Varstu valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 18.03.2014 nr 8
RT IV, 10.04.2014, 61
jõustumine 13.04.2014
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 15.09.2015 | RT IV, 25.09.2015, 6 | 28.09.2015 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuses korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 365, jäätmeseaduse § 71 lõigete 1 ja 2, § 67 lõike 3 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED
1. jagu Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Varstu valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Varstu valla haldusterritooriumil.
(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Varstu valla haldusterritooriumil.
§ 2. Jäätmehoolduse korraldamine
(1) Jäätmehooldust vallas korraldab ning teostab järelevalvet Varstu Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.
(2) Jäätmehoolduseeskirja täitmine Varstu valla haldusterritooriumil on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
(3) Jäätmehoolduse arendamist korraldab Vallavalitsus.
§ 3. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) Ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonttööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata.
2) Ehituse suurjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitamisel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).
3) Ehituse tavajäätmed on ehitamise käigus tekkivad ehitusjäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
4) Ehitusjäätmete valdaja on ehitusettevõtja, kui tema ja ehitise omaniku vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
5) Ehitusjäätmete õiend on dokument, kus näidatakse ehitamise käigus tekkinud jäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine.
6) Elavhõbedajäätmed on purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning elavhõbedat sisaldavatest reagentidest tekkivad elavhõbedat sisaldavad jäätmed. Elavhõbeda jäätmete hulka kuuluvad muu hulgas ka amalgaami jäätmed.
7) Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed on jäätmed, mis sisaldavad mikroorganisme diagnostika-protsessist ja patsientide ning loomade ravist, katsetes kasutatud loomadelt ja meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke.
8) Erikäitlust vajavad tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on teravad-torkivad jäätmed, inimveri, vereproduktid, muud kehavedelikud, ekskreedid ja sekreedid ning nendega küllastunud materjalid, patoloogilised jäätmed ning mikrobioloogia ja immunoloogialaborite jäätmed. Erikäitlust vajavate jäätmete hulka ei kuulu fotojäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ning tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimite jäätmed, mida käsitletakse ohtlike jäätmetena.
9) Hankeleping on Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vaheline leping, millega sätestatakse olmejäätmete veoks antud teenuste kontsessiooni teostamise tingimused.
10) Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.
11) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta.
12) Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.
13) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed.
14) Jäätmeveo piirkond on volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks kontsessiooni omav ettevõtja.
15) Jäätmeveok on jäätmeid kokku pressiv ja konteinerite tühjendamise seadmega varustatud eriotstarbeline veok.
16) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.
17) Keskkonnajaam on üldkasutatav sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht (asub Võru linnas Lühike tn 1).
18) Kontsessionäär on ettevõtja, kellele avaliku hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas.
19) Kontsessiooni periood on ajavahemik, mil kontsessionäär omab kontsessiooni. Kontsessiooni periood jagatakse aastateks, kusjuures aasta pikkuseks loetakse 365 kalendripäeva.
20) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kontsessiooni andja korraldatud konkursi korras valitud kontsessionääri poolt.
21) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni (edaspidi Kontsessioon) käsitatakse Vallavalitsuse poolt ettevõtjale antud õigust olla määratud veopiirkonnas olmejäätmete ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks. Kontsessioon antakse isikule, kelle pakkumus korraldatud jäätmeveo hankel on Vallavalitsuse poolt edukaks tunnistatud.
22) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine on olmejäätmete valdaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest.
23) Mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed on kasutamata elusvaktsiinid, nakkusohtlike mikroorganismide kultuurid ja tüved ning kultuuride kasvatamiseks, külvamiseks või segamiseks kasutatavad vahendid.
24) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel.
25) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
26) Olmejäätmete vedamine on konkreetses veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete laadimine jäätmemahutitest jäätmete vedamise kontsessiooni omava Kontsessionääri jäätmeveoki(te)le, vedamine ning üleandmine jäätmekäitluskohale või suunamine edasiseks käitluseks.
27) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted.
28) Pakkuja on avatud hankemenetluse korras korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni taotlev ettevõtja.
29) Patoloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (koed, amputeeritud kehaosad ja elundid, v.a hambad, luu ja igeme tükid), katseloomade jäänused.
30) Ravimijäätmed on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud. Ravimijäätmed on ohtlikud jäätmed.
31) Saastunud pinnas on pinnas, milles leidub ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määruses kehtestatud piirnormide.
32) Segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlikke jäätmeid.
33) Taaskasutusorganisatsioon on keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad.
34) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
35) Teenustasu on jäätmevaldaja poolt jäätmete käitlemise eest makstav tasu. Korraldatud olmejäätmeveo korral on teenustasu määratud kindlaks Kontsessionääri poolt avatud hankel esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Üksi teenustasu ei saa olla suurem vastava teenustasu piirmäärast.
36) Teenuste kontsessiooni andja (edaspidi Kontsessiooni andja) on Varstu Vallavalitsus.
37) Teravad-torkivad jäätmed on kasutamata terariistad ning terariistad, mida on kasutatud loomade või inimeste ravimisel, meditsiinilistel uuringutel või kliinilistel, farmakoloogilistel töödel (nt süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jmt).
38) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on jäätmed, mis tekivad inimeste või loomade haiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või haiguste ärahoidmisel, sellesuunalise uurimistöö käigus või bioloogiliste preparaatide testimisel ja tootmisel.
(2) Käesoleva eeskirja paragrahvis 3 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.
2. jagu Jäätmekäitluse korraldamine
§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt või mõnel muul mõjuval põhjusel võimalik.
(2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumisel tuleb ülejäänud segunenud olmejäätmed viia põhimõtet järgides töötlemiseks ja ladestamiseks keskkonnaluba omavasse lõppkäitluskohta.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
(4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.
(5) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.
(6) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega, peab omama jäätmeluba. Oma seisukoha jäätmeloa taotluse juurde annab Vallavalitsus. Ohtlike jäätmete käitlemiseks, sh kogumiseks või veoks, on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(7) Jäätmevaldaja peab vältima jäätmete segunemist, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.
(8) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.
(9) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
(10) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ning võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.
(11) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist.
(12) Käesolevas määruses esitatud nõudmised kehtivad jäätmete kogumise kohta nii hajaasustuses kui ka kortermajade piirkondades st. tiheasustusalal.
§ 5. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.
(2) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule;
2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba;
4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
5) omama või rentima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada ühiskasutuslepingu sõlminud kinnistutel või ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks;
6) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
7) hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
8) vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.
(3) Vallavalitsus, territooriumide haldajad ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.
3. jagu Jäätmete kogumine ja sorteerimine
§ 6. Jäätmete kogumise üldnõuded
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud segaolme jäätmeveo korral.
(2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel.
(3) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
(4) Jäätmemahutid võivad olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või renditud.
(5) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, matkarajad, puhkekohad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid Vallavalitsus või territooriumi haldaja. Neisse kogumismahutitesse tohib panna ainult üldkasutatavates kohtades tekkinud jäätmeid.
(6) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
2) vedelaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) käimlajäätmeid;
5) kogumiskaevude ja reoveepuhastuse setteid;
6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
7) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
8) pakendijäätmeid;
9) probleemtooteid;
10) ehitus- ja -lammutusjäätmeid;
11) tervishoiujäätmeid.
(7) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
(8) Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.
(9) Taaskasutatavad jäätmed (pakendid), mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta.
§ 7. Pakendite ja pakendijäätmete liigiti kogumine
(1) Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja neid koguvad pakendi ja pakendijäätmete kogumise taaskasutamist korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele.
(3) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.
(4) Juriidilised isikud korraldavad pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise.
