Jõgeva linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord
Vastu võetud 16.06.2011 nr 6
Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse” § 1 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Jõgeva linna eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord (edaspidi kord) sätestab Jõgeva linna eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra ning seda rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega.
(2) Kord on täitmiseks kohustuslik linna ametiasutustele, linnavalitsuse hallatavatele asutustele ja linna sihtasutustele (edaspidi asutus).
(3) Käesoleva korra mõttes vaadeldakse ametiasutusena ka linnavalitsuse osakondi.
(4) Mõisted:
1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuste plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele;
2) eelarve strateegia – arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta;
3) linna kinnitatud eelarve – volikogu poolt eelarveaastaks kinnitatud eelarve;
4) linna täpsustatud eelarve – eelarveaasta jooksul eelarve muutmistega korrigeeritud kinnitatud eelarve;
5) alaeelarve – linna kinnitatud eelarve baasil asutuse tulude-kulude jaotus artiklite lõikes, millele on lisatud seletuskiri koos tulude-kulude mahu arvestuse ja lähteandmetega;
6) lisaeelarve – linna kinnitatud eelarve muutmiseks eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel koostatud eelarve;
7) finantsvarad – hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad;
8) puhastulu – käesoleva korra mõistes tulud, millest on maha arvatud sihtotstarbelised toetused riigilt;
9) kohustused – võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused;
10) tegevuskulud – käesoleva korra mõistes asutuse ülalpidamiskuludeks ja temale igapäevaste ülesannete täitmiseks eraldatud vahendid (personalikulud, majandamiskulu, muud kulud ning alla 2 000 € maksumusega materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine);
11) investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega;
12) artikkel – tulude ja kulude jaotus raamatupidamise kontoplaani alusel;
13) stabiliseerimisreserv – linnaeelarve vahenditest moodustatud vara kogum;
14) sõltuv üksus – linnavalitsuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud linnavalitsuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu linnavalitsuselt ja linnavalitsuse valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10% vastava aasta põhitegevuse tuludest.
§ 2. Eelarve sisu
(1) Eelarve sisuks on linnale laekuvate tulude ning nende arvel linna ülesannete täitmiseks ettenähtud väljaminekute määratlemine vastavalt linna põhimäärusele, arengukavale ja teistele õigusaktidele.
(2) Eelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(3) Eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine.
(4) Eelarve osad on põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus.
(5) Põhitegevuse tulud on:
1) maksutulud;
2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
3) saadavad toetused;
4) muud tegevustulud.
(6) Põhitegevuse kulud on:
1) antavad toetused;
2) muud tegevuskulud.
(7) Investeerimistegevus on:
1) põhivara soetus (-);
2) põhivara müük (+);
3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);
4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);
5) osaluste soetus (-);
6) osaluste müük (+);
7) muude aktsiate ja osade soetus (-);
8) muude aktsiate ja osade müük (+);
9) antavad laenud (-);
10) tagasilaekuvad laenud (+);
11) finantstulud ja finantskulud (+).
(8) Finantseerimistegevus on:
1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+);
2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).
(9) Likviidsete varade muutus on:
1) raha ja pangakontode saldo muutus;
2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(10) Kassapõhises eelarves kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine.
(11) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.
(12) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.
(13) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.
(14) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
§ 3. Linna eelarvestrateegia
(1) Linna eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.
(2) Linna eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.
(3) Linna eelarvestrateegias esitatakse:
1) linna majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;
2) linna eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud ja eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
3) ülevaade linnavalitsuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast;
4) linnavalitsuse ja temast sõltuvate üksuste põhitegevuse tulem ja tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav iga aasta lõpu seisuga.
(4) Linnavalitsusest sõltuvad üksused esitavad eelarvestrateegiad hiljemalt 1. juuniks.
(5) Linnavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu linnavolikogule hiljemalt 1. oktoobriks.
(6) Linnavalitsus esitab Rahandusministeeriumile andmed eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks.
§ 4. Eelarve sissetulekute ja väljaminekute liigendus
(1) Eelarve sissetulekud ja väljaminekud liigendatakse linnavolikogu kinnitatavas eelarves asutuste lõikes vastavalt Rahandusministeeriumi kehtestatud eelarveklassifikaatorile majandusliku sisu järgi artiklite gruppideks ja funktsionaalsuse järgi tegevusaladeks (vajadusel detailsemalt) ning vastavalt korra § 2 lõikele 4.
(2) Lähtudes linnavolikogus vastuvõetud eelarvest, esitavad asutused koostöös finants- ja arendusosakonnaga hiljemalt kolme nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist finants- ja arendusosakonnale ettepanekud eelarve jaotuse kohta (asutuse alaeelarve) Rahandusministeeriumi kehtestatud ja linnavalitsuse täpsustatud klassifikaatori (nii funktsionaalsuse kui ka majandusliku sisu järgi) lõikes ning väljaminekute tegemise ajalise jaotuse.
(3) Asutuse alaeelarved koostatakse tegevusalade ning tulude ja kulude artiklite lõikes ja need kinnitab hallatava asutuse juht.
