Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Anija valla jäätmehoolduseeskiri

Anija valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Anija Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.09.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 25.09.2021, 11

Anija valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 16.09.2021 nr 112

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja 4, § 67 lg 6 ja § 71 lg 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lg 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 4 lõigete 1 ja 2 alusel alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korralduse tingimused Anija vallas.

  (2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vältimine, vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine.

  (3) Eeskirja on täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

§ 2.   Jäätmehoolduse arendaja ja korraldaja

  (1) Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Anija valla haldusterritooriumil juhib Anija Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

  (2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise ja jäätmekäitluse üle järgmiselt:
  1) nõustab valla elanikke jäätmealastes küsimustes;
  2) kontrollib jäätmete liigiti kogumist ja käitlemist;
  3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja haljastusjäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist valla territooriumil;
  4) kontrollib valla prahistamist ja prahistatud alade korrastamist;
  5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu, korraldatud jäätmeveoga liitumist ja jäätmekäitlustoiminguid, menetleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi;
  6) teostab jäätmevaldajate liitmist korraldatud jäätmeveoga;
  7) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajate üle;
  8) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid kõikides tegevussektorites ja avalikus ruumis;
  9) määrab valla haldusterritooriumil pakendite ja pakendijäätmete kogumislahenduse, s.h vastuvõtupunktide asukohad, paigaldamise tingimused ning opereerimise tingimused ning kontrollib nende tingimuste täitmist;
  10) korraldab avalikku ruumi vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise, nende regulaarse tühjendamise ning ümbruse korrashoiu;
  11) korraldab tegevusi korraldatud jäätmeveo rakendamiseks;
  12) teostab muid tegevusi, mille teostamise vajadus tuleneb jäätmekavast ja/või vallavalitsuse otsustest.

§ 3.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

  (2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:
  1) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduse poolest samalaadsed jäätmed;
  2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
  3) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamise toimingud on jäätmeseaduse ja selle alamaktidega kirjeldatud;
  4) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks;
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
  6) biolagunevad toidu- ja köögijäätmed on kodumajapidamistes, büroos, jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
  7) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
  8) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed;
  9) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
  10) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;
  11) jäätmete kogumismahuti on standardne jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;
  12) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;
  13) kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel;
  14) komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav selleks ettenähtud funktsionaalsusega seade;
  15) korraldatud jäätmevedu on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja transportimine jäätmekäitluskohta;
  16) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;
  17) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
  18) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekib jäätmeid või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
  19) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnaluba või muu õiguslik alus;
  20) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale oma nimel või valla eest vallaga või valla poolt volitatud MTÜ-ga Eesti Jäätmehoolduskeskus sõlmitud lepingu alusel jäätmeveo teenust;
  21) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks jäätmevaldaja või vallavalitsuse või vallavalitsuse poolt volitatud MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping;
  22) jäätmekäitlusleping on korraldatud jäätmeveo teenuse raames kogutud jäätmete käitlemiseks vallavalitsuse või vallavalitsuse poolt volitatud MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ja jäätmekäitleja vahel sõlmitud leping. Jäätmekäitlusleping on ka jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitud leping korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemiseks;
  23) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu;
  24) lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline teenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve;
  25) tühisõit on jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas või jäätmeveolepingus sätestatud nõuete täimata jätmise tõttu;
  26) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik, krundi omanik ja hoonestusõiguse omanik.
  27) eeskirjas nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 4.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimaluse korral taaskasutada, arvestades tegevuse otstarbekust.

  (2) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

  (4) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult jäätmevaldaja enda tegevuse tulemusel tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata ja värvidega töötlemata paberit või pappi. Paberit ja pappi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks. Puidu põletamisel eelistada selle kütteks kasutamist.

  (5) Jäätmete paigutamine jäätmemahutite ümber ja lähedusse ei ole lubatud, välja arvatud suurjäätmed, mille käitlemise korra tingimused on määratletud eeskirjas.

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel

  (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal, hoonestusõiguse alal ja krundil korraldab selle omanik, täites jäätmevaldaja ülesandeid.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale. Liigiti kogutud jäätmeid ei segata teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused;
  2) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada antud jäätmete kogust ja ohtlikkust;
  3) piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud ja korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks sõlmima jäätmekäitluslepingu jäätmevedajaga või -käitlejaga või vedama enda valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav valla koduleheküljel;
  4) mitte andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub selleks vajalik vastuvõtmise ja käitlemise õigus;
  5) omama või rentima piisavas koguses eeskirja nõuete kohaseid kogumisvahendeid jäätmete liigiti kogumiseks (sh jäätmekotte);
  6) tagama kogumisvahendite tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
  7) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks;
  8) mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud ja sanktsioneeritav tegevus;
  9) paigutama kogumisvahendi tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, välja arvatud ühine kogumisvahend, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku;
  10) tagama kogumisvahendi kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti;
  11) korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud ning nõuetekohaste ja ohutust tagaval viisil jäätmemahutite paigutamiseks ei ole piisavalt ruumi, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal;
  12) juriidilisest isikust jäätmevaldaja, sh korteriühistu, on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või ettevõtte töötajaid eeskirja nõuetest;
  13) lähestikku asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korteriühistutel ja ridaelamutes tekkivate olmejäätmete kogumiseks ning korraldatud olmejäätmeveo korras üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigus taotleda ühise jäätmemahuti kasutamist. Samuti on ühismahuti kasutamine lubatud aiandusühistutel. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega;
  14) jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks.