(5) Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid paigaldavad pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumiskonteinerid, mis asuvad Varstu alevikus ja Pilpas, Kõrgepalu, Krabi ja Kangsti külakeskuses. Info nende kohta saab valla kodulehelt.
§ 8. Suurjäätmete liigiti kogumine
(1) Suurjäätmed on olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvad tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC potid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.
(2) Suurjäätmed võib jäätmetekitaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.
(3) Suurjäätmed saab üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Vajadusel korraldab vald suurjäätmete kogumisringe.
§ 9. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete liigiti kogumine
(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
(2) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid ja põllumajandusplast.
(3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud ja probleemtoodete jäätmed võib eraisikust jäätmevaldaja viia Võru linna keskkonnajaama (Lühike tn 1) või annab üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba või keskkonna-kompleksluba omavale isikule.
(4) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule.
(5) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.
(6) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.
(7) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.
(8) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid, tuleb elanikel viia ohtlike jäätmete avalikku kogumispunkti. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades paiknevad paigaldatavad erikonteinerid, patareide kogumiskastid ja/või kogumisringide vastuvõtukohad. Täiendavat informatsiooni saab valla kodulehelt ning perioodiliselt valla infolehest.
(9) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise või annavad ohtlikud jäätmed üle vastavat litsentsi omavale isikule.
(10) Elanikelt probleemtoodete kogumist ja nende käitlemist peavad korraldama tootjad (ka müüjad ja maaletoojad). Vallavalitsus saab probleemtoodete eraldi kogumist soodustada elanikke teavitades ja tootjatega koostööd tehes ning elanikelt probleemtoodete jäätmete kogumiseks kogumisringe korraldades.
4. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded
§ 10. Jäätmemahutite tehnilised nõuded
(1) Olmejäätmete kogumiseks võib reeglina mahutitena kasutada:
1) 80, 140, 240, 370, 600, 660, 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;
2) kaanega varustatud 1,5 m3; 2,5 m3 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
3) erandjuhul ühepereelamute jäätmete kogumiseks 30 kuni 80-liitrist jäätmekotte, mis peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise ning olema keskkonnohutu.
(2) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.
(3) Mahutite lukustamisel peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
(4) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.
(5) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Tee peab võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Vaba kõrgus tee ja mehaaniliselt tühjendatavate mahutite kohal peab olema 8 m.
(6) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
(7) Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja.
(8) Jäätmete veo ajal peab tagama, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
§ 11. Jäätmete vedu
(1) Jäätmeveo, väljaarvatud korraldatud olmejäätmete veo, jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja.
(2) Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu.
(3) Jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise ning haisu tekke, kuid mitte harvemini kui:
1) üks kord nelja nädala jooksul alates nelja korteriga korterelamutest;
2) üks kord 12 nädala jooksul eramutest .
(31) Eramu või korterelamu jäätmemahuti suurus sõltub elanike arvust ja jäätmemahuti tühjendussagedusest. Mahuti suuruse määramise aluseks on 60 l jäätmeid inimese kohta kuus.
[RT IV, 25.09.2015, 6 - jõust. 28.09.2015]
(4) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada sätestatust sagedamini.
(5) Pakendimahuteid, samuti paberi ja kartongi mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele vältides nende ületäitumist.
(6) Suurjäätmete äravedu, mahutite paigaldamine ja nende tühjendamine toimub vastavalt jäätmevaldaja või territooriumi haldaja ja jäätmevedaja vahelisele kokkuleppele.
(7) Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või maaüksuse haldaja.
(8) Jäätmed tuleb vedada keskkonnaloas märgitud jäätmekäitluskohta.
(9) Jäätmeid (v.a. suurjäätmeid) peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
(10) Jäätmeid vedav ettevõtte on kohustatud:
1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
2) eemaldama jäätmemahutisse kogutud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust;
3) koguma kokku jäätmemahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;
4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid;
5) paigutama tühjendatud jäätmemahuti tagasi selle esialgsesse kohta;
6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;
7) korraldama jäätmemahutite tühjendamist ja jäätmete vedu elanikkonda vähim häirival viisil, sealhulgas tagama ajavahemikul kell 22.00–6.00 elanike öörahu.