(4) Finants- ja arendusosakond koostab ettepanekute alusel sissetulekute ja väljaminekute jaotuse koondi (alaeelarved) ja esitab linnavalitsusele kinnitamiseks.
§ 5. Eelarveprojekti koostamise põhimõtted
(1) Linnavalitsus kehtestab eelarveprojekti koostamise ajakava, tingimused ja vormid, mis avalikustatakse linna veebilehel.
(2) Asutused esitavad eelarveprojekti taotlused finants- ja arendusosakonnale alaeelarve liigenduses.
(3) Asutused koostavad lähtudes linna arengukavast, asutuste tegevus/arengukavadest, finantseerimisalustest ning asutuste esitatud taotlustest:
1) asutuse eelarveprojekti vastavalt käesoleva korra § 4 lõike 2 liigenduses;
2) oma haldusala investeeringute jaotuse tegevusalade ja objektide lõikes järgmise ning sellele järgneva kahe eelarveaasta kohta. Investeeringute jaotuses esitatakse andmed kõigi investeeringute, sh nii kavandatavate kui jätkatavate investeeringute maksumuse ja nende rahastamise kohta eelarveaastate ning investeerimisobjektide lõikes.
(4) Riigilt ja teistelt juriidilistelt isikutelt kavandatavad sihtotstarbelised eraldised suunatakse eraldaja poolt määratud kuludeks.
(5) Asutus lisab eelarveprojektile seletuskirja, milles esitatakse:
1) ülevaade asutuse eelarveaasta tegevuskavast;
2) selgitused ja põhjendused projektis kavandatud tulude ja kulude ning nende suuruse arvestamise aluste ja lähteandmete kohta, kulude otstarbekuse ja seadusele vastavuse kohta;
3) andmed eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude prognoosi Rahandusministeeriumi klassifikaatori tulude-kulude gruppide lõikes;
4) andmed ülekantud ja ülekantavate ehituste ning ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate lõikes. Kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi alustatavale ehitusele või projektile, lisatakse eelarve projektile arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul lisatakse eelarveaasta ja sellele järgneva kahe aasta arvestused valminud ehituse sisustamise ja majandamise kulude kohta;
5) muud linna finantsjuhtimiseks olulised andmed.
§ 6. Eelarveprojekti esitamine, menetlemine ja vastuvõtmine
(1) Asutus esitab valdkonda juhtiva abilinnapeaga kooskõlastatud ja vastavalt käesoleva korra § 5 toodud põhimõtetele koostatud haldusala järgmise eelarveaasta eelarveprojekti finants- ja arendusosakonnale hiljemalt jooksva aasta 1. juuniks.
(2) Asutuse haldusala eelarveprojekti läbivaatamisel finants- ja arendusosakonnas hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, linna arengukavale ning asutuste tegevuskavadele. Eelarveprojekti üle peetakse läbirääkimisi asutuse esindajate, linnavalitsuse liikmete ning finants- ja arendusosakonna esindajate vahel.
(3) Eelarveprojekti läbirääkimiste I voor toimub üldjuhul kahe nädala jooksul eelarveprojekti esitamisest ja II voor septembrikuu jooksul. Peale II vooru sisseviidavatest muutustest teavitatakse asutust kirjalikult e-posti teel.
(4) Pärast läbirääkimisi koostab finants- ja arendusosakond hiljemalt 10. novembriks linna eelarveprojekti vastavalt § 4 lõikes 1 fikseeritud liigendusele ning esitab selle koos seletuskirjaga linnavalitsusele.
(5) Linnavalitsus esitab eelarveprojekti koos seletuskirjaga linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Eelarveprojekt ja seletuskiri avaldatakse pärast nende esitamist volikogule linna veebilehel, kantseleis, raamatukogus ja linna lehes.
(6) Linnavolikogu komisjonid analüüsivad eelarveprojekti ning esitavad linnavalitsusele omapoolsed seisukohad ja ettepanekud.
(7) Eelarveprojekti arutatakse vähemalt kahel linnavolikogu istungil, kahel lugemisel.
(8) Eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib projektis ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberpaigutamise, lisatakse algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.
(9) Muudatusettepanekud esitatakse linnavolikogu kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist. Ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära linnavalitsuse arvamus.
(10) Rahanduskomisjoni ettepanekute alusel valmistab linnavalitsus ette eelarveprojekti lõpliku redaktsiooni ning esitab selle linnavolikogule vastuvõtmiseks.
(11) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.
(12) Volikogu võtab eelarve vastu üldjuhul enne uue eelarveaasta algust.
(13) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul linna veebilehel ja linna lehes. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid.
§ 7. Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus.
(2) Asutuse juhil ja teistel alaeelarvete eest vastutavatel isikutel on õigus võtta rahalisi väljaminekuid nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires.
(3) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib kuni eelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.
(4) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus võrreldes eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega, võib linnavalitsus teha neid väljaminekud ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.
(5) Linnavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;
2) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;
4) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;
5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
6) kohtuotsusest.
(6) Eelarves linnavolikogu määratud ja linnavalitsuse jaotatud vahendeid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust ja sihtotstarvet võib muuta vaid eelarve muutmisega.