  (3) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avaliku ürituse korraldaja:
  1) vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest;
  2) on kohustatud varustama ürituse toimumise ala piisaval arvul kogumismahutitega, mis võimaldab jäätmete liigiti kogumist;
  3) peab soodustama jäätmete liigiti kogumist läbi asjakohaste meetmete rakendamise. Üritustel peab segaolmejäätmetest eraldi koguma vähemalt samu jäätmeliike, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud;
  4) peab rakendama meetmeid, mis aitavad vältida jäätmeteket ning võimalusel kasutama ühekordsete nõude ja topside asemel alternatiivseid võimalusi (nt kasutada korduskasutatavaid joogitopse- ja taldrikuid);
  5) peab rakendama meetmeid vältimaks jäätmetest häiringute tekkimist ja levikut nii ürituse alal kui sellega piirnevatel aladel.

§ 6.   Jäätmete käitlemise eest vastutav isik

  Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.

§ 7.   Jäätmete kogumise tingimused

  (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise ja lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

  (2) Tekkekohal tuleb kasutada kõiki võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks. Tekkekohal tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad toidu- ja köögijäätmed (20 01 08);
  7) bioloogilised mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) pakendid (15 01);
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga * tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

  (3) Liigiti kogutud olmejäätmeid saab ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile, kas korraldatud jäätmeveo raames, viies ise jäätmejaama või avalikesse kogumispunktidesse, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või viies need vastavatesse kogumispunktidesse, andes jäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele või toimetades ise jäätmed vastavat keskkonnaluba omavasse jäätmekäitluskohta.

  (4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustusest.

§ 8.   Kogumismahutisse paigaldamise keelud

  (1) Kogumismahutusse tohib paigutada ainult neid jäätmeid, mis vastavad antud kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi tunnustele ning ei kahjusta jäätmematerjale.

  (2) Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, plasti, metalli, klaasi ning pakendite kogumismahutisse on keelatud panna:
  1) ohtlikke jäätmeid;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma tuhka;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) biolagunevaid jäätmeid;
  5) suurjäätmeid;
  6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
  7) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
  8) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
  9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  10) radioaktiivseid jäätmeid;
  11) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite tühjendajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid.

  (3) Kuum tuhk (ahju/koldetuhk) kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahendisse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse.

  (4) Lõhnahäiringuid tekitavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ja alles seejärel kogumisvahendisse.

  (5) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

  (6) Kogumisvahenditesse paigutatud jäätmete nõuetekohasuse esmast kontrolli teostab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja. Jäätmevaldaja tegevus mittenõuetekohasel jäätmete liigiti kogumisel on sanktsioneeritav vastavalt jäätmeveolepingu tingimustele.

§ 9.   Kogumismahutile esitatavad nõuded

  (1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.

  (2) Kogumismahutina võib kasutada:
  1) suletavaid käsitsi teisaldavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 120, 140, 240, 370, 600, 770, 800 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  2) muid (1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;
  3) kuni 150-liitriseid kilekotte (kaaluga mitte üle 10 kg), mis on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ja loomade ligipääsu eest esmase eesmärgiga vältida jäätmekoti purunemist;
  4) süvakogumismahuteid, mis vastavad asjakohastele standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

  (3) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

  (4) Kogumismahuti ei tohi olla paigaldatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Kogumismahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

  (5) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi haldajaga ja vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga. Erandkorras ja kokkuleppel territooriumi haldajaga võib jäätmete kogumismahuti paigutada ka väljapoole jäätmevaldaja krundi või kinnistu piire, kui see on vajalik eeskirja nõuete täitmiseks, s.h parema ligipääsetavuse ja tegevuste ohutuse tagamiseks.

  (6) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (7) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse.

  (8) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada suletuna ja kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele sõidu- või juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ja sellel ei tohi esineda eritasandilisi astmeid. Juurdepääsutee kogumismahuti tühjendamiskohani peab olema ehitatud selliselt, et see võimaldaks raskeveoki pealesõitu.

  (9) Kuni 800 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused hankelepingus või jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.

  (10) Suurem kui 800 liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.

  (11) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.

  (12) Hoone seest tühjendatakse olmejäätmete kogumisvahendeid ainult jäätmevedaja ja jäätmevaldaja eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Hoonesse paigutatud kogumismahutid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.

  (13) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb territooriumi haldaja.