2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
1. jagu Üldnõuded
§ 12. Korraldatud jäätmeveo üldnõuded
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele korraldatud olmejäätmeveo veopiirkonna piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.
(2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu riigihanke korras valitud jäätmevedajaga või ei.
(3) Vallavalitsus võib teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmetekkekohaks oleval kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.
(4) Vastavalt Jäätmeseaduse § 69 lg 4¹ on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
§ 13. Korraldatud jäätmeveo piirkond
Varstu valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna.
§ 14. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01).
(2) Teiste jäätmeliikide käitlemine toimub vastavalt jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele.
§ 15. Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg
Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg on sätestatud käesoleva eeskirja § 11.
§ 16. Jäätmekäitluskohad
Veopiirkonnas kogutavad segaolmejäätmed suunatakse lähimasse majanduslikult otstarbekasse jäätmekäitluskohta.
2. jagu Teenuse kontsessiooni andmine
§ 17. Teenuse kontsessiooni andmine
Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmise hanke korraldab Varstu Vallavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega lähtudes riigihangete seadusest.
§ 18. Kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelise hankelepingu sõlmimise kord
(1) Kontsessiooni andja teavitab väljaandes Ametlikud Teadeanded ja kohaliku ajalehe kaudu avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud Kontsessionäärist ning veopiirkonnast, kus Kontsessionäär omab kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks.
(2) Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vaheline hankeleping sõlmitakse kolmekümne päeva jooksul alates Pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise päevale järgnevast tööpäevast.
3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine
§ 19. Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmekäitlusleping
(1) Jäätmeveopiirkonnas loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik korraldatud jäätmeveo piirkonda arvatud olmejäätmete valdajad alates avatud hanke tulemusel vallas olmejäätmeveo kontsessiooni saanud Kontsessionääri ja Kontsessiooni andja vahelise hankelepingu kehtima hakkamisest (Jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel).
(2) Kontsessionäär sõlmib jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi.
(3) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine olmejäätmete valdaja ja Kontsessionääri vahel ei muuda kehtetuks olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist.
(4) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse:
1) kas olmejäätmete valdaja rendib Kontsessionäärilt jäätmete kogumismahuti, ostab Kontsessionäärilt jäätmete kogumismahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit;
2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg;
3) poolte õigused ja kohustused.
(5) Jäätmevaldajatel on lubatud kasutada jäätmete kogumiseks ühiseid kogumismahuteid. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Jäätmevaldajad peavad ühise jäätmemahuti kasutamiseks sõlmima ühistegevuse lepingu ja esitama Vallavalitsusele avalduse ühise jäätmemahuti kasutamiseks (Lisa nr 1).
(6) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt Kontsessionääri poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
(7) Kontsessionäär esitab mitte tihedamalt kui kord kuus korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale arve.
(8) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad Kontsessionäär ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Peale kahe kuu möödumist korraldatud jäätmeveoga liitumisest esitab Kontsessionäär igakuuliselt arved miinimumpaketi (käesoleva korra alusel määratud minimaalne jäätmemahuti ja minimaalne lubatud tühjendamissagedus) alusel jäätmevaldajale, kes pole liitunud ega saanud vabastust korraldatud jäätmeveost.
§ 20. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kord
(1) Erandkorras võib Vallavalitsus vabastada olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest tema põhjendatud taotluse (lisa nr 2) alusel käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.
(2) Valla haldusterritooriumil tegutsev või elav olmejäätmete valdaja esitab soovi korral Kontsessiooni andjale vormikohase kirjaliku taotluse (lisa nr 3) tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks.
