ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Märjamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Märjamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Märjamaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.05.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 25.05.2024, 17

Märjamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 21.05.2024 nr 68

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 34 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Eeskirjaga reguleeritav valdkond

  (1) Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga (edaspidi eeskiri) sätestatakse veevarustuse, reo- ja sademevee ärajuhtimise ning puhastamise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning märgitud teenuste osutamise ja kasutamise korrad Märjamaa vallas (edaspidi vald).

  (2) Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes osutavad ja kasutavad Märjamaa vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust, peavad täitma eeskirja nõudeid koos teiste vastavate õigusaktidega.

  (3) Eeskirja sätteid kohaldatakse kinnisasjaga võrdsetel alustel hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes.

§ 2.   Terminid

  Termineid kasutatakse eeskirjas järgmises tähenduses:
  1) Abonenttasu - tasu, mida makstakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni püsikulude eest teenuse stabiilseks toimimiseks sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest.
  2) Arvestusperiood – veevarustuse, reovee või sademeveevee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse arve.
  3) Avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva avaliku veevõtmise seadme koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega.
  4) Eelpuhasti – puhasti reovees reoainete ja ohtlike ainete piirväärtuste vähendamiseks enne kanaliseerimist.
  5) Ehitis - on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
  6) Fekaalid – kuivkäimlatest, septikutest ja individuaalelamute omapuhastitest väljaveetavad jäätmed.
  7) Joogivesi – joogivesi on algkujul või töödeldud vesi, sealhulgas allikavesi, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks kõigis omandivormides, olenemata vee päritolust ning sellest, kas see toimetatakse tarbijani jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis.
  8) Sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi (edaspidi sademevesi), mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni.
  9) Kanalisatsiooni vaatluskaev – kanalisatsioonirajatiste hulka kuuluv maapinnale ulatuva avatava luugiga kaev kanalisatsiooni töö jälgimiseks, torustiku ja liivapüüdurite puhastamiseks, pindmise äravooluvee vastuvõtuks, kanalisatsiooni sissepääsuks või ühenduse teostamiseks.
  10) Kanaliseerimine – heitvee, reovee ja sademevee kogumine, ärajuhtimine ning reovee vastu võtmine puhastamise eesmärgil.
  11) Kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk).
  12) Tarbija – on isik, kellele osutatakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooni teenust.
  13) Leping – tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping, mh nimetatud ka kui teenusleping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste osutamise kohta.
  14) Mõõdukaev – kaev, kus asub joogi-, reo- või sademevee või sademevee mõõdusõlm.
  15) Mõõdusõlm – vee mõõtmiseks või reovee ja sademevee arvestamiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvatest seadmetest koosnev tehniline sõlm.
  16) Paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reovee tasapind ühiskanalisatsioonis.
  17) Peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne tarbimiskoha veevärki.
  18) Peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub tarbimiskoha veega varustamine või tarbimiskohalt reovee ärajuhtimine.
  19) Proovivõtukaev – proovivõtmise nõuetele vastav viimane või kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav tarbimiskoha kanalisatsiooni vaatluskaev enne tarbimiskoha kanalisatsiooni liitumist ühiskanalisatsiooniga.
  20) Purgimine – tekkekohast ära veetud reovee või fekaalide vastavas ettenähtud kohas ühiskanalisatsiooni laskmine.
  21) Reoaine – aine, mis võib põhjustada reostumist.
  22) Reostus – vee omadusi halvendav reoainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees.
  23) Reostusgrupp – reovee reostusnäitajate piirväärtuste gruppide ja maksimaalsete reoainete sisalduse kujunemise vahemik, sõltuvalt reostatusest kehtestatakse ülenormatiivse reostuse tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, mille aluseks on vastav hinnagrupp.
  24) Hinnagrupp – reovee reostusnäitajate piirväärtuste järgi kujunev tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
  25) Reovee lahkvoolne kanalisatsioon – ehitised ja seadmed üksnes reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks.
  26) Reoveepuhasti – kogum kindlate dimensioonidega rajatisi ja seadmeid, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu või eeskirjas reguleeritud muul viisil kogutud reovesi puhastatakse tasemeni, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse juhtida.
  27) Reovesi – on olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab kehtestatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada. Reoveeks peetakse ka ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitud sademevett.
  28) Sisendustoru – liitumispunkti ja veearvesti vaheline kinnisasja veetorustik.
  29) Vee-ettevõtja – vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks.
  30) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või kahjustumine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb tarbijatele teenuse osutamine.
  31) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon – on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.

§ 3.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise üldised tingimused

  (1) Tarbijale veevarustuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust (edaspidi teenus) osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil vallavolikogu poolt määratud vee-ettevõtja.

  (2) Tarbijale antav ühisveevärgi vee kvaliteet ja selle kontroll peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Vee-ettevõtja poolt tagatakse sätestatud nõuete täitmine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise, korrashoiu ja teenuse osutamise oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt õigusaktidele ja eeskirjale.

  (3) Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest tarbimiskoha veevärgis, milleks on kinnisasja veetorustik ning kinnisasjal asuvad vee edasiandmiseks kasutatavad seadmed.

  (4) Tarbijal on õigus kasutada käesolevas paragrahvis märgitud teenust vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingu kohaselt.

  (5) Juhul kui reovesi ületab oluliselt sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, siis võetakse seda vastu ainult vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastatult.

  (6) Teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastades selle vastavalt seadusele Konkurentsiametiga.

