Tartu linna sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Vastu võetud 05.12.2024 nr 89
RT IV, 13.12.2024, 1
jõustumine 01.01.2025
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 18.09.2025 | RT IV, 25.09.2025, 17 | 28.09.2025 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, lõike 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14, § 89, § 133 lõike 5 ja lõike 6 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib Tartu linnas sotsiaalhoolekandelise abi andmist, sealhulgas teenuste ja toetuste taotlemise põhimõtteid, teenuste osutamise ja toetuse andmise otsustamise põhimõtteid, osutatavaid sotsiaalvaldkonna teenuseid ja antavaid sotsiaalvaldkonna toetusi ning nende rahastamise põhimõtteid.
(2) Määrus kohaldatakse koos valdkonna seaduste ja käesoleva määruse paragrahvi 2 lõike 5 kohaste juhistega.
(3) Käesolev määrus kehtib isiku suhtes, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn, kui seaduses või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
§ 2. Ülesannete delegeerimine
(1) Sotsiaalhoolekande seaduses ja lastekaitseseaduses kohalikule omavalitsusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesannete täitmine delegeeritakse linnavalitsusele.
(2) Igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks kasutatavate ruumidega seotud kulude katmise määra kehtestab sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja.
(3) Sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 133 lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad kehtestab linnavalitsus määrusega.
(4) Linnavalitsusel on õigus määrata haldusmenetluse seaduse paragrahvi 8 lõike 2 alusel struktuuriüksus, ametnik või ametnikud, kelle ülesanne on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmine.
2. peatükk Abi taotlemine ja määramine
§ 3. Abi taotlemine
(1) Abi taotlus esitatakse suuliselt või kirjalikult linnavalitsusele. Kirjaliku taotluse saab esitada ka Tartu linnaportaalis.
(2) Abi taotluse võib esitada isik enda kohta ise või muu isik, kes märkab abivajadust.
(3) Abi taotlemisel tuleb kirjeldada abivajadust ja esitada vajalikud andmed, dokumendid ja tõendid abivajaduse hindamiseks.
(4) Linnavalitsuse vastav teenistuja nõustab ja vajaduse korral abistab taotlejat taotluse esitamisel.
§ 4. Abi taotluse läbi vaatamata jätmine
Abi taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui:
1) taotleja ei esita kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente või muid tõendeid, mis on vajalikud abi saamise õiguse või muu olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmeid kolmandate isikute kohta või jätab mõjuva põhjuseta taotluse puudused etteantud tähtajaks kõrvaldamata;
2) taotleja ei võimalda taotluse aluseks olevaid asjaolusid välja selgitada või kontrollida;
3) isik keeldub abist, eelkõige kui abi on taotlenud isiku eest muu isik;
4) taotluse esitamise tähtaeg on möödas ja tähtaega ei ennistata;
5) taotluse lahendamine ei kuulu linnavalitsuse pädevusse.
§ 5. Abivajaduse hindamine
(1) Abi andmise eeldus on üldjuhul abivajaduse hindamine, mille viib läbi linnavalitsuse vastav teenistuja.
(2) Abivajaduse hindaja lähtub hindamisvahendi olemasolul hindamisvahendist, taotleja taotluses esitatud ja klienditöö käigus kogutud teabest. Hindaja võib:
1) viia läbi kodukülastuse taotleja tavapärases keskkonnas toimetuleku väljaselgitamiseks;
2) kohustada taotlejat esitama vabas vormis selgitusi enda toimetuleku kohta;
3) kohustada taotlejat esitama andmeid oma varalise seisu kohta (kinnisvara, vallasvara, raha jm vara);
4) kohustada taotlejat esitama andmeid kolmandate isikute (ülalpidajad, muu tugivõrgustik) kohta;
5) kohustada taotlejat esitama enda kohta muude hüvitisi andvate asutuste või isikute koostatud toimetulekut, arengut või terviseseisundit või muid abivajaduse hindamist abistavaid dokumente.
(3) Abivajadust hinnatakse vajadusel isiku viibimiskohas või videosilla kaudu.
(4) Isiku teenusel viibimise ajal hinnatakse abivajadust regulaarselt üle.
§ 6. Abi andmise otsuse tegemine
(1) Abivajaduse tuvastamisel teeb linnavalitsuse vastav teenistuja otsuse isikule teenuse osutamise või toetuse andmise kohta, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Otsus tehakse, kui isik on andnud nõusoleku teenuse või toetuse saamiseks.
