Teksti suurus:

Anija valla hankekord

Väljaandja:Anija Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 26.01.2018, 46

Anija valla hankekord

Vastu võetud 18.01.2018 nr 8

Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 9 lõigete 1 ja 4 alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Hankekord reguleerib riigihangete korraldamist Anija Vallavalitsuses (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavates asutustes (edaspidi asutus).

 (2) Käesolevat korda rakendatakse koostoimes riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

 (3) Riigihanke õiguspärase ja õigeaegse korraldamise eest vastutab riigihanget korraldava vallavalitsuse struktuuriüksuse juht (edaspidi struktuuriüksuse juht) või asutuse juht.

§ 2.  Anija valla hankeplaan

 (1) Hankeplaan on dokument, milles kajastatakse eelarveaasta jooksul planeeritud riigihankeid, mille eeldatav maksumus on võrdne või ületab riigihanke piirmäära ja lihthanke piirmäära. Hankeplaanis kajastatakse ka pooleliolevad ja eelarveaastat ületavad hanked, näidates eelarveaasta eeldatava maksumuse.

 (2) Eeldatavad maksumused määravad ja ettepanekud hankeplaani koostamiseks teevad vallavalitsuse ametnikud, kellel asjade ostmine, ehitustööde ja teenuste tellimine on teenistusülesandeks või vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid. Andmed esitatakse riigihangete eest vastutavale spetsialistile ühe nädala jooksul peale vallaeelarve kinnitamist.

 (3) Hankeplaani eelnõu koostab riigihangete vastutav spetsialist.

 (4) Hankeplaani kinnitab vallavalitsus ühe kuu jooksul peale vallaeelarve kinnitamist.

 (5) Hankeplaanis võib teha muudatusi vallaeelarve muutmisel või hanke tegeliku maksumuse selgumisel.

 (6) Hankeplaanis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
 1) riigihanke nimetus;
 2) kavandatav riigihanke alustamise aeg;
 3) riigihanke korraldamise eest vastutav isik;
 4) riigihanke hankemenetluse liik;
 5) hankelepingu täitmise periood.

 (7) Hankeplaan avalikustatakse Anija valla veebilehel.

§ 3.  Riigihanke komisjon

 (1) Vallavalitsus moodustab vallavalitsuse poolt korraldatavate riigihangete hankemenetlusega seotud toimingute teostamiseks riigihanke komisjoni (edaspidi: komisjon) ja kinnitab selle koosseisu määrates ära komisjoni esimehe, aseesimehe ja liikmed.

 (2) Konkreetse riigihankega seoses ei või komisjoni tööst osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Komisjoni liige peab viivitamatult teatama sellise asjaolu ilmnemisest ja hoiduma konkreetse riigihankega seoses edaspidisest tegevusest komisjoni liikmena.

 (3) Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui osaleb üle poole hankekomisjoni liikmetest.

 (4) Hankekomisjon teeb otsuseid lihthäälte enamuse alusel. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks komisjoni esimehe hääl.

 (5) Hankekomisjoni koosolekul tehtud otsustused protokollitakse. Protokollis koostatakse üldjuhul riigihangete registris. Eraldi koostatud protokoll kantakse peale allkirjastamist riigihangete registrisse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud hankekomisjoni liikmed.

§ 4.  Riigihanke korraldamise otsustamine

 (1) Üle lihthanke piirmäära riigihanke korraldamine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks:
 1) riigihanke nimetus;
 2) kasutatav hankemenetluse liik;
 3) riigihanke korraldamise eest vastutav isik;
 4) pakkumuse hindamise kriteeriumid;
 5) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse hankedokumendid;
 6) pakkumise tagatise nõutavus ja summa;
 7) ideekonkursi korral ideekonkursižürii koosseis.

 (2) Vallavalitsus võib volitada teisi isikuid tegema hankemenetlusega seotud toiminguid. Vallavalitsuse korralduses määratakse kindlaks volituse ulatus.

 (3) Kui hankelepinguga kavatsetakse võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või kui hankemenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, peab sellise riigihanke korraldamiseks andma loa vallavolikogu.