  (7) Ühisveevärki kasutatakse ehitusviisist sõltuvalt joogi- ja tuletõrjevee saamiseks või ainult joogivee saamiseks.

  (8) Ühiskanalisatsioon jaguneb ühisvoolseks kanalisatsiooniks ja lahkvoolseks kanalisatsiooniks. Lahkvoolne reovee kanalisatsioon on mõeldud üksnes reovee ärajuhtimiseks. Lahkvoolne sademeveekanalisatsioon üksnes sademevee ärajuhtimiseks.

  (9) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või rajatiste kahjustamises süüdiolevad isikud kannavad õigusaktides sätestatud korras vastutust tekitatud kahju eest, mille hulka loetakse kaasnev veekadu ja keskkonnakahju. Veekao suurus arvestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel, mis reguleerivad teenuse ebaseadusliku kasutamise korral hüvituse arvestamise tingimusi.

  (10) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise üldistes huvides sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus.

  (11) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust ja kasutamist korraldab ning kannab vastavad kulud kohaliku omavalitsuse üksus, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel või teenuse eest mittemaksmisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirjale. Avalikust veevõtukohast ja tuletõrjehüdrantidest võetava vee arvestus ja tasumine toimub kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

§ 4.   Liitumispunkt

  (1) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tarbimiskoha veevärgi ja -kanalisatsiooni vaheliseks piiriks. Liitumispunkti paigutuse kohta antakse tingimused liitumistingimustes ning liitumispunkti käsitletakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olulise osana.

  (2) Liitumispunkti asukohaks avalikult kasutataval maal on kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Juhul kui liitumispunkti ei saa eelnimetatud tingimustel määrata, siis määratakse liitumispunkt pooltevahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel mõistliku aja jooksul määrab liitumispunkti asukoha vee-ettevõtja. Juhul kui kokkulepet ei saavutatakse määrab liitumispunkti vallavalitsus.

  (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui olemasoleval torustikul peakraan puudub või see asub tarbimiskoha kinnisasja piirist kaugemal kui üks meeter, määratakse liitumispunkti asukoht käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt.

  (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui olemasoleval kanalisatsioonitorustikul vaatluskaev puudub või see asub tarbimiskoha kinnisasja piirist kaugemal kui üks meeter määratakse liitumispunkti asukoht käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt.

  (5) Piiritlusaktis fikseeritakse liitumispunkt koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu kohaste liitumistingimustega lepingu osaks ning mis määrab vee-ettevõtja ja tarbija vahelise torustiku haldusala ja liitumispunktide asukoha.

  (6) Kui kinnisasja piiride, hoonestuse muutmise või põhjusel mida eeskiri ei käsitle ja tekib vajadus liitumispunktide või teiste ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, siis peab tarbija sellest eelnevalt vee-ettevõtjat teavitama. Vee-ettevõtja väljastab tarbija taotluse alusel vastavad tehnilised tingimused koos teostustähtajaga, mis ei ole rohkem kui üks (1) aasta. Märgitud tähtaja rikkumisel võib vee-ettevõtja katkestada teenuse osutamise eeskirjas sätestatud korras.

  (7) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnisasja ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

§ 5.   Tähtajalise teenuse osutamine

  (1) Tähtajalist veekasutust, reovee või sademevee ärajuhtimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu sõlmimisega. Sel juhul liitumislepingut ei sõlmita. Vajadusel väljastatakse tähtajalise teenuse osutamiseks tehnilised tingimused.

  (2) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kohustused laienevad ajutistele torustikele. Tähtajalist teenust osutatakse ajutiste torustike kaudu. Liitumispunktiks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustiku ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja võib nõuda tagasilöögiklapi paigaldamist.

  (3) Teenuse kohta tähtajalise teenuslepingu taotleja kohustuseks on veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada omal kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja veearvesti, kui pooled ei lepi teisiti kokku.

  (4) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise kulud kannab tähtajalise teenuslepingu taotleja. Kui ajutisi ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda tarbija kulul teha vee-ettevõtja või lasta seda teha kolmandal isikul.

§ 6.   Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

  (1) Sõltuvalt kinnisasja geodeetilisest paiknemisest maastikul tagab vee-ettevõtja ühisveevärgi veerõhu liitumispunktis minimaalse piirväärtuse 2,0 bar ja maksimaalse piirväärtuse 4,0 bar vahemikus. Üldjuhul määrab veerõhu veevärgis vastava tegevuspiirkonna survetsoonis asuvate hoonete valdav kõrgus.

  (2) Kui kinnisasja tarbimiskohal vajatakse eeskirjas sätestatust suuremat või väiksemat rõhku, siis peab tarbija küsimuse lahendama vastavate seadmetega ja omal kulul.

  (3) Ühiskanalisatsioonis määratakse paisutustase kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse liitumistingimustes. Paisutustaseme mittesätestamisel on selleks reovee kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaane kõrgus, millele lisatakse arvestuslikult 0,1 m. Reovee isevoolse või üleujutusriskita ärajuhtimise mittetagamise korral lasub tarbijal reovee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitsekohustus. Tarbija täidab märgitud kohustust oma kulul ning oma seadmete abil.

  (4) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbimiskoha kinnisasjal allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate rajatiste või ruumide üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

§ 7.   Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamistingimused

  (1) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peavad olema rajatud vastavuses õigusaktide ning tehniliste normdokumentide ja eeskirjaga.