(2) Teenuse andmise otsuses kajastatakse:
1) teenus, mida isikule antakse;
2) toimingud, milles isik abi vajab, või tegevused, milles isik vajab juhendamist ja suunamist;
3) teenuse eest tasumise kord;
4) vajadusel teenuse saaja kohustused;
5) muud olulised teenuse osutamisega seotud asjaolud.
(3) Toetuse andmise otsuses kajastatakse:
1) antava toetuse suurus ja vajadusel põhjendused toetuse suuruse kujunemise kohta;
2) vajadusel toetuse saaja kohustused;
3) muud olulised toetuse saamisega seotud asjaolud.
(4) Teenuse või toetuse andmise otsus tehakse isikule teatavaks ja edastatakse vajadusel teenuseosutajale.
(5) Sõltuvalt abivajadusest või teenuse või toetuse iseloomust võib teenuse või toetuse andmise otsustada isiku taotluseta.
§ 7. Abi andmisest keeldumine
(1) Abi andmisest keeldumise otsustab linnavalitsuse vastav teenistuja.
(2) Abi andmisest võib keelduda, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) isik ei vasta abi saamise tingimustele;
2) taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek;
4) isiku abivajaduse katab muu juba saadav toetus või teenus.
§ 8. Abi andmise lõppemine
Abi andmise lõpetamise otsuse teeb vajadusel linnavalitsuse vastav teenistuja seaduses sätestatud juhul.
3. peatükk Teenused
§ 9. Eluruumi tagamise teenus
(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama, ning vajadusel nõustamine, juhendamine ja tugiteenuste osutamine, et tagada isiku või perekonna võimalikult iseseisev toimetulek. Eluruumi tagamise teenus seisneb sotsiaaleluruumi kasutada andmises või sotsiaalmajutusteenuse osutamises.
(2) Sotsiaaleluruumi kasutada andmisel seisneb eluruumi kasutamise tasu eluruumiga seotud kõrvalkulude (eelkõige tasu elektri, vee, prügiveo, kütte (välja arvatud ahiküttega eluruumi puhul), elamu hoolduse, halduse, kindlustuse ja putukatõrje) tasumises.
(3) Sotsiaalmajutusteenust üksikisikule võib osutada eluruumi osa kasutusse andmisega. Sotsiaalmajutusteenuse tasu üksikisikule on 60 eurot ühes kuus.
(4) Sotsiaalmajutusteenust perekonnale osutatakse eraldiseisva eluruumi perekonna kasutusse andmisega. Sotsiaalmajutusteenuse tasu perekonnale seisneb eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude (eelkõige tasu elektri, vee, prügiveo, kütte, elamu hoolduse, halduse, kindlustuse ja putukatõrje) tasumises.
(5) Eluruumi tagamise teenust saab taotleda isik, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn.
(6) Eluruumi tagamise teenust määratakse korraga kuni kaheks aastaks.
(7) Käesoleva paragrahvi kohasele eluruumi tagamise teenusele ei kohaldata võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatut.
§ 10. Isikliku abistaja teenus
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse paragrahvi 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Isikliku abistaja teenust osutatakse täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(3) Isikliku abistaja teenus on tasuline. Teenuse tasu suurus on 40 senti ühe teenustunni eest.
§ 11. Koduteenus
(1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenust osutatakse täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(3) Koduteenus on tasuline. Koduteenuse tasu on 1 euro ühe koduskäimise eest. Sõltuvalt isiku sissetulekust, milleks loetakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimeseaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses, tasub isik täiendavalt:
1) 6 eurot ja 50 senti tunnis, kui tema sissetulek on vahemikus 601-800 eurot kuus;
2) 13 eurot tunnis, kui tema sissetulek on suurem kui 801 eurot kuus.
[RT IV, 13.12.2024, 1 - jõust. 01.04.2025]
§ 12.
Lapsehoiuteenus
[Kehtetu - RT IV, 25.09.2025, 17 - jõust. 28.09.2025]
§ 13. Päevahoiuteenus
(1) Päevahoiuteenuse eesmärk on kindlustada mäluhäiretega isikule turvaline ja toimetulekut toetav keskkond ning järelevalve, et vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust ja lükata edasi isiku suundumist üldhooldusteenusele.
(2) Päevahoiuteenust osutatakse täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(3) Päevahoiuteenus on tasuta.