  (14) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased asukohad) paigutab kogumismahutid vastava maa-ala haldaja (vallavalitsus või territooriumi haldaja) või maa haldaja nõusolekul tootjavastutust teostav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti segaolmejäätmete ning võimalusel pakendite kogumiseks, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.

  (15) Eriotstarbelised kogumismahutid paigaldatakse projektijärgse ehituse puhul ehitusprojektis ettenähtud asukohta ja ajaks, muudel juhtudel kinnistule, millel jäätmed tekivad. Kogumismahuti paigaldamiseks sõidu- või kõnniteele taotleb tööde teostaja või kinnistu omanik vallavalitsuselt kirjaliku loa tänava täielikuks või osaliseks sulgemiseks.

  (16) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti piisava märgistuse (jäätmetekkekoha aadress, kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi nimetus), ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest.

§ 10.   Jäätmete põletamine

  (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks vastavat luba omava isiku poolt.

  (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekoldes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata ja värvidega katmata paberit või kartongi. Paberit ja kartongi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

  (3) Jäätmevaldaja võib oma kinnistu piires tuulevaikse ilmaga põletada aia- ja haljastujäätmeid (oksi ja lehti) naabreid mittehäirival viisil tingimusel, et järgitakse kehtivaid tuleohutusnõudeid.

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

1. jagu Üldsätted 

§ 11.   Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

  (1) Valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldaja kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata muid jäätmeliike lisaks § 12 toodule, kui seda tingib oluline avalik huvi või otstarbekus.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata jäätmejaama, jäätmepunkti jms avalikes huvides toimiva jäätmete kogumise üksuse haldamise ja jäätmete käitlemise.

§ 12.   Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

  (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud ja liigiti kogutavatele olmejäätmetele:
  1) segaolmejäätmed - 20 03 01;
  2) paber ja kartong- 20 01 01;
  3) biolagunevad toidu- ja köögijäätmed - 20 01 08;
  4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed - 20 02 01;
  5) klaas - 20 01 02;
  6) metallid -20 01 40;
  7) suurjäätmed- 20 03 07.

  (2) Plastid (20 01 39) ja tekstiili (20 01 10, 20 01 11) võib hõlmata korraldatud jäätmeveoga, lähtudes jäätmeseaduse § 31 lg 6 regulatsioonist:
  1) kui eraldi liigina kogumine on otstarbekas;
  2) kooskogumisena muude jäätmeliikidega, kui sellega ei vähendata vastavate jäätmeliikide edasise taaskasutamise võimalusi;
  3) vabatahtliku lisateenusena jäätmevaldajale.

  (3) Kui plastid ja/või tekstiil ei ole korraldatud jäätmeveoga kohustuslikult hõlmatud, kohustuvad jäätmevaldajad liigiti kogutud plastid ja tekstiili üle andma jäätmejaama, jäätmepunkti ja muusse nõuetekohasesse punkti.

  (4) Pakendijäätmed (15 01 01, 15 01 02, 15 01 04, 15 01 05, 15 01 06 ja 15 01 07) võib hõlmata korraldatud jäätmeveoga juhul, kui selline tegevus on otstarbekas ja tegevuse tulemuslikkus on kontrollitav, toetades Anija valla eesmärkide saavutamist nii jäätmehoolduse arendamise kui korraldamise osas kui ka jäätmeseaduse § 1363 kontekstis ning tagatud on jäätmeseaduse § 31 lg 5 tingimuse täitmine.

  (5) Vallavalitsusel on otstarbekuse ja avaliku huvi alusel võimalik rakendada täiendavaid erisusi § 12 lg 1 rakendamisel ja liita korraldatud jäätmeveoga täiendavaid jäätmeliike.

  (6) Jäätmevaldajal on lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle ainult korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale.

  (7) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata:
  1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamise ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
  2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
  3) kalmistujäätmed;
  4) jäätmejaama opereerimise.