  (2) Tarbimiskoha veevärgist vee tagasivoolu vältimiseks ühisveevärki peab olema tarbimiskoha veemõõdusõlme paigaldatud tagasilöögiklapp. Tarbimiskoha kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel olema uputuse vältimiseks kaitseseadmed.

  (3) Tarbija on kohustatud:
  1) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamisel tagama selle ohutuse isikutele, vältima ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustamise ning mitte takistama teistele tarbijatele teenuse osutamist;
  2) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsetavana ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul vee-ettevõtjat sellest koheselt teatama;
  3) teavitama vee-ettevõtjat viivitamatult kõigist tema kinnisasjal toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooni avariidest ning muudest asjaoludest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni;
  4) mitte püstitama tarbimiskoha veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste asukohta ehitisi ega ladustama materjale;
  5) lubama tarbimiskoha veevärgile paigaldada ja hooldada veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse vastavalt eeskirjale;
  6) kinni pidama eeskirja nõuetest ärajuhitavale reoveele;
  7) lubama volitatud isikutel võtta tarbimiskoha võrgust joogivee ja reoveeproove;
  8) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit, nende vigastustest ja kaotsiminekust teatama viivitamatult vee-ettevõtjat;
  9) hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnisasjal olevad tuletõrje hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele;
  10) tagama volitatud isikule ja vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile.

  (4) Tarbija peab kasutama tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel vastavaid oskusi omavaid ettevõtjaid või isikuid. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud või ümberehitatud vastavalt vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele ja kehtivatele ehitusnormidele.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada tarbimiskoha veevärki või kanalisatsiooni teistele klientidele teenuse osutamiseks tingimusel, et see ei halvenda selle tarbija kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

  (6) Keelatud ühendusteks loetakse ühendust, mis võimaldab:
  1) ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse tarbimiskoha veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  2) reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest veevärgi normaal- või alarõhu korral;
  3) tarbimiskoha veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  4) juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole sätestatud lepingus.

  (7) Keelatud ühenduse tegemise, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või tarbija muu süülise tegevuse tõttu ühisveevärgis vee reostumisel või ühiskanalisatsiooni rajatiste rikkumisel või keskkonnareostuse põhjustamisel või muude kahjude tekitamisel peab tarbija hüvitama kahjud.

§ 8.   Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

  (1) Kontrolli tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku üle teostab vallavolikogu otsusega volitatud isik (edaspidi volitatud isik) ning lepingu ja eeskirja kohaselt vee-ettevõtja.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus koheselt ilma ette teatamata sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel sisendustorust. Tarbimiskoha sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja poolt akt.

  (3) Juhul kui kontrolli käigus avastatakse puudused või rikkumised, siis koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks antakse tarbijale. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste ettekirjutuste, veeandmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

  (4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses tarbimiskoha reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Lähtudes reovee hinnast on mõõtmisandmed aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel.

§ 9.   Veeseadmete plommimine kliendi kinnistul

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) ühendused, mis võimaldavad veevõttu nõuetele vastavast veemõõdusõlmest;
  2) tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant vastava veearvesti puudumisel;
  3) tarbimiskoha veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik.

  (2) Veeseadmete plommimise kohta koostatakse kahepoolne akt, millega tarbija võtab vastutuse plommide säilimise eest ning kohustub koheselt teatama plommide kaotsiminekust või rikkumisest vee-ettevõtjale.

  (3) Keelatud on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning tarbimiskoha võrkudel plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 toodud juhtudel.

  (4) Tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt võib tarbija plomme ära võtta kahjutule tõrjumise korral, millest peab teatama vee-ettevõtjale hiljemalt 24 tunni jooksul.

  (5) Erandina on tarbijal lubatud plomme ära võtta, et sulgeda oma kinnisasja peakraan lekke ilmnemisel tarbimiskoha sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. Sulgemisest teatab tarbija koheselt vee-ettevõtjat.

  (6) Uute plommide paigaldamiskulud hüvitab tarbija, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud juhtudel.

2. peatükk Teenuse osutamise tingimused 

§ 10.   Teenuse osutamise katkestamine ja taastamine

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust osutatakse pidevalt ja stabiilselt, kui pooled ei ole lepingus teisiti kokku leppinud.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata katkestada või piirata teenuse osutamine:
  1) energiavarustuse katkemisel;
  2) loodusõnnetuse korral;
  3) veevärgi või kanalisatsiooni rajatise avarii korral;
  4) vee andmise suurendamisel tulekahju korral;
  5) tarbija tegevuse ohtlikkuse korral ühisveevärgile või -kanalisatsioonile või teistele tarbijatele;
  6) kui ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainesisaldus ületas piirväärtusi ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga või ei ole see sätestatud lepingus;
  7) omavolilise teenuse kasutamise korral;
  8) keelatud ühenduse ilmnemisel, sh ka sademevee juhtimisel ühiskanalisatsiooni.

  (3) Mitte varem kui kahe nädala möödumisel tarbijale saadetava tähitud hoiatuskirja postiasutusele üleandmisest, on vee-ettevõtjal õigus katkestada teenuse osutamine, kui klient:
  1) ei ole kinni pidanud teenuse kasutamist sätestavatest nõuetest või liitumistingimustes märgitud teenuse hulgast või nõuetest;
  2) on viivitanud teenuse eest arve tasumisega või muude maksete tegemisega seadustes toodud maksetähtaja saabumisest arvates;
  3) osutab takistusi või muul viisil ei võimalda tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, plommimist või proovide võtmist;
  4) jätab arvesse võtmata vee-ettevõtja poolt esitatud teated, mis sisaldavad tähtaega;
  5) ei ole täitnud eeskirja kohast ettekirjutust;
  6) ei ole täitnud nõuet eelnevalt teavitada kinnisasja piiride või hoonestuse muutmisest, mis tingivad liitumispunktide või teiste ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituse;
  7) rikub liitumispunkti, veemõõdusõlme või teiste ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks või ümberehituseks antud teostustähtaega.

