Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas
Vastu võetud 15.06.2021 nr 74
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2, § 16 lõike 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega reguleeritakse Rae vallas sotsiaalhoolekande seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmine.
§ 2. Määruse kohaldamine ja mõisted
(1) Määrust kohaldatakse eeskätt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse alusel ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate õigusaktidega.
(2) Määrus sätestab Rae valla eelarvest vallaelanikele sotsiaalteenuste võimaldamise üldised tingimused ja korra, esitab võimaldatavate teenuste loetelu ning sotsiaalteenuste taotlemise ja osutamise tingimused ja korra.
(3) Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) toimetulekuvõime on isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevaelus toime tulla;
2) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline hüvitis;
3) rehabilitatsiooniplaan on rehabilitatsiooniasutuses isiku või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused;
4) hooldusplaan on isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tervislikule seisundile ja kõrvalabi vajadusele ning määratakse kindlaks toimingud isiku toimetulekuvõime toetamiseks ja säilitamiseks;
5) juhtumiplaan on kirjalik dokument, mis koosneb hinnangust isiku abivajadusele ja abimeetmete rakendamise tegevuskavast;
6) hoolduskoormusega inimene on tööealine hooldaja, kes hooldusvajadusega pereliikme hooldamise tõttu ei saa osaleda või jätkata osalemist tööturul täis- või osalise tööajaga;
7) hooldusvajadusega inimene on 18-aastane ja vanem inimene, kes vajab järelevalvet, juhendamist ja/või abi toimingutes (kehahooldus, toitumine, liikumine), mis on vajalikud igapäevaseks toimetulekuks.
(4) Käesoleva korraga vallavalitsusele pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente võib vallavalitsus delegeerida valla hallatavatele asutustele, muudele sotsiaalteenust osutatavatele isikutele või asutustele. Muudele sotsiaalteenust osutatavatele isikutele või asutustele delegeerimine toimub halduskoostöö seaduse § 3 nimetatud lepingu alusel.
§ 3. Sotsiaalteenuste võimaldamise üldised tingimused
(1) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooni- või hooldusplaani olemasolu korral lähtutakse üldjuhul teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist või hooldusplaanist.
(2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- ja hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks üldtunnustatud hindamismetoodikaid ning kaasatakse isiku nõusolekul vajadusel perearsti, teisi spetsialiste või muid isikuid (sh perekonnaliikmeid ja seadusjärgseid ülalpidajaid). Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks.
(3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.
(4) Sotsiaalteenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.
(5) Last puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda lapse huvidest vastavalt lastekaitseseaduses sätestatule.
§ 4. Sotsiaalteenuste taotlemise üldised tingimused
(1) Sotsiaalteenuseid on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Rae vald ning kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja ta vajab toimetulemiseks kõrvalabi. Sotsiaalteenust võib taotleda ka kõrvalabi vajava isiku pereliige, lähedane või muu isik, kes teavitab vallavalitsust abivajavast inimesest.
(2) Rae vallavalitsus korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist Rae valla haldusterritooriumil viibivale abi vajavale isikule sõltumata isiku registreeritud elukohast.
(3) Sotsiaalteenuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku või suulise taotluse. Haridus- ja sotsiaalameti teenistuja fikseerib suulise taotluse koheselt. Taotluses märgitakse järgmised andmed:
1) isiku- ja kontaktandmed;
2) elukoht;
3) põhjendus teenuse vajadusest;
4) toimingud ja tegevused (abi kirjeldus), milleks teenust soovitakse;
5) muud andmed.
(4) Taotlust menetleval teenistujal on õigus vajadusel nõuda täiendavaid dokumente (sotsiaalkindlustusameti otsus puude määramise kohta, rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hindamise tulemus, sotsiaalkindlustusameti või töötukassa hindamise tulemus, isiku või tema ülalpidamiseks kohustatud pereliikmete sissetulekud jms).
(5) Taotlust menetleval teenistujal on õigus kontrollida sotsiaalhoolekandelise abi andmise aluseks olevaid asjaolusid ning teha selleks päringuid infosüsteemidesse, mille kasutamiseks on antud õigus kohaliku omavalitsuse üksusele, sh sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR).
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 5. Sotsiaalteenusele suunamise üldised tingimused
(1) Haridus- ja sotsiaalameti teenistuja selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi.
(2) Abivajaduse välja selgitamiseks külastab haridus- ja sotsiaalameti teenistuja vajadusel sotsiaalteenust vajavat isikut tema kodus või viibimiskohas.