§ 14. Sotsiaaltransporditeenus lapsele
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk lapsele on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega lapsel, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
(2) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse lapsele, kuni tal on õigus perehüvitise seaduse kohasele lapsetoetusele.
(3) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse lapsele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(4) Sotsiaaltransporditeenus lapsele määratakse õppeasutusse sõitmiseks õppeaastaks ja vajadusel täiendavalt avaliku teenuse kasutamiseks (näiteks sõiduks raviasutusse või rehabilitatsiooniteenusele) reeglina Tartu linna piires.
(5) Sotsiaaltransporditeenus on lapsele määratud mahus tasuta.
§ 15. Sotsiaaltransporditeenus täisealisele
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse paragrahvi 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
(2) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(3) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse reeglina Tartu linna piires.
(4) Sotsiaaltranspordi teenuse kasutamise õigus määratakse täisealisele isikule reeglina rahalise mahuga kuni 50 euro ulatuses kvartali kohta. Sotsiaaltranspordi teenuse kasutajal tuleb iga sõidu eest tasuda 1/3 sõidu tegelikust hinnast.
§ 151. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus
(1) Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse (hoiuteenus) eesmärk on vähendada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku hoolduskoormust, soodustada tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja arengut.
(2) Hoiuteenust osutatakse lapsele kuni eani, milleni tal on õigus perehüvitise seaduse kohasele lapsetoetusele.
(3) Hoiuteenust osutatakse lapsele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(4) Hoiuteenust määratakse korraga kuni 400 tunni ulatuses.
(5) Hoiuteenus on määratud mahus tasuta. Tasuta hoiuteenus ei sisalda toitlustamist ning hooldusvajadusest tingitud isikliku hügieeni tarbeid.
[RT IV, 25.09.2025, 17 - jõust. 28.09.2025]
§ 16. Tugiisikuteenus lapsele
(1) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
(2) Tugiisikuteenust osutatakse reeglina lapsele alates 3. eluaastast kuni eani, milleni tal on õigus perehüvitise seaduse kohasele lapsetoetusele.
(3) Tugiisikuteenust osutatakse lapsele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(4) Tugiisikuteenust määratakse korraga kuni 400 tunni ulatuses.
(5) Tugiisikuteenus on määratud mahus tasuta.
§ 17. Tugiisikuteenus täisealisele
(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Tugiisikuteenust osutatakse täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(3) Tugiisikuteenus on tasuta.
§ 18. Turvakoduteenus
(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada lapsele ja täiskasvanud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ja teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse tema hooldamine ja arendamine.
(2) Turvakoduteenus on tasuta.
§ 19. Täisealise isiku hooldus
(1) Täiesealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on abi andmine isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(2) Hooldus seatakse täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(3) Hoolduse seadmisel määratakse hooldajale hooldajatoetus hoolduse seadmisele järgnevast kalendrikuust järgmiselt:
1) 23 eurot ja 40 senti kuus, kui hooldatava toimetulek majapidamistoimingutes on raskelt häiritud;
2) 39 eurot kuus, kui hooldatava toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud;
3) 120 eurot kuus, kui hooldatav ei suuda teostada majapidamistoiminguid ega eneseteenindustoiminguid.
(4) Hooldajatoetust makstakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
§ 20.
Vaimse tervise teenus
[RT IV, 25.09.2025, 17 - jõust. 28.09.2025]
(1) Vaimse tervise teenuse eesmärk on nõustamisega toetada isiku vaimset tervist ja heaolu.
(2) Vaimse tervise teenust osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(3) Olenevalt teenuse saaja vajadustest osutatakse järgmisi vaimse tervise teenuseid:
1) leinanõustamine;
2) psühholoogiline nõustamine;
3) sõltuvusnõustamine alaealisele;
4) vajadusel muu nõustamine.
(4) Individuaalset vaimse tervise teenust määratakse isikule kuni 5 nõustamiskorda jooksva aasta kohta.
(5) Vaimse tervise teenus on tegevuskavast tulenevas mahus või määratud nõustamiskordade ulatuses tasuta.
[RT IV, 25.09.2025, 17 - jõust. 28.09.2025]
§ 21. Vanemluse toetamise teenus
(1) Vanemluse toetamise teenuse eesmärk on last kasvatavas peres vanemluse toetamine, suunamine, jõustamine ja juhendamine last arvestava ning arendava kasvukeskkonna kujundamisel. Lähtudes lapsest ja tema vajadustest suunatakse lapsega pere elu nii, et suureneks lapsevanema iseseisvalt toimetulemise oskused.
(2) Vanemluse toetamise teenust osutatakse täisealisele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(3) Vanemluse toetamise teenus on tasuta.
§ 22. Varjupaigateenus
(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
(2) Varjupaigateenuse osutamisel tagatakse isikule võimalus viibida öisel ajal teenuse osutaja ööbimiseks ettenähtud ruumides ja päevasel ajal teenuse osutaja päevakeskuse ruumides.
(3) Varjupaigateenus on tasuta.
§ 23. Viipekeele tõlketeenus
(1) Viipekeele tõlketeenuse eesmärk on tagada kuulmispuudega inimesele, kes kasutab suhtlemiseks viipekeelt, tõlge asjaajamisega seotud suhtlemisel tema kodus või vajalikes ameti- ja teenindusasutustes.
(2) Viipekeele tõlketeenust osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(3) Viipekeele tõlketeenus on määratud mahus tasuta.
§ 24. Võlanõustamisteenus
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamisega ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Võlanõustamisteenust osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(3) Võlanõustamisteenusel koostatakse isikule tegevuskava ja teenuse maht sõltub tegevuskavast.
(4) Võlanõustamisteenus on tasuta.
§ 25. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegutsemisvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(2) Üldhooldusteenus on tasuline. Teenuse tasu määrab teenuse osutaja.
(3) Linnavalitsus võib kehtestada sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 221 lõikes 2 nimetatud kuludele piirmäära.
(4) Üldhooldusteenuse saajale annab linn toetust teenuse eest tasumiseks vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses ja käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestatud piirmäära arvestades.
§ 26. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Vältimatu sotsiaalabi andmise eesmärk on elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule toidu, riietuse ja ajutise majutuse pakkumine.
(2) Vältimatu sotsiaalabi on tasuta.
4. peatükk Toetused
1. jagu Universaaltoetused
§ 27. Eaka toetus
(1) Eaka toetuse eesmärk on toetada saja-aastase ja vanema tartlase toimetulekut. Toetus makstakse välja eaka sünnipäevaks.
(2) Eaka toetuse suurus on 400 eurot kalendriaastas.
§ 28. Lapse hooldaja toetus
(1) Lapse hooldaja toetuse eesmärk on kõrge hooldusvajadusega lapse hooldaja, kes ei saa lapse hooldamise tõttu töötada, toimetuleku toetamine.
[RT IV, 25.09.2025, 17 - jõust. 28.09.2025]
(2) Lapse hooldaja toetuse suurus on 100 eurot kuus.
(3) Lapse hooldaja toetus määratakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas. Hooldatav laps peab elama toetuse saajaga samas eluruumis.
§ 29. Matusetoetus
(1) Matusetoetuse eesmärk on osaliselt kanda surma hetkel rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas elanud isiku matuse korraldamise kulud.
(2) Matusetoetust makstakse isikule, kes esitab isiku surmatõendi või arstliku surmateatise hiljemalt kuus kuud pärast isiku surma.
(3) Matusetoetuse suurus on 250 eurot.
§ 30. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetuse eesmärk on perekonna toetamine lapse sündimisel, tema 1-aastaseks ja 2-aastaseks saamisel.
(2) Sünnitoetus makstakse lapse vanemale või muule last kasvatavale isikule, kes saab lapse eest riiklikke peretoetusi. Toetuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoht peab olema Tartu linn vähemalt kuus kuud enne lapse sünnikuupäeva, 1-aastaseks ja 2-aastaseks saamist. Toetuse kõikide osade saamiseks peab lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoht olema Tartu linn.
(3) Sünnitoetuse suurused on järgmised:
1) esimene osa 64 eurot, teine osa 128 eurot ja kolmas osa 320 eurot;
2) kolmanda ja järgmise lapse puhul esimene osa 112 eurot, teine osa 176 eurot ja kolmas osa 352 eurot.
(4) Sünnitoetuse suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik taotleja peres kasvavad lapsed, kellel on õigus perehüvitise seaduse kohasele lapsetoetusele. Pere koosseisu ei arvata last, kes on asendushooldusteenusel.
(5) Sünnitoetuse taotluse saab esitada kuue kuu vältel pärast lapse sünnikuupäeva, 1-aastaseks ja 2-aastaseks saamist. Toetust ei maksta lapse eest, kes on asendushooldusteenusel.
§ 31. Tšernobõli veterani toetus
(1) Tšernobõli veterani toetuse eesmärk on Tšernobõli aatomielektrijaama katastroofi tagajärgede likvideerimisel osalenu tervise taastamise toetamine. Toetus makstakse välja igal aastal hiljemalt 31. detsembriks.
(2) Tšernobõli veterani toetuse suurus on 200 eurot kalendriaastas.
2. jagu Vajaduspõhised toetused
§ 32. Vajaduspõhise toetuse saamise eeldused
(1) Vajaduspõhise toetuse määramisel juhindutakse toimetulekutoetuse kohta käivatest sotsiaalhoolekande seaduse sätetest arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid.
(2) Vajaduspõhist toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on 300 eurot või väiksem. Perekonna iga teise ja järgmise liikme kohta arvestatakse vastavaks piiriks samuti 300 eurot.
(3) Eluruumi kohandamise toetuse ja erakorralise tervisetoetuse saamiseks eeldatakse omaosaluse olemasolu ning selles ulatuses taotleja sääste ei loeta varaks, mis välistab toetuse saamise.
§ 33. Eluruumi kohandamise toetus
(1) Eluruumi kohandamise toetuse eesmärk on rahaliselt osaliselt toetada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse paragrahvi 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul eluruumi või sellele juurdepääsu ümberehitamist või kohandamist, mis soodustab isiku iseseisvat toimetulekut või leevendab või kõrvaldab puudest tingitud takistusi eluruumi kasutamisel.
(2) Eluruumi kohandamise toetus määratakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn. Toetust määratakse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha eluruumi ümberehitamiseks või kohandamiseks.
(3) Eluruumi kohandamise toetuse suurus on maksimaalselt 85% kohandamise maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1800 eurot kalendriaastas.
(4) Eluruumi kohandamise toetus makstakse välja kohandamise teinud töövõtjale või taotlejale pärast tööde valmimist.
§ 34. Erakorraline toetus
(1) Erakorralise toetuse eesmärk on isiku või tema perekonnaliikme õnnetusjuhtumist, tulekahjust, vargusest, haigestumisest, lähedase kaotusest või muust erakorralisest sündmusest tingitud erakorralise rahalise väljamineku leevendamine.
(2) Erakorraline toetus määratakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(3) Erakorralise toetuse suurus on reeglina kuni 600 eurot kalendriaastas.
(4) Erakorralise toetuse taotluse saab esitada reeglina ühe kuu vältel pärast erakorralise sündmusega seotud kulu tekkimist.
§ 35. Erakorraline tervisetoetus
(1) Erakorralise tervisetoetuse eesmärk on aidata isikul osta või üürida abivahend, osta retseptiravimeid, käia raviasutuses raviteenusel, tasuda raviteenuse eest või tasuda muu tervisega seotud teenuse või asja eest.
(2) Erakorraline tervisetoetus määratakse isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elab Tartu linnas.
(3) Erakorraline tervisetoetus on reeglina kuni 50% tasumisele kuuluvast summast, kuid mitte rohkem kui 600 eurot kalendriaastas. Erakorralist tervisetoetust ei määrata, kui käesolevas lõikes sätestatud piiranguid arvestades kujuneb toetuse summa väiksemaks kui 10 eurot.
[RT IV, 25.09.2025, 17 - jõust. 28.09.2025]
(4) Erakorralise tervisetoetuse taotluse saab esitada reeglina ühe kuu vältel pärast tervisega seotud kulu tekkimist.
§ 36. Lasteasutuse kohatasu ja toidukulu toetus
(1) Lasteasutuse kohatasu ja toidukulu toetuse eesmärk on lasteaias või lastehoius käiva lapse kohatasu ja toidukulu hüvitamine.
(11) Lasteasutuse kohatasu ja toidukulu toetus määratakse isikule, kelle enda ja kelle lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu linn ja kes elavad Tartu linnas.
[RT IV, 25.09.2025, 17 - jõust. 28.09.2025]
(2) Lasteasutuse kohatasu ja toidukulu toetuse suurus sõltub lasteasutuse kohatasu ja toidukulu suurusest ja katab 100% vastava kulu. Toetus makstakse välja lasteasutusele või toitlustusteenuse osutajale.
(3) Lasteasutuse kohatasu ja toidukulu toetus määratakse kuueks kuuks taotlemisele järgnevast kalendrikuust.
5. peatükk Lõppsätted
§ 37. Määruse muutmine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 38. Määruste kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 39. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.
(2) Määruse paragrahvi 11 lõige 3 jõustub 1. aprillil 2025. a.
Facebook
X.com