  (4) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt katkestati teenuse osutamine ning selle kohta akti ei koostatud, siis peab vee-ettevõtja koheselt tarbijat sellest teavitama.

  (5) Teenuse osutamine taastatakse peale katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist ning tarbija kirjaliku taotluse alusel. Taasavamisele ei kuulu tarbija poolt tehtud keelatud ühendused.

  (6) Tarbija kinnisasjale teenuse osutamise katkestamisel, mida tehti käesoleva paragrahvi alusel, tekkinud kahjude eest vee-ettevõtja ei vastuta.

  (7) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid tarbijate veega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks lepinguga. Vallavalitsusel on õigus piirata erakorraliste asjaolude korral vee kasutamist, kui vett ei jätku joogi- ja toiduvalmistamise vajaduse rahuldamiseks.

  (8) Tarbija kirjalikul taotlusel võib vee-ettevõtja peatada tarbija reovee vastuvõtmise. Taotluses märgitakse teenuse peatamise algusaeg ning teenuse taasalustamise aeg, peatamise põhjus ning muud olulised asjaolud. Reovee vastuvõtmise peatatakse pärast taotlusega nõustumist vee-ettevõtja poolt. Reovee vastuvõtmise algus peab toimuma tööajal, et tagada kontrollseire tegemise võimalus. Tarbija kannab reovee vastuvõtmise peatamisega seotud kulud.

§ 11.   Teenuse osutamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral

  (1) Avariiliste või plaaniliste remonttööde tõttu on vee-ettevõtjal õigus piirata või katkestada kliendile teenuse osutamine, samuti võib seda teha ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. Vee katkestuste korral remonttööde tõttu tagab vee-ettevõtja vähemalt 36 tunni jooksul elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks ning tervishoiu-, hoolekande-, õppe- või kasvatusasutuste joogi- ja olmeveevajaduse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Vee-ettevõtja peab sisestama vee-ettevõtja koduleheküljel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust, avariiliste remonttööde aeg sisestatakse vahetult pärast avariiteate registreerimist. Väljaspool tööaega ja riiklikel pühadel edastatakse informatsiooni piirangute ja katkestuste kohta vee-ettevõtja rikketelefonilt, mis on näidatud vee-ettevõtja kodulehel.

  (3) Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest teenuste osutamise piirangutest või katkestustest teavitatakse vastavaid tarbijaid kirjalikult taas esitatavas vormis, vähemalt kolm päeva enne tööde algust.

  (4) Juhul kui teemaa või tänava pinnale ulatuv ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatis puruneb või selle tagajärjel teepind vajub, siis tähistab vee-ettevõtja vastava teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise tee või tänava omanikuga kooskõlastatult. Vee-ettevõtja peab taastama teekatte vähemalt avariile eelnenud seisundis.

  (5) Vääramatu jõu (sh elektrikatkestus, torustike avariid, üleujutus) tõttu tekkinud võimalike kahjude eest vee-ettevõtja ei vastuta. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus tarbimiskoha veevärgile või kanalisatsioonile põhjustatud kahjustuste või ruumide üleujutuste kahjusid ei hüvita vee-ettevõtja juhul kui tarbimiskoha veevärk või kanalisatsioon ei vastanud nõuetele.

§ 12.   Teenuse ebaseaduslik kasutamine

  Teenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:
  1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud;
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjaga lubatud eemaldamised;
  3) vee- või reoveearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;
  4) tarbimiskoha veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
  5) reovett purgitakse ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja loata;
  6) näitusid on moonutatud;
  7) sademevett juhitakse vee-ettevõtja loata ühiskanalisatsiooni;
  8) eemaldatud on vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur;
  9) avatud on vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
  10) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest kehtestatud tasu maksmata.

§ 13.   Maksumuse määramine teenuse ebaseaduslikul kasutamisel

  Teenuse ebaseadusliku kasutamise ulatus ja ebaseaduslikult kasutatud teenuse maksumus määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja selle alusel kehtestatud määruses sätestatud korras.

§ 14.   Teenuste eest tasumise kord

  (1) Vee-ettevõtja poolt osutatud teenuse eest arvlemine ning tarbija poolt vee- ja reoveearvesti näidu fikseerimine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Võetud vee ja ärajuhitud reovee koguse arvestamisel võetakse ühikuks kuupmeeter. Arvesti näitude teatamise kord ja sagedus määratakse teenuslepingus kui ei ole tarbijaga kokku lepitud teisiti.

  (2) Poolte kokkuleppel võidakse tarbijale osutada sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimise teenust. Teenuse maht mõõdetakse ja tasustatakse metoodikaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga.

  (3) Teenuse eest tasutakse teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Kokkuleppe puudumisel tasumise tähtajas peab tarbija tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest. Arve loetakse kätte saaduks kui see on edastatud lepingus märgitud tarbija posti või e-posti aadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Maksetähtaja langemisel puhkepäevale või riiklikule pühale loetakse tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev. Tasumise kuupäevaks loetakse raha laekumise kuupäev vee-ettevõtja arvelduskontole.