  (8) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

§ 13.   Korraldatud jäätmeveo tingimused jäätmete kogumisel

  (1) Korraldatud jäätmeveo raames kogutakse jäätmeid järgmiselt:
  1) segaolmejäätmete (20 03 01) kogumine: kõik jäätmevaldajad eraldi kogumismahutiga. Lubatud on ühismahutite kasutamine;
  2) biolagunevad toidu- ja köögijäätmed (20 01 08) kogumine: kõik jäätmevaldajad eraldi kogumismahutiga. Lubatud on ühismahutite kasutamine. Lubatud on nõuetel vastav kohtkompostimine;
  21) juhul kui biolagunevaid toidu- ja köögijäätmeid tekkekohal ei kompostita, peab kinnistu valdaja omama biolagunevate toidu- ja köögijäätmete kogumiseks kogumismahutit, mis vastab vähemalt 20%-le tema olmejäätmete tekkemahust (v.a suurjäätmed ja elektroonikajäätmed);
  3) paber ja kartong (20 01 01): elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi kogumismahutisse kõigis kortermajades. Lubatud on kasutada kortermajade ühismahuteid. Üksikelamutes tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ja panna see eraldi kogumismahutisse või ühismahutisse või anda üle jäätmekäitluskohtadesse (jäätmejaama) või tellida veoteenus korraldatud jäätmeveo teenust osutavalt vedajalt;
  4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01): kõik jäätmevaldajad vabatahtliku lisateenusena või andma üle jäätmekäitluskohtadesse (jäätmejaama);
  5) klaas (20 01 02): elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb klaasi koguda eraldi kogumismahutisse kõigis kortermajades. Lubatud on kasutada kortermajade ühismahuteid. Üksikelamutes tuleb klaasi koguda liigiti ja panna see eraldi kogumismahutisse või ühismahutisse või anda üle jäätmekäitluskohtadesse (jäätmejaama) või tellida veoteenus korraldatud jäätmeveo teenust osutavalt vedajalt;
  6) metallid (20 01 40): elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb metalli koguda eraldi kogumismahutisse kõigis kortermajades. Lubatud on kasutada kortermajade ühismahuteid. Üksikelamutes tuleb metalli koguda liigiti ja panna see eraldi kogumismahutisse või ühismahutisse või anda üle jäätmekäitluskohtadesse (jäätmejaama) või tellida veoteenus korraldatud jäätmeveo teenust osutavalt vedajalt;
  7) suurjäätmed (20 03 07): kõik jäätmevaldajad vabatahtliku lisateenusena või anda üle jäätmekäitluskohtadesse (jäätmejaama);
  8) plastid (20 01 39): kõik jäätmevaldajad koguvad liigiti eraldi kogumismahutisse või ühismahutisse või annavad üle jäätmekäitluskohtadesse (jäätmejaama) või tellivad veoteenuse korraldatud jäätmeveo teenust osutavalt vedajalt;
  9) tekstiil (20 01 10, 20 01 11): kõik jäätmevaldajad koguvad liigiti eraldi kogumismahutisse või ühismahutisse või annavad üle jäätmekäitluskohtadesse (jäätmejaama) või tellivad veoteenuse korraldatud jäätmeveo teenust osutavalt vedajalt.

  (2) Lõike 1 tingimuste osas erisuste rakendamise otsustab vallavalitsus.

  (3) Kinnistutel, kus asuvad kaubandus- või teenindusettevõtted ja asutused, peab toimuma lisaks segaolmejäätmete (20 03 01) kogumisele vähemalt järgmiste jäätmete liigiti kogumine:
  1) biolagunevad toidu- ja köögijäätmed (20 01 08);
  2) paber ja kartong (20 01 01).

§ 14.   Jäätmete käitleja ja jäätmete vedaja leidmine

  (1) Korraldatud jäätmeveo teenus koosneb kahest teenusest: jäätmete kogumine ja vedu ning jäätmete edasine käitlemine. Jäätmete käitlemise tingimused määravad ära viisi, kuidas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja kogutud jäätmeid käideldakse ning prioriteediks on jäätmete ringlussevõtu toimingud.

  (2) Jäätmete käitlemise tingimused ja käitleja(d) ning jäätmete veo teostaja(d) hangib ning vastavad lepingud sõlmib nii vedajaga kui käitlejaga vallavalitsusega sõlmitud halduslepingu alusel MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus.

  (3) Jäätmete käitlemise tingimused võib hankida pikemaks perioodiks võrrelduna jäätmete veoteenuse hankelepingu kehtivusega.

§ 15.   Vedajalt jäätmete vedamise õiguse ennetähtaegne äravõtmine

  (1) Kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, on õigus vedajalt ennetähtaegselt ära võtta korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise õigus:
  1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust nõuetekohaselt või on väljastatud luba tühistatud;
  2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
  3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate mahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
  4) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut.

  (2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus või MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Nimetatud selgitus tuleb jäätmevedajal esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

  (3) Kui vedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus vedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.

2. jagu Teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord 

§ 16.   Teenustasu suuruse määramise kord

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu kujuneb järgmistest komponentidest: jäätmete käitlemise tasu, jäätmete veoteenuse tasu, lisateenuste tasu ning muud põhjendatud tasud. Jäätmeveo tasu kujundamisel peab arvestama jäätmeseaduse § 66 lg 5 ja 6 sätestatut. Teenustasu kujunemise detailsed tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo hanke dokumentides.

  (2) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt esitatud arvetele.

  (3) Teenustasule lisatakse kogumismahuti rendi maksumus, kui kogumismahuti ei ole jäätmevaldaja omanduses või kui jäätmevaldaja ei rendi teiselt ettevõttelt kogumismahutit, samuti jäätmevaldajale osutatud lisateenuste maksumus.

§ 17.   Teenustasu suuruse muutmise kord

  (1) Jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine jäätmevaldajale on lubatud üksnes eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimustel.