(3) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekuvõimet ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid arvestades võimalusel isiku tahet, nõusolekut ning elukorraldust, sealhulgas:
1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;
2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(4) Sotsiaalteenuse vajaduse hindamise teostanud haridus- ja sotsiaalameti teenistuja annab hinnangu isiku teenuse vajaduse, kõrvalabi mahu ja ulatuse, abi osutamise viisi, teenuse vajaduse perioodi, teenuse saaja ja/või seadusjärgsete ülalpidajate võimekuse kohta ise teenuse eest tasuda ning teeb vallavalitsusele ettepaneku sotsiaalteenuse määramiseks või mittemääramiseks.
(5) Sotsiaalteenuse võimaldamisest keeldumine peab olema põhjendatud ning see otsus tehakse taotlejale või isikule, kellele teenust taotleti, teatavaks isikuga kokku lepitud vormis, kokkuleppe puudumisel kirjalikult.
(6) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puudega isikule tagatakse tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav abi, sealhulgas vajaliku tugi- või tõlketeenuse korraldamine.
§ 6. Sotsiaalteenuse osutamise korraldamise üldised tingimused
(1) Vallavalitsus otsustab korraldusega sotsiaalteenuse osutamise või osutamata jätmise ning määrab sotsiaalteenuse kõrvalabi mahu ja ulatuse, teenuse saaja omaosalustasu suuruse, abi osutamise viisi (toimingud ja tegevused) ning teenuse saamise perioodi 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(2) Vallavalitsus on kohustatud korraldama sotsiaalteenust ka siis, kui isik ei ole võimeline abi taotlema või kui vallavalitsuseni jõuab info abi vajavast isikust.
(3) Põhjendatud juhtudel osutatakse teenust ka isikutele, kes ajutiselt viibivad valla territooriumil.
(4) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, mittetulundusühing, sihtasutus, juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja jm. Teistest omavalitsusüksustest pärit isikute korral on lepingu osapooleks teenuse saaja elukohajärgne omavalitsus.
(5) Vältimatu sotsiaalabi andmist korraldab see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abivajamise ajal viibib.
(6) Juhul, kui sotsiaalteenust finantseeritakse osaliselt või täielikult valla eelarvest, on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt.
(7) Halduslepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise maht, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides.
§ 7. Sotsiaalteenuste finantseerimise, sotsiaalteenuse eest tasumise üldised tingimused
(1) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt valla eelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest. Teenuse osutamiseks võidakse kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide ja teiste asutuste toetusi ja sihtotstarbelisi eraldisi.
(2) Vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste osutatavate sotsiaalteenuste hinnad ning nende eest võetava tasu tingimused ja suurused kehtestab vallavalitsus igal eelarveaastal.
(3) Sotsiaalteenus on üldjuhul tasuline. Enne tasulise sotsiaalteenuse määramist tutvustab haridus- ja sotsiaalameti teenistuja abivajajale või tema seadusjärgsetele ülalpidajatele teenuste hindu ja nende eest tasumise korda. Tasulise teenuse arvestuse aluseks on kalendrikuu. Teenuse saaja tasub teenuse eest arve alusel, mille vallavalitsus esitab hiljemalt teenuse osutamise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Teenuse eest tasutakse teenuse osutamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.
(4) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
(5) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.
§ 8. Koduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Koduteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenuse osutaja abistab isikut järgnevates toimingutes:
1) toiduainete, ravimite ja muude esmatarbekaupade koju toomine vastavalt vajadusele;
2) terviseabi korraldamine (ühenduse pidamine pere- või eriarstidega, transpordi korraldamine arsti visiidile või haiglaravile/rehabilitatsiooniteenusele suunamise korral);
3) küttematerjali ja veega varustamine, vajadusel tuha ja heitvee väljaviimine;
4) olmejäätmete väljaviimine;
5) vajadusel abistamine enesehooldusel (kliendi pesemisvõimaluste ja riiete pesemise korraldamine);
6) abistamine asjaajamisel;
7) kliendi nõustamine tema igapäevaelu puudutavates küsimustes;
8) muud kõrvalabi vajadused, mis võivad isikul tekkida terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast.
§ 9. Koduteenuse osutamise korraldamine
(1) Koduteenust on õigus taotleda isikul, kes üldjuhul on võimeline harjumuspärases keskkonnas ise hakkama saama, kuid vajab iseseisvaks toimetulekuks teatud ulatuses kõrvalabi.
(2) Abivajaduse hindamist teostav haridus- ja sotsiaalameti teenistuja koostab koostöös teenuse saajaga hooldusplaani.