  (4) Kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast võib tarbija esitada vee-ettevõtjale pretensioone või vastuväiteid arvete õigsuse küsimuses. Tarbija pöördumised lahendatakse vee-ettevõtja poolt kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni või vastuväite kättesaamisest. Kümne päeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist on tarbija kohustatud arve tasuma vastavalt lahendile.

  (5) Tasumise tähtaegade ületamisel peab tarbija tasuma viivist lepingus sätestatu kohaselt. Viivise suurus lepitakse kokku lepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,15 % tasumata summalt päevas ning füüsilisest isikust kliendi puhul mitte rohkem kui võlaõigusseaduses sätestatud määr. Juhul kui tarbija ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei saanud seda tähtaegselt või oli arve ebaõige, siis ei pea viivist tasuma.

3. peatükk Vee mõõtmine ja reovee arvestus 

§ 15.   Võetava vee mõõtmine ja arvestamine

  (1) Otseselt ühisveevärgiga ühendatud tarbimiskoha veevärgil peab olema veemõõdusõlm ning tarbitav vesi mõõdetakse ühes veemõõdusõlmes. Vee-ettevõtja loal võib tarbimiskohale võetava vee mõõtmiseks rajada erandina rohkem kui ühe veemõõdusõlme.

  (2) Tarbimiskohale paigaldatud veearvesti näitude alusel arvestatakse tarbija poolt võetavat vee hulka. Tarbimiskohal asuva tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, tehakse eeskirjas sätestatud juhtudel vastav veekasutuse akt ja kuluarvestus vee-ettevõtja poolt.

  (3) Erakorralise taatlusega avastatud lubatust suurema veearvesti mõõtevea korral tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestus. Märgitud ümberarvestus tehakse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, mis ei või ületada kuut (6) kuud.

  (4) Veearvesti riketest või puudustest on klient kohustatud koheselt teavitama vee-ettevõtjat. Vee-ettevõtja kohustub parandama veearvesti võimalikult kiiresti. Kliendil on õigus kahtluse korral nõuda erakorralist veearvesti taatlemist. Kui veearvesti viga jääb erakorralise kontrolli või taatluse tegemisel tarbija nõudmisel lubatud vea piiridesse, siis kannab kulud tarbija. Kui veearvesti erakorralise taatluse tulemusel ei vasta esitatud nõuetele kohustub vee-ettevõtja tegema ümberarvestuse käesoleva eeskirjas sätestatud korras.

  (5) Juhul kui tarbija ei ole süüdi veearvesti rikkes või muul põhjusel nõuetele mittevastavas toimimises, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui tarbija tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, siis võetakse aluseks tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Märgitud arvlemiskorda rakendatakse rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni paigaldatakse uus veearvesti.

  (6) Päästesündmuse lahendamiseks, veevõtukoha katsetamiseks, avaliku korra tagamiseks või õppuseks ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast võetud sihtotstarbeliselt kasutatava vee kulu kajastatakse ühisveevärgi teenuse hinnas.

  (7) Vee-ettevõtja arvestab või mõõdab igakordselt vastavalt kasutusele ühekordsed veetarvitused.

  (8) Juhul, kui tarbijal puudub veearvesti, toimub arvestusperioodil tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumine põhjendatud arvestuse alusel, milles võetakse aluseks elanike arv, keskmine veetarbimine elaniku kohta vastavas asustusüksuses ja teenuse hind.

§ 16.   Reo- ja sademevee arvestus

  (1) Reovee kogus, mille tarbija juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui tarbija seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.

  (2) Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.

  (3) Tarbija soovil kasutatakse sademevee mõõtmist. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija. Kui tarbija ei soovi kasutada sademevee mõõtmist, siis sademevee kogus arvutatakse järgneva valemi järgi: Qas=q x k x Aa, kus Qas – pinnale langeva ja sealt ärajuhitava sademevee arvutuse äravool (l/s), q – arvutusvihma intensiivsus (l / s x ha), k - pinnakatte äravoolutegur, Aa – valgala tegur (ha). Andmed aastase keskmise sademete summa kohta saadakse Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudilt. Arvesse võetakse vähemalt 10 aasta keskmist kohalikke ilmaolusid arvestades. Pinnakatte äravooluteguri määramisel lähtutakse standardis EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk" punktis 6.2.4 sätestatud metoodikast ning pinnakatete äravooluteguritest.
Pinnakatete äravoolutegur:

PinnakatteÄravoolutegur (k)
Katus0,9
Betoon- või asfaltkate0,8
Tihedate vuukidega kivisillutis0,8
Liivvuukidega kivisillutis0,7
Kruus-või killustikkate0,3
Muru0,2
Aed, park0,15
Katteta maapind0,1
Mets0,05

  (4) Kinnistu või avalike teede, tänavate, väljakute pinnakatte äravoolutegurina saab kasutada täpsemate andmete puudumisel arvestuslikku keskmist pinnakatte äravoolutegurit 0,75. Kinnisasja omanikel või valdajatel, kes on oma kinnisasjalt või avalikelt teedelt, tänavatelt ning väljakutelt rajanud kogutava sademevee taaskasutus –ja/või immutussüsteemi, arvesse minev pindala on 0 m2. Kinnisasja omanikel või valdajatel, kes juhivad oma kinnisasjalt või avalikelt teedelt, tänavatelt ning väljakutelt kogutava sademevee enne avalikku sademeveesüsteemi jõudmist läbi puhvermahuti või mõne muu tippvooluhulka vähendava süsteemi, vähendatakse pindala 50% võrra. Mahuti peab mahutama vähemalt 50% teenindava ala 20 minutilise arvutusvihma

  (5) Tarbija peab täitma eeskirjas veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reo-ja sademevee mõõdusõlme suhtes.

