piirete ja ajutiste sildade abil ohutu läbipääsu liiklusvahenditele ja jalakäijatele kohtadesse, kus läbisõit või juurdepääs olid varem olemas.

 (3) Kui kaevetöö kestus on üle seitsme ööpäeva, tuleb kaevetöö kohale üles panna infotahvel, kuhu on märgitud kaevetöö teostaja nimi, kaevetöö eest vastutava isiku nimi, telefoninumber ning kaevetöö lõpetamise tähtaeg.

 (4) Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.

§ 7.  Kaevetöö kohas asuv dokumentatsioon

  Kaevetöö teostaja tagab teostamise kohas kaevetöö iseloomust olenevalt järgmised dokumendid:
 1) kaeveluba;
 2) ehitusprojekt või ehitusteatis koos liikluskorralduse ajutise skeemiga;
 3) tänava ajutise sulgemise luba;
 4) tehnovõrkude või -rajatiste valdajate load kaevetööks vastavate tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndis;
 5) kaevetöö toimumise ajagraafik;
 6) raieluba;
 7) avariilise tehnovõrgu asukoha joonised või skeemid.

§ 8.  Kaevetöö teostamine teel

 (1) Kaevetööde käigus rikutud või eemaldatud teed või tee konstruktsioonid tuleb taastada teede ehitus- ja remonditööde projekti või teetööde kirjelduse kohaselt.

 (2) Teehoiutöid tohib läbi viia juriidiline isik, kellel on vastav pädevus ning registreering majandustegevuse registris (MTR).

 (3) Teehoiutööd tuleb läbi viia kvaliteedinõudeid ning seadustest lähtuvalt vastava ministri kehtestatud muid nõudeid järgides. Nimetatud nõuete eiramisel ei kuulu kaevetööd lõpetamisele ega teede ehitus- ja remonditööd vastu võtmisele.

 (4) Teehoiutööd tuleb dokumenteerida vastavalt teede ehitus- ja remonditööde dokumenteerimise nõudeid järgides.

 (5) Kõigi teehoiutöödeks kasutatavate materjalide ja toodete vastavus peab olema tõendatud ning enne kasutusele võtmist saadud kooskõlastus järelevalvet teostavalt isikult.

 (6) Haljastustöödeks kasutatavad materjalid peavad vastama projektile ja olema eelnevalt kooskõlastatud. Juhul, kui tööde käigus rikutakse haljastus väljaspool töö maa-ala, tuleb rikutud haljastus taastada ning esitada vastuvõtmiseks ametiasutuse esindajale.

 (7) Äärekivid eemaldatakse selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast kaevetööde teostamist. Katkised või kaevetöö teostamise käigus vigastatud äärekivid kõrvaldatakse kasutusest ja asendatakse sama tüüpi äärekividega. Kaevetöö teostaja transpordib katkised äärekivid projektis määratud või ametiasutusega kooskõlastatud ladustusalale.

 (8) Tükkmaterjalist teekate eemaldatakse selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal kõrvaldatakse kasutusest ja asendatakse sama tüüpi tükkmaterjaliga. Eemaldatud tükkmaterjal ladustatakse kaevetöö koha lähedale. Kaevetöö teostaja arvestab tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel. Tükkmaterjalist teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks.

§ 9.  Kaevetöö teostamine haljasalal

 (1) Tuleb vältida õhuliinide ja valgustuspostide projekteerimist puude võra tsooni.

 (2) Kui kaevetöö teostatakse puude võra tsoonis, nähakse kuivaperioodil ette puude kastmine.

 (3) Kogutud kasvupinnas ja kaevetöö käigus välja tulnud sillutis võetakse ametiasutuse nõudel kohapeal arvele.

 (4) Kui puude alumised oksad segavad kaevetööd ning nende ülessidumine pole võimalik, kooskõlastatakse nende kärpimine ametiasutusega ning vajadusel tellitakse töö haljastusettevõttelt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema raieluba.

