Keskkond ja heakordHeakord

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Haapsalu linna kaevetööde eeskiri

Väljaandja:Haapsalu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.03.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 25.10.2013, 40

Haapsalu linna kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 26.02.2010 nr 5
jõustumine 05.03.2010

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1, § 22 lg 1 p 361, § 66², § 664 ja Haapsalu põhimääruse § 12 lg 1 p 43 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde korra Haapsalu linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele.

 (2) Eeskirja ei kohaldata:
 1) kaevetööl eraõiguslike isikute omandis olevatel kinnistutel;
 2) kinnistusraamatusse kandmata maa-aladel juhul, kui need ei ole avalikus kasutuses, seal ei asu tehnovõrke ja –rajatisi ning ei ole tegemist nende ehitamise või remondiga;
 3) kalmistutel;
 4) maa-aladel, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) kaevetöö on:
a) süvendi kaevamine sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast;
b) töö, mille tegemisel eemaldatakse tee- või pinnakate (asfaltbetoon, sillutis, murukate jne) ja mis ei ole teehoiutöö teeseaduse mõistes;
c) puude istutamine või väljajuurimine;
d) ehitusgeoloogilised puurimistööd.
 2) kaevetöö tegija - isik, kes teeb kaevetööd;
 3) kaeveloa taotleja - isik kes, esitab kaeveloa taotluse;
 4) avariiline kaevetöö – kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on edasilükkamatu;
 5) kaeveloa taotlus – vormikohane blankett, mis täidetakse ja esitatakse kaeveloa taotleja poolt linnavalitsusele.
 6) kaeveluba - luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab tingimused ja tähtaja.
 7) omanikujärelevalve – tegevus projekti või teetööde kirjeldusele vastavate ehitus- ja remonditööde nõuetekohase kvaliteedi tagamiseks, samuti tehniliste dokumentide vormistamise tagamiseks ja kontrollimiseks;
 8) omanikujärelevalvet teostav isik – isik, kes võib teostada teehoiutööde järelevalvet Teeseaduse mõistes.

§ 3.  Kaevetöö teostamise nõuded

 (1) Kaevetöö on lubatud teostada kaeveloa alusel. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseaduse mõistes, peab eelnevalt olema vormistatud ehitusluba või kirjalik nõusolek.

 (2) Teel teehoiuväliseid või teehoiutöid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab täielikku vastutust kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest. Tööde alustamisest teel peab töö tegija kirjalikult (e-mail, faks või avaldus) informeerima tee omanikku kaks päeva enne tööde alustamist, teatades ka omanikujärelevalvet teostava isiku andmed.

 (3) Omanikujärelevalve kaevetööle tellib ja rahastab kaevetöö tellija.

 (4) Ehitusgeoloogilisi töid teostatakse kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.08.2007 määruse nr 71 „Ehitusgeoloogiliste tööde tegemise kord“ kehtestatuga. Ehitusgeoloogilisteks puurimistöödeks tuleb taotleda kaeveluba ning esitada koos avaldusega geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puuraukude võišahtide asukohad. Ehitusgeoloogiliste tööde aruanded esitatakse kaeveloa lõpetamisel ja säilitatakse linnavalitsuses.

 (5) Kaevetöödel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks võimalikult väike.

 (6) Kaevetöö tegija on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning kaevetöödejärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks.

 (7) Kaevetöö tuleb teostada tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul ja teekatet vähimal kahjustaval viisil. Kaevetöö tegija on kohustatud kaevetööga rikutud maa korrastama.

 (8) Kolme aasta jooksul pärast linna omandis olevatele avalikult kasutatavatele teedele uute asfaltbetoon- või monoliitsete betoonkatete ehitamist on kaevetöö nendel keelatud. Erandid on lubatud tehnovõrkude avarii puhul või linnavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul.