  (6) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui tarbija tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (7) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

  (8) Reo- ja sademevee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reo- ja sademeveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja.

  (9) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses tarbimiskoha reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus teostada kinnisasjalt ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Tarbijal on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks tarbimiskoha kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 17.   Nõuded veemõõdusõlmele

  (1) Vee-ettevõtja loal paigutatakse veemõõdusõlm mõõdukaevu juhul, kui:
  1) tegemist on hoonestamata kinnisasjaga või puudub veearvesti külmumist vältiv kinnine ruum;
  2) kinnisasjal olev sisendustoru on üle 50 m pikk;
  3) puudub võimalus selle paigutamiseks hoonesse;
  4) sisendustorustik varustab veega mitut kinnisasja või kinnisasjade gruppi või kinnisasja läbi teise kinnistu.

  (2) Vee-ettevõtja poolt antakse tehnilised nõuded veemõõdusõlme asukoha ja ehituse kohta. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, siis peab veemõõdusõlme omal kulul rajama tarbija ja vee-ettevõtja paigaldab veemõõdusõlme oma veearvesti. Tarbija poolt paigaldamiseks antav veearvesti peab vastama tehnilistele nõuetele, mille esitab vee-ettevõtja.

  (3) Veemõõdusõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult juhul, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Märgitud juhul peab rööptorul olema veearvesti ning sulgur, mis on tavaolukorras kinni ning sellel on vee-ettevõtja plomm.

  (4) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, veearvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Tagasilöögiklapp peab olema vahetult peale veearvestit.

  (5) Veemõõdusõlmes peab olema peale veearvestit ja tagasilöögi klappi proovivõtukraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove.

  (6) Veearvesti paigaldamiseks väljastab vee-ettevõtja tarbijale eelnevalt tehnilised tingimused.

  (7) Erandina võib vee-ettevõtja loal ühe veearvesti asemel kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Veearvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine.

  (8) Veearvesti paigaldatakse vee-ettevõtja poolt ja tema kulul nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist. Vee-ettevõtja teostab veearvesti edaspidist hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt. Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt veearvesti ja veemõõdusõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

  (9) Hoones peab veemõõdusõlm asuma paigutusega, mis võimaldab maksimaalselt lühikese sisendustoru ja millel ei tohi olla lahtivõetavaid liiteid. Juhul kui veemõõdusõlm asub mõõdukaevus, siis peab see asuma võimalikult lähedal kinnisasja piirile.

§ 18.   Veearvesti toimimise tagamine

  (1) Veearvesti toimimiseks peab tarbija:
  1) võimaldama juurdepääsu veemõõdusõlmele ning hoidma lähima ümbruse ja juurdepääsu vabana veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;
  2) hoiduma veearvesti vigastamisest ning kaitsma veearvestit ülekuumenemise või külmumise eest;
  3) hoidma veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu kuiva ja korrasolevana ning tagama vajaliku valgustuse;
  4) hoidma veemõõdusõlme armatuuri töökorras;
  5) vältima ruumi või mõõdukaevu valgunud vee tõttu veearvesti uputamise;
  6) kindlustama veearvesti nähtavuse.

  (2) Veemõõdusõlme vajalik sisustamine, arvestikanduri jm paigaldamine toimub tarbija kulul.

  (3) Juhul kui rikutud või külmunud või kuumenenud või omavoliliselt eemaldatud veearvesti kuulus vee-ettevõtjale, siis asendab selle vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude ja määratud hüvitiste tasumist tarbija poolt. Vee-ettevõtja asendab veearvesti tehnilise rikke korral selle tasuta, kui riket ei põhjustanud tarbija.

  (4) Tarbija peab koheselt teatama veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest ja ülekuumenemisest vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võib vee-ettevõtja mitte nõuda eeskirjas sätestatud hüvitust.

  (5) Arvestitega (sh kaugloetava arvestiga) seotud informatsioon esitatakse vee-ettevõtja veebilehel.

4. peatükk Nõuded ärajuhitavale reoveele 

§ 19.   Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Reovesi, mis juhitakse ühiskanalisatsiooni peab olema puhastusseadmetes nõutavate väärtusteni puhastatav ning ei tohi kahjustada ühiskanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid. Klient peab teavitama vee-ettevõtjat kõigist reovee vastuvõtmiseks vajalikest asjaoludest ja andmetest ning nende olulisest muutumisest.

  (2) Kui tarbija reovesi ei vasta eeskirjas või lepingus toodud nõuetele, peab tarbija selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist oma eelpuhastis nõutava tasemeni puhastama. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida eelpuhasti tööd.

  (3) Keelatud on ühiskanalisatsiooni lasta ehitusprahti, olmeprügi, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms sh purustatud kujul.

  (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, milles on:
  1) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid või gaase;
  2) plahvatus- või tuleohtlikke aineid;
  3) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  4) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  5) radioaktiivseid aineid;
  6) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid, mida ei ole võimalik olemasoleva protsessiga puhastada, et tagada keskkonna ohutus;
  7) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid määras, mis halvendab puhastusefektiivsust.

  (5) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40o C. Keelatud on ilma vee-ettevõtjaga kooskõlastamata reoveest jääksoojuse väljavõtmine kui see vähendab puhastusefektiivsust.