  (2) Jäätmevedaja ja jäätmekäitleja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on võimalik muuta teenustasu kui:
  1) teenustasu muutmine on tingitud riigipoolsete maksude ja tasude tõttu, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses;
  2) kui teenuse kvaliteeti, s.h tulemuslikkust jäätmete taaskasutamise osas soovitakse tõsta;

  (3) Teenustasu muutmise taotlus peab olema objektiivsetel alustel motiveeritud ja üheselt arusaadavana sõnastatud. Teenustasu muutmise kinnitab vallavalitsus.

  (4) Vallavalitsusel on õigus iseseisvalt algatada teenustasude muutmine vastavalt vajadusele.

  (5) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.

  (6) Teenustasusid ei saa muuta teenuse osutamise lepingu esimesel aastal ning edaspidi reeglina mitte sagedamini kui üks kord aasta jooksul.

§ 18.   Lisateenused

  (1) Jäätmevedaja osutab jäätmevaldajale lisateenuseid kirjalikul kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu. Lisateenuste hinnad peavad olema kulupõhised.

  (2) Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 19.   Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas.

  (2) Kui kortermajade (kus ei ole moodustatud korteriühistut) korteriomanikud ja muud tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, loetakse ka mittevastutavad isikud liitunuks korraldatatud jäätmeveoga.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on nende soovi korral vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga võivad vallavalitsuse otsuse alusel olla hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused, ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite teenindamine, samuti jäätmejaama opereerimise korraldamine.

§ 20.   Jäätmevaldaja liitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

  (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte.

§ 21.   Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

  (1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmete vedamise lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimusi.

  (2) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või –hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima jäätmevaldaja nimel jäätmevedajatega jäätmeveolepinguid.

  (3) Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

  (4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse (lisa 1), milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik, kes sõlmib jäätmeveolepingu. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Taotluses esitatud tingimuste muutumisest tuleb taotlejal vallavalitsust hiljemalt kolmekümne päeva jooksul teavitada.

§ 22.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, kui:
  1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
  2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (sealhulgas suvila omanikud) 1. maist kuni 30. septembrini.

  (2) Kirjalikus vormikohases taotluses (lisa 2) märgitakse ära:
  1) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed ning majapidamise aadressi, mille kohta vabastust taotletakse;
  2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist,
  3) ajaperiood (kuni kolm aastat), mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini);
  4) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja, kes on vabastatud erandkorras vähemalt üheks aastaks (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse (lisa 3), et kinnisasjal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistil on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

§ 23.   Taotluse menetlemine

  (1) Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist kontrollib taotluse vastavust käesoleva eeskirja § 22 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Vallavalitsus otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise korraldusega.

  (2) Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistil on õigus mitteliitunuks lugemine lõpetada, kui jäätmevaldaja:
  1) ei esita õigeaegselt käesoleva määruse § 22 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust;
  2) on esitanud valeandmeid.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet vallavalitsuse keskkonnaspetsialist ja järelevalvespetsialist.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute kirjalikes selgitustes sisalduvad andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse.

4. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine 

§ 24.   Jäätmete kogumismahutite tühjendamissagedus

  (1) Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
  1) tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
  2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
  3) tiheasutusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas nõuetekohaselt tagatud või biojäätmed antakse üle kogumismahutiga korraldatud jäätmeveo raames, võib segaolmejäätmeid keskkonnaspetsialisti nõusolekul kirjaliku vormikohase taotluse (lisa 4) alusel regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

  (2) Paberi ja kartongi ning muude liigiti kogutavate materjalide mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

  (3) Biojäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, vältides konteinerite ületäitumist ja ebameeldiva lõhna levikut.

  (4) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.

  (5) Jäätmete kogumismahutitega ja nende teenindamisega seotud kõiki täiendavaid tingimusi määrab vallavalitsus oma haldusaktiga.

§ 25.   Jäätmete vedamine

  (1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

  (2) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 22.00-07.00.

  (3) Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.

  (4) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.

  (5) Jäätmete vedamisega seotud kõiki täiendavaid tingimusi määrab vallavalitsus oma haldusaktiga.

§ 26.   Jäätmevedaja kohustused

  (1) Jäätmevedaja on kohustatud:
  1) vedama jäätmed jäätmete käitluskohta;
  2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
  3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
  4) korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

  (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

  (3) Jäätmete vedamisega seotud kõiki täiendavaid tingimusi määrab vallavalitsus oma haldusaktiga.

4. peatükk Jäätmete liigiti kogumise nõuded 

§ 27.   Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise nõuded

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

  (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle käitlemiseks luba omavatele isikutele.

  (4) Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid võetakse vastu ohtlike jäätmete kogumispunktis (info valla kodulehel) või antakse ära ohtlike jäätmete kogumisringil.

  (5) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle käitlemiseks luba omavatele isikutele.

  (6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike läbiimbumist.

  (7) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.

  (8) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega.

  (9) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.

  (10) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel.