(7) Eelarve kassalist teenindamist korraldab finants- ja arendusosakond. Eelarve kassaline teenindamine on eelarve sissetulekute kogumine ja eelarvest tehtavate väljaminekute üle arvestuse pidamine ning väljamaksete teostamine arveldusarvet teenindavate pankade kaudu selleks sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustes ja korras.
§ 8. Eelarve muutmine, lisaeelarve
(1) Linnavolikogu kinnitatud eelarve muutmiseks eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel või vajadusel muuta varem eelarves määratud väljaminekute otstarvet, algatab linnavalitsus eelarve muutmise.
(2) Eelarveaasta alguseks kujunenud eelarve vabade vahendite jäägi (v.a sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamata jäägid) suunamise kulude katteks otsustab volikogu.
(3) Eelarve sihtotstarbeliselt eraldatud tulude kasutamata jääkide suunamise väljaminekute katteks korraldab linnavalitsus.
(4) Eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste tulude lülitamise linnaeelarve tuludesse ja väljaminekutesse korraldab linnavalitsus.
(5) Väljaminekute ümberpaigutamise käesoleva korra § 4 lõike 2 liigenduses korraldab linnavalitsus finants- ja arendusosakonna koostatud eelnõu alusel.
(6) Väljaminekute ümberpaigutamine käesoleva korra § 4 lõike 3 liigenduses tehakse vastavalt linnavalitsusele esitatud hallatava asutuse juhi taotluse alusel.
(7) Eelarve muutmise taotlusele lisatakse seletuskiri, kus:
1) põhjendatakse muutmise vajadust ja nende tegemise paratamatust;
2) esitatakse andmed väljaminekute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti analüüs asutuse eelarve täitmise baasil lisatulude ja säästude kohta, millega lisaväljaminekud kaetakse.
(8) Eelarve muudatuste kohta, mille on tinginud eraldamised reservfondist, esitab linnavalitsus informatsiooni linnavolikogule kehtestatud korras.
(9) Täiendavate tulude ilmnemisel esitab linnavalitsus linnavolikogule lisaeelarve eelnõu. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.
(10) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on linnavalitsusel õigus piirata iga asutuse eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada linnavolikogule negatiivne lisaeelarve.
(11) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.
(12) Lisaeelarvet menetletakse vähemalt ühel linnavolikogu istungil, ühel lugemisel.
§ 9. Reservfondi kasutamine
(1) Reservfondi suuruse kinnitab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisega. Reservfondi suurus ei ole üldjuhul üle 1% eelarveaastaks planeeritavatest puhastuludest.
(2) Reservfondi suurust võib eelarveaasta jooksul muuta eelarve muutmise teel.
(3) Reservfondi kasutab linnavalitsus ettenägematute väljaminekute tegemiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha.
(4) Reservfondi vahendite kasutamist reguleerib linnavolikogu kinnitatud reservfondi käsutamise kord.
§ 10. Stabiliseerimisreservi kasutamine
(1) Stabiliseerimisreservi kasutab linnavolikogu majanduse riskide maandamiseks (tulude eelarve) ja linnaeelarvest finantseeritavate tegevuste rahastamise stabiilsuse tagamiseks (eelkõige väljaminekute eelarve).
(2) Stabiliseerimisreservi, mille suurus on üldjuhul vähemalt 1% eelarveaastaks planeeritavatest puhastuludest, kinnitab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisega.
(3) Stabiliseerimisreservi suurust võib eelarveaasta jooksul muuta eelarve muutmise teel.
(4) Eelarveaastal kasutamata stabiliseerimisreservi osa kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse.
§ 11. Eelarve vahendite kasutamise kontroll ehk finantskontroll
(1) Finantskontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.
(2) Finantskontrolli teostab revisjonikomisjon.
(3) Finantskontrolli eesmärgiks on tagada:
1) õigusaktidest kinnipidamine;
2) linna vara kaitstust raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;
3) linna vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.
§ 12. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus
(1) Eelarve täitmise arvestus on reglementeeritud raamatupidamisseadusega ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest tulenevate sätetega.
(2) Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve liigendusele.
(3) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus.
(4) Linnavalitsus esitab vähemalt kord kvartalis linnavolikogule ülevaate linnaeelarve jooksvast täitmisest.
(5) Linnavalitsus esitab Rahandusministeeriumile andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
(6) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisustest.
(7) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks linnavalitsus.
(8) Majandusaasta aruande osad on:
1) tegevusaruanne;
2) raamatupidamise aastaaruanne;
3) eelarve täitmise aruanne.
(9) Enne majandusaasta aruande kinnitamist linnavolikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(10) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.
(11) Linnavolikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.
(12) Eelarve täitmise aruanded avalikustatakse seaduses sätestatud korras.
§ 13. Rakendussätted
(1) Jõgeva Linnavolikogu 27. septembri 2007. a määrus nr 4 „Jõgeva linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(2) Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2011. aastal.
(3) Käesoleva määruse § 5, § 8 lõige 11 ja § 12 lõige 5 jõustuvad 1. jaanuaril 2012. aastal.
Meelis Pauklin
Volikogu esimees
Facebook
Twitter