 (5) Kaevetööde tsoonis paigaldatakse puudele tüvekaitsed.

 (6) Haljasalal tuleb kaeviku tagasitäitmine teostada olemasoleva maapinnani.

§ 10.  Tehnovõrgu ja -rajatise kaitsmine kaevetöödel

 (1) Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, geodeetiliste punktide, puude ja põõsaste peale või vastu. Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse alla isoleeriv kangas või kile.

 (2) Enne kaevetöö alustamist teostatakse tehnovõrgu või -rajatise asukoha märgistamine looduses vastavalt ehitusprojektile või tee-ehitusprojektile. Enne tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndis kaevetöö teostamise alustamist kutsub kaevetöö teostaja kohale tehnovõrgu või -rajatise omaniku või tema esindaja, kellega kooskõlastatakse tehnovõrgu või -rajatise asukoha märgistus kohapeal. Kaevetöö tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndis teostatakse omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all, kui seda nõuab tehnovõrgu või -rajatise omanik või tema esindaja.

 (3) Tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndis teostatakse kaevetööd käsitsi. Tehnovõrgu või -rajatise mistahes kahjustumise korral on tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud viivitamatult teavitama tehnovõrgu või -rajatise kahjustumisest selle omanikku või tema esindajat ja ametiasutust. Tehnovõrgu või -rajatise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

 (4) Tehnovõrgu või -rajatise, mida ei ole märgitud projektdokumentatsioonis, avastamisel tuleb kaevetöö katkestada kuni olukorra selgitamiseni.

 (5) Olemasolevat tehnovõrku või -rajatist võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kooskõlastatud projekti alusel.

§ 11.  Avariikaevetöö teostamine

 (1) Tehnovõrgu või -rajatise avarii korral kaevetöö teostaja:
 1) teavitab ametiasutust avarii põhjuste, kaevetöö teostaja ja kaevetöö alguse äranäitamisega;
 2) kutsub avariikohale kõikide läheduses asuvate tehnovõrkude ja -rajatise valdajaid;
 3) tagab avariikohal nii sõidukite kui jalakäijate liiklusohutust.

 (2) Enne avariikaevetöö teostamise alustamist arheoloogilises kaitsevööndis kooskõlastab kaevetöö teostaja avariikaevetööd Muinsuskaitseametiga.

 (3) Kui avarii kõrvaldamine võtab aega üle ühe ööpäeva, taotleb kaevetöö teostaja samaaegselt kaevetöö alustamisega kaeveluba. Avariitöö puhul, mille kõrvaldamine võtab aega üle ühe ööpäeva ja millega kaasneb üldkasutatava tänava, väljaku, tee, pargi või puhkeala või selle osa sulgemine, taotleb kaevetöö teostaja teede ja tänavate sulgemise loa volikogu kehtestatud korras.

 (4) Pärast avarii kõrvaldamist taastatakse pinnase kate koheselt vastavalt käesolevale eeskirjale ja vajadusel ametiasutuse poolt esitatud täiendavatele tingimustele.

3. peatükk KAEVETÖÖ LÕPPEMINE JA KAEVETÖÖ KÄIGUS RIKUTUD ALA TAASTAMINE 

§ 12.  Taastamise üldnõuded

 (1) Kaevetöö teostaja on kohustatud tee taastamisel järgima tee ehitamise nõudeid ning taastama kaevekoha samatüübilise kattega. Teekatte tüübi muutmine kooskõlastatakse ametiasutusega.

 (2) Eemaldatud kattega teeosad jäetakse liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte paigaldamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, siis 48 tunni jooksul paigaldatakse ajutine teekate:
 1) suurema liiklusintensiivsusega teedel (põhitänavatel) asfaldi freespurust, külmast asfaldist või kiviparketist;
 2) ülejäänud teedel asfaldi freespurust, killustikust fr 0...16 mm või kiviparketist.