(3) Kontsessiooni andja võib lugeda jäätmevaldaja tema taotluse alusel ajutiselt mitteliitunuks korraldatud olmejäätmeveoga järgmistel juhtudel:
1) kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2) kui jäätmeveoki ligipääs jäätmevaldaja kinnistule halbade teeolude tõttu puudub ja jäätmevaldajal puudub võimalus sõlmida ühise jäätmekonteineri kasutamise lepingut;
3) kui jäätmevaldaja kasutab kinnistut suvekoduks ja tal on põhielukohas kehtiv aastaringne liitumine korraldatud jäätmeveoga;
(4) Olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise otsustab Vallavalitsus oma korraldusega, milles sätestatakse:
1) olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise põhjused;
2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus.
(5) Korraldatud jäätmeveoga erandkorras ajutiselt vabastatud ja perioodiliselt mitteliitunuks loetud olmejäätmete valdaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks kontsessiooni andjale kirjaliku kinnituse ( lisa nr 4), et kinnistul aasta kestel ei elata või kinnistut ei kasutata. Olmejäätmete valdaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
(6) Olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise taotluse menetlemine, alates taotluse esitamisest kuni Vallavalitsuse korralduseni, ei kesta kauem kui 1 (üks) kuu alates taotluse laekumisest Vallavalitsusse. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib Vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni 2 (kahe) kuuni.
(7) Kontsessiooni andja teavitab avalduse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või avalduse tagasilükkamisest.
(8) Kontsessiooni andja teavitab kontsessionääri veopiirkonnas olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemisest ja selle tähtajast.
(9) Olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine lõpeb kontsessiooni andja korralduses fikseeritud tähtaja möödumisel. Olmejäätmete valdajal on õigus esitada uus avaldus.
(10) Kontsessiooni andjal on õigus ennetähtaegselt lõpetada olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine, kui olmejäätmete valdaja on esitanud valeandmeid.
4. jagu Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine
§ 21. Jäätmeveo teenustasu
(1) Jäätmeveo teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Teenustasu suuruse määramise aluseks on avaliku konkursi pakkumuste hindamise kriteeriumid.
(2) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.
§ 22. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja teenustasu suuruse muutmine
(1) Korraldatud segaolmejäätmete käitlemise teenustasu arvestatakse kogumiskonteineri ühekordse käitlemise kohta, sõltuvalt konteineri suurusest. Jäätmevaldaja tasub korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvele.
(2) Jäätmete teenustasu sisaldab jäätmete laadimise, veo, segaolmejäätmete prügilasse üleandmisel tasutavat prügila vastuvõtuhinda, jäätmevaldajatega lepingute sõlmimise, teenuse eest arveldamise korraldamise ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise hinda.
(3) Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid. Vedaja võib taotleda teenustasu suurendamist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid ja/või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas.
(4) Jäätmeveo teenustasu muutmist ei saa taotleda enne 12 kuu möödumist korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algusest ja mitte tihemini kui kord aastas. Jäätmevedaja ei saa taotleda teenustasu muutmist enam kui 10 % võrra pakkumise hinnast. Teenustasu muutmiseks peab jäätmevedaja esitama põhjendatud avalduse, mille alusel hinnatakse teenustasu muutmise vajalikkust/mittevajalikkust.
(5) Vedaja poolt esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust. Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) milliseid teenustasusid vedaja soovib suurendada;
2) milliste asjaolude tõttu soovib vedaja teenustasusid suurendada;
3) millised on vedaja poolt soovitavad teenustasude suurused.
(6) Taotlusele tuleb lisada:
1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon;
2) eelnenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;
3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes;
4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes.
(7) Taotluse vaatab läbi Vallavalitsus ja teeb vastava otsuse.
(8) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui Vallavalitsus avalikustab uued teenustasud vallalehes ja valla kodulehel.
§ 23. Lisateenused
(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmelepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada konteinerite laialipaigutamise eest ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.
(2) Lisateenuse osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimiseks seadusega ettenähtud korras.
3. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED
§ 24. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Ehitusprojektis peab olema näidatud:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete edasine käitlemine.
(2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja.
(3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule;
3) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.
(4) Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda:
1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
2) puidujäätmed;
3) papp ja kartong;
4) metallijäätmed;
5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
6) plastijäätmed (sh kile);
7) muud segajäätmed.
(5) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides lähiümbruses paiknevas ja vastavat keskkonnaluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas.
(6) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
§ 25. Ehituse tavajäätmete käitlemine
(1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.
(2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule.
(3) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule.
(4) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamisel taaskasutamisel (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) tuleb lähtuda õigusaktidest. Ehituse tavajäätmete taaskasutamine on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja Vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust ei ole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks taaskasutaja omandis oleval kinnistul või krundil väiksemas mahus kui 50 m 3.
(5) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.
(6) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maaalale nende hilisemaks taaskasutamiseks.
(7) Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud.
(8) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnaluba omavale isikule.
(9) Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks.
(10) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.
§ 26. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.
(2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised.
(3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.
(4) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse.
(5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba või keskkonna-kompleksluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni.
4. peatükk TERVISHOIU - JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMNE
§ 27. Üldnõuded
(1) Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti. Eraldi tuleb koguda:
1) teravad-torkivad jäätmed;
2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed;
3) patoloogilised jäätmed;
4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
8) taaskasutatavad jäätmed.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.
§ 28. Erikäitlust vajavate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine
(1) Teravad - torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas liigiti jäätmeid käitlemiseks vastu võtva isiku poolt kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmepakenditele tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Pakendid tuleb hoolikalt sulgeda. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse.
(2) Teravate – torkivate jäätmete, erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete ja patoloogiliste jäätmete pakendid tuleb viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumismahutitesse järgmiselt:
1) teravad-torkivad jäätmed tuleb viia pakituna jäätmehoidlasse kui pakend on täitunud ja paigutada ainult selleks ette nähtud kogumismahutisse;
2) erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse ning asetada ainult selleks ette nähtud kogumismahutisse;
3) patoloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmetusega külmkapis.
(3) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda vastavat luba omavale isikule, kusjuures erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda ühe nädala jooksul.
(4) Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise eest vastutab ettevõte ja/või vastavat jäätmeluba omav jäätmekäitlusettevõte. Loomsed jäätmed tuleb üle anda Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud ettevõttele.
§ 29. Ohtlike jäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba või keskkonna-kompleksluba omavale isikule.
(2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust.
(3) Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel:
1) antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev;
2) hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile;
3) tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.
(4) Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või –staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt sulgeda.
(5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.
(6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
(7) Fotojäätmete käitlemisel tuleb:
1) kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus;
2) aegunud filmijäätmed koguda eraldi kogumismahutisse.
5. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 30. Järelevalve ja vastutus
(1) Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(2) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab Vallavalitsus ning Keskkonnainspektsioon.
(3) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduses ja pakendiseaduses sätestatu alusel.
(4) Väärtegude kohtuvälised menetlejad on toodud jäätmeseaduses ja pakendiseaduses.
§ 31. Keskkonnareostuse likvideerimine
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Keskkonnainspektsiooni või Vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.
(2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Vallavalitsus Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 32. Rakendussätted
(1) Korraldatud jäätmeveo rakendamiseni on jäätmevaldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlejatega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neil tekkinud või nende valduses olevad territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta. Juhul kui jäätmevaldajad veavad jäätmeid ise, peavad nad järelevalve ametniku nõudmisel esitama jäätmete üleandmise dokumendid jäätmekäitluskohast.
(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Lisa 1 Avaldus ühise jäätmemahuti kasutamiseks
Lisa 2 Taotlus korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks
Lisa 3 Taotlus korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitumiseks
Lisa 4 Kinnitus korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks loetud kinnistu mittekasutamise kohta
Facebook
X.com