(3) Teenuseosutaja sõlmib lähtuvalt teenusele suunamise haldusaktist ja hooldusplaanist teenuse saajaga teenuse osutamise lepingu.
(4) Teenuseosutaja esitab haridus- ja sotsiaalametile igakuiselt teenuse osutamise aruande.
§ 10. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(2) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuseosutaja teenuse saajale lisaks ka majutamise ja toitlustamise.
§ 11. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamine
(1) Üldhooldusteenust on õigus taotleda isikul, kellele vajalikku abi ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenustega.
(2) Teenuse taotluses märgitakse lisaks § 4 lõige 3 toodud andmetele teenuse taotleja seadusjärgsete ülalpidajate andmed ning kirjalik omakäeline kinnitus, et isik on nõus teenusele asuma.
(3) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) isikut tõendava dokumendi koopia;
2) koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest selle olemasolul;
3) (pere)arsti poolt väljastatud tõend isiku üldise tervisliku seisundi kohta ja raviskeem;
4) vajadusel muud täiendavad dokumendid.
(4) Üldhooldusteenuse osutamiseks koostab teenuseosutaja koostöös teenust saava isiku, vajadusel tema lähedastega sotsiaalhoolekande seaduse §-s 21 sätestatud nõuetele vastava hooldusplaani.
(5) Hooldusplaanist lähtuvalt osutatakse väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust hooldust saava isiku, vallavalitsuse ja üldhooldusteenuse osutajaga koostöös koostatud haldusakti või halduslepingu alusel, kus sätestatakse muu hulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.
(6) Haldusaktis või halduslepingus määratakse ka poolte rahalised kohustused väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasumisel.
(7) Teenuse eest tasub üldjuhul teenuse saaja.
(8) Kui teenuse saajal puuduvad rahalised vahendid või neist ei piisa teenuse eest tasumiseks ja kui isikul on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikuid, tasuvad teenuse eest teenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.
(9) Kui teenuse saaja või teenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised teenuse eest täies mahus tasuma, kaetakse teenuse maksumusest puudu jääv summa valla eelarvest.
§ 12. Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu
(1) Tugiisikuteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi, mis seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt, välja arvatud sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja.
(3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema.
(4) Teenuse sisuks lapse puhul on:
1) igapäevaelus toimetuleku õpetamine nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
2) toetamine suhtlemisel pereliikmetega või tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;
3) abistamine ja juhendamine haridusasutuses arendus- ja õpiprotsessis osalemisel;
4) lapsega koos tema huvitegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine, vajadusel motiveerimine huvitegevuste järjepidevuse tagamiseks;
5) lapse toetamine tööoskuste arendamisel ja tööharjumuse kujundamisel;
6) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;
7) vajadusel lapse saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;
8) lapsele turvalise keskkonna loomine;
9) lapse toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel tuginedes lapse sisemiste jõuvarude kasutusele võtmisele;
10) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;
11) haridus- ja sotsiaalameti ametnike teavitamine lapsega toimuvatest muudatustest;
12) või muud tegevused, mis toetavad last.
(5) Teenuse sisuks täiskasvanud isiku puhul on:
1) isiku juhendamine lapse kasvatamisel ja õpetamisel;
2) isiku toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel;
3) isiku toimetuleku toetamine ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas;
4) isiku seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;
5) isiku toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;
6) vajadusel isiku saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;
7) isiku abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;
8) isikule emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;
9) distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine;
10) haridus- ja sotsiaalameti ametnike teavitamine isikuga toimuvatest muudatustest;
11) või muud toetavad tegevused isiku toimetuleku parandamisel.
§ 13. Tugiisikuteenuse korraldamine
(1) Tugiisikuteenusele suunatakse haridus- ja sotsiaalameti teenistuja ettepanekul või isiku taotluse alusel.
(2) Tugiisikuteenust on õigus taotleda täisealisel isikul või puudega lapse hooldusõigust omaval isikul (lapsevanem ja eestkostja) või lapse perekonnas hooldajal, kes vajab kõrvalabi:
1) lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
2) puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
3) sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemisel;
4) iseseisvalt elama asumisel asendushooldusteenuse või eestkoste lõppemisel;
5) psüühika- ja käitumishäire tõttu.
(3) Teenuse taotlusele lisatakse koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest ja rehabilitatsiooniplaanist nende olemasolul.
(4) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse iga isiku puhul eraldi.
(5) Abivajadus selgitatakse välja ning dokumenteeritakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) ning on osa vajadusel koostatavast juhtumiplaanist.
(6) Teenuse saajal on õigus enne teenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks tugiisikuga, kes teenust osutama hakkab.