 (3) Sõiduteede, kõnniteede ja parkimisplatside all kasutada kaeviku tagasitäiteks ainult mineraalset, dreenivat, savivaba tihendatavat pinnast arvestusega, et:
 1) katte pinnast kuni 0,7 m allpool on kaeviku tihenduskoefitsient 0,98, sügavamal 0,95;
 2) tihendamist alustatakse kaeviku põhjast, mis vajadusel teostatakse enne tehnorajatise paigaldamist. Kaevik täidetakse kihtide kaupa ja iga kiht tuleb eraldi tihendada. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 50 cm;
 3) kaeviku ülemine kiht tuleb täita killustikuga, kõnniteel 15 cm, sõiduteel ja parklates 20 cm paksuselt;
 4) dreenkihi filtratsioonimoodul on minimaalselt 2 m/ööpäevas ning tagasitäite filtratsioonimoodul minimaalselt 0,5 m/ööpäevas;
 5) katendi ülakihid (killustik ja asfaltikihid) peavad olema 0,3 m kaupa laienevad.

 (4) Pargis, puhkealal või haljasalal asuva kaeviku tagasitäiteks võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib antud koha mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist. Täitematerjali tihedus peab vastama tihenduskoefitsiendile 0,92.

 (5) Tagasitäide peab olema jäävaba.

 (6) Taastatava sõidutee katte äär tuleb enne taastamist sirgeks lõigata ning taastada kaevikuava. Lisaks tuleb arvestada, et piki tänavat toimuvate kaevetööde korral taastatakse sõidutee kate kuni lähemal asuva sõidutee ääreni juhul, kui kaevik on sõidutee äärest vähem, kui 1 meetri kaugusel.

 (7) Kõnnitee katte taastamisel tuleb üldjuhul kate taastada kogu kõnnitee laiuses. Kui tööde teostamisel rikutakse vähem kui pool kattest ja kaevik ei asu kõnnitee keskel, võib ametiasutusega kooskõlastatult taastada pool kogu kõnniteekattest lähemal asuva kõnnitee servani. Tükkmaterjalist teekatte taastatakse kogu tee laiuses.

 (8) Erinevate asfaltkatte kihtide vaheline pind ning uue ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind tuleb kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmise asfaltkatte vuugikohad tuleb katta bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistata üle graniitsõelmetega.

 (9) Piki tänavat toimuvate kaevetööde korral taastatakse sõidutee kate kuni lähema sõidutee ääreni juhul, kui kaevik on sõidutee äärest vähem kui 1 meetri kaugusel.

 (10) Risti tänavat toimuvate kaevetööde korral taastatakse mitme ristisuunalise kaeve ala ühtse lapina, kui tehnorajatiste telgede vahe on väiksem kui 10 meetrit.

 (11) Kui tänavakatte taastamine toimub äärekividega sõidutee või kõnnitee servani, tuleb üldjuhul välja vahetada ka äärekivid.

 (12) Alla viie aasta vanused katted tuleb taastada kaevealal kogu sõidutee/kõnnitee laiuses.

 (13) Murukatete taastamine teostada esimesel võimalusel. Pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga. Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. Külvamiseks sobilik aeg on 1. maist 1. septembrini.

 (14) Haljas- ja rohealadel teostatud kaevetööd võetakse ametiasutuse poolt vastu pärast külvatud muru tärkamist või murumätaste paigaldamist ja esimese niite teostamist.

 (15) Kaevetöö teostamisel perioodil, kui katete nõuetekohane ja lõplik taastamine ei ole enam võimalik, tuleb kate taastada ajutiselt ning kaevaja peab tagama kuni teekatte nõuetekohase taastamiseni häireteta ja ohutu liikluse, sh ajutise teekatte korrashoiu omal kulul. Kaevetöö teostajal tuleb koostada vaegtööde akt, milles näidatakse ära tegemata tööd ja määratakse tööde teostamise kuupäev, kooskõlastades selle ametiasutusega.

 (16) Kaeveala, kus ei ole kaevetööde lõppemisel või teekatte taastamisel tagatud nõutav teeseisund ja liiklusohutus, peab olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile.