§ 28.   Pakendid ja pakendijäätmete käitlemine

  (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
  1) klaas
  2) plastik:
  3) paber ja kartong, k.a kihiline kartong;
  4) metall;
  5) puit;
  6) muu materjal.

  (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile, jäätmevedajale või muule pakendijäätmeid käitlevale isikul. Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud. Pakendijäätmete konteinerite info on leitav valla kodulehelt.

  (3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.

  (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile.

  (5) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses.

  (6) Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse avalikke kogumispunkte.

  (7) Pakendikonteinerite asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas asukohas ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja vallavalitsuse või MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus vahel sõlmitavas lepingus. Valla maa antakse taaskasutusorganisatsioonile ja pakendiettevõtjale kasutada vallavara kasutusse andmise reeglite alusel.

  (8) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on kohustatud:
  1) vältima liigiti kogutud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega;
  2) tagama pakendikonteinerite nõuetekohasuse ja tehnilise korrasoleku;
  3) tühjendama pakendikonteinereid selliselt, et oleks välditud ületäitumine ja ümbruse reostumine;
  4) koristama pakendikonteineri ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud jäätmetest;
  5) tühjendama pakendimahuti vastavalt vallavalitsuse tellimusele või hiljemalt 3 päeva jooksul selle täitumisest ning tagama mahutite täitumise monitoorimise ületäitumise ja häiringute tekke vältimiseks. Mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu;
  6) tagama pakendikonteineri üheselt arusaadava märgistuse. Märgistus peab olema vähemalt eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ning konteinerit teenindava isiku andmed. Segapakendi kogumismahuti peab olema kollane või kollase tähisega, klaaspakendi kogumismahuti peab olema roheline või rohelise tähisega ja paberpakendi kogumismahuti peab olema sinine või sinise tähisega. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel lähtuda Keskkonnaministeeriumi soovitatud siltidest;
  7) tagama pakendikonteinerite heakorra ja juhul kui konteinerid asuvad valla maal, tagama nende ümbruse koristamise 3 meetri raadiuses sõltumata jäätmeliigist ja reostuse olemusest. Koristamise teostamise tingimuste osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga eraldi kokku leppida;
  8) asendama koheselt kogumisvahendid, mis on kasutamiskõlbmatud või ohtlikud või ei vasta eeskirja või paigaldamise lepingu tingimustele.

  (9) Avalikes kogumispunktides peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad. Segapakendite puhul on minimaalne ava suurus 30 x 20 cm. Kogumismahutite tehniliste parameetrite, s.h avade osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga ka eraldi kokku leppida. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ning arvestatud jäätmevaldajate reaalsete vajadustega.

  (10) Tekkekohal pakendite kogumine on pakendikoti või kogumismahuti teenus, mis on jäätmevaldajale vabatahtlik teenus. Tekkekohal kogumise tingimused lepitakse kokku teenuse pakkuja ja kliendi vahel järgides kõiki vastavast seadusandlusest tulenevaid nõudeid. Juhul kui pakendijäätmete tekkekohal kogumise lahendus takistab või kahjustab valla jäätmehoolduse alaste eesmärkide saavutamist, on vallavalitsusel õigus rakendada asjakohaseid piiranguid.

  (11) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. jaanuariks, vallavalitsusele andmed vallas kogutud ja käideldud pakendijäätmete osas. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
  1) korduskasutuspakendi mass;
  2) ringlusse suunatud pakendite mass;
  3) energeetilisse taaskasutusse suunatud pakendite mass;
  4) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa.

§ 29.   Paberi ja kartongi jäätmete käitlemine

  (1) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle jäätmekogumiskohale üleandmisel või vastavasse konteinerisse panemisel olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teisi liiki jäätmeid.

  (2) Kui ettevõtetes tekib paberit ja kartongi eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, tuleb nende kogumiseks omada selleks vastavat kogumismahutit.

§ 30.   Suurjäätmete käitlemine

  (1) Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanad rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmeid) ja muid tootjavastusega hõlmatud jäätmeid.

  (2) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja.

  (3) Suurjäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle korraldatud jäätmeveo raames, jäätmejaama, lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

§ 31.   Probleemtoodete käitlemine

  (1) Probleemtooted on:
  1) patareid ja akud;
  2) mootorsõidukid ja nende osad, sh rehvid;
  3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  4) vanarehvid;
  5) põllumajandusplast.

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

  (3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (4) Vanarehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse. Tootja on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise.

  (5) Patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

  (6) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale.

  (7) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.

§ 32.   Vanametalli ja metallijäätmete käitlemine

  (1) Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.

  (2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest vedu.

  (3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaamale või lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.

§ 33.   Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

  (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks lähimasse vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohta või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistul kohapeal.

  (2) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul tuleb eelistada kompostimist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, toidu- ja köögijäätmeid tiheasustusalal nõuetekohase kinnise kompostriga ning hajaasustusalal lahtiselt aunas.

  (3) Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal kompostida ainult eramajade kinnistutel. Vallavalitsusel on õigus teha erandeid kortermajadele lähtudes igast konkreetsest juhtumist eraldi.