(7) Tugiisikuks ei määrata teenuse saaja esimese või teise astme ülenejat või alanejat sugulast või isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga
(8) Teenuse osutamine toimub vastavalt teenuseosutajaga sõlmitud lepingule.
(9) Teenuseosutaja esitab haridus- ja sotsiaalametile igakuiselt teenuse osutamise aruande.
§ 14. Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu
(1) Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(2) Hooldust teostab vallavalitsuse määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul ning hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded.
(3) Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt edasi elada oma kodus.
§ 15. Täisealise isiku hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korraldamine
(1) Hooldaja määramist on õigus taotleda raske või sügava puudega täisealisel isikul, kes oma vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab igapäevast kõrvalabi ja juhendamist ning turvalisuse tagamist ning kelle eelnimetatud vajadused on võimalik rahuldada hooldaja tegevusega.
(2) Isik, kes taotleb hoolduse seadmist ja hooldaja määramist, esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse, milles avaldab lisaks § 4 lõige 3 toodud andmetele võimalusel andmed isiku kohta, keda soovib hooldajaks.
(3) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) koopiad isikut tõendavatest dokumentidest;
2) koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest selle olemasolul;
3) hooldaja nõusolek hooldajaks asumise kohta;
4) kui hooldust vajavale isikule on määratud eestkostja, siis esitada ka kohtuotsus eestkostjaks määramise kohta.
(4) Haridus- ja sotsiaalameti teenistuja kooskõlastab hooldusvajaduse hindamise käigus hooldust vajava isikuga hooldaja ülesanded.
(5) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse tähtajaliselt hooldust vajava isiku puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kui lühema tähtaja määramist ei tingi taotlejast või hooldust vajavast isikust tulenevad asjaolud. Hoolduse võib seada ja hooldaja määrata tähtajatult, kui hooldust vajava isiku puude raskusaste on määratud tähtajatult. Hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele hinnatakse tähtajatult seatud hoolduse ja määratud hooldaja korral vähemalt üks kord kolme aasta jooksul alates hoolduse seadmisest ja hooldaja määramisest.
(6) Hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata, kui:
1) hooldust taotleva isiku funktsioonihäiret on võimalik abivahendiga või tugiteenusega kompenseerida;
2) isikul ei ole tegelikku abi- ja hooldusvajadust;
3) esineb mõni muu põhjus.
§ 16. Hooldajatoetuse taotlemine, maksmine ja maksmise lõpetamine
(1) Hooldajatoetust on õigus taotleda raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks määratud isikul.
(2) Hooldajatoetuse taotleja esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse, milles:
1) märgib enda isiku- ja kontaktandmed;
2) märgib arvelduskonto numbri toetuse saamiseks;
3) kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga.
(3) Hooldajatoetuse saaja võtab kohustuse teatada haridus- ja sotsiaalametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse suuruse muutumise või maksmise lõpetamise, kümne tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest.
(4) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt hooldatava puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, või tähtajalise eestkoste, hoolduse või elamisloa kehtivuse lõppemiseni.
(5) Hooldajatoetus määratakse vallavalitsuse otsusega tähtajatult, kui hooldus on seatud ja hooldaja määratud tähtajatult.
(6) Hooldajatoetuse suurused eelarveaastaks kehtestab vallavalitsus.
(7) Hooldajatoetust makstakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust.
(8) Hooldajatoetus kantakse hooldajatoetuse saaja arvelduskontole jooksva kuu 25. kuupäevaks. Erandina võib hooldajatoetust välja maksta ka vallavalitsuse kassast.
(9) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse, kui:
1) langevad ära hooldajatoetuse maksmise alused;
2) hooldajatoetuse saaja on esitanud valeandmeid;
3) määratud toetuse saamiseks puudus seaduslik alus taotleja teadvalt valeandmete esitamise või vajalike andmete mitteesitamise tõttu.
(10) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate või maksmist välistavate asjaolude tekkimise või ilmnemise kalendrikuule järgnevast kuust.
(11) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne päeva jooksul teavitama haridus- ja sotsiaalametit kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
1) hoolduse lõpetamise;
2) määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või selle suuruse muutumise;
3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.
§ 17. Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu
(1) Isikliku abistaja teenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni- ja majapidamistoimingutes, muudes toimingutes), milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.
(3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema poolt antavatest tööjuhistest. Teenusesaaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuseosutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.
§ 18. Isikliku abistaja teenuse korraldamine
(1) Teenuse taotlusele lisatakse:
1) koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest selle olemasolul;
2) kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele tema andmed ja kirjalik nõusolek.