§ 13.  Kaevetöö lõpetamine

  Kaevetöö on lõpetatud, kui:
 1) kaevetöö käigus rikutud ala on nõuetekohaselt taastatud ning üle antud ala omanikule või valdajale. Ametiasutusel on õigus esitada enne kaevetööde lõpetamist täiendavaid tingimusi kaevetöö käigus rikutud ala taastamise kohta;
 2) avariikaevetöö korral on esitatud avariikaevetööde akt;
 3) taastatud tee kohta on ametiasutusele esitatud õiend kaevetöö käigus välja veetud pinnase ja/või asfaldi koguse ladustamise kohta või täitepinnase tihendamise kontrollakt või täitematerjali vastavussertifikaat või asfaltbetooni vastavussertifikaat;
 4) tehnovõrgu või -rajatiste teostusdokumentatsioon paberil ja digitaalsel andmekandjal on üle antud ametiasutusele;
 5) ametiasutusele on tagastatud kaeveluba allkirjadega kaevetöö käigus rikutud ala omaniku või valdaja poolt taastamistöö vastuvõtmise kohta ning teostusmõõdistuse geodeetilise töö arhiivi andmise kohta.

§ 14.  Kaevetöö garantii

 (1) Kaevetöö teostaja annab kaevetööle vähemalt 5-aastase garantii ning vastutab teekatte ja haljastuse taastamistöö kvaliteedi eest 24 kuu jooksul pärast taastamistöö vastuvõtmist. Eraõiguslikus omandis oleval kaevetöö käigus rikutud alal võivad selle omanik või valdaja ja kaevetöö teostaja ala taastamise kohta kokku leppida teisiti.

 (2) Kaevaja poolt taastamistööde mittetegemisel või mittenõuetekohasel tegemisel, samuti garantiiajal ilmsiks tulnud vigade mitteparandamisel annab ametiasutus kaevajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Garantiiaja kestel ilmnevad defektid kõrvaldab kaevetöö teostaja ametiasutuse poolt määratud tähtajaks omal kulul.

 (3) Kui kaevetöö tegija ei ole garantiiajal ilmnenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud, võib ametiasutus tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevetöö teostaja kulul.

 (4) Kui kaevik on vajunud olemasolevast asfaltkattest allapoole, tuleb olemasolev kaevik 0,5 m võrra laiemalt lahti freesida, kaevik tihendada ja vastavalt normidele taastada.

 (5) Garantiiülevaatus viiakse läbi ametiasutuse esindaja juuresolekul ning kaevetöö teostaja koostab ülevaatuse kohta kaevetöö garantiiaegse ülevaatuse akti.

4. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 15.  Kaevetöö järelevalve

 (1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab ametiasutus vastavalt oma pädevusele.

 (2) Tellija on kohustatud tagama kaevetööde kestel ja garantiiajal omanikujärelevalve vastavalt ehitusseadustikule.

§ 16.  Vastutus

 (1) Kaevetöö ohutuse eest vastutab kaevetöö teostaja.

 (2) Käesoleva eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras. Eeskirja rikkumisel vajaduse korral kaevetöö peatatakse.

 (3) Kaevetööga tekitatud kahju hüvitab kaevetöö teostaja vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

 (4) Kaevetöö teostaja kannab täielikku vastutust kõikide esitatud dokumentide õigsuse eest.

§ 17.  Lõppsätted

 (1) Kaeveloa taotluse vorm, avariikaevetööde akt ja garantiiülevaatuse akt on kättesaadavad Põltsamaa valla veebilehel.

 (2) Eeskirja rikkumisega seotud väärteoasja menetleb kohtuväliselt ametiasutuse poolt kinnitatud ametnik.

§ 18.  Rakendussätted

 (1) Määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid kinnitab vallavalitsus.

 (2) Põltsamaa Linnavolikogu 28. veebruari 2017 määrus nr 8 „Põltsamaa linna kaevetööde eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 19.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Andres Vään
vallavolikogu esimees