  (4) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida:
  1) peab kinnistul olema biolagunevate toidu- ja köögijäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav konteiner ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul;
  2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb viia ise jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale.

  (5) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks. Kompostinõud ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusele, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.

  (6) Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga. Biolagunevate jäätmete kompostimine ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.

  (7) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omal kulul likvideerima selle omanik.

  (8) Piirkonna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad ja muud) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata kompostimisse vastavat keskkonnakaitseluba omavasse jäätmekäitluskohta.

§ 34.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine

  (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused).

  (3) Diskreetset teavet sisaldavat vanapaberit nagu isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele.

  (4) Vastavalt Terviseameti juhendmaterjalile „Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus“ tuleb:
  1) patoloogilised jäätmed nagu koed, organid, kehaosad ja platsenta, mis on operatsioonil, lahangul jne. eemaldatud (jäätmeliik 18 01 02) koguda ja pakendada nende tekkimise kohas kollasesse, paksuseinalisse jäätmekotti, millele on trükitud bioloogilise ohu tähis. Koti maht võib olla maksimaalselt 50 l. Pakend suletakse plastikklambriga ¾ täitumisel või kandevõime maksimaalselt 15 kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel informatsioon: tervishoiuteenuse osutaja, osakond, pakendamise kuupäev. Patoloogilisi jäätmeid tuleb hoiustada sügavkülmikus ohtlike jäätmete kogumisruumis;
  2) teravad ja torkivad jäätmed (jäätmeliik 18 01 03) koguda ja pakendada nende tekkimise kohas kollasesse torkekindlasse konteinerisse. Konteiner suletakse ¾ täitumisel. Teravaid ja torkivaid jäätmeid hoiustatakse ohtlike jäätmete kogumisruumis;
  3) nakkusohtlikud jäätmed (jäätmeliik 18 01 03) koguda ja pakendada nende tekkimise kohas kollasesse paksuseinalisse jäätmekotti, millele on trükitud bioloogilise ohu tähis. Pakend suletakse plastikklambriga ¾ täitumisel või kandevõime maksimaalselt 15 kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel informatsioon: tervishoiuteenuse osutaja, osakond, pakendamise kpv. Nakkusohtlikke jäätmeid hoiustatakse ohtlike jäätmete kogumisruumis;
  4) ravimijäätmed (jäätmeliigid 18 01 95, 18 01 96, 18 01 97, 18 01 98) koguda ja pakendada nende tekkimise kohas pruuni läbipaistmatusse lekkekindlasse jäätmekotti või erimärgistuse ja juhisega ravimite kogumise kanistrisse, mahutavusega kuni 5l. Pakendi kott või konteiner suletakse selleks ettenähtud viisil ¾ täitumisel või kandevõime 15 kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel informatsioon: tervishoiuteenuse osutaja, osakond, pakendamise kpv. Ravimijäätmeid hoiustatakse ohtlike jätmete kogumisruumis;
  5) erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Elavhõbedajäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga,,Elavhõbedajäätmed” ning pakendile märgitakse tervishoiuasutuse nimi ning jäätme kirjeldus.

  (5) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

  (6) Kemikaalide jäätmed nagu ohtlike kemikaalide jäägid tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse mis ei reageeri kemikaaliga märgistusega “Kemikaalide jäätmed”. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.

  (7) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Nad peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

  (8) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja edasisse käitlusse suunamise eest peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust kuidas neid juhiseid järgida.

§ 35.   Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kogumiskohale

  (1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;
  2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
  3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;
  4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurire˛iimi;
  5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav;
  6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.

  (2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.

§ 36.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitus-lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.

  (2) Ehitus- lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti kogumise eesmärgiks on tagada ja suurendada jäätmete taaskasutamist.

  (3) Kui jäätmeid ei ole võimalik taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

  (4) Ehituse ja lammutuse tegevus ning jäätmete laadimine ega vedamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ja nende tekke maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.

  (5) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad).

  (6) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada jäätmeõiend (lisa 5) ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.

  (7) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kuhu on lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad). Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada jäätmeõiend jäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Jäätmeõiend tuleb esitada vallavalitsusele 14 päeva jooksul arvates tööde lõpetamisest.

  (8) Vallavalitsus kehtestab vajadusel täiendavad tingimused ehitus-lammutusjäätmete käitlemise korraldamise reguleerimiseks.

§ 37.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

  (2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
  4) saastunud pinnas.

  (3) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.

  (4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka. Jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud nende koostise viitega.

  (5) Ohtlike ehitusjäätmete mahutid peavad olema lukustatavad.

  (6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kes omab vastavat keskkonnaluba.

  (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (8) Saastunud pinnast võib käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

§ 38.   Plastide käitlemine

  Plastid (20 01 39) on olmejäätmetest eraldi kogutud jäätmed, mis tuleb tekkekohas liigiti koguda ning anda üle nõuetekohasele käitlejale (korraldatud jäätmeveo raames, jäätmejaam).