(2) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse iga isiku puhul eraldi.
(3) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistatakse teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.
(4) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja esimese või teise astme ülenejat või alanejat sugulast või isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(5) Abivajaduse hindamist teostav haridus- ja sotsiaalameti teenistuja koostab koostöös teenuse saajaga hooldusplaani.
(6) Teenuseosutaja sõlmib lähtuvalt teenusele suunamise haldusaktist ja hooldusplaanist teenuse saajaga teenuse osutamise lepingu.
(7) Teenuseosutaja esitab haridus- ja sotsiaalametile igakuiselt teenuse osutamise aruande.
§ 19. Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu
Varjupaigateenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
§ 20. Varjupaigateenuse korraldamine
(1) Varjupaigateenust on õigus taotleda isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Rae valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise abiga ajutist ööbimiskohta tagada. Vallavalitsus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.
(2) Varjupaigateenus tagatakse ajutiselt perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku edasise elu korraldamiseks. Vallavalitsusel on kohustus pakkuda isikule nõustamist ja abi toimetulekut takistavate probleemide lahendamiseks.
(3) Juhul, kui teenust vajav isik tuleb suunata teenusele viivitamatult, korraldab haridus- ja sotsiaalameti teenistuja abivajaja teenusele paigutamise koheselt.
(4) Isiku varjupaigateenusele jäämise otsustab vallavalitsus korraldusega järgmisel istungil.
(5) Võimalusel osaleb varjupaigateenust saama õigustatud isik varjupaigateenuse eest tasumisel vastavalt varjupaigateenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale või kokkuleppele ning isiku majanduslikele võimalustele.
(6) Varjupaigateenuse hinna see osa, mille eest ei ole teenusesaaja oma varalisest seisukorrast lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse valla eelarvest.
(7) Teenuse eest tasumise aluseks on teenusele suunamise haldusakt või teenuse osutamiseks sõlmitud leping.
§ 21. Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Turvakoduteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(2) Turvakoduteenus tagatakse:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
§ 22. Turvakoduteenuse korraldamine
(1) Turvakoduteenust on õigus taotleda isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma alalist elukohta ajutist turvalist keskkonda. Lapse võib suunata turvakodusse eestkostja taotlusel või haridus- ja sotsiaalameti ettepanekul.
(2) Haridus- ja sotsiaalamet on kohustatud leidma teenuseosutaja lähtudes kiireloomulise abi osutamise vajadusest.
(3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.
(4) Teenuse osutamise aluseks on teenusele suunamise haldusakt või teenuse osutamiseks sõlmitud leping.
§ 23. Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu
(1) Sotsiaaltransporditeenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada üldjuhul puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega ja liikumisraskustega isikul, kelle puue või muu liikumisraskus takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
(2) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse:
1) liiniveona kindlal liikumisteel ja määratud ajagraafiku alusel regulaarselt sõitva sõidukiga (HEV lapsed);
2) juhuveona tellija määratud ajal ja liikumisteel.
§ 24. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine
(1) Teenuse taotluses märgitakse lisaks § 4 lõige 3 toodud andmetele võimalusel ka lähte- ja sihtkoht ning saatja vajadus.
(2) Taotlusele lisatakse koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest selle olemasolul.
(3) Teenust osutab vallavalitsuse poolt korraldatud hanke võitja või meditsiinilise transpordi osutaja.
(4) Liiniveona tagatud sotsiaaltransporditeenuse eest tasu ei maksta ning liiniveona korraldatava sotsiaaltransporditeenuse eest tasutakse valla eelarvest vastavalt vedajaga sõlmitud lepingule.
(5) Juhuveona osutatud sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt tasu. Teenuse hinna arvestuse aluseks on vallavalitsuse kehtestatud hind ühe läbitud kilomeetri kohta.
§ 25. Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu
(1) Eluruumi tagamine on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitud raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.
(2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamist nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.
§ 26. Eluruumi tagamise korraldamine
(1) Eluruumi tagamise teenust on õigus taotleda täisealisel isikul, kes elukondlikest, sotsiaalmajanduslikest või tervislikest põhjustest tulenevalt ei ole võimeline endale ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või ei ole suuteline senises eluruumis enam oma elu ja tervist ohtu seadmata iseseisvalt hakkama saama sh:
1) eakas isik, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
3) puudega isik, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega;
4) isik, kes ise või kelle pere kasutab regulaarselt sotsiaalhoolekandelisi hüvitisi ning kellel on raskusi laste kasvatamise ja lastele inimväärse kasvukeskkonna tagamisega;
5) isik, kelle elukoht enne asendushooldusteenusele suunamist või kinnipidamisasutusse määramist Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Rae vald;
6) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme.