§ 5.  Riigihanke korraldamise keskkond

 (1) Üle lihthanke piirmäära riigihange korraldatakse riigihangete registris elektroonilise menetlusena. Riigihangete registris koostatud dokumente ei pea vallavalitsuse dokumendiregistris registreerima.

 (2) Riigihanke võib korraldada riigihangete registris elektroonilise menetlusena ka juhul, kui seadus seda ei nõua.

 (3) Kui alla lihthanke piirmäära riigihanget ei korraldata riigihangete registris, tuleb riigihankega seotud dokumendid registreerida vallavalitsuse või asutuse dokumendiregistris vastavalt § 11 nõuetele.

 (4) Riigihanke korraldamisel eelistatakse pakkumuste ja taotluste elektroonilist esitamist.

§ 6.  Riigihanke korraldamine

 (1) Riigihanke korraldamise eest vastutav isik korraldab riigihanke alusdokumentide koostamise, teeb kõik riigihanke korraldamisel vajalikud toimingud, sealhulgas:
 1) toimingud riigihanke väljakuulutamiseks ja riigihangete registrile esitamiseks;
 2) annab selgitusi hanketeate ja hankedokumentide sisu kohta hankemenetluses osalejatele ja huvitatud isikutele;
 3) tagab kõigi vajalike dokumentide, teadete õigeaegse esitamise ja pakkujatelt asjakohaste selgituste nõudmise;
 4) teeb ettepaneku riigihankekomisjoni esimehele koosoleku kokkukutsumiseks ja valmistab ette vajalikud materjalid;
 5) annab komisjoni esimehe, tema äraolekul aseesimehe, nõudel teavet riigihanke käigust;
 6) koostab hankemenetluses vajalikud vallavalitsuse või vajadusel volikogu haldusaktide eelnõud;
 7) tagab hanke kohta teabe avalikustamise valla veebilehel. Avalikustamiseks loetakse valla veebilehel riigihangete registri veebilehele vastava lingi tegemist.

 (2) Riigihanke komisjon avab pakkumused, kontrollib pakkujate kvalifikatsiooni ja pakkumuste vastavust ning hindab ja võrdleb pakkumusi. Komisjon esitab hankemenetluse tulemused vallavalitsusele kinnitamiseks.

 (3) Vallavalitsus kinnitab hankemenetluse otsused korraldusega. Korralduses märgitakse ka hankelepingu täitmise eest vastutav isik ja hankelepingu allkirjastaja kui see ei ole vallavanem.

§ 7.  Hankelepingu sõlmimine

 (1) Hankijapoolne hankelepingu allkirjastaja on vallavanem, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

 (2) Hankeleping allkirjastatakse digitaalselt. Kui hankelepingu teine pool ei ole nõus digitaalse allkirjastamisega, vormistatakse hankeleping paberdokumendina. Paberdokumendina vormistatud hankeleping allkirjastatakse hankelepingu poolte arvule vastavas arvus eksemplarides ja asutuse eksemplari säilitatakse asutuses ning vallavalitsuse eksemplari vallavalitsuse arhiivis.

 (3) Hankelepingu täitmise eest vastutav isik esitab peale hankelepingu sõlmimist riigihangete registrisse hankelepingu sõlmimis teate.

§ 8.  Alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ja teenuste ning ehitustööde tellimise kord

 (1) Alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke korraldamise otsustab aasta eelarves ettenähtud kulude piires ja teeb selle läbiviimiseks vajalikke toiminguid vallavalitsuse ametnik, kellel asjade ostmine, ehitustööde ja teenuste tellimine on tööülesandeks või vallavalitsuse hallatava asutuse juht või juhi käskkirjaga määratud töötaja (edaspidi riigihanke korraldamise eest vastutav isik).

 (2) Asjade ostmisel ja teenuse tellimisel, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurost kuni 30 000 euroni ning ehitustöö tellimisel, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurost kuni 60 000 euroni, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, selleks tuleb teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kolmele isikule.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui esinevad asjaolud, mille korral on riigihangete seaduse kohaselt lubatud korraldada riigihange väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetluse korras. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.