§ 39.   Klaasi käitlemine

  Klaas (20 01 02) on olmejäätmest eraldi kogutud jäätmed, mida tuleb tekkekohas liigiti koguda ning anda üle nõuetekohasele käitlejale (korraldatud jäätmeveo raames, jäätmejaam).

§ 40.   Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed

  (1) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed.

  (2) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasele käitlejale (jäätmejaam, jäätmekäitleja).

§ 41.   Puidu käitlemine

  (1) Puit (20 01 38) on olmejäätmest eraldi kogutud jäätmed, nt värvimata, immutamata ja lakkimata puit.

  (2) Puit tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle nõuetekohasele käitlejale (jäätmejaam, jäätmekäitleja).

§ 42.   Tekstiili käitlemine

  (1) Tekstiil (20 01 10, 20 01 11) on olmejäätmest eraldi kogutud jäätmed, milledeks on rõivad ja tekstiil.

  (2) Tekstiili tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasele käitlejale (jäätmejaam, jäätmekäitleja).

§ 43.   Toomsete jäätmete käitlemine

  (1) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise loomsete jäätmete käitlemise luba omavale isikule.

  (2) Eranditena on lubatud lemmikloomade ja hobuslaste matmine. Hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Harjumaa Veterinaarkeskusega, kes väljastab sellekohase otsuse.

  (3) Lõikes 2 nimetatud erandi rakendamise tingimused on:
  1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm);
  2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul);
  3) matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;
  4) matmine peab toimuma keskkonda võimalikult kahjustamata ja ei tohi asuda tiheasutusega alal, karstialal, kaevu kaitsetsoonis ja veekaitsevööndis;
  5) transport matmispaika peab toimuma nii, et on välistatud oht keskkonnale.

§ 44.   Jäätmete käitlemine avalikel üritustel

  (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja.

  (2) Avalikul üritusel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist.

§ 45.   Jäätmete käitlemine avalikes randades

  (1) Avaliku ranna haldaja:
  1) korraldab vähemalt kaks korda aastas puhkeperioodi eelselt ja järgselt rannaala koristuse;
  2) paigaldab ranna parklasse ja rannaala lähedusse piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist;
  3) tagab kogumisvahendite tühjendamise ja jäätmete üleandmise.

  (2) Rannas on keelatud klaaspakendis jookide müümine ja tarbimine.

  (3) Rannas asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt ranna territooriumi.

§ 46.   Jäätmete käitlemine kalmistutel

  (1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja.

  (2) Kalmistu haldaja paigutab territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist. Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, plastijäätmeid ning segaolmejäätmed.

  (3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

5. peatükk Jäätmete taaskasutamise eesmärgid ja jäätmehoolduse arendamine 

§ 47.   Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa

  (1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita vähemalt 90% jäätmevaldajatest korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina taaskasutusse vähemalt 50% ulatuses vallas tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luua mugavad kogumislahendused, tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.

  (2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks tagada avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele ning võimaluste leidmine kohtkogumise soodustamiseks. Eesmärgi saavutamiseks peavad tootjavastutuse organisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.

  (3) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on tagada biolagunevate jäätmete osakaal segamejäätmete koostises alla 20 massiprotsendi ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist.

  (4) Suurjäätmete, vanarehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on koguda jäätmeid jäätmejaamas, teostada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.

  (5) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta jäätmevaldajate teadlikkust ja suurendada järelevalvetegevusi.

§ 48.   Jäätmehoolduse arendamine

  (1) Jäätmehoolduse arendamist vallas korraldab vallavalitsus koostöös MTÜ-ga Eesti Jäätmehoolduskeskus.

  (2) Valla territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad vallavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab vallavalitsusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks valla jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava vormi ja selle täitmisega seonduvad tingimused kehtestab vallavalitsus oma haldusaktiga.

6. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded 

§ 49.   Jäätmekäitluskoht

  (1) Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalik.

  (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 50.   Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.

  (3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.

  (4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

7. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 51.   Järelevalve teostamine

  Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet vallavalitsus koos Keskkonnaameti jm vastavat pädevust omavate asutustega.

§ 52.   Vastutus

  Eeskirjaga nõuete rikkumise eest rakendatakse sanktsioone vastavate õigusaktide alusel.

§ 53.   Keskkonnasaastatuse likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaaste likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul.

  (2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnasaaste likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 54.   Määruse jõustumine

  (1) Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 17.10.2013 määrus nr 94 „Anija valla jäätmehoolduseeskiri“.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Jaanus Kalev
vallavolikogu esimees

Lisa 1 Ühismahuti kasutamise taotlus

Lisa 2 Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotluse vorm

Lisa 3 Kinnitus jäätmekäitluse kohta

Lisa 4 Korraldatud jäätmeveo graafiku muutmise taotlus

Lisa 5 Jäätmeõiend

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json