(2) Eluruumi tagamise teenuse taotlusele märgitakse lisaks §4 lõige 3 andmetele:
1) asjaolu puude ning selle raskusastme tuvastamise kohta, samuti puudest tingitud vajadused eluruumile või kõrvalabile;
2) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandeliste rahaliste hüvitiste) kohta;
3) andmed isiku perekonnaliikmete kohta;
4) eluruumi kasutamise aeg, kui isik vajab seda kindlaks ajaperioodiks.
(3) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad täiskasvanud isikud, kes moodustavad ühise leibkonna, peavad isikud taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele iga taotleja kohta põhjuse, milleks isik eluruumi tagamise teenust vajab ning andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandeliste rahaliste hüvitiste) kohta.
(4) Eluruumi tagamise teenust osutatakse vastavalt Rae Vallavolikogu kehtestatud Rae valla omandis olevate eluruumide kasutamise korrale.
(5) Eluruumi kasutamise korral tasub teenuse saaja üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulud vallavalitsuse esitatud arvete alusel.
§ 27. Eluruumi kohandamise korraldamine
(1) Puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamist on õigus taotleda üldjuhul sügava liikumispuudega või progresseeruva liikumisvõime kaotusega raske puudega isikule ehituslike kohanduste tegemiseks eluruumi sisenemise või eluruumis toimetuleku hõlbustamiseks.
(2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest;
2) võimalusel kohandamise hinnapakkumine vähemalt kahelt töövõtjalt;
3) eluruumi omandiõigust tõendav dokument;
4) teenuse taotleja ja pereliikmete sissetulekut tõendavad dokumendid.
(3) Haridus- ja sotsiaalameti teenistujal on õigus nõuda lisadokumente, sealhulgas täiendavate hinnapakkumiste esitamist, külastada kohandamist vajavat eluruumi koos ehitusspetsialistiga ning teha ettepanekuid säästlikumate lahenduste kasutamiseks.
(4) Haridus- ja sotsiaalameti teenistuja teeb ettepaneku Rae valla eelarvest isiku toimetuleku kindlustamiseks kodanike avalduste menetlemise komisjonile eluruumi kohandamise määramise kohta.
(5) Eluruumi kohandamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus 10 tööpäeva jooksul, arvestades eelarves eraldatud vahendite suurust ja komisjoni esitatud ettepanekut.
(6) Vallavalitsusel on õigus keelduda eluruumi kohandamisest kui taotleja või temaga koos elava perekonna sissetulekud on piisavad eluruumi kohandamiseks.
(7) Eluruumi kohandamise teenust on üldjuhul õigus taotleda ühekordselt.
§ 28. Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu
Võlanõustamisteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
§ 29. Võlanõustamisteenuse korraldamine
(1) Võlanõustamisteenust on õigus taotleda täisealisel isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma või kellel on võlgnevuse tekkimise oht.
(2) Kui vallavalitsuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutab võlanõustamisteenust see teenistuja. Muul juhul osutatakse teenust haridus- ja sotsiaalameti kaudu leitud pädeva võlanõustamisteenuse osutaja kaudu.
(3) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.
§ 30. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu
Asendushooldusteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
§ 31. Asendushooldusteenuse korraldamine
(1) Asendushooldusteenus tagatakse vallavalitsuse poolt sotsiaalhoolekande seaduses § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lastele ja võib tagada vallavalitsuse otsusel sotsiaalhoolekande seaduses § 459 lõikes 3 nimetatud lastele.
(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.
(3) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel lähtub vallavalitsus asendushooldusteenuse osutaja (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) valikul lapse heaolust.
(4) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab vallavalitsus lapse abivajadusest ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab lapse teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.
(5) Teenuse saaja puhul teeb vallavalitsus otsuse teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (STAR) sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkt 5 alusel.
(6) Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.
(7) Vallavalitsus sõlmib asendushooldusteenuse osutajaga lepingu, milles sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.
(8) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.
§ 32. Asendushooldusteenuse rahastamine
(1) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse Rae valla eelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest.
(2) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada Rae valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.
(3) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab vallavalitsus valla eelarvest tegema iga kuu kulutusi vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 4511 lõikes 3 sätestatud määrale, mille kohta peetakse eraldi arvestust.
(4) Lapse ülalpidamist ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastab vallavalitsus lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.