 (4) Asjade ostmisel ja teenuste ning ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta jääb alla 5000 euro, võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud. Hinna küsimiseta on pakkumusena käsitletavad ka pakkuja kehtiva hinnakirja järgi asjade ja/või teenuste müügihinnad.

 (5) Ettepaneku tegemisel pakkumuse esitamiseks tuleb reeglina koostada soovitavate asjade, teenuste või ehitustööde tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Pakkumuse hindamise kriteeriumeid ei tule selgitada, kui ettepanek tehakse ühele isikule. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt.

 (6) Erandina on lubatud teha ettepanek pakkumuse esitamiseks ilma asjade, teenuste või ehitustööde tehnilist kirjeldust koostamata, andes pakkujale võimaluse tutvuda riigihanke objektiga kohapeal.

 (7) Pakkumuse tunnistab edukaks riigihanke korraldamise eest vastutav isik, kes teeb vallavanemale või vallavalitsuse hallatava asutuse juhile ettepaneku sõlmida leping või esitab talle kinnitamiseks hinnapakkumise. Asjade ostmisel ja teenuste ning ehitustööde tellimisel, mille maksumus ilma käibemaksuta jääb alla 5 000 euro, on lepinguna käsitatav ka ostukviitung, saateleht, tellimuse kinnitus või muu sarnane dokument. Pakkumuse edukaks tunnistamise põhjendus tuleb lisada e-arvkeskusesse arve juurde.

 (8) Asjade ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on üle 10 000 euro ning ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on üle 30 000 euro tuleb hanke eest vastutaval isikul korraldada hanketeate avaldamine valla veebilehel.

§ 9.  Alla riigihanke piirmäära jäävate sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimise kord

  Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta jääb kuni 300 000 euroni ja eriteenuste puhul kuni 60 000 euroni, võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui teenuse osutamisel puudub konkurents ning võimalused ettepaneku tegemiseks kahele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud teenuste hind peab olema mõistlik ning põhjendatud. Hinna küsimiseta on pakkumusena käsitletavad ka pakkuja kehtiva hinnakirja järgi teenuste müügihinnad.

§ 10.  Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks

 (1) Riigihanke korraldamise eest vastutav struktuuriüksuse juht, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud enne riigihanke korraldamise alustamist kinnitama, et tal ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti.

 (2) Riigihanke korraldamise eest vastutav struktuuriüksuse juht, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud informeerima oma vahetut ülemust asjaoludest, mis võivad tema osalemisel riigihanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti ning vajadusel taandatakse vastav isik riigihanke korraldamisest.

 (3) Pakkumuse avamisel kontrollitakse pakkuja kohta äriregistris avaldatud andmeid, millest selguvad pakkujaga seotud isikud.

§ 11.  Riigihanke dokumentide säilitamine

 (1) Riigihangete registris läbi viidud hanke dokumendid säilitatakse riigihangete registris.

 (2) Kui riigihange ei ole tervikuna läbi viidud elektrooniliselt riigihangete registris, korraldab riigihanke korraldamise eest vastutav isik riigihanke, mille maksumus ilma käibemaksuta on üle 5000 euro, dokumentatsiooni säilimise tagamiseks toimiku moodustamise elektroonselt vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis. Toimikusse kogutakse ja süstematiseeritakse kõik asjaomase riigihanke läbiviimise käigus kuni lepingu sõlmimiseni saadud ja loodud dokumendid (hankedokumendid koos tehnilise kirjeldusega, saabunud pakkumused, hankija otsused, kirjad ja e-kirjad, teated, kutsed, memod jne) nende saamise või loomise järjekorras.

 (3) Riigihanke korraldamise eest vastutav isik tagab riigihanke, mille maksumus ilma käibemaksuta on alla 5 000 euro dokumentatsiooni säilimise 7 aasta jooksul riigihanke alustamisest arvates.

§ 12.  Rakendussätted

 (1) Anija Vallavolikogu 15.12.2011 määrus nr 64 „Riigihangete korraldamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Aegviidu Vallavolikogu 21.08.2013 määrus nr 13 „Aegviidu vallavara valitsemise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

 (3) Määrus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest.

Jaan Oruaas
Volikogu esimees