  (6) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada hüdraulilisi või reostuslikke löökkoormusi. Hüdrauliliseks ja reostuslikuks löökkoormuseks loetakse koormust, milline on põhjustatud ühe või mitme tarbija poolt ning võrreldes ööpäevase keskmise koormusega eelmisel perioodil (ööpäev) hüdrauliline ja/või reostuslik koormus suureneb puhastile üle 5%.

  (7) Vastu võetava reovee koguse piirmäär reguleeritakse lepingus.

  (8) Tarbija on kohustatud koheselt teatama avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava reovee reostusnäitajate tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni. Vee-ettevõtja peab viivitamatult rakendama peale teate saamist ohutusmeetmeid.

  (9) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida seda ohustavat reostust, mille kohta pole kehtestatud piirväärtusi või see pole lubatud lepinguga. Sellise reostuse leidmisel reoveest võib vee-ettevõtja seda käsitleda ühiskanalisatsiooni ohustavana ja koheselt katkestada reovee vastuvõtmise.

§ 20.   Reovee reostusnäitajate piirväärtused

  (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused sätestatakse eeskirja lisas (edaspidi lisa).

  (2) Ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud piirväärtused.

  (3) Vee-ettevõtja on kohustatud tarbijalt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa lisas esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

  (4) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad piirväärtusi, on tarbija kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

  (5) Lisas sätestatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral loetakse seda ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavaks reostuseks, kui selline ületamine ei ole lubatud lepinguga.

§ 21.   Reoainesisalduse kontrollimise kord

  (1) Reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on proovivõtukaev, mis sätestatakse lepingus. Proovivõtukaevuks on viimane tarbimiskoha kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumispunkti, kui pooled pole teisiti kokku leppinud. Kui proovivõtukaev ei ole lepinguga määratud, siis võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnisasja poolsest vaatluskaevust. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab tarbija selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama või tasuma vee- ettevõtjale selle ühendustorule rajamise eest. Kui kinnisasjal on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele.

  (2) Vee-ettevõtja määrab proovivõtu sageduse ja reostusnäitajate loetelu proovivõtus eelkõige reostuse iseloomu ja taset arvestades. Juhul kui kasutatakse oma tegevuses ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale on tarbija kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ära juhitavatest reoainetest.

  (3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja proovivõtugraafikus, mis saadetakse tarbijale kirjalikult. Vee-ettevõtjal on igal ajal õigus teha graafikuväliseid punktproove.

  (4) Proovivõtt ja reoainete sisalduse analüüsi tegemine tarbija, vee-ettevõtja ja labori poolt peab toimuma võrdsetel tingimustel. Tarbija kirjalikul nõudmisel võetakse proovid paralleelselt kolme proovivõtuanumasse, millest üks jääb tarbijale ja üks pitseeritakse (kontrollproov) ning säilitatakse vee-ettevõtja juures.

  (5) Vee-ettevõtja proovivõtja võtab proove kliendi esindaja juuresolekul. Kui kliendi esindaja ei kasutanud õigust osaleda proovivõtul, siis ei saa ta hiljem vaidlustada proovivõttu mitteosalemise tõttu. Vee-ettevõtja teavitab klienti proovivõtust ette kirjalikult lepingus toodud e-postile või aadressile mõistliku aja jooksul või toimub proovivõtt vastavalt graafikule. Vee-ettevõtja ei pea teatama tarbijale reo- ja sademevee kontrollproovi võtmise aega, kui vee-ettevõtja tagab, et proovi võtab ja analüüsib erapooletu kolmas isik või proovivõtmise juurde on kutsutud erapooletu esindaja, kes kinnitab oma kohalolekut allkirjaga proovivõtuprotokollis.

  (6) Proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kolmes eksemplaris, millest üks antakse laborile, teine kirjaliku nõude esitamisel tarbijale peale proovivõttu või pärast proovide analüüsimist tarbijale koos analüüsiaktiga ning kolmas eksemplar antakse vee-ettevõtjale.

  (7) Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda tarbija kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee eelpuhastitega.

  (8) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida tarbijale kuuluvate kohtpuhastite tööd.

§ 22.   Tasu määramine reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel

  (1) Lisas sätestatud olmereovee reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel on vee-ettevõtjal õigus eeskirja kohaselt katkestada teenuse osutamine. Arvestades eeskirja sätteid ning ainult lepingus sätestatud juhul ja suuruses võidakse nõuda piirväärtusi ületava reostuse tasu maksmist.

  (2) Vee-ettevõtjal õigus nõuda kahjustuste ja ülemäärase saaste likvideerimiseks tehtud kulutuste hüvitamist lisaks piirväärtusi ületava reostuse tasule. Märgitud õigust saab rakendada juhul kui lubatud reostuse piirväärtust ületava reovee või kontsentreeritud saaste ühiskanalisatsiooni juhtimisega kahjustati ühiskanalisatsiooni protsessi või saastati ülemääraselt looduskeskkonda.

  (3) Tasu piirväärtusi ületava reostuse eest määratakse reoveest võetavate analüüside põhjal mille reoaine piirväärtuse ületamise eest on vee-ettevõtjal õigus nõuda kümne (10) kordset reovee tasu. Tasu on õigus küsida korduvalt kuni reoveenäitajate vastavusse viimiseni.

  (4) Proovivõtmiste käigus tarbija reovees sisalduva aine koguse tõusu tuvastamisel üle piirväärtuse rakendatava reoaine sisalduse või pH langemisel alla 5,5 võib vee-ettevõtjal lepingu üles öelda vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatule. Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul juhul, kui ei tuvastata reovee piirväärtuste ületamist.

  (5) Reovee reostusnäitajate ületamisel lisas esitatud piirväärtusi on vee-ettevõtjal õigus kontrollida. Vee-ettevõtja võib vajadusel piirata reovee vastuvõtmist või määrata kõrgema reostusaste või vastava ressursi puudumisel nõuda uut liitumist.

  (6) Kinnisasjal kahe või enama eraldatud veevärgisüsteemi, millel on eraldi veearvesti, ning ka eraldatud kanalisatsioonisüsteemi korral võib kooskõlastatult vee-ettevõtjaga määrata reostusastmed igale süsteemile eraldi. Vee-ettevõtja määrab sel juhul igale ärajuhtimissüsteemile eraldi võimaliku ülenormatiivse reostuse tasu.

  (7) Mitme ühenduse korral kinnisasjalt reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni võetakse proovid igast ärajuhtimise proovivõtukaevust ning määratakse neile eraldi reostusnäitajad.

  (8) Reoainete lubatud piirväärtuste ületamisel või muu rikkumise korral, mistõttu pidi vee-ettevõtja tasuma keskkonnatasusid kõrgendatud määra järgi, peab tarbija hüvitama vee-ettevõtjale keskkonnatasude kõrgendatud määra osa.

  (9) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab lisas määratud saasteainete piirväärtusi on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest peab selguma, et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või lepingus märgitule.

  (10) Reostuskoormuse tugeval kõikumisel on vee-ettevõtjal õigus kliendilt nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.

5. peatükk Lepingu sõlmimise ja lõppemise tingimused 

§ 23.   Lepingu sõlmimine

  (1) Käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimuste täitmisel sõlmitakse teenusleping määramata tähtajaks. Juhul kui liitumistasu makstakse osamaksete kaupa, siis võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu kuni viimase osamakse tasumiseni.

  (2) Kinnisasja või ehitise kui vallasasja kuulumisel kaasomandisse, sõlmitakse teenuse saamiseks üks kirjalik teenusleping kaasomanike enamuse otsusel nende volitatud esindaja poolt.

  (3) Lepingu sõlmimiseks peab isik esitama vee-ettevõtjale ettepaneku, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning muud vajalikud dokumendid.

  (4) Erandina tähtajalise lepingu sõlmimiseks peab isik esitama vee-ettevõtja poolt nõutavad dokumendid. Vee-ettevõtja esitab isikule teenuse saamiseks vajalikud nõuded ja tingimused.

  (5) Juhul kui soovitakse ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise luba, siis esitab isik vormikohase ettepaneku. Ettepaneku vastu võtmisel määratakse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise tingimused vee-ettevõtja poolt.

  (6) Isiku poolt ehitusaegsel veekasutusel kinnisasjal olevate või ehitatavate ühendustorude kaudu, mida edaspidi soovitakse kasutada alaliselt, sõlmitakse tähtajaline teenusleping käesoleva paragrahvi kohaselt.

§ 24.   Lepingu lõppemise ja uue lepingu sõlmimise tingimused

  (1) Teenusleping lõpeb õigusaktides, eeskirjas või lepingus sätestatud alustel ja tingimustel.

  (2) Teenuste kasutamise jätkamisel kinnisasja uue omaniku poolt peab ta seitsme tööpäeva jooksul peale kinnisasja omandamist esitama vastava avalduse koos kinnisasja omandit tõendavate dokumentidega lepingu sõlmimiseks. Märgitud nõude mittetäitmisel võidakse käsitleda veekasutust või reovee ärajuhtimist omavoliliseks eeskirjast tulenevate tagajärgedega.

  (3) Seaduses sätestatud korras on vee-ettevõtjal õigus teenusleping üles öelda juhul, kui:
  1) vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks pole tarbija kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli teenuse osutamine katkestatud;
  2) tarbija muutus vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks seoses kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu põhjuse tõttu;
  3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitised lammutatakse või langevad alaliselt kasutusest välja;
  4) see tuleneb eeskirjas, õigusaktides või lepingus märgitud põhjusel.

  (4) Leping lõpeb juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast või füüsilise isiku surma korral, kui tal ei ole pärijat.

  (5) Ühe aasta jooksul peale lepingu lõppemist on isikul õigus leping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata. Märgitud õigust saab kasutada juhul, kui lepingu lõppemise asjaolud kõrvaldati nõutud viisil ning olemasolevate ühendustorude kasutamine on võimalik. Uue teenuslepingu sõlmimiseks peab isik eelnevalt tasuma vee-ettevõtjale teenuse taastamise kulud ja abonenttasud lepingu lõppemisest möödunud aja eest.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus lahutada tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist, kui kahe aasta jooksul peale lepingu lõppemist ei ole uut lepingut sõlmitud. Lepingu hilisema sõlmimise korral peab sõlmima liitumislepingu.

6. peatükk Lõppsätted 

§ 25.   Eeskirja rakendamine

  (1) Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused tarbija ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

  (2) Enne eeskirja jõustumist sõlmitud lepingute täitmisel lähtutakse eeskirja sätetest kui õigusaktidest ei tulene teisiti.

§ 26.   Eeskirja kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks Märjamaa Vallavolikogu 27.08.2019 määrus nr 74 „Märjamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“.

§ 27.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Ottomar Linna
volikogu esimees

Lisa Reovee reostusnäitajate piirväärtused

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json