(5) Vallavalitsus toetab Sotsiaalkindlustusameti poolt sobivaks hinnatud ja STAR-i kantud hoolduspere vanemat vähemalt sotsiaalhoolekande seaduse § 4511 lõikes 4 sätestatud määras.
(6) Vallavalitsus võib Sotsiaalkindlustusameti poolt sobivaks hinnatud ja STAR-i kantud hoolduspere vanemale maksta tasu vähemalt sotsiaalhoolekande seaduse § 4511 lõikes 4 sätestatud määras. Tasu maksmise korral ei maksta hoolduspere vanemale käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toetust.
(7) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku vallavalitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel.
(8) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.
(9) Hoolduspere vanema toetuse taotlemise õigus on hoolduspere vanemal, kes on Sotsiaalkindlustusameti poolt sobivaks hinnatud ja kantud hooldusperena STAR-i ja kellega vallavalitsus sõlmib hoolduspere vanema lepingu.
(10) Toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanem vallavalitsusele taotluse ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga vähemalt järgmiste andmete kohta:
1) ees- ja perekonnanimi, isikukood;
2) elukoht ja kontaktandmed;
3) arvelduskonto number.
§ 33. Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Järelhooldusteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
§ 34. Järelhooldusteenuse korraldamine
(1) Järelhooldusteenus tagatakse vallavalitsuse poolt sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 1 ja 11 nimetatud täisealisele isikule ja võib tagada vallavalitsuse otsusel § 4516 lõikes 2 nimetatud täisealisele isikule.
(2) Järelhooldusteenuse osutaja on vallavalitsus. Vallavalitsus võib korraldada teenuse osutamist teiste teenuseosutajate kaudu.
(3) Sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealise isiku järelhooldusteenusele suunamisel osutatakse teenuseid lähtuvalt isiku juhtumiplaanis hinnatud vajadustele.
(4) Teenuse saaja puhul teeb vallavalitsus otsuse teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (STAR) sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkt 5 alusel.
(5) Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.
(6) Järelhooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse leping teenuse saajaga.
(7) Juhul, kui teenust korraldatakse teiste teenuseosutajate kaudu, sõlmib vallavalitsus lepingu vastava teenuseosutajaga ja teenuse saajaga.
§ 35. Järelhooldusteenuse rahastamine
(1) Järelhooldusteenust rahastatakse Rae valla eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva isiku sissetulekutest.
(2) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab vallavalitsus valla eelarvest tegema iga kuu kulutusi vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 4511 lõikes 3 sätestatud määrale, mille kohta peetakse eraldi arvestust.
§ 36. Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu
(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(2) Käesoleva määruse alusel osutatakse teenust raske ja sügava puudega lastele.
(3) Lapsehoiuteenuse osutamise ajal tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.
(4) Lapsehoiuteenuse osutamine toimub kas lapse kodus, hoidja kodus, hoiukodus (asutuses) jms.
(5) Lapsehoiuteenust ei osutata haridusasutuses õppetööl viibimise ajal.
§ 37. Lapsehoiuteenuse korraldamine
(1) Lapsehoiuteenust on õigus taotleda raske või sügava puudega lapse hooldusõigust omaval isikul (lapsevanem ja eestkostja) või perekonnas hooldajal.
(2) Teenuse taotlusele lisatakse koopia lapse puude raskusastme tuvastamise otsusest ja lapse rehabilitatsiooniplaani koopia (olemasolul).
(3) Raske ja sügava puudega lapsele tagatakse lapsehoiuteenus kuni lapse 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni.
(4) Lapsehoiu teenuse vajadust hinnatakse iga lapse puhul eraldi.
(5) Abivajadus selgitatakse välja sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) koostatud juhtumiplaani alusel.
(6) Lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused määratakse kindlaks vallavalitsuse, teenuseosutajaga ja teenuse saajaga koostöös.
(7) Teenust osutatakse haldusakti või teenuseosutajaga sõlmitud lepingu alusel.
§ 38. Erivajadusega täisealiste päevahoiuteenuse eesmärk ja sisu
(1) Päevahoiuteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna, võimetekohase aktiviseeriva tegevuse ja toimetuleku tagamine hooldusvajadusega täisealisele isikule, kes terviseseisundist ja tegevusvõimest tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes iseseisvalt toime tulla, samuti hoolduskoormusega inimesele ehk teenuse saaja lähedasele (vanemale/hooldajale/eestkostjale) võimaluse andmine tööturul püsimiseks või tööturule suundumiseks
(2) Teenus sisaldab:
1) juhendamist ja abistamist igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel ning vajalike hooldusprotseduuride teostamisel
2) aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamist;
3) järelevalve kindlustamist teenuse saajale.