 (9) Kaevetöö tegija on kohustatud tee taastamisel kinni pidama tee ehitamise normidest ja nõuetest ning taastama kaevekoha samatüübilise kattega. Juhul, kui soovitakse muuta teekatte tüüpi, tuleb see eelnevalt kooskõlastada linnavalitsusega.

 (10) Kaevetöö tellija ja kaevaja vastutavad solidaarselt teekatte ja haljastuse taastamistööde kvaliteedi eest 48 kuu jooksul pärast taastamistööde vastuvõtmist. Ajutise taastamise korral hoiab katet korras kaevetöö tegija. Eraõiguslike isikute omandis olevatel maa-aladel võivad maaomanik ja kaevetöö tegija kaevekoha taastamise või korrashoiu osas kokku leppida ka teisiti.

 (11) Territooriumi omanik või haldaja võib nõuda kaevetöö tegemist kinnisel meetodil, et säilitada väärtuslikku kõrghaljastust. Puude kahjustamisel elujõuetuseni on territooriumi omanikul või haldajal õigus nõuda puude asendusistutuse korraldamist.

 (12) Avalikelt teedelt väljakaevatud materjal kuulub Haapsalu Linnavalitsusele. Ladestuskoha määrab linnavalitsus kaeveloaga.

 (13) Kaevetööde käigus kahjustatud kõnnitee äärekivid ja muud ehitiste osad tuleb asendada uutega.

§ 4.  Kaeveloa vormistamine, väljaandmine ja peatamine

 (1) Kaeveloa saamiseks esitatakse taotlus linnavalitsusele. Kaeveloa taotluse vorm on kaevetööde eeskirja lisa.

 (2) Linnavalitsusel on õigus nõuda lisaks käesolevas paragrahvis nimetatule veel täiendavaid asjakohaseid dokumente (liikluskorralduse-, trasside mahamärkimise skeeme jne) ja esitada nõudmisi kaevetööde tsooni piirete ja liiklusmärkidega tähistamise osas, sõidukite liiklemise tingimuste ning ohutuse kindlustamise osas jne.

 (3) Kaeveluba väljastatakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohaste dokumentidega taotluse esitamise päevast arvates. Nimetatud tähtaega võib linnavalitsus vajadusel pikendada, juhul kui taotleja ei ole täitnud linnavalitsuse täiendavaid nõudeid või on jätnud õigeaegselt esitamata vajalikud dokumendid.

 (4) Kaeveloa taotluse võib jätta rahuldamata, kui:
 1) kaeveloa taotlusele ei ole lisatud linnavalitsuse poolt nõutud dokumente või kooskõlastusi;
 2) kaeveloa taotlejal on tähtajaliselt täitmata järelevalvet teostava ametiisiku poolt tehtud ettekirjutus, kõrvaldamata puudused, rikkumised, täitmata nõuded seoses omavolilise kaevamisega, tasumata kahjunõuded, trahvid või asendustäitmise tasud;
 3) kaeveloa taotleja ei ole tasunud teede ja tänavate sulgemise maksu, juhul kui tal oli maksu tasumise kohustus;
 4) on planeeritud teostada lähiajal (kaks kuud) samas kohas muid kaevetöid.

 (5) Kaeveloa taotluse rahuldamata jätmisest annab linnavalitsus kirjalikult teada kolme tööpäeva jooksul arvates vastava otsustuse vastuvõtmisest, näidates ära taotluse rahuldamata jätmise põhjendused.

 (6) Kaevetöö tegija, tellija ja kaeveloa väljastaja koostavad enne kaevetöö alustamist kolmepoolse akti teekatte, äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa, rajatiste ja haljastuse seisukorra kohta ja tehakse digitaalfotod.

 (7) Linnavalitsusel on õigus peatada tema poolt väljastatud kaevetööloa alusel tehtavad tööd juhul, kui ilmneb, et projekteerimise või ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest.

 (8) Linnavalitsusel on õigus peatada kaevetöö, kui kahjustatakse haljastust, puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus, tööde teostamisel tekitatakse ülenormatiivset müra või saastet.

 (9) Kaevetöö käigus inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogilise kultuurikihi avastamisel (s.h inimluud või kultuuriväärtusega leid), on kaevetöö tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult informeerima muinsuskaitseametit ja linnavalitsust. Linnavalitsusel on õigus peatada arheoloogilise kultuurikihi hävingut põhjustav kaevetöö. Lõhkekehade leidmisest tuleb viivitamatult informeerida päästeteenistust.

 (10) Kaevetööloa kehtivus peatatakse kuni tööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.

 (11) Kaevetööloa kehtivus peatatakse § 11 lg 2 alusel.

§ 5.  Kaevetööde ala tähistamine ja piiramine

 (1) Kaevetööde ala otstesse v.a avariitööde esimese 24 tunni jooksul, paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:
 1) kaevetöö tellija nimi ja kontaktandmed;
 2) omanikujärelvalvet teostava isiku nimi ja kontaktandmed;
 3) kaevaja nimi ja kontaktandmed;
 4) kaevetööde eest vastutava isiku nimi ja telefon;
 5) töö nimetus;
 6) töö alg- ja lõpptähtpäev;
 7) väljastatud kaeveloa number.

 (2) Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetöid teostades lähtutakse kaevetööde ala märgistamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määrusestnr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.

 (3) Kaevetöödel üldkasutataval alal peab kaevetööde ala ja sellega 0,5 m ulatuses külgnev maa-ala olema ümbritsetud ohupiiretega ning tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile AVS 613-2001 ja pimedal ajal valgustatud.

 (4) Kaevetööde ala tähistamine piirdelintidega on keelatud.

§ 6.  Kaevetöö teostamine

 (1) Kaevetöö tegemise ajal peavad kaeveluba ja muud tööga seotud dokumendid olema töö teostamise kohas.

 (2) Iga kaevetöö puhul peab kaevetöö tegija tasuma teede ja tänavate sulgemise maksu linna volikogu poolt kehtestatud korras ning kooskõlastama ajutise liikluskorraldusskeemi linnakeskkonna osakonnaga.

 (3) Kaevetöö tegija peab avaldama oma kulul liikluskorralduse muudatuse kohta teate maakondlikus ajalehes.

 (4) Kaevetöö tegija peab kindlustama piirete ja ajutiste sildade abil ohutu läbipääsu liiklusvahenditele ja jalakäijatele kohtadesse, kus puudub alternatiivne ligipääs.

 (5) Puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevetöid, välja arvatud avariitööd, on lubatud puudele lähemal kui 2 m teostada linnavalitsuse kooskõlastuse olemasolul.

 (6) Kaevetööd Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis peavad baseeruma vabariigi valitsuse 14.07.2005 määrus nr 181 „Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusel“ ja muinsuskaitseseadusel (RT I 2002, 27,153).

 (7) Kaevetöö käigus inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogilise kultuurikihi avastamisel (sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid), on kaevetöö tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult informeerima Muinsuskaitseametit ja linnavalitsust. Linnavalitsusel on õigus peatada arheoloogilise kultuurikihi hävingut põhjustav kaevetöö. Lõhkekehade leidmisest tuleb viivitamatult informeerida päästeteenistust.

 (8) Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kohaliku vee-ettevõttega ja/või maa-ala valdajaga.

 (9) Kaevetöö tegija tagab tolmu- või lumetõrje, kui kaevetöö tegemisel tekib tolmu või on takistatud lumetõrje tegemine.

 (10) Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei ole lubatud ladustada tehnovõrkude kaevude, põõsaste ja peenarde peale ega puude võra projektsioonialale. Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse alla isoleeriv kangas või kile.

 (11) Enne kaeviku tagasitäitmist peab kaevetöö tegija tagama paigaldatud tehnorajatise digitaalse teostusmõõdistamise topo-geodeetiliste mõõdistustööde õigust omava isiku poolt. Teostusmõõdistused koostatakse eranditult kõikide maa-aluste tehnorajatiste kohta ja edastatakse linnavalitsuse geodeedile.

 (12) Kaevetööde loas märgitud tähtaja lõppemisel peab tööde teostaja taotlema tähtaja pikendamist linnavalitsuselt. Kaevetööde pikendamise kohta teeb linnavalitsus kaeveloale vastava märke.

§ 7.  Avariitöö teostamine

 (1) Avariilistel kaevetöödel kohaldatakse eeskirja, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Avariiliste kaevetööde teostaja peab tagama, et kaevetööde teostamise piirkonnas ei ohustataks teisi rajatisi.

 (2) Avariilisi kaevetöid võib kaevaja alustada kaeveloata, teatades kaevetöö alustamisest elektronposti või telefoni teel kohe linnakeskkonna osakonnale ja kaeveala vahetusse ümbrusse jäävate tehnorajatiste omanikele. Kui avariiliste kaevetööde alustamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, teatatakse kaevetöödest riiklikule pühale või puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Teates märgitakse avarii asukoht ja põhjus, kaevetööde algus- ja lõpptähtpäev ja kaevetööde eest vastutava isiku nimi.

 (3) Kaevetööde teostaja esitab linnakeskkonna osakonnale vormikohase avariitööde akti kolme päeva jooksul alates avarii algusest.

§ 8.  Kaevekoha taastamine

 (1) Kaevekoha taastamisel täidetakse kaevik ainult dreeniva pinnasega (liiv, kruus), kasutades kihtide viisi tihendamist koos kastmisega. Täitematerjali tihedus peab vastama tihendustegurile, mis võimaldab nõuetekohast tihendamist. Tihendamise kohta koostatakse tihendusmõõdistuse akt, mis esitatakse linnavalitsusele.

 (2) Kaevaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, teekatendi, tehnovõrkude kaevud ja kaaned, liiklusmärgid, teekattemärgistused ja geodeetilised märgid.

 (3) Taastatava asfaltbetoonkatte ääred lõigatakse sirgeks ja kiht taastatakse mõlemalt poolt vähemalt 50 cm võrra laiemalt, kui olid kaeviku mõõtmed. Erinevate asfaltbetoonkatete kihtide pind ning uue ja vana asfaltbetoonkihi vaheline kontaktpind krunditakse bituumeniga. Pealmise asfaltbetoonkatte vuugikohad kaetakse bituumeniga ja puistatakse üle graniitsõelmetega. Kaevetööde käigus rikutud tänav peab taastamise järgselt vastama teeseaduses ja selle alusele kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

 (4) Tänava või ühe sõidurea pikisuunas kaevetöö korral tuleb asfaltkate taastada kogu sõidutee laiuses või ühe sõidurea laiuses, kui kaevetöö toimus ühel sõidureal.

 (5) Väljakute või parklate pikisuunas kaevetöö korral tuleb asfaltkate taastada mõlemalt poolt vähemalt 50 cm võrra laiemalt, kui olid kaeviku mõõtmed.

 (6) Kui väljaku või parkla pikisuunas kaevetöö korral jääb kõnnitee äärekivini või asfaltkattega kaetud ala servani vähem kui 1 m, tuleb asfaltkate uuendada kogu pikisuuna ulatuses.

 (7) Kuni 5 aastat vanade asfaltkatete risti suunas üleskaevamisel III seisundi tasemesse kuuluvate tänavate puhul, tuleb asfaltkate taastada kogu sõidutee laiuses 5 m ulatuses kaeviku teljest mõlemas suunas.

 (8) Kuni 5 aastat vanade asfaltkatete üleskaevamisel pikisuunas tuleb asfaltkate taastada sõidurea laiuselt, kui sõidurea laius on 3 või enam meetrit.

 (9) Kõnnitee pikisuunalisel kaevamisel tuleb paigaldada uus asfaltkate kogu kõnnitee laiuselt.

 (10) Kui ristsuunaliselt rajatavate tehnorajatiste telgede vahe on alla 15 m, tuleb asfaltkatte pealiskiht nende kohal taastada ühise paigana.

 (11) Kaevekoha võib ajutiselt liiklemiseks avada pärast ajutiste betoonkivide paigaldamist. Betoonkivid paigaldatakse nii piki- kui põikikaevetesse kogu väljalõike ulatuses. Betoonkive võib kaevekoha ajutise katendina hoida kuni 2 kuud, pärast 15.oktoobrit paigaldatud kive võib hoida kuni 15. maini. Ajutine katend peab olema tugev, püsiv, ja teega samas tasapinnas.

 (12) Tänavakatte täielik taastamine peab olema teostatud, v.a p 11 toodud juhtudel, hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul arvestades kaeveloa lõpetamise kuupäevast.

 (13) Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud kasvupinnast, pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga. Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. Külvamiseks sobilik aeg on 01.mai – 30. september.

§ 9.  Tehnovõrkude kaitsmine kaevetööl

 (1) Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb kaevetöö teha neid valdavate võrguettevõtetega kooskõlastatult.

 (2) Olemasoleva tehnovõrgu vigastamisel tuleb sellest viivitamatult selle valdajale teatada. Vigastusega tekitatud kahju hüvitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

 (3) Tehnovõrgu, mida ei ole märgitud projektdokumentatsioonis, avastamisel tuleb töö katkestada kuni olukorra selgitamiseni tehnovõrgu valdajaga. Olemasolevat tehnovõrku võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kooskõlastatud projekti alusel.

 (4) Keelatud on hävitada, vigastada või kooskõlastamata ümber paigutada liikluskorraldusvahendeid ja geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaevetöö tegija kulul. Märgi ümberpaigutamise vajadusel kooskõlastab kaevetöö tegija selle linnavalitsusega.

§ 10.  Kaevetöö ja kaeveloa lõpetamine

  Kaevetöö on lõpetatud, kui:
 1) kaevetööga rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud ja korrastatud ning üle antud maa-ala omanikule/valdajale;
 2) tee kohta on linnavalitsusele esitatud:
a) õiend kaevetöö käigus välja veetud pinnase ja/või asfaldi koguse ladustamise kohta;
b) täitepinnase tihendamise kontrollakt;
c) täitematerjali vastavussertifikaat;
d) asfaltbetooni vastavussertifikaat.
 3) tehnorajatiste teostusdokumentatsioon paberil ja digitaalsel andmekandjal on üle antud linnavalitsusele;
 4) koostatud ja allkirjastatud on akt maa-ala omaniku/valdaja poolt taastamistööde vastuvõtmise kohta.

§ 11.  Vastutus

 (1) Kaevetöö ohutuse eest vastutab kaevetöö tegija.

 (2) Eeskirja rikkumisel on linnavalitsusel õigus kaevetööd peatada. Eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 sätestatud korras. Väärteo kohtuväline menetleja on linnavalitsus.

 (3) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad linnavalitsuse poolt määratud ametiisikud.

 (4) Kaevetööga tekitatud kahju hüvitab kaevetöö tegija vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

 (5) Kaevetöö tellija ja kaevaja vastutavad solidaarselt teekatte ja haljastuse taastamistööde eest 48 kuu jooksul pärast taastamistööde vastuvõtmist.

§ 12.  Määruse rakendamine

 (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.

 (2) Tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 28.02.2003 määrus nr 7 punkti nr 1.4 „Haapsalu linna kaevamistööde eeskiri”.

Jaanus Karilaid
Volikogu esimees

Lisa Kaeveloa taotlus

/otsingu_soovitused.json