(3) Teenuseosutaja lähtub teenuse osutamisel teenuse saaja hinnatud hooldusvajaduse ja muude dokumentide põhjal vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 21 koostatud individuaalsest hooldusplaanist.
§ 39. Erivajadusega täisealiste päevahoiuteenuse korraldamine
(1) Päevahoiuteenust on õigus taotleda erivajadusega täisealisel isikul, kes rahvastikuregistri järgi elab Rae vallas koos pere ja/või lähedastega või tema hoolduskoormusega lähedasel.
(2) Isikutele, kes rahvastikuregistri andmetel ei ela Rae vallas ning kelle tegelik elukoht on mõnes teises omavalitsusüksuses, osutatakse päevahoiuteenust vabade kohtade olemasolul ja kooskõlastatult teenuse taotleja rahvastikuregistrijärgse omavalitsusüksusega vastava lepingu olemasolul.
(3) Teenuse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) koopiad hooldusvajadusega inimese ja hoolduskoormusega inimese isikut tõendavast dokumendist;
2) koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest selle olemasolul;
3) koopia rehabilitatsiooniplaanist selle olemasolul;
4) perearsti poolt väljastatud tõend isiku üldise tervisliku seisundi kohta ja raviskeem;
5) vajadusel muud täiendavad dokumendid.
(4) Päevahoiuteenust osutatakse väljaspool kodu.
(5) Päevahoiuteenuse osutamiseks koostab päevahoiuteenuse osutaja koostöös teenust saava isiku ja tema lähedasega hooldusplaani.
(6) Päevahoiuteenuse osutamise aluseks on teenuseosutaja ja teenuse saaja vahel sõlmitav leping, milles sätestatakse muu hulgas teenuse periood, maht ja kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku teenuse kasutamise ajal ning poolte rahalised kohustused teenuse eest tasumisel.
(7) Päevahoiuteenuse sisu täpsel sõnastamisel ja mahu määramisel lähtutakse päevahoiuteenuse vajaduse hindamise tulemustest ja iga konkreetse juhtumi eripärast.
(8) Päevahoiuteenuse osutamisest võib keelduda statsionaarset ravi vajava psüühikahäirega või somaatilisest haigusest tuleneva põetusvajadusega isikutele, nakkushaigusi põdevatele isikutele nakkusohtlikus perioodis ja isikutele, kelle agressiivne käitumine on ohtlik teistele teenuse saajatele ja teenuseosutajale.
§ 40. Vältimatu sotsiaalabi osutamine
(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.
(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
§ 41. Muud täiendavad sotsiaalteenused
(1) Vallavalitsus osutab võimalusel muid täiendavaid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest, lähtudes esmajärjekorras isiku vajadusest.
(2) Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
1) psühholoogi nõustamisteenus;
2) eripedagoogi nõustamisteenus;
3) logopeedi teenus;
4) perelepitusteenus;
5) kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine;
6) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine;
7) rehabilitatsiooniteenusel osalemine;
8) sõltuvusravi;
9) erihoolekandeteenus;
10) toiduabi;
11) viipekeele tõlketeenus;
12) omasteta surnud isiku matmise korraldamine;
13) muud toetavad teenused.
(3) Täiendavate sotsiaalteenuste osutamine toimub rahaliste vahendite olemasolul.
(4) Teenusele suunatakse haridus- ja sotsiaalameti teenistuja ettepanekul või isiku taotluse alusel.
(5) Täiendavate sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse haldusakt või haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse mahu, üldised juhised ja finantseerimise.
(6) Täiendava sotsiaalteenuse hinna kinnitab teenuseosutaja.
§ 42. Vaidlustamine
(1) Valla eelarvest rahastatava sotsiaalhoolekandelise abi otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras vaie Rae Vallavalitsusele või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
(2) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seadusest tulenevaid vaidemenetluse erisusi 30 päeva jooksul vallavalitsusele esitamisest arvates.
§ 43. Määruse rakendussätted
(1) Määrusega tunnistatakse kehtetuks:
1) Rae Vallavolikogu 19.05.2020 määrus nr 55 „Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas“;
2) Rae Vallavolikogu 22.05.2018 määrus nr 15 „Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord Rae vallas“;
3) Rae Vallavolikogu 18.04.2017 määrus nr 71 „Riigieelarve toetusfondist raske ja sügava puudega laste sotsiaalteenuste osutamise ja rahastamise kord Rae vallas“.
(2) Avaldada määrus valla veebilehel.
(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Tõnis Kõiv
vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter